Tere õhtust, head televaatajad. Ukraina stuudio alustab. Meil on täna kaks olulisemat teemat saates ukrainlastel  napib laskemoona, kuidas nad hakkama saavad,  kuidas vastu peavad, seda analüüsib brigaadikindral Vahur  Karus ning teine oluline teema on droonid. Kas näiteks väikesed droonid, mis kannavad lõhkelaengut,  võivad oluliselt muuta sõjakulgu? Sellest me täna räägime ka, aga enne, kui me nende juttudeni jõuame,  vaatame ära selle nädala sõjasündmuste, videokokkuvõte. See siin on tavaline elamurajoon, viiekordsed majad,  niinimetatud. Ja kui kell seitse hommikul siia kukkusid vene raketid  siis peaaegu kõik elanikud olid veel kodus. Ja meie esimene külaline on nüüd siin stuudios koha peal. Tere õhtust, brigaadikindral Vahur Karus. Tere õhtust. No kõigepealt, ma arvan, me peaksime alustama sellest  nii-öelda lennuki juhtumist, Il 76, mis siis transpordilennuk,  mis lasti pelgroodi lähistel alla, lasti alla,  siin ma tegelikult ka peaksin küsimärgi sinna lasti alla  taha panema, sest et see on väga segane lugu,  mis see teie praegu parim teadmine on, mis  selle transpordilennukiga siis juhtus ja  kes või mis seal siis peal olid? No, eks me teame kõike seda, mida teab ka kogu maailma  meedia Il seitsekümme ja arvatavasti õhutõrje  siis tulemusena kõik muu, mis seal ümber on,  esiteks, venelased ei anna väga palju informatsiooni  selle kohta. Ehk siis me võime ainult spekuleerida, kui venelased ütlevad,  et seal pardal olid Ukraina sõjavangid, ukrainlased väidavad,  et seal oli moon peal. Noh, võta nüüd kinni, ehk siis ainukesed asjad,  mida me praegu teame, on see, et see lennuk alla kukkus. Ja arvatavasti õhutõrje tulemusena. Venemaa on lubanud lubanud jälle siis jutumärkides,  et kui nad on oma uurimisega hakkama saanud,  siis nad absoluutselt kõik uurimistulemused avalikustavad. Kas selles küsimuses saab siin praegu venelasi usaldada? Kindlasti mitte, Nad on näidanud nii paljudel erinevatel juhtudel,  võtame kasvõi prikoosini, surm. Või ka siis MH 17 nii-öelda allatulistamine,  et me ei saa nende käest mitte mitte midagi,  mis ei toidaks nende vajalikku narratiivi. Ja, ja siis tuleb veel meelde tuletada Poola riigipeade  lennuki õnnetust Molenski täpselt proovi just. Jätame selle siis sinnapaika, eks tõenäoliselt ajalugu annab  siin mingit teatavat arutust, aga üks oluline teema veel,  mis noh, mõnes mõttes refräänina on kordunud juba nädalaid  kindlasti kui mitte, kuid on see, et ukrainlastel napib laskemoona. Kui suur see põud või terav, see põud sellest laskemoonast on? No ilmselgelt, kui Ukraina seda nii-öelda üles tõstatab pidevalt,  siis neil hakkab see põud tekkima. Võib-olla see problemaatika, mis on olnud,  kui me vaatame nüüd sõja algusest saati noh,  me kõik ütleme siis, Kesk-Euroopa riigid,  kellel on olnud vene relvastust, on tegelikult ära andnud selle,  mis neil oli olemas, kas nii relvad kui ka laskemoona,  ehk siis ega keegi seda peale ei tooda, sest uued  suurtükiväe süsteemid, mida NATO-s kasutatakse,  on kõik nii-öelda 155 millimeetrit mis tähendab seda,  et sellist venemoona Euroopast arvatavasti ei ole väga palju tulemas. Nüüd kui me vaatame 150 viiese moona ehk  siis nii-öelda Nato standardiga