Täna õhtul avab Pärnu linnaorkester oma 30. hooaja
ja toimub pidulik kontsert, mis kannab pealkirja meresinine
ning täna õhtul juhatab orkestrit Henri Christopher Aavik.
Tere tulemast klassikaraadiosse.
Tere. 30. hooaeg, ma kujutan ette, et, et kui sina siia
maailma sündisid, siis Pärnu linnaorkester oli vist juba asutatud.
Oli vist just veidi aega tagasi nii-öelda selle nime all nimetatud.
Aga milline sinu enda esimene mälestus sellest orkestrist on,
vaevalt et see päris sinna 90.-te algusesse jääb. Tõepoolest, ma ilmselt kuulsin neid siiski varem,
aga nii-öelda dirigendina siis kohtusime nendega aastal 2016
ja see oli ühe meistrikursuse raames Saša Mägile tegi seal
meistrikursust ja seal õnnestus mul olla siis üks
kursuslastest nii-öelda. 2016.-st aastast on ka päris palju aega juba möödas,
võib öelda, et sina olid siis oma dirigendi tee pigem alguses.
Aga millised mälestused sul Pärnu orkestrist on? Kui ma sellele kursusele tagasi mõtlen, siis see on päris huvitav,
kuidas see on nagu arenenud minu enda peas ka,
kui ma sinna läksin, siis ma tõesti, ma olin vist kas ühe
aasta alles õppinud Saksamaal dirigeerimise erialal küll,
aga kuidagi ma mäletan seda, et ma läksin sinna sellise väga,
väga sirge seljaga ja ja mõtlesin, et noh,
ma tean, kuidas see asi peab käima, seal oli kusjuures kavas
oli ka endelson Mendesse neljas sümfoonia. Ja kuidagi minust ei olnud veel välja praagitud,
see selline teatav enesekriitika vajalikkus,
millel on väga naljakas tagasi mõelda.
Ja see on võib-olla minu sees kõige suurem muutus,
mis peale seda kohe ka tegelikult aset leidis väga erinevate kursuste,
igasuguste sündmuste läbi, see on ju ikkagi nüüd juba mis ta
on siis juba seitse kaheksa aastat tagasi.
Et hakkasin üha rohkem loomulikult nägema,
kuidas tegelikult orkestrid töötavad, kuidas nendega peaks
tööd tegema, millest peaks alustama, kuidas jõuda enda eesmärkideni,
kuidas viia see kollektiiv sinna, kuhu ta peaks siis välja
jõudma ja nii edasi, nii et ikka veel ma olen noor
ja roheline, ma julgen öelda, aga, aga siis ma olin ikkagi
kohev nagu täitsa roheline, et sinna vahepeal on tõesti
jäänud nüüd juba päris palju kontserte, mida me ühiselt
oleme teinud. Ma arvan, et suvel, kui meil oli üks vabaõhukontsert,
siis see vist oli minu 10. kontsert Pärnu orkestriga.
Nii et nüüd siis tuleb XI. Kes Pärnu linnaorkestri näol on siis tegemist orkestriga,
mida sa oled võib-olla isegi et kõige rohkem juhatanud või? Võib-olla professionaalsetes kollektiivides võib-olla tõesti jah,
ma ei olegi niimoodi mõelnud, aga täitsa võimalik. No igal juhul väga uhke, et just sinu juhatusel siis 30.
hooaja avakontsert kõlab.
Ma tahaksin kindlasti peatuda kontserdi avateosel,
mis on ühtlasi ka esiettekanne.
Kirke Karja on kirjutanud teile juubeli fanfaarid.
Kuidas kõlavad Kirke Karja juubeli fanfaari,
kas niimoodi, nagu me kujutame ette sellist suurt säravat,
trompeti muusikat või on seal mingisugune väike nõks siiski peidus? See küsimus on juba niimoodi esitatud, et see ometi ju ei
saa olla selline tüüpiline fanfaarilugu ja sedasi tõepoolest
sugugi mitte ei ole.
Milline see täpselt on, tulge ja kuulake,
või siis kuulake raadiost ja saage sellest osa,
see on väga omamoodi fanfaari tee kehastus
või kujutus nendest.
Me rääkisime Kirkega, mis asi on fanfaar
ja ta rääkis mulle, et ta on üritanud fanfaari näha kui
midagi võimalikult laialt käsitletavad, midagi sellist,
mis väljendab pidulikkust, aga mis ei pea olema kuidagi
ilmtingimata seotud sellise väga väljapoole suunatud energiaga,
et teda on inspireerinud hoopis rohkem tegelikult mängimine,
vaikusega mängimine sellega, kuidas erinevad helid süttivad
seal vaikuse sees ja millised pinged seal vahel tekivad. No see jutt läheb juba selliseks müstiliseks,
aga tulge ja kuulake, see on midagi väga originaalset
kahtlemata eriti just nimelt nime fanfaari all. Aga siiski on kavas ka teosed, mida on sadu,
kui mitte tuhandeid, võib olla miljoneid kordi maailma
muusikaajaloo jooksul ikka ette kantud.
Kas see oli sinu idee, et võiks mängida Mozarti just kahe klaverikontserti? Selle klaverikontserdipakkumine tuli tegelikult Johan Rand Varelt,
kes on üks kahest solistist, teine on Leedu pianist Justa
Sher veenikas.
