Igal talvel toimetavad suuremate sadamate ümbruses jäämurdjad,  kuid mida aeg edasi, seda vähem on nende meeskondadel  põhjust välja sõita, sest talved on aina pehmemad  ja jääd on vähem. Siin Pärnu lahes on igal talvel jääd ja siin toimetab laev  Eva 316. Kuidas see jäämurdmise tööpäev siin Pärnu lahel tavaliselt  pihta hakkab, kui laht on jääkatte all? Meie tööpäev on 24, seitse. Ega siin ühtegi päeva täpselt ette ei oska planeerida. Mõni on niisugune võimsam laev, kõike nagu ei peagi abistama,  et mõni on selline korduv käija, tead isegi jube hääle järgi,  et see, see mees sõidab ilusti ja Ta teab,  kuidas käituda, aga. Aga no on ka selliseid päris, kes. Noh, ma ei tea, kas nüüd päris esimest korda jää kokku puutuvad,  aga vähemasti kogemust on minimaalselt. Nendega on rohkem tegemist. Ma saan aru, et siin Pärnu lahel on tõsine laevaliiklus,  et siin on sellised tööstused kohe kõrval,  nende laevu tulebki siin kõige rohkem aidata. Jah, see liiklus on üllatavalt tihe, isegi  mis me nüüd see aasta oleme töötanud enamvähem kaks kuud,  et on neid. Number oli vist 106, laeva on teenindatud,  sellega siin tuleb ka tulek, minek nii, ütleme jämedalt,  ütleme, jagame selle pooleks. Ja nii, nii see liiklus käib, päris iga päev,  kedagi pole, vahel on kolm-neli laeva korraga tulekul. Tänane öö siin oligi nüüd lausa neli, laev oli liikvel. Kui paksuks ei jää, siis võib minna tegelikult. Noh, eks ta jää ise ka väga-väga paksuks ei tea,  mõtlen 20 30 senti on vast kõige rohkem,  aga, aga see jääpaks, see ei ole peamine näitaja. Kui ta hakkab siin risistuma ja need plaadid üksteise peale sõidad,  siis ta võib siin kihiti olla ja siin võib  ka võib-olla ka päris meetriseid kohti olla. Kui hästi te peate seda jääd ennast tundma,  et kuidas see jää nii-öelda käitub, milline ta on,  kuidas ta muutub? Noh, eks see tuleb nii-öelda puhtempiirilisel teel,  et sõites siin igapäevaselt läbi nagu meie jaoks väga  üllatusi pole, et siin tulebki vahet ja ütleme selline raske talv,  kus tekib nagu kinnis ja no nagu me siin praegu siin see  Pärnu rannapiirkond, kus jää ei liigu, et ta on  ja nagu näete, ka kalamehi on seal peal. Selline püsib ja vaikselt läheb paksemaks külmemad ilmad. Et seal on see jälg, püsib ilusti sees ja seal me oskame  nii-öelda ette arvata, mis meil toimub, et me teame,  kuidas me liigume. Aga kui on see liikuv, jää, selline kevadine periood  ja noh, sel aastal kui sellist väga tugevat jääkatet pole,  siis need jääväljad kogu aeg liiguvad ja  siis on see töö suht ettearvamatu, et tekivad need risikohad  ja iga iga järgmine minek on jälle uus. Aga noh, siit juba kogemusega, sa näed ära,  et kus see selline rüsikoht, see on silmaga ära nähtav  ja ja kui seda oled ikka pidevalt siin sõidad,  ega siis nagu väga ära ei peta. Et tead, et siit see seda kohta nagu sellest peaks nagu  hoiduma et võtad siis nagu kõrvalt läbi. Meie laiuskraadil on jää paratamatu nähtus igal  talveperioodil ning paljudes eluvaldkondades on  selle kohta info saamine sama oluline kui ilmateade. Eestis on riikliku jääteenistuse ülesannetes keskkonnaagentuur,  kes kogub andmeid jääkatte ja selle muutuste kohta. Jana, millist jääd me praegu siin näeme? Praegu me