suurtükiväe moona  siis keskeltläbi, kui me vaatame ajaloos ka,  võtame esimene maailmasõda, teine maailmasõda,  riikidel kulub orienteeruvalt kaks aastat,  selleks, et saada, käid käima oma sõjaaja majandus,  selles suhtes me praegu siseneme sellisesse natukene  ohtlikusse perioodi, kus Venemaa on väga sihilikult  teadlikult oma relvatööstust sättinud juba kaks aastat  sellele režiimile Euroopa hakkab sinna nüüd järgi jõudma,  lihtsalt küsimus ongi selles, millal see nii-öelda  täisvõimsus saavutatakse ja kui palju me saame ukrainlastele anda,  mis neil puudu on. Vaieldamatult me räägime suurtükiväemoonast  ja me räägime õhutõrjevahenditest. Sest et Venemaa nii-öelda need täppisrelvadega ründamine on  päris suur peavalu ennekõike just elanikkonna kaitse seisukohast. Aga samas järjest rohkem kõlab ka neid uudiseid,  kus öeldakse, kui me nüüd õhutõrjest just räägime,  et tuleb ütleme, 10 saheet trooni neist seitse lastakse alla,  lastakse välja seitse palistilist raketti,  neist viis vähemalt lastakse alla, ehk et siiski teatav  võimekus on ukrainlastel tekkinud ja arusaam,  kuidas neid rünnatakse. Jaa, seda kindlasti ja, ja ärme unusta ära,  et ka Nõukogude liidu ajal väga suur osa Venemaa ütleme,  tippsõjatööstusest asus Ukrainas ehk siis seal on olemas  ka teadusbaas, seal on olemas inimesed, insenerid,  kes teavad, kuidas neid asju teha. Ja, ja Ukraina teeb väga suuri jõupingutusi,  et ise oma nii-öelda moona tootmine uuesti käima saada. Nüüd ongi see, et küsimus on alati tarneahelad  ehk siis kus sa saad toorained asjad kätte ja,  ja kui palju sa oled võimeline seda ise tootma,  aga ukrainlastel on hästi palju insenertehnilist teadmist  nende asjade osas ja üks asi, mida võib-olla ei tasu alahinnata,  on see, et kui me mõtleme õhutõrjes, siis tihti mõeldakse,  et noh, raketid, mis lasevad samamoodi, on neil kasutusel  tavalised kuulipildujad, seitse, 62, mis nii-öelda aeglaselt  lendavaid droone on võimelised väga efektiivselt alla tooma. Ehk siis seal ka selle, see kihilisus ja erinevate relvade kasutamine,  mida ukrainlased kohaldavad, on kindlasti üks neid asju,  mis, mis aitab neil edukad olla. Aga nüüd rinde jõule tagasi minnes, kus on vaja eelkõige  siis ütleme näiteks suurtükimoona siis kuidas seal see mäng  nii-öelda on ümber mängitud see sõjataktika,  kui sul on vähe võimalust ise tulistada,  aga sinu pihta tulistatakse siiski päris palju. No kõige tähtsam asi, mis, mis sellisel juhul mängima hakkab,  ongi sinu luurevõimekus. Ja sinu oskus öelda, kuhu vastane koondab mingisuguseid asju  ilmselgelt sinna, kuhu vastane koondab seal ta üritab midagi teha,  ehk siis et sul selles lõigus oleks võimalus teda tagasi  lüüa seal, kus ta on passiivne või kui sa ei suuda tuvastada  mingisugust suuremat liikumist. Noh, ta võib pommitada selle juures on hästi huvitav,  nüüd. Vaadata ka siis eelmise aasta lõpus, kui kindral Salužne  andis oma nii-öelda intervjuu ja ta on kirjutanud eraldi  artikli selle kohta siis üks neid asju, mis ta välja toob,  kuidas nagu teine käik sisse saada, kuidas sellest  patiseisust lahti saada. Üks asi, millest hästi palju räägib, on tegelikult oluline  droonide kasutuselevõtt ründava