Delta saade jätkub vestlusega stuudiokülalisega,
kelleks on Karin Paulus, tan kunstiteadlane
ning varsti avatava näituse mustamäega unistuste linn.
Üks kuraatoreid.
Tere tulemast, aitäh kutsumast.
20. juulil avaneb näitus Tallinna vene muuseumis,
jääb jääb sinna üles kohe väga pikaks ajaks kaheks aastaks
ja selle näituse teema on Mustamäe, kas unistuste linn
ja pealkirja lõpus on küsimärk? Paljud klassikaraadio kuulajad kindlasti mäletavad lausa
Mustamäe ehitamise rajamise aega on kindlasti aastakümnete
vältel näinud, kuidas linnaosa on arenenud
või ka taandarenenud.
Ja loomulikult usund, et paljud meie kuulajad ka elavad mustamäel,
niiet tervitame teid.
Ja küsin siis selle küsimärgi kohta kõigepealt.
Kas see on provokatiivne küsimärk seal lõpus,
kas iga külastaja peab isemoodi sellele küsimusele vastama,
kas Mustamäe on unistuste linn? No loomulikult on see provokatsioon ja teatud mõttes ka selline,
nagu tänapäeval käib, et jälle üks kaasamisprojektidest,
et sa võid mõelda ise, et kas see kunagine utoopia,
mida siis 1900 kuuekümnendatel aastatel viljeleti on siis
teoks saanud, on see täiuslik kasum või on seal midagi puudu.
Ja kodanik tahaksis, et seal võiks midagi muuta,
teisendada? Arhitektuur on üks põhilisi valdkondi ja küsinud siis
kõigepealt selle mustamäe loomise aja kohta,
millised olid need eesmärgid siis ja kas need eesmärgid täitusid.
Kindlasti oli see tegevus ja kogu idee ja loomise faas
kantud mingist erilisest sotsialistlikust idealismist. Kaheldamatult aga mõnes mõttes samade probleemidega maadelda
kogu Euroopas, kuna siis peale teist maailmasõda ei jagunud
kõikidele inimestele kortereid ning samuti siis lisaks
nendele sõjakahjudega telemis siis ka tegelikult ju
Tallinnast siiamaani silma paistavad.
Kui me vaatame kas või Harju tänavat vanalinnas,
siis siis teisalt ka väga palju uusi inimesi kolis linnadesse,
samuti siis erinevad asutused, värbasid,
spetsialist, et seega oli kiiresti, vajab ehitada kortereid
ja siis tollel ajal läks käiku selline noh,
ütleme paneele tootev maja ehituskombinaat,
mistõttu saigi hakata senisest palju kiiremini ehitama,
et enne tehti majasid ja põhiliselt ütleme sellistest
kiviplokkidest või tellistest, mis on ju noh,
see on väga loogiline, siis on väga aeglane. Ja, ja nüüd läks kõik see kuidagi nagu kiiremini käiku
ja seega siis ta kleiti, et kuskil 60 inimest väikse
mustamägi mahutada.
Täna tegelikult elab mustamäel veelgi rohkem inimesi.
Aga tollel ajal ikkagi nagu me teame, siis kõikidele
kortereid ei jätkunud ja sellist, nagu see tekitas ka vimma
kohalike elanike seast, et et kortereid said sageli spetsialistid,
missis, kes ei olnud sellised, ütleme põlistallinlased,
et et noh, et seal oli, aga teisalt kes sinna jälle,
kellel oli võimalus kolida, need olid ju väga rahul,
sest see oli soe vesi. Keskküte Ma ei tea, prügišaht, hiljem suuremates majades,
lift, elekter, tänapäeval kuidagi nagu nii lihtsad asjad,
aga kui me oleme näinud ka praegu need elektrikatkestusi,
siis me näeme, et kui kohutav olu kortse meile tundub nii,
et tegelikult lahendati sotsiaalprobleeme,
et need olid, et need ei olnud mitte ainult tingitud selle sellest,
et meil oli nõukogude võim vaid ikkagi tegelikult oligi
kiiresti-kiiresti vaja uusi kortereid. Nojah, mina ütlesin, sotsialistlik idealism ise olete
pressiteates öelnud, et tegemist on hoopis Eesti kõige
puhtakujulise modernistliku utoopia projektiga.
