Kui eelmise aasta jahihooajal kütiti 116 hunti,
siis tänavu on küttimismahud oluliselt suurenenud,
tõdes keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Marko Männik. Küttimislube on antud üle Eesti, et rohkem piirkondadesse,
kus nüüd suvel olid ka suuremad hundirünnakud kariloomadele
ehk siis Lõuna-Eesti ja, ja ka, ütleme siis Põhja-Eestisse
antud sealhulgas Järvamaal, üsna suured küttimismahud.
No ütleme, et, et meil on ka aladelt, kus hundi küttimine
otseselt vajalik ei ole või siis põhjendatav.
Et nojah, et nendele aladele me ei olegi praegu hundi
küttimismahtu kehtestanud. Võrumaal anti sellel jahihooajal kokku 14 hundijahiluba,
millest on ära kasutatud 10.
Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Mati kivistiku
sõnul on tänavu jahi teinud keeruliseks paks lumi
ja külm ilm. Kui ikkagi väljas on 20 kraadi, seista seal kütiliinis tunde
järjest näpud külmuvad lasu tulemust, tõenäoliselt see
järele ei pruugi olla enam kõige parem ja tihtilugu juhtub
ka seda, et hunt ei tule lihtsalt välja,
jääb keerutama ja jahimehed ei suuda teda sealt metsatukast
kuidagimoodi välja saada või siis loom on tark,
õpivõimeline ja nad on väga hästi enda jaoks paika pannud
kus on nii-öelda see turbotsoon, kuhu nad peavad jõudma. Ma pean silmas just piiriäärseid, jahipiirkondi,
nagu jah, pihta hakkab.
Nii on suund kohe Läti poole. Jahimehed saavad hundijahti pidada kuni veebruarikuu lõpuni,
raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