õhutõrje,  õhurünnakuona kasutuselevõtt ja, ja elektroonilise võitluse oluline,  nagu selle võimekuse oluline suurenemine. Mis mõttes nüüd droon saab asendada siis seda nii-öelda kahuripauku,  et et tegelikult mõlema jaoks on ju vaja seda lõhke  siis midagi, mis lõhkab, mis, mis lõhkeb seal,  et, et seda moona on igatahes vaja ju või,  või, või ma saan valesti aru? Drooni küljes, kui me vaatame, on võimalik kasutada erinevat  moona suurtükiväe jaoks. Sa pead kasutama ikkagi väga selgelt standardiseeritud moona,  mis nii-öelda selle relva jaoks on mõeldud. Ja, ja droonid ütleme siis sedasi, et droon annab sulle  võimaluse täpsemalt sihi sihitatuna nii-öelda hävitada  ja saada aru, millele sa just pihta said  ja kas see on päriselt hävinenud. Aga mitte ainult droon, mida Salužnev välja pakub,  on ka see, et kuidas saada drooniparved üles selleks,  et hakata vastase õhutõrjevõimekus segadusse ajama. Kuidas ehitada pette sihtmärke, mis nii-öelda sunni sid  vastast kasutama oma ülikallist, seda tarka moona  siis pette sihtmärkide vastu, ehk siis kõik need asjad  käivad omavahel koos. Veel mis puudutab nüüd seda, ütleme kasutamist. Droonide kasutamist siis laskemoonana. Miks elektrooniline võitlus hästi tähtsaks saab,  kui me vaatame ka Ukraina seisukohalt, elektrooniline  võitlus mõlemalt poolt, aga ennekõike venelaste poolt on üks  neid asju, kuidas nad üritavad takistada Ukrainal nende  droonide kasutamist. Nüüd seal on vaja ilmselgelt mõlemal poolel väga tarka  nii-öelda tehnikat, inimesi, et sa suudaksid teise poole  elektroonilise võitluse just selleks ajahetkeks maha suruda  ja koordineerid sellesama droonide või ka suurtükiväe  rünnaku just selle kindla sihtmärgi vastu. Üks asi on laskemoona puudus, teine asi on,  kas ukrainlastel jagub konkreetselt inimesi rindele saata,  kuidas neil sellega lood on? Noh, ilmselgelt Ukraina on vähemalt kolm korda väiksem kui  Venemaa ja, ja see on nüüd huvitav asi, kui,  kui Venemaa räägib nii-öelda Mul ei tule praegu meelde, kes see oli, kes rääkis nendest  generatsioonidest sõjapidamisgeneratsioonidest  siis kuues generatsioon on see, kus sõditakse täppisrelvadega. Ja nii-öelda üritatakse vastase, siis majanduslik olukord ja,  ja ühiskond ajada sellisesse kohta, kus nad nii-öelda  annavad alla. Svetšini ajast juba ja me räägime siin Tsaari-Venemaast on  selline huvitav teooria olnud, et iga kord,  kui Venemaal läheb sõtta, tal on strateegia olemas,  nii kui see strateegia läbi kukub, nii, ta jõuab tagasi ühe  ja sama Svetzini strateegilise lahenduseni,  mis on kurnamissõja pidamine, sest Venemaa on  nii kindel, et ta suudab kurnamissõja lihtsalt välja  kannatada paremini kui kõik teda ümbritsevad riigid. Putin on öelnud, et umbes 600000 siis sõdurit on Venemaa  poolel praegu selles sõjas palju ukrainlastel,  võibolla. Ma arvan, et umbes sama palju või natukene vähem,  aga kuna Ukraina on ka kaitses kaitse on efektiivsem,  annab sul võimaluse tegelikult ka inimestega nii-öelda  paremini ringi käia. Kindlasti probleem, mis ukrainlastel on ja,  ja mida võib-olla ka see suvine pealetung näitas,  on nende nii-öelda reservide ja uute üksuste tekitamine nad  ilmselgelt oma territooriumil seda