Kaitseministeerium on uuringupartneri otsinguil,
et välja selgitada, milline on kaitseväelinnakute,
aga ka muu taristu, sotsiaalmajanduslik mõju Tapa,
Võru ja Lääne-Harju piirkondadele.
Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna
juhataja Toomas meil räägib lähemalt, milleks on vaja seda
uuringut teha? Näiteks me teame, et võimalus tapal pitsat süüa on kindlasti
avardunud võrreldes 10 aasta taguse ajaga
või et Bolti andmetel on Kuperjanovi jalaväepataljon Võrus
vaieldamatult populaarseim koht sõitude lõpetamisele alustamisel,
aga me tahaksime sellele natukene liha luudele juurde kasvatada,
et milline on viimase 15 aasta jooksul olnud mõju kas siis tööturule,
kohalikule kaubandusele, meelelahutusvõimalustele,
kohalikule teedevõrgule, lasteaia või koolikohtadele
ja ka maksutulule. Uuringu lähteülesandes on üles loetletud omavalitsused,
keda antud uuring puudutab.
Kaitseministeeriumist öeldakse, et soovitakse vaadelda just
neid kohti, kus on kaitseväe taristu.
Ent seejuures on loetelust välja jäänud Rõuge vald,
kus asub lõviosa Nursipalu harjutusalast,
olles seega üks peamisi kaitseväe kohalolu tajumise piirkondi.
Veel kord Thomas Mell. Ei, me kindlasti nagu Rõuge valda ei välista,
et see lõpuks on ka üks uurimiseesmärk, et
ega meil ka Tapa näitel me võtame ka keskpolügooni,
siis kui me räägime Lääne-Harjumaast, seal on ka Ämari õhuväebaas,
seal on Klooga harjutusväli.
Et kindlasti me tahame saada sellist terviklikku
ja ausalt teaduslikku pilti sellest. Meil lisab, et ühtlasi soovitakse uuringu kanda selgem
arusaam kohalikul tasandil, milliseid teenuseid
ja tooteid kaitseväe vajadustest lähtuvalt vajatakse
ja sellega loodab kaitseministeerium panustada kohalikku ellu.
Uuringu maksumus pole veel teada.
Uuring ise peaks valmima ka käesoleva aasta jooksul,
raadiouudistele Võrumaalt Mirjam Mõttus.
