Head kuulajad, meie järgmiseks külaliseks on arheoloog
Monika Repo.
Tere, Monika.
Tere. Monika, sa oled õppinud Tallinnas ja sa oled õppinud
ka väljaspool ja praegu oled sa üldse tegelikult
doktorantuuris Tartu Ülikoolis.
Hiiumaal sind enam igapäevaselt ei näegi,
et pigem sa töötad hoopis Niguliste kiriku vastas,
sellises väga hästi arheoloogile sobivas paigas. Aga et kui palju sa tänapäeval üldse Hiiumaal aega veedad? Kehva kuu on siis, kui ainult korra jõuab,
aga üldiselt ma üritan ikkagi kaks korda vähemalt kuus käia
ja ma olen niimoodi neli, viis päeva korraga,
et mitte ainult nädalavahetusel, aga õnneks mu töö on selline,
et ma saan nagu vabamalt käia ja olla ja eks ikka vanemad
elavad Hiiumaal ja vend ja vanaema ja siis kodus on hea käia. Mulle tundub, et mõnevõrra on ka tegelikult Hiiumaa suunanud
seda sinu elukutsevalikut, et lugesin, et juba
nelja-aastasena tahtsid sa saada giidiks.
Kas on ka mõni selline konkreetsem asi, milles Hiiumaa sind
võib-olla just nagu arheoloogia suunas tõukas? Jaa, ikka kindlasti, et see väga mõjudes sellises
ajaloolises keskkonnas võib-olla elamine Männa ma iseenesest,
kus ma sündisin ja kasvasin, on keset saart,
seal meil tihu järved nagu väga ajas tagasi minna,
siis need olid avatud merele juba see idee tollal väiksena
mõelda seda, et meriulatus sinnamaani, et siin oli võimalik
ligi pääseda kas või läbi jõgede ja veeteede,
et see tundus minu jaoks midagi nii põnevad
ja selliseid asju, mida ma tahtsin nagu endale selgemaks saada,
kõike seda ajaloolist tausta. Aga muidugi minu vanaema Hiiumaavanaema kodu
ja minu linna vanaema sünnikodu, kes oli tegelikult ilane,
et need on ka sellised ajakapslid olnud,
kus ma siis väiksena sain nagu mängida ja olla,
et väga palju sellist vana kraami oli näiteks mängurahaks
olid saalirahad.
Ja nii edasi. Et kui Hiiumaa, kui sellise arheoloogiahuvilise selline,
kuidas öelda huviobjekt, et kui palju Hiiumaal on selliseid kohti,
mida sa tegelikult tahaksid uurida või? Oi, need on kindlasti palju, et muidugi olles ise kirjutades
doktorid klaasitöölistest klaasikodades muidugi tahaksin
piiluda sinna hütisse.
Et seal viimati toimusid arheoloogilised kaevamised ju vist
61. aastal äkki oli, kui nad lõpetasid, et siin,
see on päris kaua aega tagasi ja eks väga pikka aega olidki
need ainsad kaevamised, mis Hiiumaal toimunud olid meil seal
Hiiumaal siin on palju paikasid mis on nagu täitsa uurimata,
et mul on õnnestunud nüüd viimastel aastatel peaaegu igas
saare nurgas käia enam-vähem muidugi vaatamas,
et meil pooleli on praegu hiiurootslaste kalmistu uuringud
selles mõttes pooleli, et me plaanime jätkata Need Sis
Kärdla rannapargis ka kindlasti üks selline pikem projekt on
olnud see Pühalepa kiriku vabadussõja mälestusmärgi rajamise
eelset tööd, siis erinevad trassid, vundamendi olulised kõik sellised,
et et see on olnud väga huvitav ja Mulle endale nagu
üllatuslikult kõige niuksem põnevam oli võib-olla selline,
kus me kõige vähem tulemusi saime nagu nii-öelda
klassikalises arheoloogia mõttes, kui jälgisime,
kuidas oli eelmine aasta teedeehitus Nõmbas
ja seal on siis ühe teise maailmasõja lahingu jälgi oli
võimalik seal siis dokumenteerida, kuigi meie olime seal
ültse ühe kalmistu pärast, mis seal läheduses paikneb mille
kaitsevöönd ulatus tee peal, aga me saime hoopis siis selle
teise maailmasõjaaegse lahingupaiga kohta informatsiooni
ja noh, ütleme, et ma olengi selline rohkem uusaja fänn,
et see, see oli minu meelest väga, väga äge. Et võib-olla mingeid selliseid paikasid veel vaadata,
kus on sellist uuemat teemat. Et Hiiumaaga seoses mulle nagu meenub kuskilt,
et, et kas kunagi, kas Magnus von Stackelberg oli nagu hobiarheoloog,
et kas tema juba midagi üritas seal tõesti vist juba ma ei tea,
18. 19. sajandil uurida 19. sajandil tehti küll auke, näiteks valib peale minu
meelest see oli kerkima, kes see neid ei tule kohe meelde,
aga valib vana nimega muinaslinnust tegelikult kindlustatud
elamu on ka selline uusaegne objekt ja noh,
mul on õnnestunud ise ka seal teha eksperdihinnangu raames
paar auku ja sai välja selgitatud.