teha ei saa,  sest noh, vastasel on võimekus tuvastada kõik sellised kohad  ja rünnata neid. Ehk siis küsimus on selles, kui palju lääs suudab toetada  ka nende uute üksuste tekkimist Ukraina jaoks. Täpselt ehk siis Ukrainal on vaja, et praegu need inimesed,  keda ta järjest peale mobiliseerib, et need saaksid  korraliku väljaõppe, ennem kui need üksused suunatakse  rindele ja sealt hakkab sul tegema tekkima  siis see sünergia, kus sa saad üksusi normaalselt välja vahetada. Need, kes välja tulevad, saavad uue väljaõppe,  täiendatakse ära ja lähevad täidavad oma rolli ära. Kas see on ka see nii-öelda strateegiline kaitse,  millest Kiiev praegu räägib, kuhu nad selles  sõjapidamisfaasis justkui on jõudnud, et nad hoiavad rinnet  ja samal ajal kasvatavad oma varusid igas mõttes  nii sõjatehnika, laskemoona kui ka inimeste mõttes? Ja, ja see, see on jälle, see tuleb kindral Salusnõ artiklist,  kus ta ütlebki, et praegu meil on vaja laskemoona koguda  tegelikult luuagi sellised ešeloneeritud varud,  kust on kogu aeg midagi võtta. Uute üksuste puhul õpetada neile korralikult selgeks  ka uus tehnika, mis läänest tuleb. Vaadata, et inimeste väljaõppetase oleks selline,  et pataljoni brigaadid diviisid, suudaksid sõdida mitte  ainult üksikvõitleja väljaõppe siin hästi tähtis see,  et hakkaksid sõdima nende brigaadid ja diviisid  ja armeekorpused. Aitäh, brigaadikindral Vahur Karus täna õhtul meile siia  külla tulemast neid teemasid selgitamast. Droonid on üks märksõna, mis meie jutust siin on. Juba täna läbi käinud ja drooni teemal me  ka jätkame, läheme korraks videopildis rindele,  vaatame, kuidas ukrainlased seal oma droonidega  siis sõjalisi operatsioone läbi viivad ja seejärel jätkame  juba siit stuudiost. Ja nüüd on meil ühed troonid siin stuudio laua peal  ka ja meiega on Aivar Hanniotja, kes on kaitseliidu  mehitamata õhusõidukite koordinaator. Tere õhtust. Tere õhtust. Kõigepealt korraks nendest troonidest, mis siin laua peal on,  mis troonid nad siis õigupoolest on, mis ülesandeid nad täidavad? No hetkel on meil laua peal kaks drooni,  et üks nendest on siis ründedrooni versioon,  see on see siin just ja teine on vaatlusel on  siis millega tehakse luuret ja vaatluse nagu taevast  ehk võiks öelda lendav minokkel. Kui palju selliseid droone siis tegelikult seal rindejoonel  seda on 1000 ja pluss kilomeetrit. Tegelikult kasutatakse, kui palju neid igapäevaselt seniseid  seal lendab. No hinnanguliselt arvatakse, et lendab circa 20000 krooni  ehk siis mehitamata õhusõidukit ringi ja kuu lõikes võib  seal taevas olla neid kuni 80000. Tegelikult õhk on paks kui piltlikult öelda  ja tihe õhuliiklus. Kõige rohkem on selliseid droone nagu see siin see FPV droon,  see, mis viib lõhkelaengu sihtmärgini või,  või siiski vaatluse No FPV droonid on põhiline, et, et nende kontsentratsioon on  väga suur. Neid on lihtne kiire toota kohapeal Ukrainas  ja neid läheb palju. Mis selline droon maksab? Hinnanguliselt 500 kuni 700 eurot droon. Kui me paneme juurde sinna termovõimekuse,  siis võib hind tõusta seal kahe-kolme 1000 euroni,  et ka öösel lennata. Ja selle drooni tegelikult eluiga ongi tehasest võibolla  mõni päev rindele seal mõni päev