Tere hommikust. Karm jaanuar on juba teises pooles ja päevad on läinud pikemaks. Ilm on pakkunud enneolematuid, külmakraade  ja sula ja selliste ilmadega on kõige õigem riietus Alpaka villast. Tänases saates läheb meie toimetaja Aivi külla alpaka farmi  ja me näeme, kuidas Eestis alpaka villa väärindatakse. Muidugi mõned teised lood on meil teile veel head vaatamist. Väljast vaadates näeb see kõik väga ilus  ja glamuurne välja, aga ilmselt. Perenaise argipäev on tegelikult midagi muud  ja tõepoolest, et, Täna on meil lumerookimine hommikul kohe varakult plaanis,  aga tõepoolest tuleb ju nõusid pesta ja koristada  ja tegeleda selliste igapäevaste majapidamistöödega ka,  mis võib-olla pildi peal. Välja ei paista aga taustal väga väga olulised tööd iga kohviku. Majandamisel siis õhtuti oled ilmselt sina see,  kes viimasena siit lahkub. Küllaltki sageli ja hommikuti esimene ja ikka viimane,  et nii see kipub olema. Kui kaua te siis siin, kas tellihoones tegutsenud olete? Me alustasime 2019 suvekohvikuna. Ja järgmine aasta me otsustasime, et mis asja me ei pane  enam sügisel kinni, me nüüd hakkamegi siin päriselt seda  kohvikut pidama ja sellest ajast peale siis olemegi  aastaringselt avatud. Aga see hoone iseenesest on väga põnev, et just see sisehoov selline. Ja et see kastell ongi selline uukujuline hoone  siis ja hästi mõnusalt, see maja meil siin sisehoovis  viibimist toetab, et see on tuultele varjatud. Ja väga mõnus on siin suvisel ajal siis päikest nautida ja,  ja viibida ja mitte ainult ilusa ilmaga,  et meil on siin sisehoovis tegelikult ka väga kihvt klaasmaja. Just, vaatame, et kas tegemist on kasvu. Tegemist on kasvuhoonega ja lähehaus neid sama sid,  kasvuhooneid siinsamas padisel valmistatakse. Ja esimene aasta me ikkagi kasvatasime seal tomateid  ja basiilikut ja muid maitsetaimi, aga inimesed väga tahtsid  minna sinna kohvi jooma ja siis jäi, jäi nagu ruumi napiks  ja mis seal salata, ega me väga head aednikud ei olnud ka. Et siis me järgmine aasta otsustasime, et me tõstame oma  aiamajanduse sealt välja ja teemegi selle nii-öelda  siis terrassi majaks ja see toimib väga hästi,  et näruilmaga saab minna sinna siis viibima,  et igaüks jääb siis oma liistude juurde kohe niimoodi rahumeeli. Oh, see on teie kohvikuruum ja just nii tere tulemast,  padi se kastelli tervist, või siin on hea suhe kohvi  või teed. Ma, kui sa küsid niimoodi, siis ma isegi sooviks kohvi. Väga meeldib. Miks üldse padise, mina olen täitsa padiselt pärit,  eluteed olid siis viinud vahepeal välismaale,  siis ülikooli linnas töökohad, et. Siis sai tuldud tagasi siia ja nüüd ma olengi täiesti terve  perega siia tagasi kolinud. Kuidas sa tulid sellisele mõttele, et hakka hea kohvikut pidama? Selle kohviku pidamise mõtte peale mina ise üldse ei tulnud,  meile pakuti, et kuulge, tüdrukud, et ruum seisab tühi,  et kas te ei tahaks suveks maale tagasi juurte juurde tulla  ja siia suvekohvikut teha, nii et minul ei olnud seda mõtet üldse,  pakuti ja tundus, et aga miks mitte, suvel on linnas vähem  tööd ka, et proovime, vaatab, mis saab, et et teeme  selle kohviku, teeme natuke kooke, teeme natuke kohvisid  ja äkki mõni tulebki. Aga tegelikult on lugu selline, et kui me avasime,  siis me saime hästi kiiresti, hästi populaarseks. Ja kujutad ette, me ei saanud üldse puhata ja,  ja hoovis päikest võtta, vaid me pidime hakkama päriselt  seda kohvikut pidama. Inimesed tahtsid süüa ka saada. Nii et siis me pidime kohe. Enda. Plaanid tegema selliselt, et kasvama kiirelt siis. Isa kohe söögikohaks. Meil oli võimalus saada need ruumid siin aga need olid  täiesti tühjad ja meil