Tänases saates on mul ka hea meel tervitada Eesti
Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivitöötajaid Matilda
Matjus ja Natali Bonetajevit, kellega räägime arhiivi
tänavustest tegemistest.
Tere tulemast stuudiosse.
Tere. Tere.
Kõigepealt teiste endiste, mis on täpsemalt teie tööülesanded,
millega teie seal arhiivis tegelete? Mina olen Mathilda Matjus, töötan Eesti rahvaluule arhiivis
ja minu igapäevased tegemised on seotud eesti looduspärimusega.
Et Eesti rahvaluule arhiiv koostöös Tartu 2024
ehk siis Euroopa kultuuripealinnana koostab Eesti
looduspärimuse antoloogiat ja mina olen üks antoloogia koostajatest. Ja mina olen Natali, mina samuti, töötan Eesti rahvaluule arhiivis,
mõlemad Mathilda, aga oleme ka Tartu Ülikooli tudengid.
Erinevalt motildast, mina olen osa regilauluprojektist
ja hetkel töötan ja aitan ette valmistada Eesti rahvaviiside andmebaasi. Kuid veel natukene laiemalt taustast rääkides siis millega
üldse tegeleb praegu Eesti rahvaluule arhiiv? Kõigepealt ütleks selle ära, et Eesti rahvaluule arhiiv on
üks Eesti Kirjandusmuuseumiosakondadest ja asub siis Tartus
Vanemuise tänaval.
Tulge meile kindlasti ka külla.
Eesti rahvaluule arhiiv on siis nagu nimigi ütleb,
sõnarhiiv ehk siis koondab meie vaimset kultuuripärandit
meie rahvaluulet.
Et rahvaluule arhiivi siis üks suundadest on seda koguda ka
tänapäeval koguda, sellest me siis edaspidi kahega räägime. Teiseks siis säilitada seda, mis on kogutud alates siis
19.-st sajandist kuni tänapäevani.
Ja kindlasti väga-väga tähtis osa on ka siis selle materjali
kättesaadavaks tegemine inimestele, publikatsioonide väljaandmine,
haridustegevus ja ka teadustegevus.
Et see on üks väga oluline osa sellest meie arhiivist ent
rääkides ka kätte kättesaadavusest, siis millistes näiteks
andmebaasidest on võimalik leida tee materjale,
kui neid andmebaase on väga-väga palju, ehk kõik,
kes folkloorist huvitavad, kindlasti leiavad endale miskit,
et millega mina igapäevaselt rohkem kokku puutun,
on, on regilaulude andmebaas, kust leiab juba tuhandeid regilaulutekste. Ja eelmainitud Eesti looduspärimuse veebiantoloogia on
leitav leheküljelt www punkt folklooriee kaldkriips.
Loodus ja seal leiab siis eesti loodusfolkloori väga
erižanrilisi tekste.
Sealt võib leida Eesti rahvaluule arhiivi nii video
helipildi kui ka siis tekstifaile, mis kõik kujutavad
inimese ja looduse omavahelist suhet. Ja lisaks neile, millega meie siin igapäevaselt töötame,
on ka palju teisi andmebaase, et tasub kindlasti vaadata
meie kodulehele ja sealt tutvuda, et on mängude andmebaase
ja muinasjutte ja kõike muud väga palju põnevat. Ent tegemist on siis rahvaluule arhiiviga,
kuid ometigi pole seal mitte ainult väga ammuste aegade materjalid,
vaid ka see, mis täna praegu toimub, on ju kunagi mineviku pärand,
mis üldse on see tänapäevane nii-öelda rahvaluule
või folkloor. Rahvaluule ehk folkloor on rahva mälus suulise traditsiooni
Ena säilinud ja levinud vaimne looming.
Et rahvaluule hõlmab väga erižanrilist loomingut,
sinna hulka kuuluvad nagu L, enne rääkisime,
siis muinasjutud, rahvajutud mõistatused,
vanasõnad, inimeste mälestused, usundi ja kombekirjeldused.