ja siis lõpetab ta kuskil  näiteks vene tankis kuskil kaevikus või mõnes muus seadmes. Jah, just nii lühike ta eluiga ongi. Neid kulub tohutus koguses kui rasket sellist  lõhkeseadeldist või mis tüüpi lõhkeseadeldist ta suudab või,  või võib kanda. No enam kõige enamlevinud on RPG moon ehk  siis mis on modifitseeritud sinna alla ja ta kannab  poolteist kilo moona tavapäraselt oma sihtmärgini. Et neid on erinevaid, siis. Mis need põhilised sihtmärgid on, ma ise nimetasin juba,  ütleme, soomustehnika tanke. Millega või, või mida siis enamasti sihita? Kõik, mis on väärtuslik, et esimese hooga  siis tankid, soomukid, liikuvad masinad,  et ja siis. Muud kaevikud ja kogunemiskohad, nagu kus  ka väiksemad jalaväeüksused kogunevad siis neid sihitakse,  et et kui ukrainlaste üksustel päriselt muid sihtmärke ei ole,  siis võetakse ka kaks võitlejat kaevikus ette. Ilmselt. No nagu me siin ka brigaadikindral karusega rääkisime,  siis siis tegelikult nad mõnes mõttes asendavad  siis seda moona puudust, mis on siis kahurväel,  et nad suudavad peaaegu samasuguseid ülesandeid täita,  kui kaugele nad lendavad, kui, kui suur nende lennuulatus on? No tavapäraselt ilma lisaseadmeteta lendavad viis kuni  seitse kilomeetrit, aga ukrainlased kasutavad  ka siis repiiter võimendusdroone, mille abil  siis see droon võib lennata seal 20 kuni 25 kilomeetrit  päris kaugel. Kas need samad repiiter droonid suudavad tekitada  ka drooni parve jaoks selle signaali, et on üks nagu  selle kohta öeldakse, ema on õhus, kes siis väikseid teisi  drooni juhib või neile seda signaali võimendab? Ja see repiiter droon võib juhtida mitut drooni,  aga see on niisugune veel mitte väga levinud praktika  Ukraina poole peal. Me oleme rääkinud praegu Ukraina poole palju  ja mismoodi nemad kasutavad. Kuidas nüüd teisel poolel on, kui palju nemad kasutavad,  oskavad neid, kas need seadmed tegelikult on täpselt samasugused? No üldjoontes FPV droon kui selline on ka Vene poolel  suhteliselt samasugune, aga lihtsalt venelaste sõjatööstus  on suutnud ennast nii käima tõmmata, et kui ukrainlastel on  neid 300 rindelõigus, siis venelastel võib vastu tulla sealt 800,  näiteks samas lõigus ja analoogseid, nagu et kõige suurem  erinevus siis, mis on, on, on side ja, ja  siis GPS-i juures, et et neid võimekusi siis mõlemad pooled  nagu kompavad üksteisel, kui nad saavad aru  ja töötavad välja vastu meetme sellele, siis peab nagu  muutma oma käitumist nagu ehk siis tehnoloogiat,  et see on niisugune. Üks kuu on see tsükkel tavaliselt, et kui vahetub täiesti  pool droonitehnoloogiast välja rindel mõlemal poolel. Droonitehnoloogiast rääkides need droonid tegelikult ju  tõenäoliselt põhinevad nii-öelda Hiinas toodetud aga Läänes  väljamõeldud komponentidel. Et, et tegelikult seesama küsimus, kas sanktsioonid töötavad,  kas lääne siis komponente siis nende jõudmist Venemaale  suudetakse peatada või mitte, näitab droonide puhul,  et väga ei suudeta, et tõenäoliselt Hiinast suudetakse neid  jätkuvalt peale saata. Noh, ja neid kahjuks liigub Venemaa poole väga suures koguses. Korra sellest vaatlustroonist veel rääkides täiesti selline  harilik droon, mida ilmselt väga paljud drooni entusiastid,  