oli küllaltki vähe aega,  võiks öelda, et nädal, et see kohvik avada. Ja meil oli hästi palju entusiasmi, pealehakkamist  ja indu, aga väga õhuke rahakott, et siis me pidime olema  hästi nutikad ja loovad, et teha sellest hästi selline  hubane koht. Ja kohe alguses me olime seda meelt, et me ei taha teha ühte  järjekordset restorani, mille sarnaseid on hästi palju mujal ka,  vaid et tahaks, et tal oleks selline hästi oma nägu. Seega me vaatasime kuuri alla ja pööningu peale  ja vanaema nõude kappi. Ja käisime taaskasutus poodides, see kohvikuruum siin ongi natuke,  nagu tuleks maale vanaema juurde, et ongi hästi palju  erinevaid asju, erinevaid detaile, erinevaid kohvitassid. Paljud külastajad ütlevad, et oi, aga minu vanaemal oli  täpselt samasugune serviis ja kohvi maitseb siit hoopis teistmoodi,  et et nii kihvt. Sellel hoonel on ka ju oma lugu ja meil on tegelikult väga  suur au. Hoida elu sees hoonel, mis on ehitatud 1856. Aastal. Siis Padise mõisa tallihooneks esialgu siin on  ka kolhoosi olnud, on kolhoosi söökla olnud siinsamas ruumides,  et toidu valmistamine siin ruumides ei ole esmakordne. Et see ruum, see maja on tegelikult tõesti hästi säilinud ja,  ja oma lugu on tal Kindlasti, ja paljudel kohalikel on omad lood  selle hoonega, et siin on ka kõrts olnud,  kus ka minu ema on laudade peal tantsinud kaheksakümnendatel et. See selle hoone seinad võiksid rääkida kõnekaid lugusid. Kui ma võrdlen nüüd padiset viis aastat tagasi,  kui me siia tulime ja võrdlen seda nüüd siis meil on siin,  meil toimub siin nii palju meist vaid 150 sammu kaugusel on  Padise klooster ja külastuskeskus. Väga palju kontserte toimub meil siin igal aastaajal. On põhjust siia tulla. Väga tore on kuulda kuidagi sellist kogukondlikku suhtumist või,  või suhtlemist, et selline suhtumine on eriline,  aga miks sa seda teed meie ees, eesmärk? Tegelikult on ju pakkuda külastajale rohkemat,  kui ta ootab ja pakkuda talle võimalust siin piirkonnas  pikemalt aega veeta ja ikka jälle tagasi tulla. Lubab meid ka oma köögi poolele piiluma ja ikka luban,  Lähme, vaatame, mis meil seal head küpseb. Väga tore. Tere. Kas siin valmib siis see hõrgutiste pool,  mida padise kastelli juures ka suuresti kiidetakse? Ja, ja et meie toidud on tõesti maitsvad,  meie portsjonid on toekad. Inimesed on harjunud tõesti, et meie sellist täppi  ja triiptaldriku peal a la kaarti ei paku,  vaid saab alati mõnusasti kõhu täis. Need toiduvalikud siis on, leiate koha pealt sellist kraami,  mida pakkuda ja et meie oleme otsustanud  siis enda köögi menüü üles ehitada Eesti toidu sugemetel. Ja kasutame seejuures hästi palju vanu retsepte. Näiteks meie külalised väga armastavad koorest,  räimesuppi või lumepallisuppi või. Erinevaid siis selliseid vanasid roogasid,  millele me oleme andnud siis uue kuue ja meie toidutooraine  küllaltki palju tuleb ka siitsamast kohapealt,  mis on hästi tore, et me kasutame kohalikku,  juustusid, suitsulihatooteid, kalatooteid,  kastmeid, kõiki, selliseid, mis on meil siin piirkonnas  valminud ja loomulikult siis on meil siin väga palju  selliseid kohalikke prouasid, kes armastavad väga metsas käia,  et nemad korjavad meile jõhvikad ja seened  ja mustikad ja siis helistab, naabrinaine ütleb,  et tal kasvuhoones on näiteks Rukala uputus ja,  ja toob meile kotiga neid häid ja paremaid asju,  siis otse peenral. Aga kuidas siis siin kastellis töötada on? Väga tore. On tore ja kiire. Mitu päeva nädalas te avatud olete? Neljapäevast pühapäevani, hetkel. Ja mis praegu teil valmib? Suupiste valik. Siin on kolm erinevat juustu Nõmmiku, talu juustud,  mis on siinsamas laitses siis