Mina arvan, mina, mina, mina, kunagi, mina arvan, mina, arva last, laps, räägi. Tere, täna räägime looduse hoidmisest. Miks linaluudest hoida ja kuidas me kõik seda teha saame, arutlevad Tallinna lilleküla Gümnaasiumi teise klassi õpilased. Minu nimi on Kadri diisel ja minuga. Ega loodus ju ka lõpmatuseni ei säljed, kui sa vaatad, et oh, siin on lühem tee näiteks hääd siit teed, kuid kuid tegelikult siis sa raiun mõned puud maha, kuid tegelikult sa peaksid loodust, hoidvaid, pulli, kui nii kõdunevad millalgi ära võib raiuda kellaga. Tuleb raiuda mõistlikult, et ei tohi näida liiga palju ja vanad puud tuleb maha raiuda. Raiuma peab sealt, kus on liiga palju, kuigi neil ei ole lihtsalt kasvuruumi, et nad ei saa kõik koos kasvada. Miks meil puid vajan näiteks paberi tegemiseks ja kellel on näiteks ahi, siis sinna sisse? Nojaa, aga miks me siis ei võikski kõike maha raiuda ja teha nendest paberit ja kütta ahjusid ja sest puudest saab hingata ja ta saab õhku. Tegelikult kui saab kõik puud maha raiud, siis on see asi, et metsa vajab inimene ka, et ei saa olla niimoodi, et sa mõtled ainult Pääle, huviljad, teised asjad ta lihtsalt saatuse hooleks. Metsas rahulik, et kui sa linnas lihtsalt ringi käid, seal kogu autod sõidavad ja ja seal kogu aeg tuututavad kogu aeg sihuke müra. Jah. Metsas saab rahulikult olla ja värsket õhku hingata ja sa saad metsas käia, metsas on väga hea käia vahepeal, kui sul midagi muud on, näiteks on igav ja sa lähed metsa, jalutad natukene ja siis hakkab kohe parem, mina arvan vähemalt niimoodi. Loomadele on hea metsas elada, et siis jälle liiga palju päikest. Ka neil puud on ees neil, mismoodi inimesed saavad loodust hoida. Metsa juures ei tohi väga palju autosse liigeldajaid, muidu võib tulla liiga palju seda suitsu, mis pole loodusele hea. Metsa lähedal peaks olema ettevaatlik, et su, et sa oleksid kindlalt jätanud, et sul ei jäeta midagi välja, ei pudeneks, sest kui näiteks luup pudeneb välja, siis kui see päikesekiir langeb peale läheks põleva, nii võib Kaavetis põlema pinda, ei tohi prahti maha visata ja näiteks, kui sa lähed metsa piknikule, siis tuleb alati kõike need äsja, et üles korjetasime prahi, mis tegelikult mõned trahvid jäävad metsa nadi kõduneb mitte kunagi ja siis on kole vaadata, kui saigi mõned kõdunevad, see võtab mitu 1000 aastat aega. Loomad hakkavad need vaatavatsjundaitest, Nad võivad Süüa ma ykskord telekast nägin, et ühel kurel oli jäänud kilekott pähe, et loomad võivad ka endale liiga teha selle prahiga. Konservipakiga astuvad sisse ja siis teevad jalale haiget. Peaksime prahti korjama, kui on mõned inimesed, kes lihtsalt ei hool oli sellest loodusest ja need ei tea nii palju, siis tuleb lihtsalt prügi korjata või siis talvel on kõige parem aidata ruumi, paned lindudele pekki või siis pole loomadele süüa, siis nendel loomadel on palju kergem siis süüa saada. Või siis et kui sul on kodu juures käivad hästi palju loomi, prints, neil ja nad ei leia seda toitu üles, mis metsas on, eksju sa võiksid neile ka midagi panna, näiteks vett või noh, mida nad söövad. Näiteks siil job hästi piima ja kui ta tõesti metsas ei saa olla ta kodust ära ajatud ja siis sa võiksid teda nagu ja aidata tal panna natukene süüa, sest äkki ta leiab ka endale jälle oma koha üles, kus ta oli, siis ta ajab ise uba selle ära, kes tal koera