Ajaloo. Line väärtus või keskkonnaoht? Laevavrakkides on mõlemad. Ideaalses maailmas loomulikult tuleks ta tühjaks pumbata,  aga teisest küljest tuleb alati vaadata ka seda,  et mis kes selle kinni maksab. Kuidagi hakkab mälus hoopis tulema meelde. Mõnus uiskude loodusesse. Emotsioon on korralik. Suurkoovitaja lärmakas pulmamäng. Kirju ajalooga Läänemere põhi on täis laevavrakke  ja paljud neist on veel uurimata ja osa neist peidavad endas  ka potentsiaalset keskkonnaohtu. Täna läheme koos meremuuseumi teaturitega uurima Naissaare  lähedal asuvat ajaloolist Nargeni k. Meremuuseumi laev lood on kindlalt kursil,  kuhu me Ivar praegu jõudma hakkame, aga ees on meil naissaar  ja hakkame siis jõudma selle nargeni praki peale. Meil on siin veel üks selline pool miili minna. Mida sa pead nüüd jälgima siin, et sa täpselt õigesse kohta saaks? No esiteks on siin kaardi peal, eks ole,  märgitud ära, kus see vrakk uppunud on. Ja kui me nüüd lähemale jõuame, siis lükkame sisse. Paneme ajaloodi pildi ette, et me otsime üles  selle vraki ja paneme talle siis boy peale,  et meie sukeldujad läheksid alla ja leiaksid üles,  ei peaks aega veetma mööda põhja ringi, uuris. Ivar, kui sügaval see fraktorit siis on,  see iseenesest väga sügaval ei ole, ta on 26 meetri sügavusel,  nii et, et selline täiesti hobi sukeldumise sügavus  ja mis, mis töö siis täna ees ootab, mida te tegema lähete? No selles suhtes, et eks seda vrakki on dokumenteeritud,  me oleme selles kolD mudeli teinud, aga just neid detaile  ja selliseid asju üles pildistada filmide,  et seda tuleb täna teha. Ega meie ju põhilised vaatamisvärs siin istus,  ongi ju prakid, sellepärast et noh, siis loodust meil nüüd  tohutult palju ei ole, loomulikult on siin looduskaunid  kohti ka kandi kraater ja nii edasi käiakse hülgeid vaatamas,  mis iganes, aga noh Need on sellised üksikud Juhtumid, ütleme nii, et põhiline on ikkagi Eestis sukeldumiseks,  on, on vrakid. Mis laev, see nargen siin merepõhjas on? No ajalooline purjelaev ilmselt väike kaubalaev. Väga huvitava laadungiga ja. Ega me tema tema sõitudest eriti palju ei tea,  et miks ta just siin puhkab. Sest seal osa laadungist on selline, millest,  millest ma siiamaani täpselt soti ei ole saanud. Ta on, ta on tugevasti purunenud ja tükid on merepõhjas laiali,  nii et see identifitseerimine on päris keeruline. Eesti meremuuseumi arheoloogid on üsna laiali vajunud  nargeni vraki põhjalikult üles filminud mille tulemusel on  loodud ka kolmDemudel, kus kõik vraki detailid on täpselt kaardistatud. Me oleme võtnud siit puiduproovid, et saada teada,  kus ja millal see laev ehitati ja tuli välja,  et enamus laeva on ehitatud Rootsi männist  mis lõigati maha kuskil 1550 aasta kanti. Ja osad detailid on ka Poola tammest. Aga noh, see on ilmselt sisseimpordinud,  nii et me võime suhteliselt julgelt öelda,  et see laev on ehitatud Rootsis, kusagil siin. Idarannikul ja põhja läks ta usk umbes selline 1000 580590,  mis on siis keraamika järgi doteeritud ja see,  et ta on Rootsi või Poola puidust see peale vaadates seda ei ütle. Ei absoluutselt mitte. Selleks me lõikamegi erinevates detailidest proovid,  need lähevad siis Tartu