Tere hommikust postkontorit, kust kirjamarki osta,  pakki saata ja leti taga abi valmis lokkidega. Proua on Eestis üsna haruldane vaatepilt. Näiteks minu kodukohas Märjamaal tahtsin hiljuti saata  ülekaalulist kirja ja postkontorisse minnes selgus,  et seal oli hoopis tööriistapood. Aga oma kirja sain ma saadetud, sest postipunkt oli alles. Kuidas aga teha oma elu selles osas lihtsamaks? Näitame teile tänases saates meie maahommiku meeskond on  Eestimaal tiiru peale teinud ja tänased lood on teie ees. Head vaatamist. Maailm meie ümber on pidevas muutumises,  kui maapiirkondades hakkasid postkontorid uksi kinni panema,  tundus, et elu kukub koost ja valitseb karjuv ebaõiglus. Maal elamine ei tähenda ainult kannatusi,  lõputut novembrit kanakakat ja kartulikotte. Ka maal muutub elu interaktiivseks. Need võimalused tuleb lihtsalt üles leida. Näiteks võib postiteenuse endale peaaegu tuppa tellida. Nii lihtne see ongi. Tere, aulina, kuidas teed on? Praegu on lahti. Teist kappi ei kasutage või. Ei, sina mahtus sinna. Seal pole ammu käinud enam ei, sinna pole jah enam tulnud. Ajalehti ikka tuleb veel, ajalehti tuleb palju veel. Alati tellimine pole vähemaks jäänud. Kuule aga tänud sulle, okei, palun näeme. Nägemist. Liina, teie olete nüüd Omniva kirjakandja,  see oli nüüd midagi uut, mida mina oma elus näinud ei ole. No mis see kirjakandja amet siis täna on,  on muutunud palju. Selles mõttes, see on muidugi väga heas suunas selline muutus,  et loomulikult inimesed tellivad ikka lehti  ja kirju ja kõike seda, aga just inimestele,  kes on liikuvamad või, või isegi kodusel inimesel on  tegelikult selline pakikapp hästi mugav. Aga mis sa kirjakandja teeb? Kirjakandja elu teeb tegelikult lihtsamaks,  kui de seisukohalt nüüd rääkida ja ajalehtede suhtes  ka muidugi on siin seal on turvalisem ja tegelikult kui  minul on mugavam panna, sest see kast on suurem  ja inimesel on ka mugavam sealt võtta. Aga alati on kirjakandjate puhul küsimus need  ligipääsetavused ja koerad aias. Ja see on ikka veel probleemiks, et on väga palju inimesi,  kes väga ilusti hoolitsevad oma nagu siingi oma postkastile  ligipääsetavuse eest ja mõni isegi paneb kildu niimoodi täpselt,  kus ta teab, kus mu uks jääb, et väga-väga tore on seda vaadata,  aga on ka neid, kes ei roogi eriti ja siis on nagu pahased,  et miks postiljon ei too lehti, aga, aga postiline töö on  see ka, et siis on jalad lumised, et autos sulavad üles,  jalad hakkavad külmetama, vahest on mitu paari jalanõusi kaasas,  et vahepeal saab sokke jalanõusi vahetada,  sest muidu ei pea õhtuni vastu, et väga tänulikud oleme  neile inimestele, kes ikkagi hoolitsevad oma postkastide eest,  et seda on, seda on rõõm näha. Ehk et saan ma õigesti aru, et kui inimene on tellinud  endale sellise nutipostkasti, siis tegelikult ei pea ta  käima kuskil poe ees nendes Omniva pakiautomaatides. Ta ei pea postkontoris käima, et kirju ära saata. Ja see on väga mugav, et kui inimene on kodune ja,  ja et noh, et mul pole seda vaja ma või kullerit oodata  väravas miks peab kullerit väravas ootama,  et väga mugav on nii, ükskõik mis ajal lähed  ja võtad või kui inimesel on näiteks koerad lahku aias,  et ei pea kullari kartma, ei pea inimene muretsema,  et läheb kullarile kallale, et, et väga mugav on selline lahendus,  et postiljoni töö läinud ja on küll läinud lihtsamaks  ja maapiirkondades on ikkagi tore see postitöö on,  on küll tore, inimesed on väga meeldivad ja,  ja pigem on toredad, kui, kui nüüd pahased. Olgu, aga edu teile, ma ei hoia teid kinni,  töö ootab ja, ja kena päeva. Mis kapp, see on selline. See on siuke. Vabandust. See on niisugune erapakiautomaat. Ja nutipostkast, siia saab tellida, siis saadetisi saab  ka tegelikult tagastada saadetisi ja ka saab saata