Teehoiukava aastateks 2024 kuni 2027 kinnitab valitsus
loodetavasti järgmisel nädalal, ütleb transpordiameti
peadirektor Priit Souck.
Eelnõu järgi plaanib järgmisel neljal aastal riik teehoiule
kulutada 680 miljonit eurot, millest 136 miljonit eurot
pärineb Euroopa Liidu toetusfondidest. Ennekõike meie eesmärk on kõigepealt siis tagada
olemasolevate riigiteede, mida on peaaegu 17000 kilomeetrit.
Selline jooksevhoole järgmine pool on siis selline säilituse
pool ja kui raha rohkem on, siis saame tegeleda ka
arendustegevusega ja arenduse alla käib näiteks ka siis ehitamine,
ehk siis ehitamist on jah, veidi vähem kui võib-olla
viimastel aastatel oleme näinud. Kuid võrreldes eelmiste aastatega on enim kokkuhoidu amet
otsinud teede säilitamise arvelt, ütleb Souck. Taastada sõidumugavust, seda kõige ülemist asfaldikihti või,
või näiteks kruusateede remontimine ja, ja mõnedes kohtades
ka teede rekonstrueerimine.
Need on need kohad, kus me kahjuks oleme pidanud tööde mahtu vähendama. Keskmiselt on eesti teekatted üle 20 aasta vanad,
ütleb taristu.
Ehitusettevõtte TREV kaks Grupi juhatuse esimees Sven Pertens. See tähendab, et keskmiselt on maanteed oma elu heakatete
osas juba ületanud. Ülekatteid plaanitakse teehoiukavas järgmisel aastal 78
kilomeetri jagu jätkab Pertens teekattega.
Teid on Eestis samas 12000 kilomeetrit.
Kui need kõik vajavad uuendust iga 20 aasta tagant,
näitab kasvõi lihtne suurusjärgu arvutus et tegelik vajadus
on oluliselt suurem. 600 on vajadus ja me teeme 78. Teed hakkavad seetõttu järjest kiiremini lagunema,
hoiatab Pertens. Roopats, seal on augud, seal on muud defektid praod läbi
nende defektide hakkab minema vesi alumistesse konstruktsioonidesse.
Tekib selline efekt, et kogu see teekate,
konstruktsioon laguneb ära. Hiljem on seega juba lagunenud teede remont kordades kallim,
sest teed ei vaja enam mitte ainult uut teekatet.
Uusi neljarajalisi teelõike plaanib transpordiamet Tallinna
ja Pärnu vahele.
Tallinna-Tartu maanteele on neljarealist teed juba ehitatud
90 kilomeetri jagu.
Põhjendabsouk. Sel aastal juba tahame käivitada ühe hanke uus,
siis Libatse-Nurme projekt Pärnu külje alt,
siis Tallinna pool umbes 20 kilomeetrit läheb siis samuti
kaks pluss kaks lahenduses väljaehitamisele.
Ja mõningad projektid on veel siin ettevalmistuses
ja täiendava rahastustaotlustega Euroopa liidu poolt küsime toetust,
et saada veel Pärnu maanteel ka järgmised lõigud ehitusse. Pertens ütleb, et riik on uute teede ehitamise arvelt juba
ammu kokkuhoidu otsinud puudu on mitmed sajad miljonid eurod.
Kuigi Pertens rõhutab, et üldiselt võiks riik rohkem kärpida,
siis uute teede ehituseks võiks siiski laenu võtta
sest see oleks kasulik investeering, mitte jooksvate kulude katmine. See tähendab, et kui me paneme sinna 10 eurot sisse,
me saame juba ehituse ajal riigieelarvesse üle kolme euro tagasi,
noh, rääkimata sellest efektist, mida see toob kaasa
majandusele pärast valmimist.