näeme siin just seda taldrikjää moodustumist,  taldrikjää moodustub täpselt niimoodi, et need väiksed jäänõelakesed,  mis siin on, need hakkavad omavahel kokku kleepuma  ja samal ajal see lainetus ja tuul, need rullivad need  servad selliseks natuke karvaseks ja üles. Ja siin on just ilusti näha, kuidas moodi see asi tekib. Jää ei ole lihtsalt jää, jääd on ikkagi väga-väga erinevad. Ja need on väga palju erinevaid, et seesama pisike peenike pudi,  mida me, me näeme, et seda me saame nimetada rasvjaks,  ehk siis sellised väiksed jäänõelakesed. Ja meil hüdroloogias on tegelikult 42 erinevat koodi  selle kohta, kuidas, mis liiki jää on ja kuidas ta tekib  ja kuidas ta välja näeb kaasa arvatud siis see jää minek  merejää puhul muidugi, põhiline on see, et kas ta on  kinnisjää või ta on ajujää kinnisjää siis see,  kui ta on tõesti nagu kaugele ulatub ja kaldas kinni ajujää,  mis mere puhul on tegelikult väga tavaline,  ongi see, et tuul ju viib ja toob seda jääd kuskile. Kuidas Eestisse jää siis vaatlemine või uurimine või,  või või selline info kogumine käib? No see, mida meie keskkonnaagentuuris teeme,  meil on alles jäänud neli vaatlejat Kihnus,  Ruhnus, Vilsandil ja Ristnas ja kui me räägime merejääst  siis ja käibki nii, et vaatleja läheb sinna mere äärde  ja siis ta paneb kirja, mis ta seal näeb,  et kui kaugele ulatub, visuaalselt, määrab ära  selle jääliigi, kui on selline kuskil kalda lähedal  ja kui on võimalik jää peale minna, siis ta läheb sinna jää  peale kindlaks määratud kohas mõõdab siis ära  ka jääpaksuse. Aga me teeme ju jäävaatlusi ja mõõtmisi ka Peipsi järvel,  Võrtsjärvel jõgedel. Keskkonnaagentuuris koostatakse igal talvehooajal jääkaarte,  kuhu kantakse meie merealade jääolukorra muutused. Tänu tehnoloogiale on jääkaardid ajas aina täpsemad. Esimene jääkaart, mis oli valmistatud, oli 40. viiest  aastast ja need kaardid olid tehtud käsitsi joonistades pliiatsiga,  siis nad need tükid ilusti joonistatud olid,  lihtsalt nagu märk, et. Jääteed. Punasega märgitud see on juba jääkart, mis oli tehtud  jääluure abil. Nuka käsitsi joonistatud pildil on hästi näha,  et kuidas lennuk sõitis ja teostas muid misi. See on ka väga huvitav jääkaard, ta oli tehtud 87. aastal. Külm talv, kokoala oli kaetud jääga ja vaba vesi esines  ainult Läänemere lõunaosas. Tänapäeval isegi sünoptik ei kujuta oma elu ilma satelliit  andmeteta jääolude hindamisel. Satelliidinfo mängib suurt rolli, väga olulised andmed on radaripõhised,  sest nagu kõik teavad meil tihti, talvel on sellised pilved  segavad ja pime aeg. Aga radariandmed, satelliidipõhised aitavad olulisel määral  jääd analüüsida. Satelliidi andmed annavad tervik tervikliku pildi  ja ulatusest, kus nagu inimene ei saa nagu käia ise  ja oma mõtmisi teha. Mida me praegusel värskel jääkaardil siis siin üldse näeme,  mis, mida need leppemärgid tähendavad seal? Need leppemärgid tähendavad erineva kontsentratsiooniga jääd  alates avaveest kuni kinnisjääni. Samuti on olemas maailma meteoroloogia ja organisatsiooni  poolt koostatud jää nomenklatuur. Et klassifikatsioon, et pallide süsteemis need jääd,  jää tüübid. Helistatakse väga tihe jää on kapalli 10-st  siis tihe, jää on seitse või