siit saadetisi. Et põhimõtteliselt kõik toimingud saab teha kodus ära,  et ei peagi enam kuskile külakeskusesse või,  või kuskile keskusesse minema. Ehk et ma tellin teie käest selle sellise kasti endale,  te tulede paigaldatakse mulle siia ja hooldus kõik see on  teie poolt. Ja see on kõik meie poolt, et meil on väga toredad  paigalduspoisid ja hooldusmehed, kes ise monitoorivad taustal,  et kas aku hakkab tühjaks saama, siis nad juba tulevad,  vaheta, peavad ise ära. Ja akud peab vahetama kord aastas, enamasti muidugi oleneb  ka natuke, kui krõbe talv on, et kui on kohe niisugune  miinus 30, siis on võibolla natukene kiiremini vaja tulla,  aga, aga selle eest me hoolitseme ise, aga kuskil teie  arvutites on kõik need kapid nähtavad ja kõik on nähtavad  ja neid on meil circa juba 900 üle Eesti. Et neid on üpris palju juba, et maapiirkondades ikkagi  maapiirkondades on ka ja et see ei ole ainult niisugune nagu linnamugavusteenus,  et see on väga palju ka maapiirkonnas just selline vajalik  oluline teenus, et sellepärast noh nagu siingi,  et Tamsalu on siin kaheksa kilomeetri kaugusel ja,  ja seal on siis kõige lähimad pakiautomaadid. Ja kui võtta nüüd see pikapäka pakiautomaat,  et siis siis sul on nagu oma isiklik pakiautomaat koduvärava  juures ja kuna ta toimib avatud võrgul ehk siis,  et kõik kullerid saavad siia tuua, siia saab tuua nii,  ei ole ainult. Ja kõik saavad siia tuua, sest et noh, luugid on lahti,  kuulerid saavad siia ligi, ka naaber saab tuua,  et või saab jätta oma lastele koduvõtmed või,  või midagi sellist. Et toimib avatud võrgul, et nii venipakk TPD  mis kõik saavad siia nagu tuua oma saadetisi. Ja selline ilmastikukindel on ka, et ajaleht ikkagi märjaks  ei saa ju siin sees. Ei, ta ikkagi ei, ei saa, et ta on testitud  ja ta on. Ta on siin disainitud Eestis, Eesti omad poisid on  seda teinud. Ta on Eestis toodetud. Et Keilas on, on tootmine ja ta ongi testitud täiesti Eesti kliimas. Kuule, aga vaata, minul on selline asi kodus,  et meil on üks selline külavahetee. Kus on tegelikult ainult kaks majapidamist,  mina ja minu naabrinaine väga suurt liiklust seal ei ole,  postkasti minul isegi ei ole, naabrinaisel on kuskil seal  tee otsas. Kas me kahe peale saaks? Maksime selle võtta endale ja nüüd saab tõesti,  et Pirjal on praegu ainult nende leibkonnale mõeldud,  aga seesama kasti saab võtta tegelikult ka ne kahasse  naabritega jagamisele või kogukonna kogukonna peale ja. Kas neid on suuremaid ka kusjuures tulevad,  et paari nädala pärast juba me hakkame testima  ka täiesti uut toodet, et kui praegu tänasel päeval saab  võtta nii-öelda eramajale seda kappi ja seda kappi  ka jagamiseks naabriga mis teeb ka hinna natukene soodsamaks  kui naabriga jagada, siis paari nädala pärast me hakkame  testima ka uut toodet, kus on natuke rohkem lahtreid,  et siin on kolm lahtrit, uues tootes saab olema natukene  rohkem lahtreid ja, ja see saab olema niisugustes nagu  kogukondades külades, kus pakiautomaat on kaugel,  kus pakiautomaadid ei ole veel jõudnud, need suured  pakiautomaadid ja võib-olla ka ei jõua, sest et meil on  Eestis tegelikult on väga hästi üles ehitatud  pakiautomaadivõrgustik ja, ja Baltikumis üks parim  pakiautomaadivõrgustik üldse. Aga lihtsalt paratamatult on neid maapiirkondi,  kuhu ei jõua, sest et ei tellita nii palju pakke,  et mitte ühelgi veda vedajal ei ole mõistlik seda suurt  pakiautomaati sinna panna. Aga kuna meie automaat on väikse noh, see,  mis nüüd tuleb paari nädala pärast ja, ja ta ei vaja elektritoidet,  et ta põhineb ka akul, siis, siis me saame liikuda  ka nendesse piirkondadesse, kus seni ei ole veel jõutud. Birjo perekond Borkunis on sellise lahenduse endale tellinud. Pirio muide, on ise ka endine postitöötaja. Pira kuulas, tänavune