Ülikoolis. Nii-öelda laborisse tehakse kronoloogiline uuring  ja ja siis saab loodetavasti vastuse. Alati ei pruugi saada. Tegemist on ikkagi hästi märgilise laevaga,  sellepärast et et siin neid iga kord jälle,  kui, kui mingit allveefilmi läbi vaatad,  siis sa leiad mingeid uusi detaile ja eks noh,  minu unistus on ikkagi saada rohkem seda suuremat konteksti  siia taha ja, ja noh, needsamad hästi laadungisse kuulunud  hästi kummalised savinõud. Et noh, et ikkagi on lootus, et me leiame neile mingi  paralleeli ja me saame ikkagi üsna kindlalt öelda,  mis nad on ja, ja see võiks päris palju heita valgust  ka sellele, et kust see laev tuli ja kuhu läks Mida see Tallinna lahe merepõhi üldse selle vraki  säilimisele nagu teeb, et milline see nii-öelda looduslik  olu siin on? No siin on, on liivapõhi, eks ole, kuskil 28 meetrit sügavust,  nähtavus vaheldub nagu Tallinna lahes ikka. Noh, kui eks ole jälle vrakk avastati 2015 tehti need  esimesed pildid. Kui meie nüüd eelmisel aastal võrdlesime saadud mudelit  ja pilte, siis on toimunud jah, väiksemad tused,  aga üldiselt laev on püsinud üsna üsna kenasti samas seisukorras,  vähemalt siis need viimased seitse-kaheksa aastat. Nii et tundub, et et noh, selline väga kiire niisugune  lagunemine või hoovustega laialikandumine ikkagi siin ei ole. Kui me vaatame Läänemerd üldiselt siis näiteks see,  et, et vesi läheb järjest soolasemaks näeb seda,  et ka see laevaoher, uss, mis sööb puitu,  tuleb järjest siia siiapoole. Hetkel ta siin ei ela, sellepärast meil säilivad puitasjad  väga hästi ja, ja selles suhtes aga juba on seal allpool  või ütleme, Poola ja Saksamaa kandis on juba tulnud  selliseid märke, et hakkab vaikselt sisse kolima,  mis tähendab seda, et noh, kes teab, mingil hetkel võib ta  ka siia jõuda ja eks see ussike ka võib-olla adapteerub oludega. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et kui praegu võib siin sadu  ja sadu aastaid säilida, siis krõmpsutatakse ta paarikümne  aasta sisse. Kokku on Eesti merepõhjast leitud vähemalt 400 laevavrakki  kuid võib arvata, et neid on palju enam. Teadaolevalt on ainuüksi 20. sajandil Eesti vetes uppunud  üle 500 aluse. Lisaks ajaloolisele väärtusele on kümned teadaolevad vrakid  hinnatud ka keskkonna ohtlikuks. Mis see tähendab, et nad on keskkonnaohtlikud,  see tähendab seda, et nad kasutasid omal kütuseks rasket  kütteõli või mingit vedelkütust, ühesõnaga et nad ei sõitnud. Kivisöega eks ole, ei kasuta kivisütt siis kütuse,  eks või purjesid vaid, vaid ikkagi kütus,  mis võib veel olla selle vraki peal. Kas see on kuidagi ka avaldanud juba mõne vraki puhul  absoluutselt näiteks ju alles paar aastat tagasi Narva lahes  oli Saksa, kui ma ei eksi, siis neli 44 uppunud miini  või siis hävitaja tee 30, mis hakkas lekkima  ja oli suurem selline koristusoperatsioon seal. On üks veel, mis praegu juba lekib, jälle on,  on kassandra vrakk esimesest maailmasõjast Saaremaa taga. Iseenesest on tegu vaieldamatult siin Eesti vetes,  ühe kõige ilusama vrakiga. See huvitav ju, suur 130 meetrine kergeristleja mis,  mis siis siin? Tuli meile nii-öelda appi iseseisvussõja ajal  ja siis paraku läks põhja ühes mõndade teistegi