Kas see oli tõesti siis sellel ajal 60 aastat tagasi,
veidi enamgi kui 60 aastat tagasi, kui Mustamäe rajati oli
see siis midagi erakordset omada sooja vett,
prügišahti, muid mugavusi? Kaheldamatult, et, et see oli siis tõesti esimene kord,
kui Eestis midagi nii suurejoonelist ehitati,
et kokku joob neid mikrorajoone oli seal ütleme siis
erinevate ma ütleks 11 siis Meie mõistes
ja siis tegelikult, et mujal seda nii suurejooneliselt ei tehtud,
et hiljem lisandus Õismäe ja Lasnamäe ja Tartusse Annelinna
tegelikult paneelmajasid ehitati ka teistesse linnadesse
näiteks siis Jõgevale ja mujale või võrusse isegi sinna
väikeste majade vahele, aga, aga tõesti,
Mustamäe on selline stiilipuhas ja, ja see,
seda võib-olla eristab ka teistest asumites see,
et siis noh, võib-olla seal oli ka mingisugust nagu sellist noh,
idealismi ja võib olla ka seetõttu ka naiivismi rohkem,
et seal ju unistati sellest, et igas selles mikrorajoonis
või sellises noh, ütleme, kompaktsema asumis oleks oma koolid,
lasteaiad poeet, töökohad ja see noh, mingil kujul realiseerus,
aga vigadeks saidis hoopiski selline anonüümsus,
ühe taolisus ja, ja, ja muud probleemid,
et, et seda noh, ütleme eeskujusid, et ühelt poolt
loomulikult võeti, siis no ma ei tea Moskvast aga teisalt ka
siis näiteks Põhjamaadest väga kuulus on ka siis Stockholmi
selline omalaadne, et noh, ütleme satelliitlinn jälle meie
mõistes mille nimi on Velling, puu ja seda rajatigi kui
justkui mingisugust ABC linna, et kus ongi need elukohad,
töökohad ja omakeskused ja, ja kui meil käib,
siis mustamäel, troll või natuke ilmselt veel käib varsti
enam mitte, siis seal viis sellesse linna siis metroo,
et tegelikult nagu neid ideid viljeleti ka mujal. Aga see totaalsus kindlasti on see, mis on Mustamäe puhul
paeluv ja intrigeerib. Üks asi on uus, uus majade kompleks või terve linnaosa
valmis ehitada, kõik läikima lüüa, aga seda ka läikima hoida
on eraldi teema, kuivõrd Mustamäe on alla käinud
või sõna otseses mõttes lagunenud oma sellest
keskkonnaväärtusest midagi kaotanud järgmiste aastakümnetega. See on nagu vä, nüüd ütleme mitmetahuline küsimus,
et, et Mustamäe puhul see, selle nagu õnneks
ja probleemiks on olnud ka see, et see on olnud põlvkonna projekt.
Kui sina alguses kolisidki valdavalt noored inimesed,
siis tänaseks otse loomulikult need nendest on saanud memmed
ja taadid, kellel võib olla valus, haiget tegevad puusad
ja kellel võib-olla on oma korterist raske välja tulla
ja seesama arhitektuur, mis oli selline modernistlikus
mõttes võib-olla hõrk ja asjakohane ei ole olnud piisavalt paindlik,
et tegelikult noh, kõiki nendesse maja praeguste olema mas
olevatesse maja tüüpidesse ei ole võimalik noh,
sellised väga mugaval viisil näiteks lifte ehitada. Et, et need planeeringud seda tegelikult ei võimalda ja,
ja just nagu see paindumatus on olnud.
Ta on mu südame miinuseks olnud, aga samas jälle mingites
kohtades vaadati seal targalt ette, kui me vaatame neid
autostumisega kaasnevaid probleeme üle Tallinna,
et eriti just siin kesklinnas siis mustamäele ehitati ju
kohe väga laiad autode ja loomulikult siis tollel ajal pigem
siis ühistranspordi tarbeks mõeldud teed,
et need on kahtlemata nagu Mustamäe suure suureks plussiks
oma sellisteks nagu ütleme, vereringe, eks,
et see toimib väga hästi, et on see ühistransport
ja siis ja, või ka siis eraautod sõit ja teisalt muidugi mis
on võib-olla noh, minu silmis võib-olla ka murekoht on,
on sellised nõrgavõitu kogukonnad, et väga palju
korraldatakse selliseid üleval tallaprojekte,
et linnaosa organiseerib laada või siis tähistab üht
või teist bitud pidustust, aga, aga see,
et inimesed ise tuleks kokku, kui nagu see toimib,
siis kusagil võib-olla ma ei tea, supilinnas või,
või siis Karlovas või siis võib ka Tallinnas näiteks kalamajas,
et seda me näeme mustamäel vähevõitu. Aga aga samas on seal ka niuksed nagu positiivsed minu
