Head kuulajad täna räägime sellest, mismoodi jõuab algusest lõpp-punkti,
laulu ja tantsupeorongkäik ning selleks olen täna stuudiosse
palunud rongkäigu korraldajad, Ivar Kalda
ja ei roki.
Tere. Mina olen Kadri Põlendik ja tahan teie käest kohe küsida,
et nüüd, kus on rongkäik, ütleme, nädalapäevade kaugusel,
et kas ettevalmistused on tehtud või on veel midagi vaja teha. No suuremad asjad on kõik paigas, et et nii suure asja
juures kindlasti on mõned detailid, mida siis saab veel sättida. Millest teie töö pihta hakkab? No kõigepealt võib öelda, et töö nagu iga teine,
et hästi palju on Excelis olemist kaardiga mängimist,
et kuna rongkäigus osaleb üle 30000 inimese,
siis on nad kõik ära vaja paigutada Vabaduse platsi
ümbrusesse Kaarli puiesteele?
Jaa, jaa. Lisaks sellele on nad siis vaja logistiliselt ka
kenasti sujuvalt liikuma panna. No ma saan aru, et teie mõlema jaoks on laulupeo rongkäigu
korraldamine esmakordne tegevus, kuigi iro teil on mingi
sarnase suurema ürituse kogemus ikkagi olemas. Ja et on olnud korraldada teatetantsu, mis oli üle Eestiga
sihuke korralik logistikaülesanne, aga, aga laulupeo
rongkäigu korraldamises oleme tõesti praegult esimest korda. Ja kui palju see varasem kogemus Tähendab ikka võib-olla nagu need nüansid,
et kui sa vaatad, mismoodi ajad, mismoodi vahemaad,
logistika, mismoodi seda kõike kommunikeerida inimestele.
Et kogemus ikka, aga oma olemuselt on ta ikka ikka teine,
teine üritused tegemist praegult on ju pika traditsiooniga
ilusa koostegemise vaimu kandva ürituse korraldamisega. No põhiküsimus osaleja vaatepunktist, ma arvan,
on ikkagi see, et kas trajektoor on sama,
mis alati Ja trajektoor on sama nagu ikka Vabaduse väljakult hakatakse
mööda Pärnu maanteelt liikuma siis mööda Narva maanteed
jõutakse Pirita teele ja siis mereväravatest sisse.
Ja, ja siis raadiotornist mööda, siis on võimalus kõiki
tervitada ja siis tuletornist mööda ja Eesti näituste alale. Kui palju mõjutab rongkäigu planeerimist see,
millises mahus teetöid hetkel Tallinnas toimub? No ütleme nii, et tegelikult meie õnn on see,
et linnaga ja hea koostöö ja et need suunad on kõik vabalt
sellel hetkel, kui me liigume Aga muidugi, seda tasuks kõikidel liiklejatel tähele panna,
et teisel juulil tõenäoliselt autoga väga väga ei ole mõtet
liiklema hakata sealkandis. Et lisaks jah, teie töödele on siis seitse 30 on siis
kesklinnaosa suletud, et terve päev praktiliselt liikuma
seal ei saa. Kuidas te saate paika nüüd selle, et täpselt sel hetkel,
kui rongkäik algab, et ta jõuaks lõppu piisavalt selleks ajaks,
et jõuaks ka laulupidu õigel ajal alata?
Mitu korda te selle trassi näiteks ise olete läbi käinud,
et aru saada, mis see tempo peaks olema? Tegelikult on Valdur Talts, kes on kunagi selle tempo maha
mõõtnud ja see on mitmeid pidusid töötanud,
et oleme ise selle läbi käinud ja, ja ütleme,
et see tempo on niisugune, ei ole liiga aeglane,
liiga kiire.
Aga see on hästi tehtud ja ma usun, et see toimib ka praegu.
Ja, ja meil on ka vabatahtlikud abis.
Meie tiim on 15 inimest, kes aitavad siis selle,
et kui üks maakond on juba läinud, et liita,
siis teine maakond rongkäiku kenasti juurde. Kuidas seda oskate planeerida, et kuhu ja mis ajaks
ja nii edasi need lauljad ja tantsijad maakonnad peavad kogunema. No see on selles mõttes matemaatika ilus
ja puhas matemaatika, et paratamatult iga rongkäigus oleva
rea kohta mingisugune ajakulu ja see on võimalik välja
arvutada ja Excelisse panna ja välja arvutada ka see,
kui palju ruumi kulub inimestele kogunemiseks.
Nii et siin on jah, palju arvutamist ja joonistamist olnud,
aga see on tegelikult toimunud ka eelmistel aastatel sama moodi,
et me ikkagi nagu öeldakse, et toetume eelnevale kogemusele,
seisame hiiglaste õlgadel. Ja et võib-olla siin tänusõnad Jaanus Väljamäele,
et kes on varasemalt siis aastaid rongkäiku korraldanud,
tema nõu ja jõuga on kogu aeg meiega kaasas.