võttis. Kui inimesed loomi toidavad kogu aeg, siis äkki loomad muutuvad nendest inimestest sõltuvaks, nimelised kaladest hoida. Et kui seal näiteks metsa äärest rända lähed, et siis hakka kohe luikedele saia viskama ja parkidele, sest muidu nad lähevad lisaks ja eriti veel hilja sügisel, sest siis nad vaatavad, et neile tuuakse söök kätte, et polegi mõtet ära lennata. Võivad kõik kohadi lähtublile, näiteks metssead võivad loomadele võib ainult süüa anda, et muidu nad hakkavadki su juures käima, et natukene väga harva neil süüa. Ma olen kuulnud, et lindudel ei tohi anda lei, et see leib ei ole läinud neile kasulik Lintele ja ei ole hea saia anda. Parem ikka mingisuguseid terakesi, näiteks. Teema meenutasin ühte muumioru lugu ja ma valetasin sealt, et kuidas kõik toitsin neid linde niimoodi, et nad olid nii paksuks, et nad ei, ei saanudki lõunamaale enam lennata ka siin linnas, kui me ei ole päriselt metsas ega kuskil, siis me saame mõelda selle peale, et kuidas meie oma tegevusega loodust saame hoida. Võiks vähema autoga sõita, sest et autost tuleb see suits ja no linnas on ka puid, eks ju, aga neidenda vaeseid väga vähe, õnneks neid on sellepärast, et kuidas kaugelt näiteks tõttu metsas tuleb näiteks Tartust ei saa ju nii kiiresti tulla see õhk sinna Tallinnasse näiteks. Ja siis tuleb neid puid hoida niimoodi, et sa sõidad vähem autodega nousi, säästad loodust ja ja nii on parem, siis puud jäävad rohkem ellu ja inimestel on ka parem, ei pea hakkama kuskil ainult tartus elama, et seal on suured metsad ja seal elama metsades elama, et siis on parem, kui autoga vähem sõidaksid. Prügistamist teenimine on kõige olulisem, sest ega loodus, kui sa viskad näiteks kõik paber ja papp, kõik Rahkrahkrah olmejäätmetesse, siis nad nad valmistuvad kogu aeg puidust uut paberit jagu ealsuseda, valmista aega, loodus ei kesta lõpmatuseni. Nüüd lasime säästame ka metsa metsa lohkem ja eriti tuleb käia ümber ohtlikute jäätmetega, et isatanud patareide ja puude sihukeste asjade kastiast. Kui sa viskad ikkagi krahh, Krahka kõik olmejäätmetesse siis võid linnas tulekahju tulla, sest ohtlikud. Haara punkte EASiga Kased Kõllaasid pannakse oma hääle, prügi, kaste on olemas ka kuhu pandakse need asjad, mis mädanevad ära, sellest saab muiga Movio jäätmed, biojäätmed, sinna võiks panna banaanikoored või siis maando marini koorid, apelsinikoored võiks siuksed asjad, mis läheb Lähevad mullaks ja siis sa võid kasutada mulla ta lillede hoidmiseks. Ja muidugi lilled on ju ilus, et sellepärast on vaja ka lilli hoida, et siis on ju maja palju ilusam. Aga mis sellest prügist siis üldse saab, mida tehakse edasi? Prügiga? Prügiga Lätakse taaskasutusse. Kui mõnel lasteaial kolinal näiteks prügihunt külas käinud, siis sa näed, kuidas asi on ära purustatud siis võetakse taaskasutusse, valmistatakse uus Jakuid klaasi juurde pöörduda, siis klaasi ei tohi ka, lihtsalt viskad krahh selle klaasi sinna kastidest, siis võivad teised klaasjäätmed puruks minna, siis, siis ei saa enam kasutada plastikmudelist tehakse fliisi. Aga mis ülejäänud prügist saab, mis sellest olmeprügist saab? Kui konteiner täis saab, siis, siis tuleb prügiauto ja viib selle prügi ära. Aga kuhu ta viib? Nii, aga see prügimäel, mis seal edasi saab? Mõned lihtsalt muutuvad mullaks. Mõned seal ka sorteeritakse ära. Ma nägin silmised, seal