Loetud kuude pärast kannavad Tartu ja Lõuna-Eesti Euroopa
kultuuripealinna tiitlit.
See aasta tõotab tulla sündmusterohke, mida programm
külalistele pakub, kuhu minna ja mida pikisilmi oodata.
Sellest räägib meile Tartu 2024 loovjuht Kati Torp,
tere tulemast stuudiosse.
Tere. Nagu öeldud, on kultuuripealinna algus väga lähedal,
vaid loetud kuud. Kuidas teil muidu ettevalmistus on möödunud koos kogu meeskonnaga?
Meil on kindlasti praegu ettevalmistuses kõige kiiremad ajad,
sest et 26. jaanuaril Me siis avame Euroopa kultuuripealinna siinsamas Tartus.
Ja veel enne seda 19. oktoobril ka siinsamas Tartus,
siis avalikustame oma programmi, et kaks sellist suurt kuupäeva,
mis meelde jätta Ta ja mida jälgida, kuhu kohale tulla.
Et siis jah, saate teada, mis siis järgmise aasta jooksul. Kes ootab nüüd, et saad aru, kui tegelikult paljusid
piirkondi see kultuuripealinna tiitlit del hõlmab,
siis me tegelikult ei piirdu ainult Tartu linnaga
ega ka üleüldiselt võttes Lõuna-Eestiga,
kes sinna alla üldse lähevad, kes sellesse kultuuripealinna
tiitlist see nii-öelda kuuluvad. On jah, kõige suurem selline Lõuna-Eesti ülene ettevõtmine ajaloos,
et see on Tartu linn, pluss 19 erinevat Lõuna-Eesti omavalitsust.
Et kui maakonniti minna, siis on Tartu Tartumaa erinevad
vallad on Põlvama Võrumaa, Valgamaa ja ka lisaks veel
Viljandi linn.
Et jah, et 19 omavalitsust pluss Tartu kokku siis 20
omavalitsuse selline koostöös valmiv suur üritus. Projekt, kus on väga palju üritusi.
Aga kuidas toimus ürituste valik just omavalitsustes,
et kas inimesed või siis omavalitsuste juhid pöördusid teie poole,
et meil on sellised sündmused, sellised paigad,
mis võiksid kindlasti programmist osa saada
või pidite ikkagi teiega otsima neid kohti? See programmi koostamine on olnud väga pikk protsess
ja kui me nüüd jaanuaris Euroopa kultuuripealinna avame,
siis tegelikult sellele eelnevad noh, väga selge,
et viis aastat, kus siis igapäevaselt on selle
ettevalmistusega tegeletud.
Et see kõige selge ettevalmistus sai hoo sisse tiitlivõiduga,
mis toimus 2019. aastal mis tähendas, et juba selleks
hetkeks tegelikult meil pidid olema need kokku teiste
omavalitsustega olemas. Tiitli me võitsime toona kandidatuuriraamatu alusel täpselt niimoodi,
nagu seda Euroopa kultuuripealinna tiitlit välja annab,
et mõeldakse välja loovkontseptsioon, mis siis Tartu 2020
nelja puhul on ellujäämise kunstid.
Ja sellest loovkontseptsioonist räägitakse
kandidatuuriraamatu vormis ja räägitakse siis eelkõige läbi
võimalike teemade, võimalike sündmuste, mis neid teemasid avavad.
Ja meil oli siis ka umbes natukene üle 30 projekti juba
aastal 2019 välja mõeldud. Ehk siis esimene osa programmist tõesti mõeldi välja väga
ammu ja sinna panustasid väga erinevad osapooled,
aga tookord siis see kandidatuurimeeskond juba siis,
tehes koostööd Lõuna-Eesti, nii erinevad omavalitsustega omavalitsuste,
ütleme kultuuritöötajate juhtidega, aga ka selliste
võib-olla Lõuna-Eesti peamiste aktiivsemate kultuurikorraldajatega,
et ka nende käest küsiti sisendit, et mida nad tahaksid teha,
mis neil on endal võib-olla plaanis. Ja selle põhjal siis jah, see esimene valim projektidest
jaguneb kenasti siis üle Lõuna-Eesti Tartul on seal
loomulikult nagu oluline roll kanda või et paljud nendest
projektidest toimuvad Tartu linnas on siinsete
organisatsioonide poolt ellu kutsutud.
Aga jah, et see, see võttis siis kokku piirkonna sellise
nagu peamise temaatilise kaardistuse.