Briti laevadega. Ja, ja lebab ta seal Saaremaa no ütleme,  Vilsandi saares kuskil 25 miili Rootsi poole,  nii et ega ta väga kalda lähedal ei ole,  aga see omakorda teebki tema monitoorimise keerulisemaks. Ja, ja kütus vahemikus 710 kuni 780 tonni kütust võib seal  peal olla. Mida selle kassandraga peaks tegema? See on väga hea küsimus, sest et esiteks ta on,  sügaval, ta on 95 meetri sügavusel ja teiseks ta on üsnagi kaugel,  selles mõttes on ta ja ta on küllili ehk  siis kõikide punkritele tõenäoliselt nikuinii ligi ei saa,  et, et ideaalses maailmas loomulikult tuleks ta tühjaks pumbata,  aga teisest küljest tuleb alati vaadata ka seda,  et mis kes selle kinni maksab, ütleme nii,  et, et kus see, see, see operatsioon ei ole just kõige odavam. Tõesti, meil on ju ka juminda miiniväli ja  nii edasi, et neid laevu on ikka päris palju  ja see oht võib olla ühel hetkel, kui nad lagunevad. Päris suur. No täpselt nii, sest et Juminda ja, ja samamoodi tegelikult  Kasandra nüüd lähedal on ju looduskaitsealad Jumindal siis,  eks ole, lahemaa ja ja, ja selline aktiivset monitooring,  mis on suhteliselt keeruline teha, et, et PPA lennusalk küll  oma marsruutides lendab üle jälgib, monitoorib neid kohti. Aga noh, suure tõenäosusega ma, ma tahaks loota,  et ei juhtu sellist asja, et korraga kõik kütus välja tuleb,  et nad ikkagi hakkab algul märku andma. Aga noh, ja küsimus on ka selles, et kui,  kui kiiresti selle jaole saata se ja kus kohas,  sest et reostuse koristamine merel on umbes 10 korda odavam  kui see, mida teha rannas vaadates ka siis neid vrakke  üldiselt siis näiteks kui me räägime sõjalaevadest,  siis tihtipeale on ka see, et seal võib olla laskemoona peal. Ehk siis see tuleb ennem eemaldada, kui sa midagi seal  tegema hakkad, et sa kogemata ennast õhku ei lase. Teine asi, mis on, on see, et meil väga paljudel rakkidel on  peal kummitusvõrgud ehk siis vanad traalid,  mis on kinni jäänud võrgud, sellised ja nende nendega on  nüüd kaks asja, üks asi on see, et loomulikult see tuleb  ka need ära eemaldada, enne kui tööd hakata tegema lihtsalt  puhtalt ohutuse mõttes. Aga teine asi on see, et needsamad võrgud tegelikult ju  püüavad kala edasi. Lähed vaatad, hülged, kalad mis iganes, eks ole,  no õnneks meil siin nakkevõrku väga palju pole,  mis on kõige nagu jõhkram, võib-olla aga isegi need traalid samamoodi,  et, et on ju rakke, mis on paksult kalu täis. Viisime koide peale, pane edasi või tagasi. Kuidas emotsioonid on? Vahva. Teate vesi oli vahepeal jahedamaks läinud. Aga väga mõnus oli selles mõttes, et ei olnud palat,  aga ainult külm. Aga nähtus oli hea. No tähendab selles mõttes, et on paremaid muidugi nähtud,  aga, aga, aga selles mõttes oli täitsa okei,  oli ma arvan, seitse-kaheksa meetrit ikka. Sellise sukelduja töö on, et ega see ei saa kunagi otsa,  et merepõhi on ikkagi aardeid, avastamist põnevust täis. Absoluutselt muidugi mitte aardeid sellises  traditsioonilises mõttes. Aga igasuguseid huvitavaid esemeid ja, ja ajalugu kinnast. Väga ilus ja korralik talv on. Öö läbi on sadanud lund. Meie tulime siia mõttega, et uisutada, et matka uisutada. Aga vaatame äkki ikkagi sellele lumele