Aga et meie arhiivikogude sisu vastab folkloori mõistele
kõige laiemas tähenduses, et esindades mitte üksnes
kitsamalt suulist kunstiloomingut, vaid vaimse rahvakultuuri
kõikvõimalikke valdkondi. Ja kui siis nüüd rääkida tänapäevast, võib olla paljud,
kes ei ole selle rahvaluulega nii, nii tuttavad arvavad,
et noh, mis see rahvaluule on, et see on mingi vana aja asi,
et meil oli Jakob Hurt kunagi 19. sajandi teisel poolel
kogusin oma üleskutsega rahvaluulet, et,
et see on jah, meie nagu vanem osa arhiivist,
aga rahvaluulet kogume ka igapäevaselt tänapäeval.
Et noh, meil on iga-aastaselt, korraldame välitöid,
et rahvaluule arhiiv käib välitöödel mingis kindlas piirkonnas. Matilda, sa võib-olla räägid lähemalt, et sa olid osa
möödunud aastal? Ja 2022 augustis oli meil välitöö, siis Karula rahvuspargis
ja rahvuspargi lähedastes külades.
Et tänapäeval iga-aastaselt enam neid välitöid ei toimu,
aga eelmine aasta selleks võimalus oli ja Meie välitööd on
siis seotud uurimisprojektidega ja teadusteemadega,
et kui seda välitööde nii-öelda iseloomu
ja aspekti valikud, määravadki, kindlad teadusteemad,
et eelmine aasta olid teemadeks näiteks muusikaline
meelelahutuseneseväljendus ja laste mängud teise
maailmasõjajärgsel perioodil ja välitööd kestsid nädal aega. Arhiivitöötajad ja uurijad elasid koha peal
ja said eraldi ja kõik koosseis käia ümberkaudsete
inimestega vestlemas. Et jah, kindlasti üks suund on see, et koguda veel nendelt,
kes on meie ümber, siis nagu Matilda ütles,
et oligi, et teise maailmasõjajärgselt, et neid inimesi veel leidub,
kes olid siis lapsed ja kes seda aega mäletavad.
Aga ühtlasi kogume ka tänapäeva laste ja noorte folkloori,
et näiteks internetti kõikide nende Facebooki
ja Instagrami tega, mis meil on, et see oli väga rikkalikult levivat,
näiteks Meimid. Et kogume ka meemikultuuri Just et viimastel aastakümnetel ongi eesti folkloristid
kogunud ja uurinud siis seda tänapäeva folkloori
ja nagu Natali mainis, siis juuks uus folkloori selline žanr
või vorm ongi meem.
Tänapäeva folkloor on ületanud omaaegse suulise pärimuse
piirid ja muutunud ongi folkloorivorm teemad
ja ka Se folkloori edastamise võimalused.