Pärast seda oleme me seda programm ja arendanud eelkõige
läbi upen koolide, selliste avalike kutsungite,
kus me siis oleme seadnud väga kindlad raamid sellele,
millele see projekt peab vastama ja viinud siis läbi kolme
erinevat sellist avalikku taotlusvooru. Esimene toimuski Lõuna-Eestis, toimus niimoodi,
et seal siis osalesid kõik meie Projektis osalevad
omavalitsused peale Tartu linna, see oli kaheetapiline.
Ja sealt siis valiti välja need projektid,
mis toimuvad igal pool siis mujal üle Lõuna-Eesti.
Väga erinev, aga formaadiga sündmused.
Ja võib-olla mida on nagu oluline sealjuures ära märkida,
et, et see programm ikkagi väga nagu lähtub ühe omavalitsuse
piiridest või lähtub sellistest kindlatest nagu kohtadest,
et siis meil oli ka 19 pingerida ja 19 eraldi eelarvet. Ta oli siis jah, võib-olla selline väga nagu niimoodi ka
nagu detsentraliseeritud, ehk siis et meie silmis Võrus
ja Valgas tuhmuvad projektid omavahel ei kandideerinud
või konkureerinud, aga et siis näiteks sündmused,
mis toimuvad Võru linnas, et nendele oli siis üks pingerida
ja ühed sellised võimalused ja need, mis toimuvad siis kas
siis Valgas või Viljandi linnas või või hoopis Peipsi ääres,
et nendele siis kõigil oli siis nagu eraldi selline pingerida,
et see põhineb meie sellisel laiemal rahastus loogikal
ja sõltub siis väga konkreetselt juba selle omavalitsuse
enda elanik arvust ja nende sellisest nagu rahalisest
panusest sellesse projekti. Sellele oleme siis teinud.
Järgnevalt taotlusvooru, kuhu me siis kutsusime projekte,
kes soovivad oma sündmusi teha, Tartu linnas oli
rahvusvaheliste projektide taotlusvoor sündmustele Tartu linnas.
See oli väga edukas, et isegi see, et taotluste arv võib olla,
mis oli sinna 100 kanti ei ole nagunii tähtis,
kui see, et rohkem kui 20-st erinevast riigist tuli meile
taotlusi tõesti väga-väga kuidagi laialt läks sõna liikuma
ja on ka tõepoolest väga nagu palju tulemas kus siis idee on
tulnud välispartneritelt, kes on siis leidnud endale
kohalikud partnerid ja kes siis viivad selle sündmuse koos ellu? Viimase sellise avaliku taotlus vooruna me disainisin
väikeprojektide taotlusvooru, ehk siis sündmustele,
mis on siis oma vormilt väiksemad, ei nõua,
võib olla mitme aasta pikkust ettevalmistust,
ei nõua rahvusvahelisi partnereid.
Aga on meile siiski tähtsad, kaasavad erinevaid kogukondi,
võib-olla on, kas sellise ad hoc iseloomuga
ja see toimus siis Kahni Tartus kui Lõuna-Eestis
ja oli siis arvuliselt kindlasti kõige menukam. Ja lisaks sellele produtseerime ise sündmusi,
et näiteks sellised suuremad sündmused nagu avatseremoonia lõpetab,
talvine ja suvine pidustus ja veel mõned sündmused,
need me siis teeme algusest lõpuni ise.
Ja lisaks on meil siis ka kaasproduktsioonid nendele
projektidele või sellistele sündmustele,
mida me ei ole kas siis saanud taotlusvoorude kaudu
või mille iseloom on võib-olla mõnes mõttes nagu kuidagi keerulisem,
et neid ka sellise taotlusvooruga püüda. Aga kus ma siis räägime erinevate siis
kultuuriorganisatsioonide või loovisikutega otsa läbi,
et neid siis programmi kaasata, noh ja lisaks On veel ka lisaprogramm,
ehk siis selline võimalus eelkõige siis Tartu
ja Lõuna-Eesti erinevatele kultuurikorraldajatele,
kes teevad mõnda sündmust, võib-olla mõnel juhul juba väga pikalt,
on aastaid vedanud mõnda näiteks vanavara laat Ta
või väga selles mõttes, et ka jälle kõik formaatide
valdkonnad on teretulnud, et väga selliseid erinevaid
sündmusi ootame. Kes siis ei tee võib-olla 24. aastal midagi,
nagu ekstra nad ei tee seda otseselt ellujäämise kunstide
egiidi all, mis on meil ka selline programmi kriteerium,
et olla osa põhiprogrammist peaks nagu tegelema meie Low
kontseptsiooni avamisega aga ütleme, et teevad siis oma sündmust,
teevad seda hästi ja ei ole kuidagi konfliktis meie väärtustega,
et siis nendele sündmustele me pakume siis osalemist oma lisaprogrammis.
