Rõõm on delta stuudios tervitada järgmist külalist,
kelleks on muusikaterapeut Alice Pehk Eesti muusikateraapia
keskuse juhtida.
Just nimelt muusikateraapiast me täna juttu teeme,
tere tulemast.
Inimestel on arvatavasti ähmane ettekujutus,
mida võiks endast kujutada muusikateraapiaga,
kuid täpsemalt ja spetsiifilisemalt seda valdkonda tutvustada,
siis mida selle kohta öelda? No muusikateraapia on selline tõenduspõhine teraapiavorm kus
siis nii muusika, kuulamisele, Kuiga musitseerimisele
põhinevaid erinevaid teraapia tehnikaid ja meetodeid me
rakendame siis ütleme nii inimese vaimse kui füüsilise
tervise toetamiseks ja seda võib teha siis nii ennetavalt
kui ka siis ravina kui ka rehabilitatsioonis.
Nii et muusikateraapiavõimalused on väga avarad
ja võib ka öelda, et muusikateraapiat rakendatakse noh,
ikka väga laialt. Ja noh, võib-olla ütleme, sellised käegakatsutavad igale
inimesele on, ütleme, niisugune stressiga toimetulek
elukriisidega tegelemine, sellised problemaatikat lisaks
tänapäeval väga palju kohtab seda, kuidas inimesed lihtsalt
soovivad endast rohkem teadlikuks saada selleks et ennast
paremini juhtida, enda enda elu paremini korraldada.
Aga loomulikult me räägime siin ka sellistest
keerulisematest psüühilistest probleemidest,
ehk et muusikateraapiaga on võimalik siis toetada inimesi,
kel on ärevus, depressioon, näiteks sõltuvusprobleemid
ja muud sellised sellised probleemid, nii et selliste
psüühikahäirete puhul siis muusikateraapia saab olla ka siis
üheks selliseks toetavaks sekkumisviisiks. Siis samuti on selline üsna lai rakendusvaldkond
ja mis Eestis tegelikult on vast kõige paremini kaetud.
See on töö erivajadustega inimestega ja siin me räägime just
niisugusest funktsionaalsest tööst siis mingisuguste
spetsiifiliste funktsioonide või oskuste arendamisest läbi muusika.
Ja võib-olla siis selles valdkonnas võiks eraldi välja tuua
näiteks töö eakatega, et ütleme, see on selline hästi tõusev
trend ja noh, nagu me teame, rahvastik vananeb. Ja noh, ütleme kasvõi seal dementsuse puhul läbi muusika on
siis võimalik mäluprotsesse ergutada ja hoida alal seda,
mis veel nii-öelda järele jäänud on veel ühe sellise minu
meelest isegi põnevama võib nii-öelda muusikateraapia
valdkonnana tahaksin nimetada siis neuroloogilist
muusikateraapiat mida rakendatakse nende inimeste puhul,
kellel on millegi tõttu tekkinud ajukahjustus.
Kas siis mõne õnnetuse järgselt insuldijärgselt
ja teatud siis spetsiifilisi ravitehnikaid rakendades on
võimalik ehk siis taastada nii nende inimeste füsioloogilisi võimeid,
motoorseid võimeid kui siis ka kognitiivseid oskusi
ja muusikateraapia puhul on veel see tore aspekt seal kõrval
et me saame ka nende inimeste emotsionaalset heaolu parandada. Ja nii edasi ja nii edasi. Te mainisite, et on kaks poolust, kaks võimalust teda
muusikateraapiat kasutada rakendada.
Üks on see, kui osalejad teevad muusikat ise mingite pillidega,
hääl häält tehes võib-olla, või siis teine,
kui nad nii-öelda kuulevad ja kogevad seda muusikat,
et kuidas need kaks lähenemist erinevad. No eks nad siis niimoodi erinevadki, need on erinevad
tegevused nagu räägita, rääkida muusika kuulamisest siis ütleme,
muusika kuulamine suuremas osas on kasutuses just sellises
psühhoterapeutilise muusikateraapias, kus siis läbi
muusikainimene saab vaadata enda sisse.