talv on ikka päris karm maal elamiseks. Kuule paraja paraja väljakutse on jah. Hommikul ärkad üles, paned ahju kütte, siis tuled,  piilub kiiresti suure valli, saan on ette ajanud maja ette  ja siis hakkad toimetama. Kas see probleem on, et aetakse valli ikkagi värav ette  või ikka tuleb, vaata seda peab ütlema nüüd küll,  et tegelikult peab saha mees saha üles tõstma,  kui ta väravast mööda sõidab. Mina tean seda reeglit. Aga mis sa siin Porkunis teed siis ka tööd  või midagi on või? Kodukontoris olen siin vahest et suvel rohkem siin,  et suvel kindlasti küla elab rohkem, aga talvel siin on  ka tegevus, siin on üks hästi suur tööandja,  tegelikult Porkuni kool kus on erivajadustega lapsed,  et seal töötab päris palju inimesi. Ja selles mõttes, et nädalvahetus siin veeta on lihtsalt  nagu imeline, et kui sa ringi vaatad, siis järv on siinsamas. Uisuplats on tehtud. Et uisud jalga ja uisutama. Tegevust on ikka. Aga jah, see pigem on siis sulle ikkagi nagu suvemaja. VõiMul elab ema siin, aga meie ikka oleme iga nädalavahetus  siin käime abis puid, tassimas lund lükkamas. Et see on nagu see krossitness õues, et. Et võtab naha märjaks, kui pikka aega teha. Aga kui emal nii palju abis käite, siis? Kas noh, ema tellib igast pakke ja värke ja,  ja siis ma saan aru, et tal on sellega väga lihtne,  et ta läheb lihtsalt väravast välja ja võtab välja või. Isegi mul on lihtne, sellepärast, et ka mina tellin  ja saan siit pakid kätte, et ma ei pea. Tihtipeale on need tähtajad, et pakikappides on üsna  lühikesed tähtajad, et sa pead õigel ajal välja võtma,  muidu läheb tagasi siis siin selles mõttes,  et kui oma kappi tellida, siis tähtaeg. Pole õnne ise oled tähtaeg. Tegelikult on nii mugavaks läinud kõik et sa saad rahulikult  kodus kõik asjad ära aetud. Ära tellitud isegi tagastada, et sa ei pea kaugele minema,  et saad ka pakke tagastada, vajadusel läbi kapi,  et selles mõttes on. Sa ütled mulle praegu, et sul on postkontor aia taga. Sisuliselt et kui ma tahan, mul on marke vaja,  siis ma saan ka e-poest margid endale siia ära tellida. Igasugune innovatsioon, mis sektoris toimub,  on alati huvitav ja alati on ise hea ära katsetada. Oled sa ka välja arvutanud, kas see on odavam  või kallim kui sa, kui sa näiteks telliksid? Ma ei tea, kust teil need pakiautomaadid lähimad on,  siin Tammsalus kus telliksid Tamsalusse,  pakiautomaati, sõidaksid sinna, võtaksid välja see automaadi tasu,  oled sa seda ka arvutad? Tamsalusse ma sõidan tavaliselt siis, kui on vaja poes  ka süüa võtta, et sealt tulevad need tähtajad jälle minu jaoks,  et ega ma ei satu sinna tihti, et et viimane nüüd tellimine oli,  mul oli tegelikult pakk üldse tellitud Tallinna torupilli Selverisse,  aga pakk tuli mulle siia, pakikappi sain nii-öelda,  olen ise endale iseteenistuses määranud ära nii-öelda  lõppsihtkoha lõppsihtkodumaa siin, et eksimisvõimalust päeva  lõpuks on väga vähe. Et ükskõik kuhu sa tellid, see lõpuks jõuab ikkagi siia. Jah, et see võimalus on ka olemas, aga noh,  seda sinna peab ise nii-öelda tegema määrama enda  siis selle sihtkoha Aga no ikkagi see rahaliselt, et et noh,  ega see paki, ega see automaat, ega see niisama ei seisa,  siin ju. Jah, kuu kuu tasu all. Kuutasu on ja kui sa oled sa arvestanud,  et noh, kui sa, ma ei tea, kaks, 99 läheb sinna pakiautomaati,  et et kas see lõpuks on nagu tasuv või ikkagi see mugavus  maksab ka või? Tead, see mugavus maksab ka päeva lõpp ja. Jah, täpselt nii, et on süda rahul ja noh,  tegelikult olgem ausad, see pakikapp on natuke nagu  ka seifi eest. Sest meil on olnud juhtumeid, kus sa oled pidanud jätma kas  võtmed või midagi, et siis me oleme üksteisele kappi jätnud võtmed,  sest see käib PIN koodiga, käib lahti, et igaüks ligi ei saa. Ja on olnud