Ehk siis nad saavad meilt tulundusliku tuge,
me saadame oma külalisi nendele sündmustele
ja näitame siis neid ka oma sellisesse laiemasse. Koalitsiooni tegevuses veel enne, kui me liigume
põhiprogrammi juurde.
Te mainisite mitu korda Tartu 2020 400 kunstilist kontseptsiooni,
mis on ellujäämise kunstid.
Ma vaatasin, et kodulehel on neid kunste kirjeldatud kui teadmisi,
oskuseid, väärtuseid, mis aitavad meil tulevikus hästi elada.
Milline on Eesti sõnum Euroopale?
Selliste kontseptsiooni kirjeldustega? Kas sõnum Euroopale, aga sõnum meile kõigile on kindlasti see,
et ellujäämise kunstid on avatud kontseptsioon,
et me oleme pakkunud välja ühe sõnastuse.
Me oleme teinud ka projektide näol programmis oma valiku.
Et mis on siis need erinevad kunstid, mida me ellujäämiseks vajame,
vajame inimestena, vajame kogukondadena võib-olla keele,
kultuuri riigi tasandile, et siin igaüks saab nagu mõelda
selles osas kaasa. Aga mida kindlasti tasu pea meeles pidada
või millele mõelda, et see sõnum on elanud meiega juba pikalt,
et see kontseptsioon mõeldi välja 2018 2019,
kui Tartu ja Lõuna-Eesti tiitlile alles hakkasid kandideerima.
Ja toona kindlasti ellujäämise kunstid kõlasid väga
teistmoodi sellest, kui nad kõlavad praegu,
et võib-olla Togrotolit rohkem näiteks kliimaküsimused
fookuses kliimaprobleemid ei ole ka kuhugi kadunud,
aga nende viie aasta jooksul on ju olnud,
et nii suuri murrangulisi sündmusi, mis on siis kõik oma
nagu kihistuse lisanud, et ma arvan, et need võib-olla
jäävad kuidagi praegu nagu rohkem kajama,
et kõigepealt loomulikult covidi pandeemia mis siis ka
ikkagi ellujäämise pani sellises meditsiinilises tähenduses
nagu väga kesksele kohale. Ja noh, loomulikult nüüd Ukraina sõda, mis ju käib edasi
ja on iga päev meie kõigi reaalsuses ja,
ja ikkagi on väga selline vahetu ellujäämine,
et need teemad või need kihistused kindlasti on mõjutanud
seda lookontseptsiooni.
Ja ma väga loodan, et rohkem selliseid suuri murranguid
või sündmusi ühiskonnas ei tule, et me jääme ellu
ja et me saame nagu siit edasi liikuda nagu rahulikumas. Maailmas nüüd ka põhiprogrammist, see on jaotunud nelja
kategooriasse esimeseks elu ja keskkond,
teine on inimene ja oskused, kolmas omapära
ja Euroopa ning neljas on teadus ja tehnoloogia.
Räägime nendest neljast natuke lähemalt,
miks just need neli kategooriat? Need on meie programmiliinid et selleks,
et tekiks ilus programmi tervik, et tõesti erinevad teemad
oleksid kaetud, erinevad, võib-olla sellised suuremad
hoovused ära markeeritud, oleme me siis loonud jah,
neli programmiliini kolmneist olid juba kandidatuuri
raamatus elu ja keskkond, inimene ja oskused,
omapära ja Euroopa ja teaduse tehnoloogia.
Me lõime kõige viimasena juurde. Ja see struktuur on mingis mõttes on ta selline sisemine,
et tõesti me meil oleks nagu tööriist, mille abil neid
teemasid kaardistada.
Aga tegelikult on sellest programmi lisest nagu jagunemisest
olnud kõvasti abiga enda nagu siseringist väljapoole rääkides.