Ehk et me räägime siin siis sellest, et kui inimene kogeb muusikat,
võtab muusikat vastu, siis muusika käivitab inimeses
sellised protsessid kus ta siis saab kontakti sügaval enda
sisemaailmaga võime öelda, et muusika saab üsna hästi
kontakti inimese alateadvusega ja siin on just nüüd siis see
üks muusikateraapia eelis ütleme verbaalselt
psühhoteraapiate puhul me räägime, eks ole,
ja noh, kui inimene räägib midagi, ta räägib millestki,
mis on juba teadvustatud ja, ja see on juba teadvuses olemas. Aga muusikateraapia abil me jõuame siis selliste teadvuse
sügavamate kihtide nii.
Ja sealt võib ilmneda niisugust materjali,
mida siis inimene on elu jooksul endasse nii-öelda ära
peitnud või et, et on, on mingisugused võib-olla mingid
traumaatilised üleelamised, kogemused näiteks,
mis, mida inimene kannab kaasas, aga võib-olla mida ta isegi
ei teadvusta endale, et need on olnud. Aga need oma veidral moel ikkagi kujundavad seda,
mis valikuid näiteks inimene elus tee või kuidas ta üldse
oma elu elab.
Ja kui need siis on teadvustatud, siis on võimalik näha nagu
enda jaoks ilmsiks tuua see, mida võib-olla ei tee elus nii
nagu võiks teha või et kuidas saaks paremini nii-öelda,
et just läbi selle teadvustamise siis on võimalik teha
niisuguseid uusi ja targemaid otsuseid. Ja noh, peale selle, et inimene sulgeb endasse sageli
sellist nagu ebameeldivad materjali siis muusikaterapeudina
alalõpmata näen seda, kuidas tegelikult ressursid on
inimeses kinni.
Et justkui inimene ise ei nagu ei näe või ta on ka mingis
mõttes nagu tehtud pimedaks või kuidagi mõjutatud siis oma
ümbritsevate poolt niimoodi, et ta ei näe enda väärtuseid,
ei näe enda ressursse ja, ja ka seda me saame siis läbi
selliste muusikaliste tegevuste avada. Ja selleks selleks muusika ikkagi sobib iseäranis hästi
muidugi kasvatama ja muusikat ka teraapias selleks inimest lõdvestada,
rahustada, ärevust vähendada, et need on sellised noh,
ütleme me teame, et muusika tõenduspõhiselt niimoodi mõjub
ja väga käepärased lihtsad vahendid, mida tegelikult inimene
iseenda jaoks koht, kus saab põhimõtteliselt ju ka rakendada.
Nüüd musitseerimisest rääkides siis paljud muusikaterapeudid
peavad seda nagu muusikateraapia selliseks nagu pärisosaks
või et vot see on see nii-öelda, et, et see on seega muidugi mis,
mis kindlasti siis muusikateraapiaid eristab teistest
teraapialiikidest ka. Ja siin on siis nüüd ka erinevaid võimalusi,
et rääkides nüüd sellest samast psühhoterapeutilise muusikateraapiast,
siis siin on kõige olulisem siis see, et inimene saab läbi
muusikalise eneseväljenduse teha ennast endale kuuldavaks.
Ehk et kui inimene nagu vabalt, et siis musitseerib
või ka siis häälega helisid toodab ta saab kontakti jällegi
enda sisemaailmaga ja toob välja midagi sellist,
millest tal võib-olla siiamaani aimugi pole olnud. Kogeb ennast endana nagu päriselt nii-öelda saab nagu endaga
kokku ja terapeut on seal kõrval siis selle jaoks,
et aidata inimesel siis tõlkida.
