Pühapäeval alustab uus saatesari, mille nimi on
looduseleksikon ja selle saatesarja autor on Lennart lennuk.
Tere tulemast klassikaraadiosse.
Me võime raadiokuulajatele öelda, et kaks saadet on juba salvestatud.
On see raadiosaatja tegemine kuidagi teistmoodi,
kui sa arvasid? Eks ma kõige rohkem mõtlesingi, et kuidas on siis rääkida
justkui sellisele publikule, keda ma tegelikult ei näe.
Et teemasid läbi mõelda, siis ma ikkagi mõtlen kuulaja peale
päris tihti.
Ja siis püüangi, neid ütleme, siukseid huvitavamaid kohti
sinna sisse tuua, mida, mis siis kuulajat võiks huvitada
ja kirjeldada seda enda kogemust loodusest.
Just nii, et see kuulajani kuidagi jõuaks rohkem kui
lihtsalt sõnana. Selle sarja pealkiri on looduseleksikon ja sa oled seda
võrrelnud mingis mõttes nagu ühe raamatuga,
mille võib ühel hetkel mingist kohast lahti võtta
ja siis vaadata, mis seal ees ootab. No iga kord, kui ma loodusesse ennast sätin,
siis ma mõtteliselt luban endale, et ma avastan midagi uut,
see pea olema mingisugune tohutu avastus,
uus liik või, või mingi täiesti enneolematu teadmine,
vaid avastada uut lihtsalt enda jaoks.
Selline looduses käimine ongi natuke nagu leksikoni lehitsemine,
et sa lööd kuskilt suvalise koha pealt selle raamatu lahti,
siis sa tegelikult ei tea, mis sealt välja kargab sulle mis
teadmised sealt välja kargavad ja ja ütleme,
looduses käimine on natukene sarnane, kuigi veelgi
juhuslikum ja üllatav on teinekord nii, et
ja kui kuhugi minna, siis tõepoolest kunagi ei tea,
mis teadmised sealt tulevad. Ja nii kasesaade looduseleksikon kujutabki minu jaoks
sellist looduse avastamise viisi.
Meil on siin võetud siis mingid kindlad tiigid.
Aga kui need need liike justkui tuntud liik lähemalt hakata vaatama,
mis meile avaneb, täiesti uus ja põnev maailm. Muide, kuidas sinu enda jaoks loodus sai selleks,
mida sa avastada tahad oma igapäevatöös,
kas see on miski, millega sa oled juba üles kasvanud
või tekkis kirg kuskil hilisemas eas? Ma kasvasin üles majas, mis asus metsale väga lähedal,
peaaegu et metsa sees.
Nii et see loodus on minuga käinud, et ikkagi lapsepõlvest peale.
Aga sellist ütleme tõsisemat huvi, hakkasin ma tundma ikkagi
kooli bioloogiaõpetaja ja siis käe all ja tervitused edikt
maasikale siitpoolt, kes siis tõesti selle huvi minus äratas
ning edasi õppima minna, siis ma sattusin kõigepealt küll
mere bioloogiasse, mis on ka väga põnev. Ja mingi aja pärast siis kutsuti mind Eesti loodusmuuseumisse,
kus avardus selline võimalus suvel Ta täiesti distsipliinide
üleselt botaanikute ja ökoloogide geoloogidega,
et see nagu tegelikult õigi sellised tõelise loodustunnetuse,
et ütleme, merebioloogiaga tegeledes oli see nagu üks
killukene kõigest sellest ja ütleme lihtsalt noh,
lapsena metsas käies lihtsalt selline tunnetuslik käik.
Kuid loodusmuuseumis on tõesti tekkinud selline tohutult hea
tunnetus loodusest just tänu sellele, et seal on nii palju
erinevate aladega tegelevaid inimesi. Et siis ma mõistsin seda, et looduses ei ole nii-öelda ühte
killukest suundavaid, koosneb tohututest,
teadmistest, teadmiste killukestest, mida siis kokku pannes
tekib aina terviklikum ja põnevam pilt. Tõesti, igapäevaselt töötad sa Eesti loodusmuuseumis
näituste kuraator ja kogude osakonna juhatajana
ja tegelikult oled veel ka Eesti looduseuurijate seltsi asepresident.