Nii et üheks uurimisteemaks on näiteks internetifolkloor miimid,
erinevad foorumi postitused, erinevad teemaportaalid
ja arvamusavaldamise leheküljed internetis on kindlasti ka
uus selline folklooriliik. Kuid see digitaalne maailm on tõesti ikkagi fundamentaalselt
seda kõike muutnud, aga samal ajal seda infot on ka nüüd nii
tohutult palju kõiki neid meeme ja asju,
kuidas või üldse, kas teil on võimalik seda hallata või,
või kuidas te valite näiteks internetifolkloori põhjal neid teemasid,
mida üldse uurida, et kuidas te sinna infosse siis suudate
niimoodi ujuma, mitte uppuma jääda. No, ega see lihtne kindlasti ei ole, et eks ka need
internetifolklooriuuringud nagu ka kõik muu sõltub siis
konkreetse uurijahuvist et mida tema siin otsima läheb
ja mida ta sealt jõuab üles kaevata, et muidugi seda
materjali liigub tohutult, näiteks võib siin tuua rahvaluule
arhiivi ja Eesti kirjandusmuuseumis on siis seoses Ukraina
sõjaga algatajat eriti Ukraina-teemaliste meemide grupp,
mis algselt oli siis mõeldud siis nagu selle folkloori
kogumiseks või noh, et sinna kokku koondada erinevad
selleteemalised pildid ja siis koos tekstidega,
mis Facebookis ringlevad, aga omamoodi on see muutunud ka
selliseks meelsuse avaldamiseks või kogukonnaks,
kes siis saab omavahel vahetada neid tekkinud mõtteid
ja leida tuge. Kui te mainisite põgusalt, et üldiselt see uurimisteemade
või kogumise valitses sellest, et kes parasjagu mingit
nii-öelda teadustööd sellel alal teeb, et kuidas seda
teadustööd üldse reguleeritakse, et kas näiteks Tartu
ülikool ütleb need teemad ja siis seal vastavalt doktorandid,
tudengid neid asju uurivad või kuidas see nüüd praktiliselt käib,
see teemade valik? No paraku nagu tänapäeval kõik Muuga on muutunud
kirjandusmuuseumis projektipõhiseks ehk siis meie teadurid
peavad esitama palju taotlusi ja sõltubki sellest,
et milline projekt siis mida peetakse siis väärtuslikuks
või mida hinnatakse, millele rahastus tuleb,
et, et eks ka nõnda on, et et muidugi ka sõltuvalt oma
huvist neid projekte algatatakse, aga paraku kõik ei jõua
selle rahastuseni. Just et kindlasti inspireeritud sellest,
milliste teemadega meil praegu uurijad tegelevad arhiivis
millised on meie kogud, millega teadlased ise tegelevad
ja seda nii ülikoolist kui ka meie arhiivi
ja muuseumisiseselt. Kuid tulles nüüd konkreetsemalt erinevate projektide
ja ettevõtmiste juurde, siis milliseid teemasid on teil
hiljuti nüüd neil kogumisvõistlustel või aktsioonidel olnud? Ja meil on siis viimasel ajal nõnda, et iga aasta on uus
kindel teema, muidugi me ootame kõiki vastama ka meie
möödunud aastate teemadele jätkuvalt aga et tõsta siis üks
teema iga aasta fookusesse möödunud aastal oli meil teemaks
muusika minu elus ehk siis ootasime inimeste muljeid
ja mälestusi seoses muusikaga ja peab ütlema,
et see kogumisvõistlus osutus väga-väga menukaks.
Et Eesti tõesti on laulu ja muusikarahvas. Möödunud aastal jõudis meieni üle 270 kaastöö,
mida on tõesti meeletult palju, et ühelgi varasemal aastal
pole nii palju kaastöid tulnud.
No igal aastal me koostame küsitluskava,
kus on siis kindlad küsimused, millele võib vastata,
aga võib vastata ka üldisemalt, et kirjutada,
mis meelel on, et sinna muusikatöödele samamoodi kirjutatigi
palju muusikalisi elulugusid, ehk siis kuidas muusika on
inimeste elu mõjutanud. Me küll üleskutses rõhutasime, et, et kõik võivad kirjutada,
ei ole ainult nõnda, et, et need, kes on ise muusikud
või koorilauljad, ootame väga ka nende lugusid,
kes võib-olla arvavad, et nad viisi ei pea
või ühtegi pilli ei mängi või noh, et ütleme,
et kes ei pea muusikat oma elus nii oluliseks,
aga noh, siiski neid töid oli nagu, nagu vähem,
et isegi kui öeldi, et neil on lapsena öeldud,
et karu on kõrva peale astunud ja nii edasi. Et muusika oli ikkagi nendes lugudes väga-väga olulisel
kohal ja väga liigutav oli lugeda neid lugusid Kuid kuidas ta seda infot nüüd töötlejate
või süstematiseerida ja mis sellest kõigest saamas on,
kuidas nüüd siis meie sellega kunagi tutvuda saame? Kõigepealt see materjal, siis võetakse arhiivis arvele
ja meil on olemas kirjandusmuuseumis selline digitaalne
repositoorium ehk siis, mille nimi on kivike,
kus tehakse siis need materjalid inimestele kättesaadavaks.