Ja, ja noh, võib-olla see ka, et kui kiiresti liigub,
siis üks kolonn teise järgi, et me oleme välja arvutanud,
et kui kahe sekundiga minna, eks, et siis on hästi.
See on jah, üks üks kolin rida. No aga siis on võib-olla paslik küsida, et mida te teete
teistmoodi või mis on uutmoodi, mida varem pole tehtud. Noh, tänapäeval on hea kasutusele võtta igasuguseid
elektroonilisi vidinaid eesti poiste tehtud keskkond Lokuis
mida oleme siis võtnud kasutusele pärast reaalajas,
vaadata, kuidas see rongkäik siis tegelikult liigub,
et kas me oleme ajas ja saada pärast statistika. Jah, ja kuna tegelikult meie siin toetumegi varasema
materjali peale, et siis proovime siis seda natukene
täiustada ja seda jah, just seda lisamaterjali siis läbi
digilahenduste kätte saada. Aga noh, muidu kogu põhiarhitektuuril on rongkäik,
sama teekond on sama ja ka see lõpp-punkt näituste
paviljonis on siis söögiala, kuhu siis kõik osalejad lähevad,
sööma, suunatakse või kui siis juba lõpus lähevad lavale,
siis nad lähevad lavale, et selles mõttes on tegemist ikkagi traditsiooniga. No aga mis te teete siis, kui poole pealt selgub,
et me ei jõua õigeks ajaks lõppu? Selleks me oleme ikkagi olemas meeskond,
et, et me õnneks ei, ei, ei ole nagu üksi
ja noh, et kas on üldse võimalik midagi teha,
et kõige kriitilisem ala nagu läbi ajaloo on olnud
tegelikult tuletorni juures, et kui sinna tekib tropp,
siis on nagu võimalus või šanss, et midagi hakkab nagu hilinema.
Aga selleks me oleme sinna plaaninud juba eelnevalt appi ka
näiteks NATO poisid, viis tükki on meil sinna tulemas,
kes aitavad siis inimesi suunata ja neile hoogu juurde anda,
et nad toppama ei jääks. Ja, ja samamoodi vabatahtlikud, kes meil rongkäiguga kaasa liiguvad,
et me jälgime ikkagi seda reaalajas seda liikumiskiirust
ja kui me näeme, et me hakkame graafikust maha jääma,
et püüame siis nagu juurde ergutada.
Noh, loomulikult ootamatuste puhul, kui päike on liiga tugev
ja keegi vajab veepausi või turgutamist,
et siis siis me palume inimesel rongkäigust välja astuda,
et rongkäik ise saaks edasi liikuda ja siis abi oleks
võimalik kõrvalt osutada. Kas osalejatele ja pealtvaatajatele on ka mingisuguseid
soovitusi või piiranguid, et mida mitte teha,
et kõik sujuvamalt kulgeks? Hoida siis trassi tühjana, et ma tean, et kui minu lapsed tulevad,
siis tahaks nii lähedale kui võimalik.
Et aga proovida hoida seda rongkäigu trassi jah,
takistusteta, et saaks vabalt liikuda.
Et see võib-olla on põhiline, aga muidu kaasaelamine,
see on kõik on oodatud ja teretulnud. Kui palju, siis inimesi teise juuli hommikul selle rongkäigu
läbi kõnnib? Seda on üle 31000.
Et orienteeruvalt peaks olema kolmandik tantsijaid
ja kaks kolmandikku lauljaid ja kõige suurema osalejate arv
on Tallinna linnas ligi 10000. Ja kui palju samme siis üks rongkäigus osaleja astuma peab? Vot sammud tuleb üle lugeda, et tegelikult saab lihtlihtsa
matemaatikaga kindlasti teada, et kui me läbi kõndisime,
siin me sammulugejat just peale ei olnud.
Aga ma arvan, et kümmet tuhandet. Täis ei tule, no see sõltub natuke ka sellest,
et kui pikad jalad ja, ja mis sorti kingad jalas on,
et aga noh, ma usun, et kuna tegemist on noortepeoga,
et siis tegelikult suurem osa rahvast on päris siuke
välejalgne ja, ja arvan, et see vahemaa ei jää nagu probleemiks. No väga tore, jääme siis huviga ootama, kuidas teie töö
lõpuks vilja kannab, teisel juulil, siis,
mis kell rongkäik algab? Üheksa. 30. Üheksa 30 võib siis olla valmis juba vanal tuttaval trajektooril.
Aitäh. 13. noorte laulu ja tantsupeo rongkäigu korraldajad,
Ivar kaldam ja Eero Kiipli.
Mina olen Kadri Põlendik ja need on laulupeo nähtamatud lood.