meelest kogukonnapraktikaid, et see garaazis garaažis putitamine,
kus on sellised omalaadsed, meeste koopat,
on see mäng, käib stiilis maailm või kus sa seal grillid
seal kuskil tühermaal, et noh, miks ka mitte,
et noh, et, et seal on nii selliseid, et ütleme,
vigade parandust vajavaid kohtasid kui ka kindlasti tahke,
mida võiks siis tähele panna ja ka mujal järgi teha. Räägime varsti avatavast näitusest, mis seal siis täpsemalt
vaatamiseks väljas on, sest kui üks suurlinnaosa nagu Mustamäeettevõte,
seal on palju neid komponente majad, transpordisüsteem,
haljastus, igasugune vaba aja veetmise võimaluste maailm
ja kõik see, mida näha saab. No meie eriliseks rosinaks on siseõu, mis ühelt poolt avab
siis selle vanalinna salapärase maailma kus me siis näitame
näiteks siis Mustamäe ajalugu läbi haljastuse,
kuidas siis alguses on seal olnud sellised,
noh, ütleme Liivikud siis läheb edasi seal lahti köögivilja,
ok kasvatamine Tallinna turgude jaoks tulevad hiljem
erinevad aianduse, tuleb potipõllundus ja lõpeb siis
tänapäeva kodukogukonna aiakest, aga siis lisaks on meil
meil sellised mõningad majade maketid, mille,
mille vahel siis inimene saab ennast tunda,
justkui Gulliver lilli Puttide maal. Samuti. Me vaatame sisse siis erinevatesse teemadesse,
nagu siis näiteks see samma liikuvuse teema,
mis on seotud trollidega, erinevad hoonete tüübid,
aga teeme seda üsna nagu mängulisel viisil,
et näitame nii seda argielu erinevaid, et inimesi,
nende lugusid, arhitektuuri ja samuti ka tulevikku,
et seda just läbi siis kunstiakadeemia tudengite tööde,
et kus nad siis seda kõige põhilisemat hoone tüüp üks,
neli, kuus, neli on siis uuesti mõtestanud
ja pakkunud juurde, siis noh, paremini ligipääsetavad
isikupärasemat ruumilahendust maailma. Mustamäe elanikud, Mustamäe endised elanikud
ja võib-olla ka inimesed, kes elavad teistel mägedel
või üldse Tallinnas, kindlasti tunnevad huvi selle näituse vastu,
sest erinevaid seoseid saab tekitada väga erineval moel.
Tallinna vene muuseumis on see kõik vaatamiseks,
kus Tallinna vene muuseum asub. See asub tegelikult pikal tänaval, nii et otse keset
vanalinna ja samuti siis tegelikult, et me toimetame ka mujal,
näiteks on tulemas põnevad trollid, uurida,
et mis on siis ka siis muuseumi kodulehel peagi siis välja kuulutatud. Näitus avatakse 20. juulil ja jääb mitmeks aastaks vaatamiseks.
Karin Paulus üks selline laiem küsimus.
Te vaatate kindlasti Tallinna linnale kui tervikule.
Ja minu jaoks on see Tallinna linn oma arhitektuuri
ja dünaamika poolest paras lapitekk.
Meie oleme praegu siin raadiomajas keset lahinguvälja,
ükskõik mis suunas majast väljudes on kaevikud
ja kraavid. Aga kui vaadata seda lapiteki, milline teie meelest Tallinna
arengu üldse on ja millise Lapina paistab Mustamäe selles pildis? No Mustamäe on ühest materjalist lapp, sest võrreldes samuti
Sist Lasnamägi võrreldes võrreldes paljude piirkondadega,
et mulle tundub, et see on nagu tänapäeva inimene on siis
meie arhitektuur selline võiks öelda keskendumisraskustega
teistega sageli vähe arvestav.
Et ja kohati on see esteetika, mis meie ümber valitseb,
ka üsna kultuuritu, et samas noh, on ka mingisuguseid
hoolivaid lahendusi. Aga, aga jällegi see selline väga suur ebaühtlus on see
kindlasti võib-olla mis mind. Eksperdina võib-olla kurvaks teeb, et ma tegelikult tahaks,
et, et see nõudlikkus oleks suurem, et pingutatakse nii esteetilise,
aga eelkõige just sellise avaliku ruumi poolest,
et see on meie selline vaene laps. Kutsume delta saatesse, tegutsejaid kuulama asjatundjaid.
Aga täna rääkisime siis näitusest Mustamäe,
kas unistuste linn?
Seda saate vaadata mõne päeva pärast juba Tallinna vene
muuseumis ja kõik, kes kunagi elanud või käinud mustamäel,
ehk siis meie kõik oleme sinna oodatud, et vaadata,
kuidas kõik algas, kuidas asi edasi arenes,
kuidas Mustamäe praegu välja näeb? Aitäh selle intervjuu eest.
Näituse kuraator, kunstiteadlane Karin Paulus,
aga palun.