Digikujul. Kuid käimas on ka teine kogumisvõistlusaktsioon,
selleks on kohtumised metsloomadega.
Mis nüüd täpsemalt endast kujutab, millist materjali
ja kellelt sinna üldse ootate? Me ootame lugusid ja mälestusi inimese ja muu looduse suhete
kohta et kõigil on loodusega väga isiklik suhe,
nii et selleks, et küsimustikule vastata,
ei pea kindlasti olema keegi, kes ametialaselt
või hobide raames veedaks palju aega looduses.
Vaid vastata võib igaüks ja kindlasti julgustaks vastama ka neid,
kes tunnevad ennast kuidagi looduskaugena
või peavad ennast täielikult linnainimeseks. Sest see on samamoodi väärtuslik materjal,
mis kajastab tänapäeva inimese ja looduse suhet.
Ja vastata võivad igas vanuses inimesed.
Ja kindlasti, kui me oleme rääkinud seened digitaliseerimise
eest ja et seda saab saata meile, siis e-kirjaga,
aga et siiski ootame ka käsitsi kirjutatud paberil
kirjutatud materjali selle võib saada Vanemuise 42 Eesti kirjandusmuuseumisse. Kuid kui ma nüüd sooviksin kirjutada oma kohtumisest metsloomadega,
siis kuidas me üldse valiksin, millest kirjutada
või on seal ka mingid kriteeriumid? Küsitluskavas on esindatud kuus teemat, mis on kõik inspiratsiooniks.
Teemade all on valik erinevaid küsimusi ja igaüks saab
endale leida sealt täpselt sobivad ja vastata neile,
mis teda kõnetavad.
Meil on küsimuseni reaaleluliste kohtumiste kohta,
et siis otsest kokkupuudet, ega metsloomadega metsas,
maanteel, linnas, miks mitte ka meie enda koduaias.
Ja samamoodi on näiteks seal üks unenäo aspekt,
et milliseid unenägusid olete näinud metsloomadest
ja mida te olete kuulnud unes nähtud loomade tähenduslikkusest? Kuid ega ei ole ka teada, kas sarnaseid metsloomadega
kohtumiste kogumisse on varem tehtud või kas teil on seda
tulevat materjali üldse millegagi võrrelda
või on see täiesti uus ja ainulaadne, esimest korda selline
ettevõtmine toimub. Kindlasti meie kogud näiteks Jakob Hurda 160 kaheköiteline
kogu ja Matthias Johann Eiseni 90 üheksaköiteline kogu mis
on kajastavad siis Eesti ala sellist vanemat folkloori
eelkõige siis maarahva viimaste sajandite elu
ja mõttelaadi, et seal on väga palju, leidub tekste
loodusest ja loomadest, sest see on aeg,
kus inimesed elasid rohkem looduslähedasemalt,
elasid selles looduskeskkonna sees ja võib-olla ei
mõtestanud enda ja looduse vahele sellist jäika piiri,
vaid inimene lihtsalt üks looduse asukatest. Ja sellest vanemast pärimusest on meil palju tekste.
Et just oleks huvitav teada, et nüüd, kui meil on infoajastu
digiajastu meile inimesed on linnadesse kolinud,
et ka loomad on nüüd linnadesse sattunud,
et millised on need kokkupuuted ja mõtted.
