Küllap on igaüks praeguseks kuulnud, et kliima soojenemine  on inimeste põhjustatud. Ja peasüüdlaseks on siin kasvuhoonegaasi. Aga õhusaasteosakestel on vastupidise kasvuhoonegaasidele  kliimat jahutav mõju. Tähelepanu tegemist on teadusega. Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll  ja tema uuri Tegelevad inimtegevuse mõju uurimisega maakliimale. See, kui tugev on kasvuhoonegaaside soojendav mõju maakliimale,  see on väga hästi teada. Aga kuivõrd õhusaaste osakesed jahutavad kliimat,  see on teada ligikaudselt ja meie uurime,  kuidas õhusaaste osakesed pilvi heledamaks muudavad  ja globaalseks. Kliimat jahutavad. Saasteosakeste mõju saab uurida siis väga hästi  satelliitandmete põhjal ja siin on üks konkreetne näide. Siin on siis hetkel nüüd selline nii-öelda naturaalvärvides pilt,  ehk siis sarnaselt võiks ka inimsilm neid värve näha. Kui vaadata siis sealt satelliidi asukohast alla. Siin hetkel on kõik valge, sest on olnud väga pilvine ilm. Kui me nüüd tahame neid saasteosakeste mõjusid  kontrastsemalt vaadata, siis me saame liikuda  lähisinfrapunasesse andmetesse. Kus siis need saastunud alad paistavad palju kontrastsemana  välja ja siin on siis üks väga tõsine metallurgiatehas  epovets linnas, et meil on konkreetne allikas teada selles  asukohas kus see saaste tuleb ja selle tõttu meil on nagu  selge seos selle vahel, et see saaste jälg on tekkinud just  inimtekkelise aerosoolse saaste tõttu. Aerosoolse saaste tõttu jaguneb see veeaur seal pilves palju  rohkemate osakeste vahel ära, mistõttu need pilvepiisa on  palju pisemad. Ja kui pilvepiisad on pisemad, siis muutub see pilv heledamaks. On ehk füüsika tunnist meeles, et mida tumedam on pind,  seda rohkem valgust neeldub ja seda enam see soojeneb. Heledamalt aga peegeldub valgus paremini. Seega, mida heledam on pilv, seda rohkem peegeldab see  päikesekiirgust kosmosesse tagasi. Meie nägime enda uurimustöös, et, et õhusaaste mõjutab pilvi  mitmel eri moel, näiteks need võivad muuta pilvi heledamaks,  nagu me näeme ka siin, ehk siis tegu on ookeani piirkonnaga  kus sõidavad laevad ja laevades, siis tuleb välja õhusaaste  ja me näeme, et siis sellest õhusaastest seal,  kus see laev läheb, on tekkinud sellised heledamad jugad  pilvede sees. Teine viis, kuidas õhusaaste pilvi mõjutab,  et see võib mõjutada pilvede paksust ja seal me nägime,  et individuaalsetes pilvedes võivad toimuda väga  dramaatilised muutused. Ehk siis mõned pilved peaaegu aurustuvad ära,  teised muutuvad mitu korda paksemaks. Aga kuna need muutused toimuvad mõlemas suunas suhteliselt  võrdsel määral, siis see keskmine muutus on nullilähedane. Ja ütleme siis pilvede paksuse läbi. Õhusaaste kliimat oluliselt ei mõjuta. Küll aga õhusaaste alati muudab pilvi ainult heledamaks  ja mida heledam on pilv, seda rohkem see peegeldab  päikesevalgust tagasi. Ja see on kliimat jahutav. Mõju. Kas see on? Siis ehk lootust, et mida rohkem me õhku saastame,  seda paremini suudame kliima soojenemist pidurdada. Õhusaaste jahutav mõju on ajas kahanev sellepärast et  õhusaaste ise on kahanev suurused. Me piirame seda üha efektiivsemalt mõttes. Õhusaastest tulenev ütleme tasakaalustav mõju,  mis siis tasakaalustadab kasvuhoonegaaside soojendavat mõju,  see pigem ajas väheneb. Viimase 10 aastaga on kliimaprognoosid poole täpsemaks muutunud. ÜRO kliimapaneel kogub värskeid teadustulemusi pidevalt  inimtegevuse kliimamõju kohta ja nendes täpsemates  prognoosides on arvesse võetud ka meie tulemused  ja oleme saanud panustada. Ja täpsemat kliimaprognoosid on väga olulised  nii kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise planeerimisel  kui ka kliimamuutustega kohanemiseks.