olukordi, kus mõni hea naaber on munaresti  toonud meile siia paki kappi pannud et ei pea jätma kuskile  välja terrassi peale päikese kätte või et selles mõttes see  on kõik tingimused olemas, selleks, et hoida. Me oleme siin nüüd raudnaela kõrtsis käib selline lõunasöögi tegemine,  kokad on töös, inimesed saalis. Aga kas teil kogu aeg on siin köögis mulgipuder olemas? No muigi put, me teeme Gruppidele hetkel aga meil käivad ettevalmistused  ka selleks, et, et oleks igapäevases menüüs,  sellepärast et kuna me asume täpselt Mulgimaa piiril  ja ja inimestele see tegelikult väga meeldib Aga ma küsin kohe vahepeale, et miks me täna  siis niisugust nalja teeme, paneme soole sisse mulgiputru. Mängite toiduga? Tegime toiduga ja tõesti, nii see tundub. Aga eks ka meie tahame natukene võtta vastu väljakutseid ja,  ja kuna see aasta on mulgi toidu aasta, siis mulgid esitasid väljakutse,  et te võiksite ühe retsepti ka meile anda meie retsepti raamatusse. Ja, ja siis me hakkasimegi mõtlema, ütleme,  et kuidas seda siis nagu teha, et mis me teeksime. Ja tuli selline mõte siis, et paneks selle mulgipudru soole sisse. On see ka mingi eriline mulgipuder? Oota natuke. Jälle. Ja kuna ta vajab natuke rohkem maitset, see vorst,  siis me lisasime sinna ka köökneid soolaliha natukene  suitsuliha ja siis praetud sibulat ning küüslauku,  et tal ikkagi oleks sellist mõnusat maitset. Ka sellist vorsti siis varem pole tehtud,  imelist vorsti pole varem ilma peal tehtud. Nüüd me hakkame seda vorsti siis vormima nii-öelda,  kas ma saan ka kuidagi aidata sind ja saame teha nii,  et nagu võtame selle pikkuse, kui pika me tahame,  ta peab olema selline päris lutt. Ja teeme selle. Ja siis teeme selle soole koha nagu tühjaks  ja siis hakkame ja siis keerutame. Ja. Ütle, kas mulgipudru söömisest võib ikka ära väsida ka,  kas tegelikult mulgimaa inimesed jaksavadki kogu aeg seda  mulgiputru süüa? Noh, ütleme nii, et, Üks tuli vahepeal väga väike, noh, see nii see on käsitöö  ja see võibki nii olla. Et eks ikka, sest ta on päris toitev kõhutäis  ja ikka võib vahest ära tüdineda, et tahaks midagi kergemat ka. Aga samas On ta väga, väga maitsev ja ikka aeg-ajalt tuleb meil isu peale,  endal ka, nii et. Et teeme seda Aga kõik me oleme kuulnud mulgipudrust, tõenäoliselt ei ole  ikkagi Eestis inimest, kes ei teaks, mis asi on mulgipuder. Teatakse mulgi korpi ka, aga võib-olla on veel midagi,  mis siinkandis on väga iseloomulik, aga meie lihtsalt sealt  mujalt kandist, mina näiteks virulasena pole kuulnudki. Üks retsept, mida mina ka alati teen, on karask. Mis on siis tehtud odrajahust, enamus odrajahu  ja natukene on nisujahu ja. See on nagu selline väga kiire, enne kui külalised tulevad,  saad ruttu selle valmis teha ja mõnus soe,  soe sai, on olemas ja sinna juurde väga hästi sobib  siis maitsevõi enda koduaia ürtidega. Et, et see on minu ema retsepti järgi, mida ma siis. Teeme ka päris tihti, et, et see Nii nüüd me peame selle sõlme siia sisse saama. See täidis välja ei tuleks nii ja mis nüüd nende vorstidega  ja nüüd on nii, et meil on siin üks väike nõelakene,  millega tuleb need augud siis siia sisse teha,  et nad keedes lõhki ei läheks. Ja siis nad lähevad keema ja siis nad lähevad keema. Keedame kuskil 10 minutit. Ja siis nad lähevad jahtuma. Ja jahtunud vorstid paneme siis. Õliga küpsema ahju, et teeme väheke õliga kokku  ja paneme ahju. Mulgimaal loodetakse, et nende oma puder pääseb tänavu  ka UnEsko vaimse kultuuripärandi nimekirja. Igal aastal valitakse Eestis toidupiirkond  ja praegu hoiavad suurt toidukahvlit just mulgid. See on ka hea aeg vanade retseptide kogumiseks  ja uute retseptide loomiseks katsetamiseks,  et kokku panna üks ilus raamat. Ma saan aru, et see on nüüd küll üks täiesti uus retsept,  et mulgi