on rebaseonu singid. Ja väänast. Siis on moosid trepoja sahvrist. Nemad on Laulasmaal. Siis on poolu kala. Külm suitsu. Olenevalt hooajast on meid siis selliseid püsitiimi kuus. Suvel me kasvame kahe või kolmekordselt kui meil,  siis koolitüdrukud ikka ja jälle iga hooaeg tulevad tagasi  appi meile, et suvine aeg on kindlasti meil kõige töid,  aga on muidugi ka jõulude aeg väga töine,  et kus meil abikäsi palju vaja läheb, et kui me alustasime,  siis esimese aasta me ikkagi väga palju enda,  pere ja sõprade toel. Töötasime selliselt, et olime ise kogu aeg siin  ja olidki ema käis abis, kui oli vaja, käisid. Noored sugulased abis ja käisid sõbrad, kes  siis nädalavahetuseti aitasid nõusid pesta poole ööni,  võib-olla seal mõne kokteili eest. Aga kuidas te, kuidas te igapäevaselt üldse ellu jääte,  et padi si on väike koht? Ma saan aru, et siin on selline toetav võrgustik küll ümber  loodud aga kas sellest reaalselt elab ära? Ja see on hea küsimus, et tegelikult me ikkagi oleme toime  tulnud kõikide nende kriiside ja maailmas toimuva mõjutuste. Keerises, eks ju, et eks see on nutikas majandamine. Ühest küljest ja, ja stabiilsus ikkagi ka,  et, et meil kogu aeg midagi toimub. Aga maja on suur, mida siis üleval hoida,  eks ju. Ja, ja eks me siis niimoodi kogu aeg siin toimetame,  et üks pool on see kohviku pool, aga mis meid hästi palju  nagu aitab, ongi siis need sündmused, mida me korraldame,  et me teame täpselt, et kes tuleb, millal tuleb,  mida nad söövad, eks ju, me saame seda hästi planeerida ette,  et see on selline hästi kasulik asi, mida me saame silmas  pidada ja me teeme ka väga palju katering teenust. Ja see toimub siis samas saalis samas saalis  ja küllaltki palju oleneb seltskonna suurusest,  olenemis, sündmusega, tegu on, aga nagu ma  ka ütlesin, et Keiteringi puhul me võtame oma toidud,  võtame oma nõud, võtame oma dekoratsioonid oma meeskonna  kaasa ja lähme, ükskõik kuhu me oleme põllu peal  ka geteringi teinud. See on nagu täiesti hämmastav just see lopsakus,  tundub, et on teie käekiri ka, et et väga-väga isuäratav  ja väga ilus korraga. Aga tule, ma näitan sulle siis sammas saali  ka ja meil ongi seal täna õhtul tegelikult üks juubelilaud  aitab mul see laud lõpuni katta ka nii. Klaasid lauale, klaasid lauale. Just nii vastutusrikas teekond. Nii et vanast õllakuuris on nüüd saanud sündmuste paik  ja et mitte ainult me ei paku siis siin ruumi koos toitlustusega,  vaid oleme tegelikult meeldejäävate elamuste kohtumispaik. Et pakume alati natuke rohkem, kui meilt,  oodatakse, et näiteks enda, sa võid need klaasid siia maha panna,  kuskile, mina lähen klaasidega ja sina siis saad voltida  neid servette siia lauale, nii nagu siin juba mõned ees on. Et pakume alati külalistele natuke rohkem,  kui nad ootavad. Me paneme küllaltki palju rõhku visuaalsele ilule. Et, et meile hästi meeldib, katta need lauad hästi külluslikult,  kasutada siin palju elemente. Ja, ja sättida neid laudu, et need on alati selline. Selline tõmbenumber, et kui pruut astub esimest korda ruumi sisse,  siis võib päris kindel olla, et sealt tulevad rõõmupisarad. Et need sündmused, mis me siin korraldame,  on hästi erinevad, et me teeme ise aeg-ajalt  kontsertõhtusööke või töötubasid või mingisuguseid üritusi,  aga loomulikult pöörduvad inimesed meie poole sooviga pidada  enda juubelipidusid siin enda pulmi, firmaüritusi,  muid tähtpäevi, et meil ei ole mitte ühtegi paketti. Kui palju teil sündmusi aastas on? Aastas Ma arvan, et ikkagi päris mitusada,  kui me mõtleme seda, et et vahetevahel meil ongi sellised. Et on, mitu keite ringi läheb majast välja,  on meil