Täna. Kuid mis sellest materjalist edasi saab,
mis te olete selle aktsiooni raames kokku kogunud? Et see materjal läheb meie arhiivi infosüsteemi kivike,
millest Nataly enne rääkis ja sellele materjalile saab seada
siis kaastööline ise, kasutus ja avalikustamise piirangud
ja vastavalt sellele siis arhiivitöötajad tegelevad materjaliga,
et selle materjalile saab panna ajalise piirangu,
mis ajal võib seda avalikult kasutada ja kas üldse
või võib panna ka, et seda võib kohe praegu kasutada selle
materjaliga on siis kättesaadav sealt arhiivi infosüsteemist
ja seda saavad kasutada teadlased, uurijad,
kunstnikud ja ka miks mitte kõik teised,
kes tulevad nii Eesti rahvaluule arhiivi
või siis sinna meie kodulehtedele selle materjaliga tutvuma. Ja muidugi on see materjal ka oluline allikas teadlastele,
uurijatele, et kes iganes soovivad seda kasutada oma
uurimustööks või et sealt siis leida, ammutada informatsiooni,
et selles mõttes on see ka väga oluline kogumine kusele
teaduspoole jaoks.
Ja nagu juba Jakob Hurda ajal, et siis võib lugeda nendest kogumispäevikutes,
et juba siis ja ka hiljem, et nüüd on tõesti viimane hetk
viimane hetk koguda see, mis, mis meil on veel jäänud,
et, et eks ole ju ka tänapäeval nii, et,
et kui me praegu ei kogu, et ega me siis 100 aasta pärast ei tea,
et kuidas oli aastal 2023. Et selles mõttes kutsun kõiki üles osalema
ja kirjutama ja ei pea osalema üksi, et võib ju kirjutada
näiteks koos perega või või koos sõpradega teha selline
mõnus kirjutamisõhtu, et, et näiteks meie,
Tartu Ülikooli folkloristika etnoloogia tudengitega siis oma
sügiskooli raames korraldasime väikse mõnusa kirjutamisõhtu
ja oli täitsa huvitav, et, et sai nagu omavahel arutleda
ja ja kõik need lood läksid käima kohe, et,
et kes, kus autoga maanteel sõites looma kohtus
või või seda ju leiab tegelikult igapäevastes uudistes ka
päris tihti, et kuskil jälle mõni loom pimedas on,
on kahjuks auto alla jäänud, et ka selliseid lugusid näiteks,
et kuidas inimesed, kas nad kardavad, kas nad pelgavad,
et mis loomi neil on teele ette sattunud,
kas nad usuvad, et see on mingi märk või mingi enne,
et kõik sellised lood on ka väga oodatud? Just et seda küsitluskava võib võtta inspiratsiooni,
no et kindlasti ei pea kõikidele küsimustele vastama.
Aga just ülikooli folkloristide etnoloogide sügiskool,
millest siin Natali rääkis, seal läks aruteluringis väga
käima väikeste laudkondadena, siis omavahel,
et lapsepõlvemälestustest hakkasid inimesed rääkima
ja nendest ka kirjutati.
Et üks tüdruk kirjutas meile väga huvitavalt enda mälestustest,
kuidas tema ema oli väiksena siis tema arvates halvasti
käitunud ja ta oli ema peale pahane ja ta ütles emale,
et ema, sa oled hunt, sest tema teadis muinasjuttudest,
et hunt on kõige halvem tegelane. Ja lisaks sellele tuli palju selliseid ka reaalelulisi kohtumisi,
kus ongi, et hästi populaarne seal maanteel inimesed
sõidavad autoga ja juhtuvad siis kohtama,
on taluma. Just ja võib kirjutada nii enda mälestustest kui ka siis oma
sõprade või vanemate või vanavanemate lugudest,
et et vot mul on kahju, et ma ei kirjutanud kunagi omal ajal üles,
ei salvestanud seda, kuidas mu vanaema rääkis,
kuidas ta oli lapsena metsas hundiga kohtunud,
et et noh, kõik sellised lood, et kui te veel teate,
et, et keegi midagi huvitavat mäletab, siis koguge kokku
ja saatke meile Kuid lisaks mainitud kohtumistele metsloomadega
ning ka möödunud aastal siis teemamuusika minu elus
tänavoode kogutega, sauna lugusid, sest käimas on ka saunaaasta.