varem sellist toitu Titu teinud ei ole, ei ole, et kui muidu on  ka gaus ehk pokepol on pärit havailt. Siis mina nii-öelda kodustasin ta siis mulgipäraseks,  see on nüüd mulgi-pokekauss, jah. Ja, ja kasutan siin siis gruup. Nii nagu mulgipudrus, ehk et olen ka ära toonud  siis need komponendid, mis, mida kasutatakse mulgipudrus  ja siis ka eestipärased toorained. Ja, ja kui läheb kaste peale, nüüd läheb kaste,  siis paneme midagi värsket, värsket lehti. Ja siis on sul siin veel erinevad sibul,  kapsas. Ja siis on kõrvitsat, siis on rohelisi herneid  ja kõige lõppu tegelikult läheb meil siis veel see  mulgipudru liha, mis on siis praetud sibulaga,  selline pekine on sealiha ja siis on seal natukene  suitsuliha ja, ja rohkelt sibulat. Kuidas ühest pealinna tüdrukust sai siis mulgi toidu hindaja  ja mulgimaale tulija? Aitab teed, pane edasi. Sai selline otsus vastu võetud siin viis aastat tagasi,  kus siis kolisime ära Mulgimaale taaga peresse  ja ja nüüd võib hakata järjest kõiki asju panema. Ja, ja kuna ma olen olnud alates ülikooli lõpetamist  toiduainetööstustes tööl, siis see toidu arendamine  ja erinevate asjade proovimine on olnud kogu aeg selline  kirg nagu minu jaoks, see on nüüd ebaküdoni,  jah, jah, selle võib panna siis veel see kõige poole igale poole. Ja mis siis mulgid sellise toiduga mängimise kohta ütlevad? Aga see on ju midagi täiesti uut, võib-olla mõni vana mulk  pahandab su peale, et sa sellist asja teed. Loodan, et mitte, aga kuna on ka nüüd sellel toidupiirkonnal  on ka nii-öelda oma slõugan, et uus ja vana üheskoos,  siis sellepärast ma julgesin ka tulla nagu sellise uudse  mõttega välja, et teha siis ja proovida selline mulgi poke kausse. Kui palju sa seda juba katsetada oled saanud? Et see on nüüd tegelikult täna teine kord,  aga peale esimest kaussi oli ka juba täitsa selline hea tagasisidet,  hea idee, et hakkaks nüüd siis valmistama mulgi inimestele  siis ka Mulgimaal ka mul ok kaussi. Mille poolest see kamavaht siis erineb teistest? Seal on kasutatud kohalike tootjate toorained,  et sinna läheb polli, aiandusuuringute keskuse marjajahu  ja kaunistuseks käsitöö vahukommid, mis on Mulgimaal  valminud ja, ja natuke ongi see marja marjavaht  ja kõik see teeb seda vähe nagu teistsugusemaks,  et ei ole niisugune tavaline kama ja kogu piim lihtsalt. Leana nüüd see toidu tegemine siin meil suuresti käib  ka selle hooga, et te olete välja kuulutanud  retseptikonkursi ja eesmärk on valmis teha üks raamat. Aga millest siis see mõte, et on vaja hakata vanu  ja ilmselt ka neid tänaseid uusi retsepte kokku koguma? No tegelikult Eesti toidupiirkond 2023, Mulgimaa tunnuslause  ongi mulgi süük, uus ja vana üten, kuun. Ja see tunnuslause käibki käsikäes sellega,  et me näeme siin ka tuttavaid traditsioonilisi mulgikama  ja mulgipäraseid toite, et neid on valmistatud aastasadu. Aga tegelikult Mulgimaal on ka selle vana  ja tuttava kõrval väga palju uusi ja innovaatilisi tooteid  ja sellest ka siis inspireeritud, on see toiduretseptide konkurss. Mis endas siis kätkebki siis selle vana tuttava uues võtmes tegemist,  et see retseptiraamatus endas on ka siis ikkagi ära toodud? Mis on see algupära, kust see retsept nii-öelda idee  inspiratsiooni sai nagu kama ja et, et kuidas  siis seda uutmoodi siis valmistada? Aga kas te kogute neid lugusid, inimeste lugusid  ka sinna juurde? Tahakski, et see oleks hästi visuaalselt ilus raamat,  kus on mulgiretsepti, aga ka näiteks lood inimeste köökidest,  vanavanemate lugusid, kasvõi see, et kellegi mulgi juurtega  vanaema elas Maardus. Ma ei tea, 10 korruselises majas, aga just seal köögis ta  tegi seda mulgi toitu, et, et neid lugusid tahaks kõike  kuulda või kasvõi sellest, kuidas keegi esimest korda  maitses kunagi mulgi putu või