Et see kuidagi võib-olla nagu loob sellise lihtsustades hea ülevaate,
et sellest, mis siis võiks praegusel hetkel olla akuutne elu
ja keskkond näiteks on üks väga nagu algusest peale selline programmiliin,
millel on ka väga nagu bla selline selge panus kindlasse tegevusse,
et see on siis programmiliin, mis siis tegeleb erinevate
kliima planeedi looduse küsimustega. Et nii linnaloodus kui maa, loodus, nii see,
kuidas me praegu juba näiteks kasvatame oma toitu,
millega me tegeleme aga vaatab siis ka tulevikku,
et missuguseid valikuid me peame tegema,
et elu püsiks, et mitmekesisus püsiks.
Ja selle programmi liini juht Triin Pikk on ka meie sellise
rohelise kultuurikorraldus juhendi välja arendanud koostöös
erinevate partneritega, aga et meil on siis jah,
selline keskkonnahoidliku kultuurikorralduse juhend,
mida siis kõik meie programmis osalevad projektid peavad jälgima,
et tänaseks on juba paljud nendest nõudmistest muutunudki
väga loogiliseks. Aga väljatöötamise hetkel oli see ikkagi selline nagu väga
selge tulevikujuhend nagu ja visioon, suunatud tulevikku.
Siis meil on inimene ja oskused, programmiliin,
mis vaatab sellist la inimesepõhist maailma.
Ta küsib, et kes on üldse tänapäeva inimene,
mis on need väljakutsed, millega ta silmitsi seisab kuidas
on lood tema vaimse tervisega või ka füüsilise tervisega.
Kuidas erinevad oskused ajas, muutuvad käelised oskused,
traditsioonilised oskused, aga ka oskus käia iseendaga ümber. Et selline väga harva on ka hea põlvkondadeülene.
Põlvkondade üleste teemadega tegelev programmiline sisu on
omapära ja Euroopa programmiliin, mis siis on väga selges
dialoogis Euroopaga Euroopa kultuuriga.
Vaatab selliseid laiemaid, üleeuroopalisi arenguid,
teemasid aga kus on väga selge missioon sellel et inimesed Lõuna-Eestis,
eriti võib-olla sellistes kaugemates paikades
ja äärealadel teadvustaksid, et ka nemad on euroo
ja et ka nende kultuur on osa Euroopa kultuuride paljususest
ja selle läbi, siis võib-olla ka muutuks selline minapilt ja,
ja suhe maailma ja, ja sellise Euroopa teemadega enda ümber. Ja neljas programmi liin, teaduse tehnoloogia on hästi
selgelt siis ühest küljest suunatud Tartu teaduspärandi
selliseks võib-olla kaasaega toomiseks.
Teisalt see kindlasti vaatab Tartut kui teaduse innovatsioonikeskust,
aga kindlasti adresseerib siis neid eriti jõulisi
tehnoloogilisi arenguid mis siis maailmas toimuvat igal
hetkel ja mõjutavad meid nii indiviidi kui kui ühiskonna tasandil.
Te ütlesite alguses, et praegu on käsilased kõige kiirem periood,
aga kas nüüd on ka olemas ülevaade või kokkuvõte tehtud,
et kui palju üldse üritusi selle aasta jooksul toimuma saab? Ütleme, sündmusi saab toimuma vähemalt 1000,
et selline väga, väga suur number, me ei tea seda lõpuni
väga täpselt, sest et meie teeme projektide arvu,
aga üks projekt võib teha kolm kuni 30 erinevat sündmust.