Nüüd see materjal, mida ta muusikaliselt on väljendanud,
tõlkida ära inimkeelde nii-öelda, et saada aru,
mis siis toimus.
Ja noh, loomulikult on selline muusikaline
eneseväljenduskaaslane hea ja turvaline viis emotsioonide väljendamiseks. Väga palju, näeme seda, mismoodi emotsioonid on inimese
seisust kui kinni või noh, ütleme, et siin vaadates tagasi
und salanõukogude ajale, kus justkui ei tohtinud inimesel
emotsioone olla või kõik pidid väga rõõmsad olema,
eks ole, ja kuidagi oli harjumus siis neid emotsioone enda
sisse sulgeda.
Et siis siis paljuski on need oskused nagu põlvest põlve
tegelikult edasi antud ja, ja inimestel on vähene kontakt
oma emotsioonidega ja muusika väga hästi,
sobib siis selleks, et nende emotsioone läbi muusika väljendada. Et siis ta koormat endast kergemaks saada.
Aga nüüd teine pool on siin, justkui me räägime
erivajadusega inimestega tööst, siis siin pigem need
muusikalised tegevused on jällegi mõeldud nagu õppimiseks
ja harjutamiseks kas või sotsiaalsete oskuste omandamiseks,
näiteks noh, muusikasse ju justkui see sotsiaalsus on sisse
kirjutatud muusika, aga me võime ju niimoodi öelda,
on kommunikatsioon sisuliselt, eks ole, ja,
ja see, et muusikas kommunikeerime, suhtleme,
see on hästi loomulik ja just, et siin ei ole vaja
niisuguseid noh, kuidas öelda ekstra õpetussõnu selle jaoks,
et need tee nii või tee naa, et sa tegelikult suhtled vabalt,
muusikaliselt, aga juba tegelikult omandabki mingisuguseid
uusi oskuseid või toimetuleku viise näit näiteks
või siis ka rääkida täiesti, ütleme mingisugusest no näiteks
või peenmotoorika arendamisest läbi mingisuguse pillimängu. Ja nii edasi ja nii edasi, nii et need need eesmärgid võivad
olla siin erinevad vastavalt teraapia sihtgrupp. Kui see teraapia sessioon parasjagu on käimas ütleme,
väikses grupis võib-olla ka individuaalselt,
kas seda muusikat tehes instrumente kasutades on eesmärk
sellest kujundada tõesti nagu selles sellist meie mõistes tavamuusikat,
et me teame ju, mis muusikat iseloomustab rütm,
meloodia, harmoonia, tämbrid, eks ole, või see lastakse
inimesel väljendada ennast täpselt nii, nagu ta arvab. Ja aitäh selle küsimuse eest, et see, see tõesti on väga
oluline öelda, et muusikateraapias tõesti on tegemist tõesti
vaba eneseväljendusega ja noh, loomulikult on ju tore,
kui see ka kenasti kõlab iseenesest, aga see ei ole eesmärk
omaette ja loomulikult ei ole ka eesmärk omaette,
siis selline tegi eriti õnnestunud või, või.
Ma ei tea, kvaliteetne muusikaline eneseväljendus.
Et just, et, et kui nüüd tagasi tulla, siis selle niisuguse
iseenda sisemaailmamuusikasse panemise juurde,
et siis seal on just see, et et ma kõlan täpselt nii nagu ma kõlan. Et see tuleb, nagu ta tuleb.
Me nimetamegi seda vabaks improvisatsiooniks täiesti vabaks eneseväljenduseks,
millel ei ole noh, sisuliselt muid piire ei ole,
kui see pill, mida sa kasutad, see, siis saab sulle need piirid,
eks ole. Aga noh, tegelikult saab ka sealt väljapoole minna,
kõik kehapillid on kasutuse, seal on kasutuses.
Et see, see kasutusvõimalused on sisuliselt piiritud.