mingi mulgitoitu  ja mis ta sellest arvas, et ei pea see retsept. See inimene ei pea üldse olema mulk, vaid et tahakski kuulda  neid lugusid kõiki, mis, mis on mulgi toidu  ja mulgimaaga seotud. Mis teie enda lemmiktoidud on, mulgi köögist? No minul väga tegelikult ka ei saa olla väga originaalne,  et tegelikult mulgipuder on ikkagi üks minu pere lemmikuid,  et minu viie aastane tütar alles üleeile tellis,  et, et emme, me pole ammu mulgiputru söönud. Ja siis tegingi ja mulgile kohaselt ikkagi nädala jagu,  et osa osa siis sai nii-öelda säilitatud sügavkülmas,  et mulgipuder on ju väga hea ka siis, kui teda soojendada,  et et, et see küll ei ole väga originaalne,  aga ju siis ikkagi on hea söök. Pudruga on nii ka, et siin, kui UNESCOsse pabereid ette valmistati,  siis koguti ka, et mis nimega inimesed mulgiputru teavad  ja sealt tuli väga palju põnevaid nimesid,  et on mulgipuder, kärutädi, puder, mina olen Tallinnast,  minu ema tegi, me kutsusime segadise pudruks,  seda Otepääle öeldakse karutädi puder. Et et võib-olla mõni on teinudki terve elu mulgiputru,  aga ta on seda mingi teise nimega hüüdnud,  et ägi teagi, et on tegelikult mulgipuder. Ja, ja mina ütlen ka, et kui siia mulgimaale kolisin,  siis küsisin kohalikelt, et kuidas nemad seda teevad  ja ja aeg-ajalt, kui käin Tallinnas, siis vanemad ikkagi küsivad,  et kuule, ole hea, tee seda oma mulgiputru  ja siis ma teen neile ühe niisuguse suure pajatäie,  mida nad nädal aega söövad kahekesi. Millal siis mulgipuder Unesko kultuuripärandi nimekirja jõuab? Vot see on nüüd tõesti selle aasta vist kõige oodatum sündmus,  saame rääkida juba selle aasta, sest eelmine aasta kaugele  Prantsusmaale siis UnesCosse Eesti riigi suurel heakskiidul  siis mulgipuder saadeti ja tegelikult Ma loodan, et järgmisel poolaastal see tõde  siis selgub, et kas mulgipuder on kantud Unesco  kultuuripärandisse või mitte. Arno Suislepp viib inimesi Haapsalu kandis mereääre  tõukekelkudega sõitma. Läheme talle ühel tuisusel päeval külla ja vaatame,  mida selliseks retkeks siis täpselt vaja läheb. Tere, Arno, sul on varustus juba välja võetud. Kuule, peaaegu on valmis jah, et, aga mõne veel lambavillad  on puudu ja näiteks igasugused tekid lastele. Varustust on matkade jaoks tõesti kogu pere  või suuremat seltskonda silmas pidades kokku varutud. Tekid ja lambanahad muudavad talvise retke mõnusaks kogemuseks. Kuule, aga neid kelke on seal nüüd küll täiesti erinevat  tüüpi siin. Räägi lähemalt mulle tunnen nagu selle lapsepõlve mõttes ära,  et see on selline klassikaline soome kell,  jah. Ja see on, ütleme siis klassikaline soome kelk,  nagu sa tõesti ütlesid. Ja no antud hetkel see kelk on muidugi selle kelgul on  selline tore piire ka, et näiteks kui tahab mõni kuni  viieaastane laps tahab istuda, siis ta saab sellise asja  ette siia siis ta ei kuku ümber. Jah, et see on nüüd moodsam, see on moodsam küll,  aga ütleme, et samasugused täpselt suusad lähevad  ka sinna selle soome kelgu alla. Sellel on siis niisugused peenikesed uisud. Et need kelgud sõidavad väga kiiresti, et näiteks. On olnud isegi hetki, kus ütleme, pensionärid juba  seitsmekümnendates aastates sõidavad ühel päeval 14 kilomeetrit. Suusatamise mõttes on pigem miks metsarajad  või täistallatud rajad, aga vahest on näiteks kui sul on  merejää peal, on selline olukord, et, et sul on,  kohati on jääd ja kohati on lund, siis võib-olla ongi parem,  et, et või on koorik hoopis merejää peal lumekoorik,  et siis ongi tegelikult parem, kui sa saad just selliste sõita. Aga täna me läheme just merejää peale sõitma. Ja et noh, meil lükkas siin üks ATV raja lükanud raja sisse,  aga ta hoiatas kohe meid ette, et, Kauge kiiresti minna, sest et praegu tuiskab  ja see tuisk tahab kohe seda teed ära justkui