videograafid ka Eestis kasutavad. Kas ta on ainult vaatlusdroon või tehakse temaga midagi veel midagi,  saab temaga veel nii-öelda sõjalist asja teha,  midagi kanda mingit lõhkeseadetest? Ja no see konkreetne droon on siis kõige levinum tavadroon  nagu Ukraina rindel mõlemal poolel, aga sellele saab külge  panna on välja ehitatud ka kandemehhanismid,  ehk siis selle drooniga saab kaks kuni kolm granaati viia  ka nagu põhimõtteliselt sihtmärgini ehk siis vastastega  kineetiliselt hävitada. Et see ei ole küll väga populaarne, aga,  aga seda tehakse, et see on niisugune viimane variant,  kui on vaja mingit väärtuslikku sihtmärki üksusel hävitada. Ja, ja see on droon, mis tuleb nii-öelda väljasaatja  operaatori juurde tagasi, sest ta on mitmekordseks kasutamiseks,  erinevalt sellest teisest FPV droonist, mis sooritab oma ülesande,  nagu me siin ka praegu televaatajad pildis näevad,  lendab sinna tanki juurde viib kohale oma lõhke  siis seadeldise ja toimub see plahvatus seal Nendest  droonidest nüüd selles vaates, et kuidas nende liikumist takistada,  kuidas see käib? No seal on kaks aspekti, et üks on see, et,  et saada aru, et droon tuleb, selleks tuleb drooni tuleb  tuvastada elektroonsete vahenditega ja kui see on tuvastatud,  siis on teine üksus, kes siis tegeleb selle drooni töö häirimisega. Ehk siis häirib drooni sidet, drooni GPS  ehk asukoha arusaamist ja selle läbi, mida osavam see häiriv  üksus on. Et suudab selle drooni töö siis peatada,  droon maandub või kukub alla, et lõpetab oma missiooni ebaedukalt,  et see on peamine eesmärk. Kuidas see segamine käib, mis, mis seadmeid,  mis vahendeid selleks vaja on? No passiivsed radarid on näiteks üks, et,  et kõigepealt tuvastada neid erinevad muud vahendid  ja häirimiseks on siis tugevad. Seadmed, mis siis konkreetse sidekanali Panevad müra täis ja see müra takistab siis operaatori  drooniga suhelda võiks nii kõige lihtsamini,  ma arvan öelda. Ühesõnaga, et lihtsalt nad ei kuule 11 ja droon ei tea,  kuhu siis ta peab lendama. Jah, et droon ei oska minna, talle saab tal ei saa käsklusi  enam operaatorilt ja operaator ei näe, mida droon teeb  ja ja missioon on läbi selle drooni jaoks. Kui palju see on selline võidujooks, et kes suudab olla  nutikam välja töötades siis seda ühendust operaatori  ja drooni vahel ja siis, kes suudab välja mõelda seda,  kuidas seda ühendust takistada? No nagu ma enne mainisin, et see tsükkel on umbes üks kuu  ehk siis üle kuu kogu aeg muutub nagu, et,  et seal on kogu aeg, taustal on nii Ukraina poole peal,  kui venelaste poole peal on teatud nutikad üksused kuskil tagalas,  kes siis sellega kogu aeg tegelevad nagu mõtlevad,  et mida me nüüd teeme. Tavaelus räägitakse väga palju sellest AI võtab väga  siis mitmes vallas üle juba otsustamise juhtimise teeb ise otsuseid. Kas nende droonide puhul ka just sõjapidamises kasutatakse,  AId juba, mis võimaldab, ma ei tea, alates sellest,  et tuvastada siis vaenlase sihtmärk kuni lõpuks sinnamaale välja,  et kui ta on teele pandud, siis ta otsustab ise,  kuidas ja mismoodi ta lendab, et seda sidet enam  operaatoriga ei peagi olema. No AI ehk siis tehisintellekt on prototüüpide rindel levinud  