broneeritud lauad siin. Ja, ja õhtul toimub ka veel midagi, et ikkagi tuhandeid  inimesi võõrustame iga aasta ja aina rohkem  ja aina mitmekesisemalt ka, nii et plaanidki nüüd jääda  täitsa päriselt siia. Välismaa enam ei tõmba, ei, seda mitte, et meil siin padise  kastellis on igal aastaajal hästi mõnus,  et talvel ongi selline talve võlumaa, suvel on selline hästi  palju melu ja hästi palju inimesi. Püsikad tulevad küll, meil on täitsa isegi türilt  ja Viimsist ja kaugemaltki püsikülalisi,  kes käivadki võib-olla ainult suvisel ajal. Ja alati on hästi tore, et inimestel on meie juures aega. Et kui ma ise lauda näiteks kohvi vihin,  küsin, et kust nad on tulnud, kuidas need tee meie juurde leidsid,  mis nendel täna veel plaanis on? Inimestel on aega vestelda, et see on hästi tore,  nad on tulnud meile, et päriselt nautida. See Pärdi talu on siin nii suur, teil on siin  nii palju hooneid ja see on põlistalu. Minu esivanemad on juba päris palju palju aastakümneid siin  elanud või tegelikult ma arvan, et seitsmeteistkümnendast  sajandist on, olen otsinud. Selle andmed välja. Noh, lemmikloomad on kõik juba vastu tulnud,  vaatame, et nad väravast välja lipsa s juba tatista  ja ma olen kuulnud, et nad on kõvad sülitajad. Ja midagi meeldi, tatistavad ja tulge, lähme  siis see siis lauta sööma. Ma pean nüüd alpakade eest vabandust paluma,  sellepärast et maahommiku tõttu on nende söötmises väike  tõrge tekkinud, aga selle eest nad saavad vist midagi head,  väga head. Ja neil on tänahommikune mineraal veel saamata. Ja siis ma panen siia topsikusse siis seda head mineraali,  mis neile väga maitseb. Et hommikuti nad saavad seda Seda kraami siit, aga õhtul ma annan neile  ka kaeru ja teinekord siis hobustoiduks on  ka porgandi viilud, aga miks need viilud on,  miks terved porgandit ei saa anda siis sellepärast,  et nendel on see kõri on nii peenike ja,  ja suuremad tükid kõrisse kinni jääda. Et ma olen siin näinud, kui noored alles hakkavad porgandit sööma,  siis ta võib endale kurku tõmmata ja kõksub ikka päris mitu tundi,  enne kui ta selle kätte saab, aga kui see tükk nüüd veel  suurem oleks, siis ma ei tea, siis ta võib ära  ka lämbuda. Et praegu on niisugused parajad tükid lõigatud aga  ega meil siis muud ei olegi, kui võtame toiduvarud  söödavarud kaasa ja lähme, kus see veeämber jäi  ka meil siia kuskile või et nad tahavad ka iga päev saada. Söögiaeg lõpuks tuli söögiaeg ka kätte süüa  ja juua. Kui see tuleb see maja, kus see tuleb Aga kui sina otsustasid ükskord, et sa tuled siia talusse  ja tahad neid lemmikloomi omale võtta, miks sa  siis midagi lihtsamat eestipärasemat ei valinud? Lambad näiteks tegelikult alguses oligi lambaplaan,  aga. Kuna seda Eesti tavalist lammast ju süüakse  nii öelda toidulauale satub, siis siis minul oli ikkagi see,  et lemmiklooma ei sööda. Aga julgust pidi sul siis ikkagi palju olema. Linnatüdruk võib ju öelda, et Tallinnas üles kasvanud  julgesid kohe võtta sellised võõrapärased loomad. Puhul. Ongi see, et et peab olema julgust ja võib-olla mitte väga  pikalt mõtlema, sest jäädki mõtlema ja kahtle. Aga kuidas meie loomaarstid saavad sellise elukaga hakkama  nagu alpaka? No eks loomaarstid on ka erinevad esimesed aastad mul ikka  on mure, kuidas saab. Täis lähete välja või loomaarsti, sest et loomaarstid. Mõned võib-olla pelgavad, nooremad loomaarstid nüüd on  ikkagi võtnud südameasjaks ja on paar arsti,  kes hea meelega tulevad appi, kui, kui mul häda käes on. Suurem koristamine jääb ikka kevadesse, aga. Aga kui sa võtsid lemmikloomadeks alpakat,  siis kas neid peabki rohkem olema või kaks tükki sa võtsid kõigepealt,  