vaatamata saame mõned  liud tehtud. Aga mina ei ole tõesti varem matkauiskudega küll sõitnud,  Nad käivad siis kuidagi suusasaabastele,  küll nemad käivad jah suusasaabaste külge. Suusaside on siis uisutera peal, kasutatakse vabatehnika suusasaabast,  mis siis toetab jalga jalga paremini. Kas siin on ka kuidagi parem vasak või ei,  vasakut paremat ei ole? Läheb täpselt nii, nagu suus Läheb jalga suusaside. Temaga ei saa nüüd teha nagu selliseid, kuidas öelda  uisuuisu hüp jah, just nimelt tuluppi ei saa aga kolmekordset. Saa aga temaga on siis tegelikult väga mugav sõita punktist  A punkti B ehk siis liikuda pikemaid distantse jää peal. Just eriti loodusliku jää peal, kus ta siis annab sellise  parema tasakaalu. Ma arvan, et minu uisutamise korrad on jäänud võib-olla  lausa kooliaega, aga seda enam täna on siis hea pehme  kukkuda siia lume peale. Enne veel, kui me siia soodla jõe peale julgelt läheme,  siis igasuguse veekogu jääle minnes tuleb tegelikult ikkagi teada,  kuidas siit ära saada, kui on ruttu vaja. Loomulikult, eks turvalisus on ikkagi kõige tähtsam. Et tuleb veenduda, et see, mida sa teed,  on ohutu. Et sa ei muutu päästetavaks. Et kõigepealt, eks ju tuleb kontrollida jääpaksust. Eriti ohtlikud ongi loomulikult jõed, järved,  järved, rabalaukad, seal on nagu tavaliselt on selline nagu kindlam. See on ühtlane, aga jõe peal on üllatusi alati ju varuks. Kindlasti. See tähendab seda, et ikkagi jääle ja veekogule,  mida sa ei tunne, ei tohiks üldse minna,  aga sinul on nüüd siin soodla jõel juba tegelikult eelluure tehtu. Minul on eelluure tehtud ja eks ma olen siin neid eelluureid  teinud juba tegelikult aastaid, et eks kõik need ohtlikumad  kohad on ju juba ammu teada. Need on siis ütleme, jõe peal alati on kindlasti,  kus on kopratamme, opratammi tagused, kiirem,  kiirema vooluga lõigud. Siin me nüüd läheme, tegelikult läheme sellise Soodla jõe  luha peale kus vool on hästi aeglane. Mõned kopratammid on, aga need on teada,  need on ka praegu ohutud, need on kontrollitud. Nii et jääle minnes siis tegelikult üksi tasu kunagi minna. Turvavarustus peab olema alati kaasas jäänaasklid,  jäänaasklid, viskeliin ja kui paks see jää peaks olema,  et sa üldse uisuga võid sinna minna. Tegelikult ikkagi selline jää võiks, päästeameti andmed  võiks ta olla 10 sentimeetrit jõe peal 10 sentimeetrit,  et praegu ta kindlasti on. Mitte küll igal pool, aga, aga ütleme nii,  seitse-kaheksa on ikkagi. Kontrollitult on ta uisutatav. Peab teadma No näed Mul korra tõmbas jaheda. Nii ma nüüd taastun. See oli selline jääsõbralik praksumine natuke. Paukumine. Et hakkame seda soodla jõge avastama. Ja kui siis sõidad, siis. Ütleme, raskus, raskuse viid jala jala peale,  raskus ja katsud katsud libistada. Natuke läheb harjumisega aega. Kuidagi hakkab mälu hoopis tulema. Meelde. Mõnus ei ole midagi öelda. Oleksin praegu raba pandijälle siia. Kuidas see matka uisutamine, kui selline üldse Eesti üles leidis? No ega seda nüüd ma päris täpselt ei tea,  sest mina olen matka uisutamisega tegelenud üks,  20 aastat ja ilmselgelt on ta meil ikka sealt Skandinaavia  poolt tulnud, et sealpool on teda pikemalt harrastatud. Aga siin ta on ka