kustutada. Just aga siis proovime kiirelt teele asuda  ja mida veel ettevalmistuseks tuleb? Kui soov on näiteks, siis võiks panna alati jäänaalikuid jalga,  et see teeb siis see teeb lükkamise parema paremaks  ja näiteks ja libisemise oht samamoodi kaob,  et proovime, kuidas see läheb. Ja siin. Oh, näe, sul läheb ilusti ja pead alati jälgima seda,  et, et kui on vaat see kett, ei hakkaks sul siin niimoodi loksuma,  noh see praegu on siin ilusti pinges. Väga äge näeb välja. Kohe. Oh suur tänu. Kuule, nendega on ju kohe väga hea olla need mugavad asjad  ja ma näen siin kõrval veel mingisuguseid vidinaid,  mis need sul siin Ja need kõrval on siin jäänaasklid. Mulle isiklikult meeldivad need. Ja need siin sinna külge ma olen pookinud. Ei teinud sõlmed sinna peale, viled täitsa täitsa toimivad,  teen lahti. Vahest on muidugi see küsimus, et kuidas see lahti käib,  et kui sa niimoodi avad, siis on üsna raske,  aga mina tavaliselt teen niimoodi, et võtan,  lükkan ühe käe taevasse ja teise maa poole  ja tõmbab niimoodi lahti. Ja noh, siin on, võib-olla ongi natuke. Katsetame kohe ära jään hätta. Siis lähen täpselt sama teed pidi tagasi,  kust ma tulin, et siis see jää mind kandis,  seal panen jää naasklid. Niimoodi kinni, löön kinni ja siis hakkan ennast välja sokutama,  ütleme, et kui, kui sina jää peale jõuad,  siis ära kohe püsti tõuse. Et siis soovitatakse rulli rulluda, et sul on see kandepind,  on suurem. Rull natuke sinnapoole. Noh, ütleme. Jõudsin nüüd välja, siis võib tõusta. Aga näiteks mul on nüüd näiteks selline asi kaasas. Mina kannan hästi palju. Igasugust varustust kaasas, kui ma lähen näiteks üksimatkale  varuriided ja sile varujope. Ja kui sa sisse kukku paku, ega noh, hea küll,  sa saad võib-olla sellest jäägust välja,  aga näiteks täna miinus 10 hakkab külmetama  ja kohe helista üks, üks kahte. Näiteks kui sul mingi häda on, et see võib sul olla väga  seib sul saatuslikuks saada. Jääle minek ei ole naljaasi. Ka kogenud inimestel võib ette tulla ootamatuid olukordi. Eriti tähtis on veenduda jääpaksuses. Seega nagu vanarahvas ütles, üheksa korda mõõda,  üks kord lõika. Nii et ohutus ennekõike paneme siis need nasklid külge omale kaela. Või võtta sellise asja ka veel. Nagu viskeliin näiteks, lähed sõbraga matkama,  hea oleks, kui isegi kaks viskeliini on,  et üks on ühel käes, teine teisel käes, et kui ühega peaks  juhtu juhtuma midagi, siis On mõlemil justkui olemas. Selline raskuskese on siin all siin all põhjas  ja läheb. Et. Eks see muidugi merepäästjatel on veel erilised võtted siin,  aga siin on niisugused rõngad ka, et kui sa saad panna. Aga praegu ma näitasin sellise lihtsustatud korras  ja viskas järgi ja, ja sellega saab välja,  selle saab ilusti välja. Nii. No väga hea, kuule, aga räägi mulle, mis asi see siin nüüd  selle ühe soome kelgu peal on? See on siis beebikast, et siia mahub. Umbes ühe aasta vanune laps, aga neid kaste on tegelikult  suuremaid ka, et laps näiteks laps istub siia sisse  ja siin on selline tuule Tuuleklaas, et ja see lase seda tuult sisse  ja praegu hetkel siin näidata mul ei ole,  aga on olemas mul selline veel siuke katus ka,  et kui näiteks lund sajab, et siis ta saab katuse endale  peale veel ja käib siuke kinnituse kinni siin ja. Saab tulla tõeliselt kogu perega. Nii. Aga millistega me täna siis merele merejää peale läheme. Täna lähemegi nende just nendega, et. Väga hea, aga siis asume teele ja nii siis panen  selle siit ja. Lähme siit jah. Jah, ahaa, üks nipp ka sulle näiteks sa võid võtta  selle kelgu hoopis niimoodi. Et uisud on taga ja hoian käega siit kinni. Väga mugav. Vot nii, täpselt jah. Ja merele läheme merele. Kuidas sa üldse tulid selle peale, et niimoodi hakata merel  kelgu retkesid korraldama? Siin esiteks endale sellise