eks ole. Aga nüüd on see arv kasvanud kaks liiga vähe  ja kaks vähe, sest nad on ikkagi karjaloomad ja. Ja neil on rõõmsam olla, kui on suurem kari. Aga? Esimene aasta sai kaks võtta, siis olid mõlemad tiined kaks emast. Ühel küll tiinus katkes talvel, aga oli siiski seepärast,  et nad olidki õnnetud, et nad jana oli õnnetu  ja stressis ja stress on suur vaenlane nende jaoks. Et siis nad jäävad haigeks ja põduraks ja. Igasugu. Haigusele vastuvõtlikumad on, et ikka tuleb natukene  suuremat karja pidada, siis praegu sul on praegu üheksa looma,  aga see on siis nii enam-vähem sinu jaoks optimaalne,  see on optimaalne, väga suuremaks enam karja ei tahaks ajada,  siis jääks juba jääks võib-olla juba hätta  ja käiks üle jõu. Ma enne kuulasin, sa ikkagi nimetasid kõiki nime pidi  ja igalühel on nimi lemmikloomadel ikka peab olema. Noh, tulge tuppa siis, kes see on siin, kes siit vaatab üle ukse. Tema tegelik nimi on Diego, Diego jah, aga mina kutsun teda tiguks,  sest ta suht aeglane ja selline loid. Ja siis ta. On minu jaoks tigu. Need kraasid on mulle lapsepõlvest tuttavad küll,  aga sellist masinat ei ole varem kohanud,  see on midagi väga moodsat vist ja need on trummelkraasid. Et nendega saab töö hõlpsamini natuke suuremas koguses  korraga ära kraasitud ja töö läheb siis lõbusamalt. Aga mille poolest siis see alpakavill, näiteks lambavillast  või kasvõi küüliku villast erinev? Ka vill on allergia vaba et temas puudub lanoliin. Ja ta ei lõhna nagu lamba siis vilja lõhnavad. Aga kas sa hakkasid püga ise? Nüüd viimane aasta ja pügasin ise juba mu tütar tuli appi,  selles osas õppis pügamise ära. Varem pidime ootama pügajat Lätimaalt ja siis,  kui siin Olid piirid kinni koroona tõttu, siis oli  ka mure, et loomad on pügamata väljas juba  nii soe et vasekestel hakkab, et nüüd õppisime  selle pügamise ka ära ja ja tegelikult on loomadel palju mõnusam,  kui oma inimene pügab. Nad ei lähe sellest nii stressi. Et mulle täitsa tundus, mõne looma jaoks oli see lausa nagu  teraapiline tegevus, et sai silitada ja patsutada  ja sügada neid ja ja neil oli hea meel, et said oma kasuka  talvekasuka seljast ära. Nüüd võtaks veel korra maha ja siis saab minna ketrama. Bakal on hästi pikk, pika kiuga. See vill Jääb ikka siin kraasmasina külge. Kui tuleb mõni teine loom ketramiseks, siis tuleb kraasmasin  täitsa puhtaks teha, muidu, et ei läheks sassi. Jah. Läheb, lähevad värvid sassi. Jah. Väga ilus nagu jõuluvana habe. See on nii äge, väike vokk. Aga sa alustasid ikkagi selle nii-öelda klassikalise vana  käsikokiga ja sellega sai alustatud. Aga kuna ta ei olnud esialgu nii väga töökorras  ka ja siis ma hakkasin juba otsima Natuke lihtsamat varianti. Interneti sai otsitud siis see elektrivokk ja. Ja nüüd ma olen viimased aastad selle elektrivokiga ikka  kedranud rohkem siis kui vool on ära, siis saab  selle vana vokiga ka vahest kokku korrutatud neid. Villalõimesid, aga, aga kui sageli vool ära? Viimasel aastal on, eelmise aasta lõpus oli ikka päris mitu  korda vool ära siis ikka sai veel suurele rattale  ka hoogu anda ja sai jah. Et töökorras ta on, et töötada, temaga saab ketramise,  ma õppisin alles siis ära, kui ma loomad sain. Ja vanasti mul oli hirm viie vardaga kudumise ees,  et ma ei armastanud väga sokke ja kindaid kududa. Aga nüüd ma olen sellest hirmust ka üle saanud. Ja enamasti enamasti viie vardaga, siin saabki kootud need  sokid ja kindad. Jah. Aga koot siis enamasti oma pereliikmetele,  lähedastele, sugulastele, sõpradele jah,  sõpradele ja sõpra siis need sõprade-tuttavad,  küsivad, kus sa said siis ikka jutud natuke levivad  ja ja. Ja kui ma