ikkagi ütleme niimoodi,  et tõusuteel rahvas leiab seda ja soovib seda  nii et läheb ikka ülesmäge. Vaadake seda. Mis siin ümber on? Kuidas uisud jätavad esimese jälje siia lume sisse  ja jääle? Uisutamas käiakse ju tegelikult ka merel,  mis see sinu suhtumine sellesse on, et merejää võib ju  ka väga erinev ja mitmesugune olla ka seda tuleb hästi tunda. Loomulikult, et minu jaoks ei olemas kahte ühesugust jääd. Iga päev on natukene teistmoodi, kui ta teisel päeval oli,  mina merejääd ei tunne, kui mina läheks,  lähen merele, lähen uisutama. Siis ma konsulteerida, kes tunneb merejääd jõe peal  ja Laugastel meie järvedel, siin mina tunnen ennast koduselt. Aga kui ma merele lähen, siis ma küsin abi. Missugust jääd siis eelkõige selle matka us? No eks otsitaksegi. Loomulikult ikkagi kõige parem on alati see esimene jää,  mis tuleb, see must, läbipaistev, kui lund veel üldse ei ole,  seda kõik otsivad ja no seda ei ole igal aastal see on  ütleme nii, et kolm aastat tagasi oli ideaalne  ja sellel aastal oli poolteist päeva oli jälle teda,  aga see on väga selline otsimise asi ja seda ikkagi pakub  ainult loodus ise. Samas ma ei ütleks, et kuidagi sellise ilmaga  ja lumega see jääl matkamine midagi vähem väärt oleks. Kindlasti mitte, ega praegu, kui siit nagu ringi vaatad,  loodus on väga äge, sõita saab ja matkamise jaoks on loo  olukord täiesti. Et ideaalne, miinus 20 kraadi. Aga. Vaatad ringi, tuule vaikne päike tõuseb. Muinasjutt. Mis sinu arvates sellise jää liikumise eriliseks teeb,  eks loomulikult ikkagi see loodus, mis siin kõik on. Sa saad siia tulla talvisel ajal, praegu saad liikuda nendes kohtades,  kuhu sa muul aastaajal ei saa. Suvel on siin, ütleme nii, vesi igal pool põlvini,  praegu tuled uiskudega suuskadega Me oleme isegi käinud fat  paik dega siin loha peal sõitmas. Tõukekelgud, erinevad variandid, nii et saad avastada neid kohti,  kus sa muidu ei ole käinud ja no liikumine iseenesest on  juba tervist. No vot kui muidu ei teaks, et selle kühmu all ei peida  ennast mitte kivi, vaid hoopis kopra. Selline kuhil. Ja siin on koprapesa, on jah praegu nad on muidugi sellised,  kuidas öelda suhteliselt vaikelu, aga märtsi poole siis,  kui toit hakkab varutud, toit hakkab otsa lõppema,  siis nad hakkavad ringi liikuma. Ja siis loomulikult on siin jõe peal igapäevaselt hundid liikumas. Mis puhul tulevad moodi tegelikult tulevad,  tulevad ikkagi kopra järgi jah, selles mõttes,  et nad patrullivad igapäevaselt, sest kobras on ikkagi magus  suutäis ja ja ega siin on loomi, loomi, teisi siin oleme  põtru näinud ja. Ma olen isegi siin šaakaleid näinud. Ja no ilmselt et oli selline, kuidas öelda luurerühm,  kes tuli lihtsalt avastama, et meil on hundid  ja ega neil omavahel sõprust ei ole, nii et. Et selline asi ka siis lisaks sellele liikumisele,  et sa pääsed mingis mõttes ligi sellistesse looduslikesse  kohtadesse nüüd, talvel, kuhu sa muidu niimoodi nina ei pista? Vasta ja ei siin kevade poole läheb väga läheb selliseks,  elu läheb aktiivseks ja jälgi on praegu ka tegelikult kogu aeg. Emotsioon on korralik. Kevadeni jõudes võivad Eesti veekogud pakkuda kindlasti veel  suurepäraseid jääolusid. Nii et