Kui eelmisel aastal juhtus üle Eesti nii vigastatute kui ka
hukkunutega liiklusõnnetusi varasemast rohkem,
siis Pärnumaal selliste õnnetuste arv langes vigastatute.
Ka liiklusõnnetusi juhtus möödunud aastal Pärnumaal 90,
mida ligi kolmandiku võrra vähem kui aasta varem.
Surma sai Pärnumaal 2023. aastal neli, ülemöödunud aastal
viis inimest.
Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt rääkis,
et üks õnnetuste vähenemise põhjus võib peituda selles,
et liikluses oli vähem joobes juhte. Ja seda ma saan väita selle pealt, et me tegime
joobekontrolle rohkem kui eelnevatel aastatel aga joobes
juhte tabasime vähem, ehk siis meile tundub,
et hetkel on joobes juhtide osakaal liikluses langustrendis. Küti sõnul on siiski ühte kindlat põhjust keeruline välja tuua,
sest õnnetuste juhtumist mõjutavad erinevad tegurid. Eks see sõltub ka, milline see ilmastik mingil aastal on
parasjagu olnud.
Tee, ehitused, teeolud, kui on palju tee-ehitusi,
siis võib-olla kuskil kiirused väiksemad,
nende lõikude peal õnnetusi ei juhtu ja samas need teelõigud
ehitatakse turvalisemaks. Ka transpordiameti Lääne osakonna juht Hannes Vaidla ütleb,
et Pärnus näiteks nii Tallinna kui Riia suunal käivad suured
tee-ehitused võivad väiksemas õnnetuste arvus mängida oma rolli. Nii liiklusohtlike kohtade lahendamine kui ka teede investeeringud,
mis on Pärnu maakonda tulnud, olgu siis kaks pluss kaks
ehitused või võtame kasvõi lennujaama tee-ehituse,
võtame ka tiitel 60 Lihula maantee liiklusohtlike kohtade lahendamisel. Kuigi ka Hannes Vaidla leiab, et pole võimalik välja tuua
ühte ja kindlat põhjust, miks Pärnumaal varasemast vähem
õnnetusi juhtus, on ta Eestis üldiselt märganud
liikluskultuuri paranemist. Kas või Tallinn-Pärnu või muudel maanteedel
ja kui kui tekivad näiteks talvisel perioodil keerulised
olud teede peal, siis, siis jäädakse üldjuhul kolonni.
Saadakse aru, et see viis minutit pimedas kihutamine on väga ohtlik,
võrdub kellegi eluga, aga see kultuur läheb pisitasa paremaks.