Ja ka siis, kui on tegemist, ütleme selliste
struktureeritumate ülesannetega näiteks just erivajadustega inimestele. Et siis seal võib küll olla, noh, ütleme võib-olla sa pead
seal mahtuma mingisugusesse ajaraami ära
või et mingid sellised piirid siiski on olemas
või siis ka ütleme, mingid spetsiifilised pillid,
mida võib-olla mingisuguste teatud funktsioonide
või oskuste arendamiseks kasutatakse.
Aga jällegi on see, et, et kõik on õige,
mida sa teed muusikateraapiaprotsessis, muusikaliselt,
meie eelda üheltki inimeselt, kes tuleb muusikateraapia,
kas ta oskaks üldse mõnda muusikainstrumenti mängida,
et see ei ole oluline. Ja, ja see siis kuidas seda instrumenti siis kasutada,
terapeut annab seal ka juhiseid, aga veelkord,
et tõesti see, see just ongi oluline, et inimesel on täiesti
vabad käed muusikateraapias, eneseväljendust. Aga nüüd see teine võimalus muusikat kuulates teraapiat läbi viia,
kas seal on siis vastupidine eesmärk, et see muusika peab
olema eriti heakõlaline, harmooniline kaska,
komponeeritakse spetsiaalset terapeutilise muusikat,
näiteks. Muusikateraapias võib kasutada ükskõik missugust muusikat
ja see ei ole eesmärk omaette, et see peaks olema nüüd eriti heakõlaline,
mida iganes see ka tähendab siis et. Mozarti võlu mõjust. Et see, see on võib-olla jah, selline teema,
mis, mida, mida võikski veel eraldi käsitleda,
aga, aga kindlasti Mozarti muusika võib olla paljudele
inimestele suurepärase toimega, aga kindlasti Mozart ei ole
parem kui teised, võin seda kinnitada ja seda kinnitavad ka uurimused.
Ehk et, et siis tegelikult me räägime siin ikkagi sellest,
et muusikaterapeut valib muusika lähtudes sellest inimesest,
kellega seda muusikat kasutatakse. Ja selge on ju see, et erinevas vanuses inimesed ju kuulavad
erinevat muusikat, eks ole, ja naudivad erinevat muusikat.
Ja tegelikult ju nii lihtne see ongi, et kui ma naudin seda muusikat,
siis ta toob pigem siukseid, tekitab positiivseid seoseid,
loob positiivseid emotsioone.
Ja, ja kui siis see muusika ei ole see, mida ma tahaksin
tavapäraselt igapäevaselt kuulata, et siis,
siis see on pigem pigem selline, mis siis saab kontakti just
selle sellise keerulisema poolega veel meie seest
ja see võib ka olla teraapia eesmärgiks,
et just Avadagi neid neid kihte sealt inimese sees,
nii et et, et me soodustame siis seda, et inimene saaks
endaga psüühilist tööd teha erinevatel tasanditel. Nii et teraapias saab rakendada võrdväärselt hästi nii
näiteks siis klassikalise muusika teoseid kui ka näiteks
muide räppi ja hiphop või mida ma väga edukalt olen teinud
näiteks vangla kontekstis töötades noorte kinnipeetavad. Aga, aga kui on inimene, kelle lemmikstiil on näiteks Def
metsal mis on väga vägal, ütleme siis lärmakas muusika väga
süngete sõnumitega ja ta on stressiolukorras,
kas siis sellise muusika abil saab teda aidata? No sellised inimesed kipuvad ise aitama ennast sellise
muusikaga või et noh, kuidas, kuivõrd seda aitamiseks nimetada,
aga aga vot, et võib-olla siis saab seda vaadata sellest vaatenurgast,
et me ju valime muusikat endale kuulamiseks,
kas siis samastamise kompensatsiooni printsiibil
ehk et, et kas siis on see, et ma soovin sealt muusikast
iseennast ära tunda ja tunnen ennast sellest toetatuna,
eks ole, või siis ma kuulan sellist muusikat,
mis pakuks mulle parasjagu midagi, mida mul ei ole,
kas siis näiteks noh, ma tea, ergutaks mind,
või, või kui ma olen ärev, et siis näiteks rahustaks mind maha. Et, et ütleme siis tõesti igas igas olukorras otstarbekohane
muusika on siis see, mida ka muusikaterapeut valib
ja ütleme, selle selle inimese puhul kestev metalit kuulab
võib-olla see def metal selline nagu, kuidas ma ütlen siis
niisugune nagu selle inimeseni jõudmise kontakti võtmiseks
väga-väga hea vahend.
