Mina olen Tuul, Sepp, Ma olen Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor. Üheks minu uurimist emaks on linnaloodus  ja linnalooduse taastamine. Ja täna ma kutsungi teid kaasa. Sama osa linnaloodusest talvel. Talv seostub meil enamasti ajaga, mil loodus magab,  aga tegelikult on ka talvel linnas väga palju loodust askeldamas. Et tegelikult on elupaikade kadu üks väga suur probleem. Selle tõttu surevad välja paljud asurkonnad  ja liigid nii Eestis kui mujal maailmas ja kõikjal,  kus vähegi võimalik oleks, võiksime me teha nende kohalike  liikide jaoks olusid natuke kõige paremaks  ja linnas on see tegelikult igati võimalik. Igaüks saame natuke midagi teha linnalooduse heaks,  näiteks sõita vähem autoga või nii niita vähem,  kui niita natuke harvemini linnas, siis siis tekib seal  mitmekesine liigirikas kohalik taimestik  ja taimedest toituvad putukad. Putukatest toituvad konnad, nahkhiired, linnud,  siilid ja kõik see vahva äge elurikkus, mis linnas tegutseda võiks. Ja samamoodi võiksime siis paremini silmas pidada seda,  et need elupaigad oleksid ka linnas omavahel ühendatud. Rohealasid, ühendaksid rohekoridorid ja neid mööda saavad  siis liikuda ka inimesed. Tegelikult selline liigirikas mitmekesine linnaloodus on  väga heaks indikaatoriks selle kohta, et loodus on heas  seisus ja keskkond on ka tegelikult tervislik  ja mõnus koht inimese jaoks. See on esimene talv, kui ma panin oma ratta Talle alla  talverehvid ja avastasin, et tegelikult talvel on rattaga  linnas ka väga hea liigelda. Varem ma viisin talvel tihtipeale autoga lapsi kooli  ja lasteaeda aga tegelikult tuleb välja,  et rattaga on linnas talvel väga mõnus liikuda,  jõuab igale poole kiiresti kohale, ei pea ummikutes istuma,  ei pea hommikuti autot soojendama ja lastele eriti mulle tundub,  et on see linnas rattaga liikumine väga-väga hea,  sest et see annab meile võimaluse olla iseseisev  ja olla sportlik, aga ei ole praegu ideaalsed tingimused  loomulikult linnades rattaga liikumiseks,  aga ma loodan, et, et mida rohkem neid rattaga liikujaid  linnas tekib nii suvel kui ka talvehooajal,  siis seda rohkem ka rattaga liiklejaid linnades arvesse võetakse. Täna, ma tõin teid siia Edeni konnalambi juurde Anne Kanali äärde,  see on minu jaoks hästi tähtis ja äge ala,  sellepärast et me oleme Tartu linna ja ülikooli koostöös  läbi viimas ühte linnalause taastamise projekti  ja see on üks selle projekti aladest. Me avastasime siin suvel, et siin Koevad konnad, aga kuna see lombikene suve jooksul kuivab läbi,  siis nad ei saa tegelikult siin oma elutsüklid lõpetada ja,  ja hukkuvad. Ja sügisel me kaevasime seda lompi veidi sügavamaks,  tegime mõnusad lauged, kaldad ja külvasime servadele kohalik  niidutaimede seemneid. Ja nüüd on niimoodi, et kevadel-suvel saab siit kuulata  konnade laulukoori ja talvel saab siin lombi jää peal uisutada,  et selline koht, mis on korraga väga hea  ja äge, nii inimestele Anneli nas kui, siis  ka konnadele, kes Emajõe luhal sigivad. Minu soovitus ongi minna sellisele linnalooduse avastamise  retkele proovida leida mõni linnuke või imetaja  või kasvõi mõni roheline taimeke kuskil ojas,  mis talvel ka tegutseb. Tartus näiteks võib näha igasuguseid ägedaid loomi,  siinsamas Toomel tegutseb kodukaku paar ja Emajõe peal oleme  näinud jahti pidamas Saarmast. Et kõik need loomad, kes meie kõrval siin linnas tegutsevad,  järelikult väärivad samamoodi head elukeskkonda linnas  ja võiksime kohelda neid võrdväärsete linnakodanikena.