Tundub, et nad on kasutanud hütis valmistatud klaasi,
mis on ka väga tore, selline võib-olla teave,
mida meil enne ei olnud, sest üldiselt valib nagu väga
sellist materiaalset kultuuri nagu väga korjatud ei ole,
et peamised on neid varemeid seal puhastatud
ja vaadatud. Eks Tagelbergi teisedki seal kaevasidki neid auke selleks,
et aardeid leida.
Aga kas nad ka leidsid seda, ei tea, aga augud on järgi küll
veel jah, neid, neid saab veel siiamaani vaadata. Nii et siis ka mõnevõrra selline Hiiumaa arheoloogia ajalugu?
Jah, kindlasti.
Aga no tegelikult võib-olla võibki juba praegu ka öelda kuulajale,
et kui kedagi, siis nagu põhjalikumalt huvitab,
et mis siis üldse Hiiumaal nii-öelda näha
või leida on, et sa oled tegelikult ka kolm aastat tagasi
teinud Youtube'i sellise kuidas öelda nagu sellise giidi,
et kus sa tõesti saadki, siis nagu natukene süüvida sellesse,
kus ja mida ja kui palju siis Hiiumaal leida on. Et kas see oli vist ka Euroopa arhitektuuripäevade raames? Kesk-Euroopa arheolooge päevade raames ja ma olen siis kahel
korral teinud Youtube'i videosid ja ma valisin siis selle meediumi,
võib-olla sellepärast, et 2020 meil oli noh,
selline ärev aeg ja Ma tundsin, et ma võib-olla ei taha
siukest suurt turismigrupi enda ümber tol hetkel,
et me ei teadnud ka veel kõike nii hästi sellest koroonast.
Ja siis saigi valitud selline versioon, et inimesed saavad
ise kodus vaadata. Ja ma valisin just need objektid, kus ma ise olin siis kaevanud,
et kus mina olin osaline olnud selle nagu teabe loomisel
või välja uurimisel ja siis sel aastal on tegelikult täna
algavad Euroopa arheoloogiapäevad.
Reede laupäev, pühapäev ja sündmused on üle Euroopa,
aga ka Eestis.
Ja mina jälle olen digitaalsõna väljas ja räägin siis täna TikTok'is,
homme Instagramis ja ülejäänud Youtube'is oma doktoritöö tegemistest,
et üldiselt ma olen tähelepanu, olen suunanud nendele kohtadele,
kus ma olen kaebamas käinud, aga nüüd ma siis vaatan seda,
et mida ma nagu teadustööna praegu teen. Väga tore. Et siis sinu teadustööst saabki siis paremini just nende
sotsiaalmeediakanalite kaudu süüvida, sest tõesti,
seda on ka varem kuulda olnud, et sa oled vist tõesti
ainukene eesti arheoloog, kes niivõrd põhjalikult seda kõike,
mida sa avastad, ka jagab inimestega, et osati ikkagi vist
ju sellepärast, et, et ka inimestes rohkem huvi arheoloogia
vastu äratada. Ja kindlasti ei näe, et oleks meil esiteks pealekasvu
arheoloogias üldse, aga ka, et inimestel võib-olla oleks
parem side enda pärandiga, et nad teaksid üldse,
mis on olemas, mida on leitud, et asjad ei lähe niisama
peitu ja et me ei hoia seda teavet lihtsalt mingis
ringkonnas arheoloogid ringkonnas ja võib-olla teadused,
tiklid ei ole ka kõigile kättesaadavad, esiteks nad ei ole
alati tasuta ja teiseks nad võivad olla kirjutatud ka nagu
üsna sellises spetsiifilises keeles. Ja siis ma olen näinud, et see siiski nagu suurendab
inimeste pärandi teadlikkust, see, et, et neil on võimalik
saada nagu kiiresti lihtsalt infot, kuidas me tänapäeval tarbime,
infot tuleb ikka suhteliselt uksest ja aknast,
sealt sotsiaalmeedia kaudu.
