Napoli motiiv. Pikk tee siirdumas maali sügavusse. See on villa kommunaale Napoli südames asuv park. Konrad Mägi peatus siin linnas 1922. aasta aprillis pärast seda,  kui ta tuli Kapri saarelt. Koha ja elu poolest väga huvitav, kirjutab mägi sõbrale. See park tõmbas teda. Kuigi siinsamas kõrval on astmeline neem,  mis maaliliselt merre laskus, huvitus mägi hoopis pargist. Selle korra pärast ja perspektiiv tiividest veidi  mõistatuslikest skulptuuridest ning kuhugi tõttavatest inimestest. Ühel aprillipäeval seisab ta purskkaevu kõrval. Kõigepealt ühtpidi, teeb visandi, keerab end  siis 180 kraadi ja teeb teise visandi. Kuigi päike on parajasti paremal ning pargipuud heidavad  sügavaid ja tumedaid varje, ei tunne mägi  selle vastu huvi. Teda paeluvad vaatenurgad pargi sopilisus  ning 18.-st sajandist pärit skulptuuride dramaatilised vormid. Mägi kujutas enne Itaaliasse tulekut linnu  ja nende arhitektuurilisi motiive harva kuid Napolis  kuhjuvad vaate lõppu majade kobarad. Näeme kuulsat punast värvi nunsiatella sõjakooli  ja selle rüpes olevat kirikut. Kuid mägi ei maali välja hooneid nende detailsuses vaid teda  köidavad draama ja müstika. Mustad aknad, punased seinad, labüritjad,  käigud.