Milline sinu igapäevatöö välja näeb, kas see tähendab nii,
et sa saad mõnikord minna metsa ja midagi avastada
ja uurida või juhatajana pead sa rohkem nagu pabereid täitma? Õnneks loodusuurijad on nii suured entusiastid,
et neid väga nii-öelda juhatama väga palju ei peagi oma tegudes,
nii et nad ise on juba lihtsalt nii huvitatud
ja ja see, ütleme siis, juhataja roll ei olegi niivõrd suursel,
et jääb aega ikkagi looduses käimiseks ka.
Ja teinekord ongi vaja näituste jaoks koguda üht-teist
helimaterjali või fotomaterjali aga kogude jaoks koguda uusi
isendeid ja see viib ikkagi õnneks päris tihti mind loodusesse. Selles saates me kuuleme ka tegelikult sinu enda salvestatud
loodushelisid on see keeruline protsess,
need metsas kostuvad hääled mingisugusele helikandjale saada. Ta on ikkagi võtnud aastaid selle nii-öelda selgeks saamine
aga keerulist otseselt.
Ma ütleks, et ma ei ole tundnud, et mulle keeruline on,
et ta on pigem selline pidev avastamine ja põnev
ja mõnus ajaveetmise formaat, kui võiks öelda isegi
loodusega suhestumise formaat.
Et lähed ikkagi metsa, paned selle salvestaja käima,
klapid pähe ja sa oled täiesti uues omamoodi maailmas,
mida inimkõrv muidu ei tunneta niimoodi. Ja soovitan kõigile helisid salvestada ja mõnikord tõesti
satubki ka väga hea salvestus, nii et ütleme aastate jooksul
üht-teist on siiski õnnestunud koguda. No kui me läheme nüüd selle pühapäevase avasaate juurde,
siis sellel on selline pealkiri nagu ogalik
ja hoolimine.
Ühelt poolt tunduvad nagu siga ja kägu kui võtta paralleele loodusest,
aga tegelikult on neis suur ühisosa.
Ma küsin pigem niimoodi, et kas kõigepealt on sinu jaoks
ogalik ja siis ogeliku uurides jõuad sa hoolimiseni vaid
huvitab sind ennekõike hoolimine ja siis jõuad sa ogalikuni. No ma jah, pigem huvitav on looduses siis suhtumisest,
et kuidas siis ikkagi võiksime seda loodustajuda
ja tõesti iga osa mingil määral seda natuke avab
ja esimene osa tõesti on siis loodusest hoolimisest
ja kuidas see hoolimine üldse riikide vahel toimub.
Ning ogalik, see on lihtsalt üks parimaid liike,
kelle kaudu seda teemat avada.
Et me ütleks, et tuleb jah, kõigepealt see suur teema
ja siis sinna juurde keegi, siis kes on inimestele võib-olla
niimoodi paremini tuntud loodusest ja tema kaudu siis me
seda teemat ka avame. Ja näiteks järgmises osas oled sa võtnud peategelaseks kauni
kuldkinga ja tema kaudu räägid varjatud suhetest looduses.
Aga kas sa võiksid neid peategelasi, kes meil siin suve
jooksul veel läbi käivad, veel veidi nimetada? Ja meil on tulemas siis ka kuldnokad, kelle läbi me vaatame
siis sellist ütleme rühmakäitumist on ju meile tuttavat
kuldnokaparved ja ka merest me kindlasti räägime,
et tuleb juttu siis ka meriristist ja sellisest tegelasest
nagu kammloom.