Mis see endast kujutab, see kogumisaktsioon? Nagu mainitud, siis käes on Eestis on saunaaasta
ja selle puhul ootab Eesti rahvaluule arhiiv inimeste
lugusid saunast, saunas käimisest ja ka miks mitte lugudest,
mida saunas üldse räägitakse. Just et keda kõnetab metsloomade teema, vastake sellele,
kellel torkas pähe kohe mõni tore saunalugu,
siis kirjutage ka sellest, et saunalugusid,
ootame siis aadressile rahvalood.
Ja muidugi saate siis sinna kirjutada oma loo üles. Ja samamoodi võib kirjutada ka nendest nii-öelda raskematest
või kurvematest teemadest, et kevadel saime kinodes vaatamas
käia hobusana sõsaraid, kus olid tõstatatud,
et väga sellised intiimsed ja keerulised teemad,
et julgustaks inimesi kirjutama ka nendest,
et ärge häbenege jagada meiega selliseid kurvemaid
ja raskemaid teemasid.
Et see on samamoodi väga väärtuslik osa meie tänapäevasest rahvaluulest. Ning enne veel, kui me oma vestluse lõpetame meenutaksite
ehk kuulajatele millise aktsiooni raames üldse,
kuhu oma lugusid saata, saab. Ja saunalugusid võib saata rahva lootpoee lehele
ja kohtumistest metsloomadega võib kirjutada siis meile
e-kirja teel krat et folkloori poee või siis võib ka meie
rahvaluule kogumismoodulis otse vastata ja see asub
aadressil krat punkt.
Folkloori. Ja kindlasti võib saata ka käsitsi,
võib saata meile kirja teel ja saatke siis otse Eesti
kirjandusmuuseumisse aadressile Vanemuise 42. Aga kui te saadate kindlale kogumisvõistlusele,
siis palume juurde märkida ka vastava märksõna näiteks
metsloomad või siis minu saunalugu. Just nii ja lisaks kirjutistele ja vastustele
küsitluskavadele võib saata vabalt.
Me väga ootame tähendab ka kõiksuguseid,
fotosid ja videosid, mis nende kogumisvõistlustega haakuvad,
et need on ka väga teretulnud, et möödunud aasta
muusikakogumisvõistlusele laekus neid hulgaliselt.
Möödunud aasta saime ka ühe grammofoni, nii et põnevusega ootame,
mis sel aastal metsloomade ja saunalugude teemaga siis meil
arhiivi saabumas. Ja Vastse Gret folklore jääb kõigile hästi meelde,
et nagu vanast ajast teada, siis kratt on see,
kes kõik asjad kokku kogub koju, toob, et nõnda on
kassiscrat saanud meie selle kogumismooduli meiliaadressi
nimeks ja rõhutaks veel, et on, mille nimel pingutada.
Sest kõiki kaastöölisi, kes meie küsitlustele vastavad,
neid ootame kevadel kaastööliste päevale,
kus siis tehakse kokkuvõtteid eelmistest kogumisvõistlustest
ja parimaid töid ka hinnatakse päriliste auhindadega
ning samale üritusele saabub kohale ja loodetavasti ka
järgmisel aastal Eesti vabariigi president
ja seal antakse üle ka presidendi rahvaluulepreemia
ning kuulutatakse välja järgmine kogumis. Võistlus ja, ja kindlasti ootame teid kõiki,
küll aga meil Eesti kirjandusmuuseumisse Tartusse külastage
Eesti rahvaluule arhiivi Vanemuise 42 ja me oleme valmis
vastama teie küsimustele nii koha peal kui ka e-kirja teel. Nii et julgustame siis tõesti kõiki kirjutama,
mitte võib-olla ka ainult ühele, vaid kõigile teie kogumisvõistlustele.
Ja mul on hea meel, et tänases saates rääkisidki siis Eesti
Kirjandusmuuseumi allüksusest Eesti rahvaluule arhiivist.
Selle töötajad Matilda Matjus ja Natali Bonetaajev.
Suur aitäh teile saatesse tulemast, aitäh kutsumast.
Aitäh.