Ma toon näite, et paljud projektid meie programmis näiteks
on näitused muuseumis ja ühe selle näituse alla mis on ise
üks sündmus, võib siis ju tulla mitu vestlusringi,
mitu kuraatorituuri, erinevatele sihtgruppidele mõeldud
erinevaid üritusi, et siin on jah, hästi palju sõltub neist
konkreetsetest eestvedajatest, küll aga oleme me siis enda
jaoks ära markeerinud, et meie põhiprogramm koos meie
lisaprogrammiga koosneb siis umbes 350-st projektist,
mis siis kokku annavad 1000 sündmust. Kati üks oluline osa sellest kultuuripealinnast on kultuurikompass,
ma saan aru, et neid on olnud erinevaid,
et millised on olnud need tulemused ja kas need ootused
vastasid tulemustele ja. Kui me selle teekonna jooksul korraldanud koostöös Tartu
linnaga ja kohalike omavalitsustega väga mitmeid erinevaid
kultuurikompass ja me oleme siis iga aasta teinud ühe
regionaalse ühe rahvusvahelise kultuurikompassi
ja paar väiksemat, siis koostöös Tartu linnaga,
et eelkõige need ongi siis lähtunud meie sellistes
suuremates teemadest, viimane rahvusvahelise
kultuurikompassi teema oli mobiilsuse residentuuris aasta
enne seda keskkonnahoidlik kultuurikorraldus. Viimati rääkisime siin regiooni arengutest regionaalsel,
kultuuri kompassil ja oleme varasemalt näiteks
külalislahkust puudutanud, et, et need on kõik need teemad,
mis siis tegelikult peaksid panustama väga selgelt tagasi siinse,
nii kultuurikorraldaja kui siis ka ütleme,
teiste valdkondade inimeste argipäeva, ehk siis,
et kuidas ka kohalike ette teost saab osaleda,
saab nagu panustada, mida te võib-olla peaks jälgima,
mis on sellised nagu parimat praktikat sellest,
kuidas üldse võtta. Ühe sellise kontsentreeritud perioodi sees väga suurt arvu
väliskülalisi vastu, näiteks et alates jah,
sellest teekonnast, et kuidas nad sinuni jõuavad,
kuidas sa siis omakorda nad teele paned,
et siin on väga palju nüansse, et, et Euroopa
kultuuripealinnad üldse, aga ka meie oma on hästi
valdkondade ülene, et me tegelikult, et töötame väga jah,
selgelt, näiteks ettevõtluse ja teiste selliste
valdkondadega koos, mis siis võib-olla ei ole kohe nagu näha
või et kõik näevad nagu programm ja seda ütleme,
kultuurivaldkonna panust, aga tegelikult on see ikkagi väga
palju laiem projekt. Kas ma saan õigesti aru, et lootused on see,
et programmiga saadakse kokku miljon külastust
ja kuidas seda saavutada?
Me oleme mõelnud siis kindlasti jah välja sellised erinevad
kõnelemise viisid, et kuidas me kutsume siia kohalikku inimest,
kuidas me kutsume võib-olla sellist inimest,
kes on nagu siit piirkonnast, kuidas me räägime oma
tegemistest Eestis nagu laiemalt, et siia tuleks Põhja-Eestist,
Lääne-Eestist, Ida-Virumaalt palju erinevaid külalisi aga ka
Eestist väljaspoole me oleme väga sellised,
selge, et valikut teinud, et meil on viis sihtriiki. Nendeks on siis Soome, Leedu, Läti, Saksamaa
ja Suurbritannia.
Kust me siis ootame, Euroopa mõistes siis eriti palju külastajaid,
kus meil on ka väga palju koostööpartnereid
ja kindlasti nendesse riikidesse või nendesse keskustesse me
suuname siis oma sellise välisturunduse põhijõu.
Kui me 19. oktoobril tutvustame programmi siin Tartus,
siis sellele järgnevad ka programmi tutvustamisel,
et meie sihtriikides, et seda me siis teeme veel siin aasta
viimastel kuudel väga jõuliselt, räägime paar sõna ka eelarvest. Tartu 2024 korraldamise eelarve.
Ma saan aru viie aasta peale kokku on 24,5 miljonit,
kui see ei ole muutunud, see on õige.
See suurem osa eelarvest kulub programmi loomiseks
ja sündmuste turundamiseks, mis on siis see protsess,
mis on praeguseni toimunut peamiselt et kas tuleval aastal
on ootused ka, kui palju majanduslikku tulu siis Lõuna-Eesti piirkonnale,
Tartule küll üldse Eestile? See aasta võiks tagasi tuua? Tsoonid on tehtud, et iga sisse pandud euro peale peaks
tulema piirkonda tagasi neli.
Ehk siis, et kui meie siin paneme Tartu linnas euro sisse,
siis neli tuleb tagasi ja 24,5 on jah see number,
millega me töötame, mis koosneb siis eelkõige Tartu linna,
Eesti riigi osalevate omavalitsuste rahast,
seal on sees ka erinevad Euroopa juba fondid
ja erasektor. Aga mida siis siia ei ole arvestatud, on 1,5 miljonit,
et mille siis Euroopa annab meile järeltegevusteks eelkõige
sellise preemjana, kui me oleme siis toimetanud vastavalt
siis nende nõudmistele ja hoidnud siis jah,
oma sellist. Latti kõrgel hästi Tartu 2024 loovjuht Kati tort,
aitäh tulemast ja jääme põnevusega järgmist aastat ootama.
Aitäh.