kaheksa 10-st  ja nii edasi. Kelle jaoks seda jääinfot vaja on, kes seda kasutab? Noh, tänapäeval kindlasti transpordis meretransport,  et see on ju esmane, et kus on jääd, kui  mis tüüpi see jää on, kas on vajalik jää lõhkumine  laevatamine eelkõige, et kui puudutab nüüd jäävaatluse,  siis jäämõõtmist seda informatsiooni, aga milleks jää ise  vajalik on, et jää on tegelikult päris vinge ökosüsteemi  teenus ja üsna mitmekülgne ökosüsteemiteenus,  et noh, kui me praegu siin vaatame, see rand on meil jääs,  oletame, et on mingisugune tugev, tugevam tuul on ju kõrgem  lainetus veelgi enam tormi olukord siis selline jää ikkagi  kaitseb liiva randa kulutamise ja erosiooni eest,  et ma mäletan, 2005 vist oli see, kui kui oli see jaanuaritorm,  see päris korralikult lõhkus, lõhkus meie neid läänepoolseid,  liivarandasid just seetõttu, et jääd ei olnud,  oli soe, kui oleks jää olnud, siis need kahjustused randades  oleks kindlasti palju väiksemad olnud. Milline on meie jää tulevik, kas me näeme üldse tulevikus jääd? Noh, eks ikka näeme isegi kliimamuutuste valguses külmemad,  soojemad talved vahelduvad ja, ja ma loodan,  et jää siit nagu täiesti ära ei kao. Vaatame seal on juba paistab avameri, aga kas on vahel nii,  et kogu see Pärnu laht, Liivi laht ongi jääkatte all? Ja enamus enamus aega ta, nii ongi täpselt see vaba vee nägemine,  see on alati nagu sisuline. Auhind, et me oleme oma töö ära teinud, me oleme kuskile jõudnud,  nüüd neid saame otsa tagasi pöörata, et me oleme laeva  päästnud või välja viinud vabasse vette. Kas see, et me oleme nii-öelda kliimamuutuste ajastul  ja meil ongi selliseid ekstreemseid ilmaolusid rohkem rohkem  soojemaid talvesid, ebaühtlasemaid talvesid see muudab teie  töö nüüd kergemaks või pigem nagu keerulisemaks. Võib-olla see kõlab nüüd naljakalt, et mida korralikum  ja paksem ei jää, siis töö on nagu lihtsam,  et see meie poolt lahti sõidetud, tee ta püsibki niimoodi  lihtsalt teda aeg-ajalt läbi sõites, hoia hoia,  hoiame ta nii-öelda töökorras. Aga kui ei ole sellist päris püsivat jääd,  et ta triivib kogu aeg suurte tuulte ja tormidega,  mis siin selle kliimamuutustega kaasnevad,  siis siis see jah, teeb pigem raskemaks,  et ettearvamatuks ütleme niipidi siis, et. Teie töö ei lõpe ja meie töö ei lõppe, ma usun,  et seda jääd ikka jagub ka vaatamata kliima soojenemine siin  veel ikka pikaks ajaks. Elu on näidanud, et siin viimased 15 aastat,  kui Eva on siin nagu seda jäämurdetööd teinud,  et, et on siin. Vist vahele jäänud ainult üks aasta vist kas oli äkki kolm  aastat tagasi, kui üldse ei tekkinud jäälõhkumisvajadust,  aga muidu on ta iga aasta selline noh, kuskil 60-st päevast  kuni 140 päevani. Sõltuvalt aastast on meie abi siin vaja. Kas siin seda jääd murdes seda avamerd ja silmapiiri  vaadates on aega sellist looduse ilu ka nautida,  et mis see mõnu siin on? No eks see, eks see siin jah, noh, kui päike paistab,  ilm on ilus, nagu ta täna paistab olevat. Siis on see veebruar ja põhiliselt märts on niisugune hülgevaatluskuu,  et neid on siin ikka kümned diviisi. Siin on meil oma kotkas veel, keda jälgitakse aeg-ajalt. Ei noh, ta on ilus, avar tunne. Et meremehena ikkagi silm puhkab ja nii on