saan natuke midagi müüa Siis ma saan loomadele sööta, osta selle raha eest et  siis nad tasuvad ennast. Siis ära, aga need värvid, need on ikkagi ju sellised,  et vot seda pruuni oli sellel looma ja seda hall halli oli  sellel loomal, et värvitud sa ei ole midagi. Ei ole jah, et algus aastatel proovisin taimedega värvida,  aga tegelikult tal pakad on nii palju erinevaid toone,  et siis saab kombineerida näiteks valgesse käpikusse  pruunimustrit või siis sokkidesse teha valget triipu hoopis. Ja kuna mul on kolme-nelja värvi looma, see looma,  kes kannavad erinevaid villasid, siis väga ilusad toonid on  ja väga armsad. Et eriti iseenda jaoks on armsad, sest ma tean ju,  millise looma seljast see vill on pärit ja saab rõõmuga  kanda neid asju ja siis võib niimoodi öelda,  et see lasteaiaõpetaja töö ikka jätkub. Aga see alpakade pidamine on selline tore hobi,  mis on andnud võimaluse ka üht-teist iseenda juurde õppida. Eks see looma pidamine ongi suur hobi, et. Ja tegelikult on, maal elades võiks ikka olla mingi põhjus  õue minna, et võiks olla seal mõni loom. Ja minul on siis alakad. Tööpäev Vastemõisa lasteaia õpetajana selja taga  ja lemmikloomad söödetud joodetud võib pikkadest  talveõhtutest niimoodi lausa rõõmu tunda. Ja kui väljas paugub pakane, aitavad sooja hoida  alpakavillast omakootud sokid-kindad. Seekord kutsus vardi jahiselts ajujahile  ka maahommikusellid, et üheskoos õppida jahipidamise  põhimõtteid ning jahimeeste eluolusid. Kuulge, aga, aga teeme plaani ära, praegu on ainult rik jaanu. Kuus meest on puudu, on ju? Ja mida nad arvavad taga põtra või koera? Täna on üks tore laupäevane päev kus siis jälle kogukond,  meie kandis tuli kokku ja, ja peame ühte vahvat tajujahti,  seltskondlik üritus ja, ja selline selline põhiajujahi aeg  on siis 15 oktoober kuni 15 detsember, mis ei tähenda seda,  et 15. detsembririga jaht nüüd metsas lõpeb,  et metssigadele peetakse jahti ka edasi. Aga jah. Selline võib-olla väga suurte seltskondadega ajujaht. Selleks ajaks on jah, et siis rohkemgi, koerte jaht läheb edasi. Selleks jah, et juba jahimeheks saada, see,  et jahil osaleda, ei pea olema ühtegi dokumenti,  aga kui sa tahad ikkagi jahimeheks saada,  isegi kui sa tahad lõksuga midagi püüda,  selleks peab olema jahitunnistus. Kui sa tahad relva osta, siis pead käima kõigepealt. Relvaeksamil siis pea sooritama laskekatsed. Et jah, siis on ikka hulga hulga rohkem. Tööd, aga hunti on palju ka metsas praegu  või on ikkagi nii-öelda piiritletud ja tänagi on meil meil teada,  kus on üheksa kuni 10 pealine hundikari,  aga tema ja tänavu aasta jääb jälle elama,  sest sest meil lube ei jätkunud. Selge, et on ju karjakasvatajad, kellele on ikkagi nad nad noh,  väga suureks mureks, eelmine nädal siis kõrvaljahi  piirkonnas läks ka üks samasugune laika hundi hundiroaks. Jah, ta piirab küll seaarvukust selles suhtes me ei tohiks  hundiga väga riielda gi ega meil on, me peame hoidma sea  arvukuse metsas hästi all, et ikkagi see sigade Aafrika katk  ei läheks uuesti väga suureks. Ühiskond kindlasti saab väga valesti asjadest aru,  et, et jahimees tahab nagu loomi hästi palju küttida. Et tegelikult ta on nagu see nagu mina olen,  nagu ma istun nagu väga tihti kahel toolil,  et ma olen nagu maaomanik ja siis ma olen jahimees ka,  et maaomanikuna tahan loomade arvukust hoida võimalikult all  ja jahimehena tahan ma hoida loomade arvukust võimalikult üleval,  et oleks tore metsas neid näha, et oleks võimalikult kerge  neid küttida, siis oleks just hea, kui oleks loomade arvukus kõrge. Aga ühiskond mõtleb, et just, et, et, et,  et jahimehed tahavad hirmsasti küttida