Rahandusminister Mart Võrklaevaettepanekuid,
kuidas sisustada riigieelarve strateegiasse seatud 430
miljoni eurost tuluootust on oodatud alates sügisest nädala
pärast on need ettepanekud, tähendab, mina olen vahepeal
öelnud nii koalitsioonipartneritele kui ka avalikult,
et seda neljasadat miljonit ilmselt ei ole valmist
maksutõusudega täies mahus täitma.
Praegu ühiskond ei ole valmis seda vastu võtma
ehk et tulen seal erinevate ettepanekutega,
kuidas teha kokkuhoidu või, või muid muudatusi. Kas muude muudatuste seas on ka ettepanek vähendada eelarve
tasakaaluni liikumise tempot ehk võtta plaanitust rohkem laenu?
Selle koha pealt on Reformierakonnast tulnud vastakaid signaale.
Eesti 200 delegatsioonis kõnelustel osalev Marek Reinaas
julgustab rahandusministrit kastist välja vaatama. Võib-olla on praegusel hetkel, arvestades Eesti
majandusolukorda mõistlik teha mingeid investeeringuid,
mis lühiajaliselt vähendavad meie puudujäägi väiksemaks,
tegemist aga, aga mis pikas plaanis kindlasti võiksid nagu
riigile kasulikud olla. Reinostov näiteks sotsiaalvaldkonna, kuhu läheb oluline
osariigi kuludest.
Ta märgib, et toetuste vajaduspõhiseks tegemine,
sealhulgas IT-investeeringud nõuavad 200 kuni 300 miljonit eurot. Kui me sellise summa investeerime, aga näiteks kõikide
toetuste kogusummat suudame 10 protsenti vähendada,
siis me juba aastas oleme mitmesaja miljoniga plussis
ja ma arvan, et need lahendused riigieelarve rahanduse
kordategemiseks asuvad seal. Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets aga ütleb,
et eelarvesse on raha kindlasti juurde vaja. Meie arvates on põhjamaist heaoluriiki võimalik teha ka
põhjamaise maksumudeliga. Niisiis tõstavad sotsid läbirääkimiste lauale juba tuttavad mõtted,
astmelise tulumaksu ja klassikalise ettevõtete tulumaksu,
eelarve tasakaalu, sihtide ümberseadmist sotsid välja ei paku. Lihtsalt küsimus on selles, et kui partnerid ei ole nõus
tegema neid samme, et me ka maksubaasis muudatusi teeme laseb,
siis ma arvan, et tuleb ka see eesmärk ümber hinnata,
sest lihtsalt pole muud moodi võimalik. Arvestades, et tõenäoliselt jääb ära ka
töötuskindlustusmaksutõus ning senini on ebaselge
taastuvenergia tasu reformi tulevik, on järgmise aasta
eelarves veel 600 miljoni euro jagu sisustama tulu ootusi,
sellele lisandub haka, ministeeriumite soovid täiendavateks
kuluridadeks ning Asjeimuda lihtsamaks üha tumedamate
Stoonides majandusprognoosi.
Kas tänane valitsus tuleb nende aruteludega toime? Lauri Läänemets ütleb, et tulemuse saavutamiseks peab midagi
valitsuses muutuma. Sest kui me 10. miljonis kokku ei suuda leppida,
et kuidas me siis miljardist kokku leppida suudame. Sellega viitab Läänemets õpetajate palgaaruteludele kõik osapooled. Tundma, et neil on võimalus ja nad on osa sellest
valitsusest kompromisside tegemisel, kõigi soovide
ja nägemustega arvestatakse, et ei saa öelda,
et haridusminister näiteks täna seda tunneks.
Minu arvates.