Et nii paljud inimesed ei jõuagi põhimõtteliselt nende teadusajakirjade,
meie ja kui nad ei tea isegi, kust otsida,
on veel hullem, et noh, meil on ju arheoloogia aasta kri
populaarteaduslik tutvulus. Aga kui ma sellest räägin, siis üldiselt inimesed ei tea
midagi sellest Sageli see nii on, et tegelikult ma usun ka,
et võib-olla praegugi kuulab meid mõni, kas Muba õpilane
või muuba õpetaja, kes äkki näiteks ei teagi seda,
et sa osalesid ka enne siis Muba ehitamist ka seal
väljakaevamistel ja täiesti erakordselt põnevad asjad tulid välja,
et seal, kus on siis praeguse meie uhkeim ilus muusikakool,
et kunagi oli siis keraamikatehase isegi vist nagu katku
surnud inimeste kalmistu, et missugused need esemed siis olid,
mis sealt välja tulid või mida sa sealt leidsid? See oli, ma arvan, et üks võib-olla toredamaid objekti üldse,
kus ma olen osalenud, et see oli nagu väga mitmekihiline,
et noh, esiteks on eeslinna ala, kus siis nagu ütleme,
varasel uusajal hakkab mingisugune tegevus pihta,
enne on võib-olla keegi seal mingeid taimi kasvatanud
ja nii edasi, aga siis 18. sajandi alguses katku epideemiaga
maetakse sinna suur hulk inimesi, sealhulgas siis erinevaid
garnisoni sõdureid ja läheb natuke aega edasi. Unustatakse juba vist ära, et seal kalmistu ehitatakse mõned
majad ja siis 19 sajandi keskpaigas rajatisena
keraamikatehase sissekarja oomika teha, see ongi see,
mis siis nagu kõige suurema osa nendest leidudest moodustas,
et tuleb öelda, et ega me enne nagu neid kaebamisi polnud ka
päris nagu aimu sellest, et seal on keraamikakoda üldse olnud,
meil Tallinnas üldse on nii suur keraamikakoda olnud
ja kaevasime Kokovist üle 350 siis keraamika prügiaugu
ja noh, igaühel mõõtsime üles, korjasime leida,
mõni neist oli niisugune kaks korda neli meetrit,
teine oli siuke ümmargune, kahemeetrise läbimõõduga
ja need kõik olid siis täiskeraamika, tootmise jääke,
keraamikaahju, pakkimise, jublakaid, ütleme nii,
et ega väga paremat terminit polegi, sihuksed pallikesed
ja nutsakas, erinevad savist ja, ja siis Läks veel aega
edasi ja siis lõpuks kõikidest nendest skylettidest sellest
keraamikakojast asjadest. Teise maailmasõja ajal kaevati veel auke läbi,
et seal oli siis Ventavalt olnud sõjaväe välilaager
välihaigla isegi ja nemad olid siis ka omajagu seal prügi
maha see kaevanud ja nii edasi, et see oli selles mõttes
ikkagi väga huvitav, et 19. sajandi keraamikakoda ei ole
Eestis kaevatud.
Lisaks sellele enamasti vähemalt varem kõik see 19. sajandi,
isegi nagu võib-olla natuke 18. sajand lihtsalt Kaaveti
ekskavaatoritega ära, et nagu see peeti liiga uueks,
pole informatiivne, seda saab raamatust lugeda
ja nii edasi. Aga noh, nagu me saime selgeks tehtud, sest tegelikult me ei
saanud raamatust lugeda seda, et seda, seda infot meil ei
olnud enne seda, kui kaevamised toimusid. Tõesti 19. sajandi ei tundu üldse nii väga ammu,
et isegi nagu üllatav, et ka on võimalik ikkagi nii
lähiajaloost leida selliseid täiesti uusi avastusi,
et et need siis nüüdsed tudengid saavad siis ikka tõelise
kultuurikihi peal harjutada oma balletisamme
ja viiuli striched, et see võib olla ka,
lisab sellist mingisugust teistsugust mõtlemist sinna majja
minnes iga päev, et. Ja no me leidsime seal ka näiteks nende keraamikatööliste
tehtud isetehtud siis vilepille ka, et nagu selles mõttes
oli väga tore teada, et siia tuleb nüüd see Muba peale,
et prohvetlik keegi oli siis oma vabal momendil teeninud,
sest sellest savist, mis teil seal oli tegelikult
keraamiliste nõude tegemiseks ette nähtud,
siis nad natukene oma loomingut teinud. Savipiilud ju sellest on ikkagi teada juba seal ütleme 20.
sajandi alguses oli ikka sihuke väga armas laste mänguasi.
Siiamaani ikkagi lapsed ju mängivad, et väga-väga armas.
Aga väga tore suur-suur, aitäh tulemast,
Monika, väga põnev oli sinu tegemistest teada saada
ja siis veel ütlen kõigile, et kes tahavad nagu
põhjalikumalt teada, et ma saan aru, et vist diktoka nagu
sinu põhiline kanal. Nii ja naa, et TikTok'is ma teen selliseid popimaid,
vahvamaid, videoid seal.
Ma olen kroonika Monika Tseehaaerr, kroonika Monica,
aga kes tahab nagu sellist, võib-olla pikemat sisu siis
Youtube'is kindlasti on nagu vähe siukse loenguvoodid
või võib-olla natukene, et seal on ka siis kroonika Monika
arheo tuur.
Suur-suur tänu ilusat suve ja aitäh teile ka.