ja tegelikult on  ikkagi maaomanike ja ühiskonna surve, et hoida kulu. Mingite arvukus kontrolli all ehk siis, et enamasti saadakse jah,  valesti aru. Meie seekordne ülesanne on olla ajaja ehk metsast loomad  liikuma saada tundub nagu lihtne ülesanne,  kuid kas lumerohkel talvel see ikka on nõnda lihtne. Piki kra kavata siis tõenäoliselt, kui see on nagu  enam-vähem nähtav, siis me saame seal nagu kõik joonduda  uuesti enne lõpuni, aga võib-olla see on  nii lõpus, et siis ei ole mõtet. Kütid piiravad siis selle metsatukka ümber,  ütleme siis kolmest suunast. Ja siis ajuliin, ehk siis meie hakkame kõik paralleelselt liikuma,  teeme häält ja selle hääle peale siis loom tõenäoliselt  liigub siis sinna. Sinna kohta, kus meie siis nagu lõpetada tahame,  ehk siis sinna lõpu lõpuotsa. Läbi siukese võpsi me siin lähemegi, kui suvine meed tundus nagu,  et natuke ikka nõuab nagu vaeva, siis siit ikka annab läbi minna. Aga tuleb minna. Me peame siit üle kraavi saama ja sinnapoole panema,  edasi aga. Sina lähed sinna maha, otsib kohta, praegu ei ole veel  leidnud üle ka. Ei saa. Peale tund aega metsas sumpamist läbides vaid veidi üle  kilomeetri oleme tagasi laagriplatsil, et panna plaan paika  juba uue jahisektori jaoks. Igale meeldib, kas talle meeldib just siin olla  või pigem noorendikust. Eks see ongi tema lemmikelu, vaid näete,  noored männid paistavad seal neid, käib ta  siis maiustaja. Atamas siin talvel, minul kui maaomaniku jaoks on see kõige  suurem murelaps. Puu kahjusta ja, ja et siis see on see, see on see,  miks see põdra arvukus peab olema nagu õigetes piirides,  et. Ja nüüd ta, ma arvan, et nii, nii jahimehena kui maaomanik on,  ma arvan, et täna ongi põdraarvukus õigesse piiridesse jõudnud. Kui 10 aastat tagasi oli põtru lähemale 20000 18000,  siis me enam ei istutanud enam mändi. Aga just sa ju, kui palju sa siis raha paned sinna,  et seda männikut üles kasvatada? Sa loobud ühel hetkel? Aga täna, kui põdra arvukus on jõudnud sinna kuskil 10000  piiridesse siis ma näen oma metsaühistu inimeste taimede  tellimise pealt, et jälle on usk, et me saame mändi kasvatada. No me ju me ju tahame, et meie lastelastel oleks  ka selliseid ilusaid männikuid, mida meie täna naudime. Seetõttu me peame natuke mõtlema ka seda,  et et kui palju me seda põtra siin metsas suudame karjatada  või et, et, et oleks mets hoitud ja, aga et me ei tohi  ka põdrale liiga teha. Ega, ega siis see mänd ei ole tema lemmiksöök tal ikkagi  paju ja, ja, ja, ja selline haab ja see on tema lemmikud. Aga just talvisel ajal vajab aga ikkagi sellist okaspuud  ja ta kolibki just talveks kolibki sellistele kõrgematele pinnastele,  kus just mändi ongi nagu palju ja, ja veedab oma oma talvise  aja just seal ja suveks läheb ta rohkem sinna lehtpuumetsa  ja märjematesse kasvukoe tüüpidesse ka ka  ka just noh, jõgede äärde näiteks, et kus ta peab juua saama  ja nii edasi, et suvel kaob ju kraavidest vesi ära,  eks ole. Meil on kehtivad aasta, et 10 ja rohkem. Selline reegel, et me ei küti kolme, nelja rolist põdrapulli. Et see distsiplineerib jahimehi mitte tulistama igat keha ja,  ja iga kauguse pealt. Sa pead natukene ootama mõtlema enne, kui sa seal lasu  sooritada põder on suur. Suur uhkus. Iseend, ja ma arvan, et igast asendist ei peaks põdra pihta tulistama. Jah, tuli edukas, kuid hoiatame, et järgnevad kaadrid võivad  olla laupäeva hommiku kohvi kõrvale veidi häirivad. Siit on niimoodi, et no meie jäi seltsis siis,  et kui me laseme põdra, kui see põder on alla kahe aasta  vana siis me siinsamas lõkkeplatsis tema naastame,  kondistame ja liha jaotame kõigi jahipäeval osalennute