juba aga see aitab lihtsalt operaatoril teha paremat otsust,  et et päris AI ilmselt jõudnud ei ole veel rindele. Aga läbi selle, et arvutiprogrammid, mis toetavad  operaatoril aitavad sihitada paremini, koguvad sensoritest  andmeid trooni sees ja annavad nagu parema pildi operaatorile,  et öelda, et nüüd tee see viimane põks ära nagu  ehk siis operaator vajutab ja lase ja unusta meetodil. Selliseid asju on juba liikunud rindel. Et niisuguseid asju on olemas. Kas see ühel hetkel võib tähendada ka seda,  et, et see muutub nii-öelda nende siis droonioperaatorite  väljalaskete jaoks elu ka turvalisemaks,  et nad ei pea ise enam nii rindevahetus läheduses tsoonis olema,  sest tõenäoliselt ka nemad seal, kus nad neid droone juhivad,  on sihtmärgiks. Ja et droonioperaatorid, droonimeeskonnad on mõlemal poolel  kogu aeg väga huvipakkuva sihtmärk, et neid otsitakse. Aga ma arvan, et see, et droonioperaator rindest kaugemale  saaks oma asja juhtima, see veel lähiajal võimalik ei ole,  et pigem see Ai pool aitab seda, et kui vastane töötab välja  uued segamismeetodid, et siis see AI aitab drooni ilma  operaatori sidet jõuda sihtmärgini. Ehk siis see, et, et kui sul vastane võtab side ära su GPSi  kõik su kõik sensorid lööb maha, siis kaamera  ja siis arvutiga suudab droon lõpuni lennata  ja oma missiooni teha ja selle venelase tanki hävitada,  nagu põhimõtteliselt. Kui ilmastikukindlad, needsamad FPV droonid on,  kas sõltumata sellest, kui palju on külma,  kas sajab lund, vihma või on tuul, nad suudavad oma  ülesandeid täita. Droonide juures ilm mängib olulist rolli  ehk et kui vihma sajab, lund sajab, sa ei näe mitte midagi,  siis nad ei lenda, et ülikõva tuulega, mis on seal üle 15 meetri,  võib-olla sekundis ei lenda väga hästi enam. Et, et kui on kehvemad ilmad, siis on ilmselt kõik näinud  neid uudiseid, et nüüd on natuke pahasti,  kuna on pilvine udu on näiteks, et. Udus ei näe, et, et ei näe inimsilm hästi  ja droon veel vähem näeb nagu põhimõtteliselt,  et on, on ilmastik, mõjutab kõvasti droonide tööd mõlemal poolel. Ja et meie jutuajamine lühidalt Aivar kokku võtta,  siis kui palju Eesti jõustruktuurid kaitseliit näiteks  tegeleb nende roonidega, kui palju valmistub,  kui palju õpib ja, ja nii-öelda leiutab nende kasutamist. No kaitseliit on selline vahva koht, kus kõik saavad tulla,  anda oma panuse, et me tegeleme noorte projektidega,  et kaitseliidu noored oleksid haritud, et tunneksid huvi  droonide vastu ja samuti siis on ka hästi palju vabatahtlikke,  kes on andnud juba aastaid oma panust, nagu et  droonivaldkond kaitseliidus oleks sellisel heal tasemel,  nagu ta praegu on. Et. Jõudu teile selles töös ja muidugi aitäh täna  ka siia tulemast seda droonimaailma. Meie saate vaatajatele tutvustamast. Ukraina stuudio. Ka põhimõtteliselt tõmbab tänaseks otsad kokku. Lõpetuseks vaatame veel üht Üht lugu sellest,  kuidas Ukraina õpilased ka panustada sõjapidamise. Nimelt valmistavad nad lisaks koolitundidele  ka kaevikuks küünlaid. Lähme korra pildis sinna rahulikku õhtut teile  ja kindlasti vaadake kohe järgmist saadet,  sest see räägib meie oma maakaitseõppusest ussi sõnadest  ja sõdalastest, kes seal osalesid. Kena õhtut.