Ja kahtlemata ka on mõistlik siis ja, ja eriti veel just
muusikateraapia kontekstis kasulik ka seda teadmist ära
kasutada ja seda ka rohkem avada, et mida see inimene siis
leiab sealt muusikast ja ja mis see tema jaoks tähendab ja,
ja sealt saab siis selles teraapiaprotsessis edasi minna. Te ütlesite, et te olete juba üle 30 aasta tegelenud muusikateraapiaga.
Oskate välja tuua mõned edulood, loomulikult ma ei taha
konkreetsete inimeste nimesid kuulda ega ka konkreetseid juhtumeid,
aga need kõige suuremad rõõmuallikad teie jaoks näiteks. No alati on hästi suur rõõm, kui, kui ikkagi inimene,
kes on tulnud üsna sügavas depressioonis,
lahkub lõpuks siis teraapia lõppedes ütleme sellise päris
hästi elus toime tulevana.
Need protsessid on muidugi pikad ja, ja noh,
siin just ütleme viimasel ajal.
Ühe näitena saan tuua selline 30 40 vahel meesterahvas,
kellega me töötasime umbes neli aastat. Ja tõesti võin öelda, et, et päris head tulemused nii et,
et selles mõttes sellised asjad teevad alati rõõmu ja,
ja päris sageli kuulen oma teraapia klientidelt uksel,
kui nad ära lähevad, et küll on hea, et sa ikka sellist
sellist tööd teed ja suur aitäh sulle, nii et et selles
mõttes tõesti seda sellist edu tegelikult näeb päevast päeva,
kuigi on ka loomulikult päris keerulisi Lõpetame tänase vestluse veidi aja kohasema soovitusega
või tutvustusega nimelt algab novembris uus muusikateraapia
väike grupp, mis on suunatud just erivajadusega noortele.
Terapeut Trindžeurovo pidi tulema sellest lähemalt rääkima,
aga on haiguste aeg, ta on kahjuks tõvevoodis praegu.
Aga millega on tegemist, saan aru, et sellised grupid on
teil juba tegutsenud varemgi ja kuulan, et edukalt. Ja just et see oligi, mis meid tiivustas siis nüüd taas
grupi avama, et me oleme sarnaseid grupitegevusi ka varem
läbi viinud ja seda väga edukalt, noored on jäänud väga
rahule sellega ja noh, millest me siin räägime,
et ikkagi see põhifookus on, on seal, et sellises murde-eas
noorel on teinekord üsna palju tegemist,
et iseendast aru saada, teistest aru saada,
et suhteid luua, suhteid hoida et oma emotsioone juhtida,
et oma emotsioonidega paremini toime tulla
ja nii edasi, et just need on, on need põhilised asjad siis,
millele ka just selles grupis siis tähelepanu pööratakse. Et erivajadusega noortel võiks sellest siis oma edasises
elus kasu olla. See töögrupp alustab varsti tegevust ja loomulikult on teie
teraapia keskuses palju suundi ja palju erinevaid võimalusi,
kuidas teie juurest abi saada, nii et loodame,
et tänane väike vestlus tekitas huvi ja kindlasti Interneti
vahendusel leiab täpsemat informatsiooni.
Aitäh, et tulite täna stuudiosse muusikaterapeut,
Alice Pehk, rääkisime muusikateraapia mõjust. Suur tänu kutsumast.