kindlasti tasub minna matka uisutama. Aga veenduge enne jääohutuses. Kevadel peale lume sulamist võime meie suurematel põldudel  ja niitudel ühte eriskummalist eelmatu, pika  ja kõvera nokaga lindu kohata. Tema on isane, suur. Koovitaja, kes proovib oma kaasa jaoks sobivat pesalohku leida? Kohe peale pesitsusalale saabumist alustavad isaslinnud oma  erilist ja lärmakat mängulendu. Mängulend toimub väga suurel alal ja mõned osavõtjad on  hoopis läbirändavad, meil mitte, pesitsevad linnud. Seepärast on üpris keeruline aru saada, et  kes kellega käib ja kes üldse võitis. Ühel sumedal kevadõhtul kuuri ja puid ladudes saan teada,  et võitjad on siiski olemas. Emalind on alustanud munemist. Kurvitsalisele omaselt on kurnas tavaliselt neli  teravatipulist rohepruunilaigulist muna. Vaid pisut üle kilo kaaluva emaslinna kohta tunduvad need  munad ikka väga suured. Kevad on rutakas, kuid nii suurte munade haudumiseks kulub  peaaegu kuu aega. Suvinisu kasvab lausa silmnähtavalt ja varsti paistab sealt  vaid hauduva vanalinnu peanupp. Suur kuuvitaja on meil pesitsevatest kahlajatest kogukaim  maapinnal toituva vanalinnu sulestik tundub esmapilgul  ühtlaselt halli pruuni säbruline vaid seljal on pisut tumedamaid,  sulgi. Mõlemad sugupooled on välimuselt eristamatud,  kuid emaslind on tavaliselt paarisaja trammijagu kokka. Loomulikult on kõige silmatorkavamaks tunnuseks suur  koovitaja vaksapikkune allapoole kõverdunud nokk. Haudumisest võtavad osa paari mõlemad linnud vaheldumisi. Haudumiskorra vahetus toimub enamasti paari-kolme tunni tagant. Selle juurde käib aga üks saladuslik rituaal. Mõlemad linnud hakkavad korraga justkui pesa ehitama visates  noka vahele sattuvaid kivikesi ja kõrrejuppe selja taha  nii-öelda pesa poole. Tihti ei jää sinna noka vahele suurt midagi  ja see annab tegevusele pigem rituaalse tähenduse. Mõne minuti pärast lahkub pesitsuskorra üle andnud lind. Ja teine asub hauduma. Viimase poolsajandi mehhaniseeritud maakasutuse mõjud Eesti  põldudel pesitsevate suurkoovitajate arvukusele midagi head  toonud ei ole. Kuigi põllumajanduses kasutatavate väetiste taime  ja putukatõrjevahendite tootjad arendavad järjest  keskkonnasõbralikumaid tooteid ning aina teadlikumaks  muutuvad põllumehed keeravad pesapaigas mürgipritsil  nii-öelda kraani kinni on arvukus siiski jätkuvalt. Languses. Otse traktori eest koovitaja pesast vaevalt 100 meetri  kauguselt üles kargav Reinuvader viitab aga ühele veel  põletavamale põhjusele. Neljal kevadel minu isataru ümbruses pesitsenud  suurkoovitajate pesad, sealhulgas ka järelkurnad,  on kiskjate poolt rüüstatud. Vaid ühel korral oli rüüstajaks ronk. Uued tavad ja muutused jahinduse korralduses ei jäta  põllulindude leiust palju võimalus. Õnneks jagub ka veel neid paare, kelle pesitsemine õnnestub  ja tibud kooru. Umbes nädal peale koorumist lahkub emalind pesakonna juurest  ning asub peagi rändele. Poegade hooldamine ja nende järele vaatamine jääb isas linnu hooleks. Suurkoovitajatele ranitsana selga seotud GPS seadmete abil  oleme teada saanud, et meie kuusehekitagused käivad  talvitumas Briti saartel ja Euroopa põhjaranniku Friisi  saarte ümbruse madalatel randadel.