Nemad on koos seda teost juba varem mänginud
ja pakkusid välja, et miks mitte mängida just seda seal
avakontserdil ja sinna kõrvale siis mina valisin Mendersoni
kolmanda sümfoonia, aga miks mendel seni kolmanda šoti
sümfoonia šoti sümfoonia just nimelt nii on,
seda nimetatud nendesse küll ise ei nimetanud seda niimoodi,
aga kuna Ta alustas selle komponeerimist siis,
kui ta oli just vahetult käinud Šotimaal
ja kogunud sealt huvitavaid kogemusi ja huvitavaid selliseid
inspiratsiooni leide, mida ta tahtis muusikaliselt väljendada,
siis jah, niimoodi on teda nimetatud. Miks? Võib-olla sellepärast, et see on üks väga pidulik
teost tegelikult ja ta on väga väärikas.
Ta on võrdlemisi mahukas, siiski kuskil umbes 40 minuti ringi,
midagi sellist, ta on siiski üks suur romantiline sümfoonia
aga samas nende kumer romantilisest muusikast räägime siis
pigem sellest varasest poolest, mis on Mozarti leiust kui
lähem selline tundemaailm ja mõttemaailm
ja mendel Sonia, Mozart kui kaks võib-olla et kõige
erakordsemat imelast sellest ajastust sobivad tegelikult
ideaalselt kokku minu arvates. Aga see hooaja avakontsert kannab ka väga sellist kaunist
pealkirja meresinine, me oleme rääkinud nendest fanfaari test,
Mozarti kahe klaverikontserdist sellest kaunist mendel,
soni sümfooniast.
Kus see meresinine on, mida see seal sümboliseerib? Ja just nimelt sellel hooajal, kusjuures on Pärnu
linnaorkestrile selline läbiv värvide teema,
mis ma leian, on päris päris sobilik ja huvitav,
sellepärast et sel hooajal tõesti tuleb ette väga
mitmekülgset muusikat, väga mitmekülgseid soliste,
dirigente, kavasid ja iga kontserdi siis pealkirjastanud ühe värviga.
Ja minu tõesti on võimalik juhatada siis kahte neist
kontsertidest avakontserti, mille värv on sisse meresinine
ja jaanuarikuus kontserti nooremale publikule pile värviks
on valitud siis lumivalge, nii et väga põnev. See kava ei ole veel päris lõpuni paigas,
nii et me veel tegeleme sellega.
Kuidas seda seal siis kehastada ja põhjendada,
miks selline värv mõtted juba on, on mitmeid,
aga miks meresinine sellepärast et mendel soni Šoti
sümfoonia on, on ju tegelikult just nimelt merest
ja mere ääres olemisest ja sellest lõputust hallikas
merelisest sinisest taevast inspireeritud vähemalt endal
sony enda sõnul niimoodi. Tegelikult ta kirjutas seda sümfooniat väga pika aja jooksul
ja kindlasti on sinna sisse põimunud ka vahepealsest ajast
igasuguseid huvitavaid läbielamisi.
Aga kuidagi on selles midagi sellist, sügavat,
midagi sellist, mis sellest müstilisest Šotimaailmas teda paelus.
Sest me teame tol ajal tegelikult üleüldse muusikud,
kunstnikud nägid šoti maas midagi sellist,
mis on justkui sellest üldisest Euroopa kultuurikaardist
nagu väljaspool seisvat midagi, mida väga hästi tuntud väga
hästi teatud sinna sai, ainult minna nii-öelda jalgsi
matkama ja rändama ja avastama ja ja kuna me teame,
et see kõik on ju merega ja mereSinaga ümbritsetud,
siis siis see päris paslik pealkiri nagu ka Pärnu,
nagu ka Pärnu just nimelt seal tekib ka veel omamoodi
selline paralleel ja tegelikult me arvestasime natukene
sisse ka selle Kirke Karja kui väga tunnustatud džässmuusik
loomulikult puutub ka kokku selle nii-öelda džässis
kasutusel oleva Sinaga nii-öelda. Nemad nimetavad seda oma bluus nõutiks.
Bluusi me mängima ei hakka, seekord aga millisel määral me
mingisuguseid huvitavaid, selliseid värvikaid noote selles
tema juubeli fanfaarides näeme, ehk siis see jääb kuulaja otsustada. Ja milliseks kujuneb Pärnu linnaorkestri 30. hooaeg,
seda me tõesti saame siin alles näha.
Aga kuidas on sinu jaoks kontserdihooaeg alanud,
ma tean, et sa Pärnusse jõuad praktiliselt otse Hollandist,
kus olid vist väga soojad ilmad ka veel. Nii ta oli, hooaeg algas tõesti väga soojalt
ja tegelikult ma tulen praegu siin hooaja alguses juba teist
korda Eestisse, sest mul õnnestus samuti Pärnu orkestriga
teha siin just nädal aega tagasi lõppenud ühte
ooperiprojekti koos suurepäraste lauljatega eesotsas Ain Angeriga,
kes siis vedas sellist väga põnevat projekti.
Nimelt mängisime Rossini Sevilla habemeajast selliste
lühendatud ja eestikeelset versiooni. Nii et see on juba minu teinekord sellel hooajal siin Eestis
ja sama orkestriga. No ma loodan, et see ei jää viimaseks, me teame,
et jaanuaris sa tuled ka Pärnu linnaorkestri ette,
aga loodetavasti kuuleb ja näeb sind ka vahepeal Eestis igal juhul.
Suur tänu, dirigent Henry Christopher Aavik
klassikaraadiosse tulemast ilusat, et uut hooaega Pärnu
linnaorkestriga ja õhtul kell seitse klassikaraadio tõesti
teeb ka otseülekande sellelt kontserdilt,
mis kannab pealkirja meresinine aitäh tulemast. Suur tänu kutsumast.