Ja seal me vaatame siis just sellist ütleme noh,
looduse närvisüsteemi natukene on ka ju lendorava aasta
praegu käes ja kindlasti lendorava puhul on on nii mõnestki
asjast rääkida, sealhulgas ka sellest, et kas ta on siis
välja suremas või räägime hoopiski püsimajäämisest,
siin oleme positiivsed ning mereteemadest veel selline tore
tegelane nagu elegantne krevett, kes on meil siis võõrliik
ja teeb siin küll loodusele palju kahju,
aga aga ega tema selles otseselt süüdi pole,
et vaatlemegi, seda võõra ja oma ja hea ja halva tähendust,
et kas üldse looduses paika peab. Ning kui augustis on siis ka sellistest putuktoiduliste
taimedest tuleb juttu ja ja noh, ei saa me ikkagi
helimaailmas mõõda Ritsikatest rohutirtsude eest sealhulgas
ka nahkhiirtest ja Augustan ka Murakate valmimisaeg,
nii et nende huvitavad suhted või sellised sigimisoskused
tulevad kajutaks. Nii et suvi tuleb avastuste rohke igal pühapäeval hommikul
kell üheksa on eetris uus saade sarjast looduseleksikon
ja see kordub järgmise kolmapäeva õhtul kell üheksa.
Aga Lennart, praegu on kohe ukse suvine pööripäev
ja jaaninädal ja väljas on tohutu kuumus.
Kas sinu uurimused ja suhtlus loodusteadlastega viitab
ikkagi sellele?
Nii kuumad meil need suved olema hakkavadki? Seda, kas nad nüüd nii kuumad hakkavad kõik olema,
aga kindlasti ekstreemsusi me näeme ja noh,
pigem vist tasubki sinnapoole hakata liikuma,
et need ekstreemsused on mingil määral meile juba normaalsus.
Et ütleme siis siuksed, suured tuulepuhangud ei ole enam
võib-olla tormi nime isegi meie kultuuriruumis päris väärt nimetamist,
sest et need lihtsalt hakkab olema nii tihti.
Nii et kindlasti selliseid kliima, ekstreemsusi me näeme. Ja seda, et neid ära hoida, siis me lihtsalt peame selleks
kõik vaeva nägema.
Võib-olla oma elu natuke ümber kujundama,
aga see kindlasti ei pea olema vaevarikas,
vaid saab olla ka küllaltki selline, ütleme ikkagi nauditav protsess,
kui seda osata teha. Ja selliseid häid nippe loodusega suhestumiseks saab sinu
uuest saatesarjast, aga on sul praegu siin jaaninädalal
inimestele ka midagi südamele panna, et tegelikult on ju
suur lõkete tegemise aeg ees ootamas ja samal ajal me loeme uudistest,
et on suured metsapõlengud. Jah, tundub, et tuleb selline jaanipäev,
kus tõesti pigem lõket mitte süüdata vaid leida mõni mõnusam
viis näiteks jaaniussi otsima minna, kui on valguse järele siukene,
himu või ka sõnajalaõit. Lennart, sa oled sõnajalaõit kunagi näinud. Ei ole näinud, aga kindlasti selles saates meil tuleb
vähemalt sama huvitavatest asjadest juttu. Aga kas näiteks legend selle kohta, et kui sa vaata üle
üheksa aia ja korjad üheksa lilleõit ja paned selle kimbu
pärast padjableja, siis võid kedagi unes näha.
Kas lillede korjamisel peaks ka midagi silmas pidama
või ikkagi võib korjata kõik need üheksa erinevat,
see lill, mis ette juhtuvad? No ma usun, et siin tasub olla tähelepanelik selles mõttes,
et vaadata, kas ümberkaudu on veel samasuguseid õisi
ja kui natukene neid on, et siis võib ühe õie ikkagi noppida.
Et see taimeasurkond jääb ilusti püsima. Aitäh Lennart lennuk ja ilusat algavat suve
ja pühapäeva hommikuti kell üheksa koguneme siis kõik raadiot,
teete. Aitäh ja kuulamiseni.
