Lõuna-Eesti maastik. Konrad Mägi looming jaotatakse erinevateks peatükkideks  vastavalt sellele, kus ta parajasti maalis kas Norras  või Saaremaal. Pühajärve ääres või Kapli saarel. Igas kohas muutus mägi maalimislaad. Saaremaal vaatas ta näiteks loodust lähedalt. Intiimselt võis märgata ja ära tunda isegi üksikuid taimi. Võrumaal maalides seisab mägi aga hoopis mõnel künkal  ning vaatab maastiku panoraamselt. Me näeme loodust nüüd korrastatud vormina. Inimpilgule allutatuna Mägi ainult ei kujuta,  vaid ka lavastab maastik, keskendudes rütmidele  ja kompositsioonile, vormidele ja üleminekutele. See, mida me käesoleval maalil näeme, ei ole maapind  ega ka maastik, vaid loodus, vaade see maal õpetab meile,  kuidas loodust vaadata, korrastavalt loogikat otsides  ja luues visuaalseid naudinguid pakkuvalt,  emotsionaalselt. Loodus muutub väärtuslikuks, kui ta suudab inimesega kõnelda  puudutada temas midagi nostalgilist või igatsuslikku.