põletati see prügi ära. Tegelikult, aga kui sa kogu aeg prügi põletad, siis sa pead ikka arukalt mõtlema, mida sa põletad, kui sa igat asja heitlevad näiteks vaheliselt viskama, on nii palju prügi, krahvlahkrahvision, kõik tulla, põletan ära siis lihtsalt ka siis või mingit mürgist auru siidiplaatidest ja muudest asjadest tulla. Miks see olmeprügi kantakse prügimäel ja prügimäed muudkui suurenevad ja suurenevad ja suurenevad. Kui sul läheb näiteks see mõmmi, näiteks tuleb silm peast ära, aga sul on see silma alles, sa võid ju parandada, mitte kohe ära visata või siis tops lillele põld muutub ära siis äkki sa saad tagasi limine siis? Ei peagi ju kõik ära viis. Ja näiteks igasugustest prahtidest, mis kodus tekib, seal väga lahedaid asju meisterdada. Näiteks saab kellukest teha näiteks, et kui sul oli sünnipäev ja siseneb lastaksid hätta, siis näiteks emal on mingid vanad katkised sukk hakkavad, millele on juba augud sees, siis lõikad sealt sellise jupi, paned ühe õhta siis paned teise otsa sõlme ja siis tuleb nagu jõulukellukesi, mida saab kuuse otsa riputada. Ma olen proovinud hästi lastele siis, kui on mingid vanad mänguasjad või katkised ja vanad mänguasjad, neid ei tasu ära visata, neid saab ära parandada. Äkki, kui sul need mänguasjad on, nagu sulle väiksed riided, et on sul väiksed jäänud, siis ei tasu neid ära, lihtsalt lisata, on olemas siukseid tööd, kuu, et näiteks minu ema töötab siukses kohas, kus ta ükskord küsis mult hästi palju asju, mida mul ei ole vaja ja siis ta viis sinna oma töö juurde ja viis ära ja siis need, kes on vaesed, saavad sealt ju täiesti kasulikku asju oma lasteaial, kui neil on. Ma arvan, et võiksid ka need pered, kes ei ole vaesed, ka need võiksid kasutada selliseid asju, mis näiteks mõnedele lastele väikseks jäänud, kõik ei pea alati uusi poest ostma. Tegelikult sa võid kõike teha, aga mõõdukalt, et inimesed lihtsalt toodavad, nad toodavad Sesstee, paljud ilmed sorteerivad prügi, kui nad ei saa sellest aru, nad toodavad seda juurde ja me ei tee seda mõõdukalt, sest kõike ta kraami ei lähe inimestel vaja eriti veel toitu üks korda halvaks ja visatakse lihtsalt minema. Lihtsalt raiskamine, mõõdukalt tuleks, toob vanas igasugused giidium täitsa parandada ja sellised nendesse saab katki lõigata ja igasuguseid põrandakaltse teha laseb neid teha lappideks. Kui sul on pööning, sa leiad sealt mingi riide, näiteks kui sa olid väike, siis kandsid seda ja seda ja see ei mahu sinna lapsele ka näiteks selga siis seal selle tükkideks lõigata ja kui lapsel on näiteks nukk, siis saab sellest noku tekki teha. Kus sa pead hoolikalt vaatama, mida sa ostad. Et kui sa vaatad. Oota ja siin on üks hea asi, näiteks aiavalgustus, üheksa tükke, uuegi, sooda viki 50 krooni maksab tegelikult kodus load, juhadid, EDP valgustus põleb ainult kaheksa tundi, et seepärast vaateid koolikalt pida, soostaat ja võtle täie aruga. Et kui sa niisama lihtsalt vaatad esimese ette õhtu asja pildi järgi, sest asjad Kotka tänaval leiutatakse Hiiumaapäraseid ehk isegi uisapildi järgi vaata ei või sa alguses Arusaadav muidugi ka väikefirmades mis ei ole nii suured, toodetakse ka ilma pildita asju, kuid siis olid kindlasti seal kaubal mingi tutvustus infosilt peale, et mis asi see. Tallinna lilleküla Gümnaasiumi teise klassi õpilastega vestles Kadri diisellapsesuu ei valeta.