vahel. Kui nüüd on põder siuke vanem suurem, siis tema läheb  kombinaati ja temast siis Tellime mingeid tooteid, kas siis suitsuvorsti  või konservi või mida iganes. Mida siis jahiseltskond otsustab, et mida nad süüa sooviksid? Et kui on põdrad uhked sarved peal, kas kütt saab  siis nüüd trofee, siis sarved saab endale  ja see on ikkagi meie sai laiseltsis veel,  et kütile siis kütt saab siis looma keele,  mis on minu arust väga hästi suurte liketes maks  ja süda praetakse meil alati jahipäeva õhtul ära. See siis ühis söömine ja siis enamasti ka sisefileed lähevad magustoiduks. Ma olen ikka kuulnud seda, et head inimest peab palju olema  ja sellepärast ei suuda ka mina maitsvale toidule kunagi ei öelda. Süües Kalevi šokolaadi avastasin ma ka äkki  selle Et miks on linda peal Lõuna-Aafrika rahvuslillepilt? Ilmselt ei olnud see kunstnikule küll tahtlik  ja kavatsuslik asi kuid kui me võrdleme seda stiliseeritud  lillepilti šokolaadi tahvlil Naturis, kuningproteja õiega siis. Äravahetamiseni sarnasus on minu meelest vaidlematu. Iseenesest on kuning prootaja selline küllalt mitte midagi,  ütlev taim, looduses võib ta kasvada paari-kolme meetri kõrguseks. Ja ta on Lõuna-Aafrikas selline kuivade teeveerte mäenõlvade liik. Tema õied, meil siin on selline väikseõieline sort,  mille nimi on väike, prints võivad olla kuni 20 sentimeetrit  läbimõõdus ja neid kasutatakse vahel ka lõikelilledena  püsivad jube hästi vaasis ja esimesed puuri kolonistid  Lõuna-Aafrikas On kasutanud, ootasid ka väga huvitaval moel. Nimelt kuna tegemist on lindtolmlevate taimedega,  on nende õites nii palju nektarit, et seda on varahommikuti  võimalik isegi pange välja valada. Ning nad siis käisidki. Varahommikuti Prote võsastikes ektarit korjamas nektarist  keedeti siirup, sellest omakorda suhkur ja  nii sai kuning prootia endale nime Suiker bossi. Ja nagu tuntud asjadest ikka tehti suiker bossist  ka laul Lõuna-Aafrikas rahvalik laul, Suiker bossi. Ja kuna tegemist oli toreda lugu lauluga,  jõudis see sealt Ameerikasse. Seal laulis laulu kuulsaks Toris ei ning mõni aeg hiljem  jõudis Ameerika maa kaudu ringiga ka Eestisse. Ameerikas kandis see lugu pealkirjaga sugebush. Eestis tehti see pealkiri ümber suhkrutükiks  ja seda laulu laulsid Reet ja Ivo Linna. Nii et kui te edaspidi seda laulu uuesti kuulate,  siis teadke, et tegemist on Lõuna-Aafrika rahvaliku lauluga. Jutt käib kuning Proteast ja, või siis miks mitte ka. Ongi jäänud vaid tänane nipinurk. Talv on ju see aeg, kus riideid ostes tuleb poes ennast  riidest lahti võtta ja see on tohutult tüütu tegevus. Mina näiteks olen ära õppinud püksimõõtmise,  nii et ma ei pea ennast üldse riidest lahti võtma. Uskuge mind, see toimib, paljud seda ei usu. Kõigepealt see, et kuidas mõõta, kas püksid on värvilist varajad. Mina teen niimoodi, et panen need püksid ümber kaela. Ja kui need ümber kaela täpselt sobivad,  nagu mul praegu sobisid, siis need püksid on mulle parajad. Kui on natukene suur, siis on need suured. Paljud ei usu, et see toimib, proovige järgi,  toimib, teine variant on see, et panete käe siit niimoodi  selle püksivärvli vahele ja kui see on täpselt siit paras  siis see on ka teile pihast paras. Miks see nii on, seda ma ei tea. Ja kuidas mõõta, pikkust on selline nipp,  et ajage käed laiali. Võtke püksid niimoodi. Pikkuses need püksid tegelikult ongi natukene lühemad. Ja niimoodi saate teada püksiõige pikkuse. Kui teil on ka mingeid toredaid nipe Mida te tahaksite teistega jagada, me proovime need järgi teha,  siis saatke need aadressile maahommik.err.ee. Mina soovin teile ilusat laupäeva ja kohtume nädala pärast.
