Eesti Jahimeeste Seltsi teatel kütiti lõppenud jahihooajal
kokku veidi üle 4000 põdra.
See on üle 160 looma vähem kui keskkonnaagentuuri
seirearuande järgi oleks lubatud.
Jahimeeste seltsi juhatuse liige Priit Vahtramäe on aga mures,
et põtrade arvukus langeb liiga hoogsalt. Hindame arvukuse üks seitse pool 1000 ja see arvukus on meie
arvates minimaalne arvukus, kus mets saaks kasvada
ja jahimees saaks veel jahti pidada.
Ja meie hinnangul ei tohiks seda arvukust tänama,
allapoole viia. Kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Raco sõnul on
jahimehed liiga pessimistlikud ja kõigepealt tuleks ära
oodata värsked seireandmed, mis selguvad jaanipäeva paiku. Trade loenduseks tehtavad pabula loendasid jäljeindeksid,
ruut, loendused on veel kõik alles ju riigil
keskkonnaagentuuril tegemata. Ei no viimased sõidud ja hakkasid aasta tagasi,
2023. aastal tehti neid ja siis hinnati põdra arvukuseks Eestis. Kuskil seal 11000 isendi ringis.
Et jahimehed seekord pakuvad välja seitse pool 1000,
ei ole väga tõenäoline, nende põtrade arvukus nüüd niivõrd
palju langenud on selle ühe aastaga. 2013. aastal oli põtrade arvukus 20000, siis kinnitati uus
jahiseadus ja algas põtrade intensiivne küttimine.
Priit Vahtramäe. See oli ka muidugi jahimeeste ülesanne, et põtrade arvukust
reguleerida ja viia tasemele, kus kõik osapooled oleks
sellega rahul.
Kindlasti metsaomanik tahaks, et põdra arvukus oleks
võimalikult madal ja kahjustused oleks võimalikult väiksed. Küttimismahud lepitakse kokku jahindusnõukogus,
kus on esindatud nii jahimehed, metsa ja maaomanikud kui ka riik.
Jahindusnõunik Aimar Raco sõnul võiks praegu jahisurvet
vähendada küll. No võib öelda küll jah, et tegelikult on siin kümmekond
aastat tagasi põdra arvukus Eestis olnud oluliselt kõrgem
oluliselt rohkem munud metsakahjustusi põdra põtrade poolt,
seetõttu see küttimise survega sel perioodil tradele
oluliselt suurenes.
Põdra arvukus läks alla, aga see küttimissurve kuidagi siis ütleme,
psühholoogiline surve jäi nagu maoomanikel metsaomanikel
eeskätt just alles jahindusnõukogudes saavad ju jahimehed
ja maaomanikud ise sedasama küttimismahtu arutada. Priit Vahtramäe leiab, et põtrade arvukus võiks püsida umbes
10000 peal ja seda saavad ka jahimehed ise mõjutada. Selleks tuleks edaspidi rohkem pöörata tähelepanu valik laskmisele,
struktuursele laskmisele, see tähendab seda,
et kõiki sugupooli tuleb võrdselt küttida,
nii pulle, lehmi, vasikaid.
Kui vasikaid on vähem, siis tuleb ka norme alandada.
Kui vasikad on rohkem, saab seda tõsta, aga me ei tohiks
küttida üle juurdekasvu.