puidust kelgu  ja hakkasin sõitma ja siis sõber ütles, et noh,  sellega sa võid pensionipõlvest sõita, kui sa tahad ja,  ja. Ma hakkasin mõtlema, et kuidas see kelk võiks kiiremini liikuda,  siis ma ostsin selle ise kelgu. Aga enne seda muidugi me hakkasime purjetama suisa isegi  tõukekelguga puidust kelguga, panime purje peale  ja liikusime, siis ma avastasin, et ah, et ma käisin igal  pool juba jääväljade peal sõitmas ja nägin igasuguseid loomi,  erinevaid linde. Teinekord näiteks on saarmaad, püüavad kala  ja siis mõtlesin, et aga miks, miks mitte seda jagada,  kõigile sellest hakkaski kasvama. No läheme, proovime selle mere avarusel. No nüüd ma vaatan, et enne enne teie tulekut oli just  paarkümmend minutit oli rada täiesti puhas,  aga täna lihtsalt tuisu vastu. Täna on tõeliselt artiline ilm. Muidugi selline piiratud ala, aga. Ja seda. Kelgutamise ruumi on väheseks jäänud aga natuke saame ikka sõita. Kuule, väga äge on, see on tõeliselt lahe tunne,  et kuidagi seda, seda mere peal oleku tunnet ju muidu  nii naljalt ei saa. Ja kui mõelda, kus, siis kus me suve mõttes praegu asume,  siis on seda enam lahedam, et avarustuul üliilusad vaated. Ja teinekord on näiteks Ja tekitab erinevaid hääli ka, et sa võid kuulda selliseid  vilesid näiteks üks ükskord ma avastasin Selline peenike jää tekitas sellised umbes selliseid helisid. Ja siin lähedal on pinukse leem ja eelmine hooaeg avastasin  sellise asja, et peenike jää läheb teise paksu jää peale  ja tekitas sellist krõbinat. Kujuta ette, nagu justkui magma läheb teise jää peale  ja see oli selline enneolematu pilt. Matkadega saab tulla tõesti kogu perega loodusesse kogema  täiesti teistmoodi liikumisviisi ja liikumisvõimalust  ja saada siis seda loodust ja maa õhku hoopis teisel kujul. Kindlasti, et mõnikord on päike on nii mõnusalt soe,  et võid võtta istumistooli ja näiteks seal on rüsijääpangad. Seal näiteks topulahe ääres ja, ja võid näha. Ka hülgeid. Aga sul on tee ka kaasa võetud. Et saame, saame ühe päikese nautimise hetke teha. Ma annan sulle tassi, kohe, sa võid võtta siit. Palun. Ja praegu ta peaks veel natuke isegi üsnagi kuum olema. Hea laupäeva veetmise võimalus. Mina võtan siit ise ka kohe. Ma kallan siia. Nüüd võid keele ära kõrvatada, muidugi. Ei ole just palju neid taimi, mis suudavad kasvada  nii meie tubades kui meie looduses. Kuusele ja männile on talvel toas palav ja pime  ja kes ikkagi tahaks kasvatada raagus leppa talv otsa aknalaual,  neid näeb õueski küll. Aga ometi on üks põnev taim, mis kasvab looduses Meil õues  ja suudab kenasti hakkama saada ka meie aknalaudadel. See on harilik luuderohi. Et looduses võib selian kasvada soodsates tingimustes kuni  30 meetri kõrgusele. Eestis jääb ta natuke väiksemaks, ronib kuni 10 meetri  kõrgusele ja päris igal pool teda Eesti looduses ei kohta. Kuna ta on natuke külmaõrn, siis looduslikult on ta siiski levinud,  meil ainult saartel. Tal on tegelikult ka üks hästi põnev omadus,  kuidas ta ronib. Me oleme harjunud sellega, et roni taimed kas väänavad  ennast ümber tugede või siis neil on nagu hernel köitraod,  millega nad siis ennast oma toetuse külge kinnitavad. Luuderohul on aga hoopis põnev moodus ennast kinni hoida. Kui me sukeldume siia luuderohu kasuka sisse,  siis me näeme, et, et siin on sellised roomavad varred  mis on ennast päris korralikult lisajuurtega tala külge  kinnitanud ja neid lisajuuri selle tala küljest enam lahti  saada ei ole võimalik. Üldiselt nad siin on ja siia jäävad ja kui me tahaksime  selle luuderohu posti küljest lahti võtta,  siis jääb see post üsna kole ja hirmus. Luuderohul on veel üks hästi põnev omadus Eestis looduses ta  reeglina ei õitse e sellepärast et luuderohu õitsemis aeg  jääb septembri lõpu oktoobrisse ja siis tulevad juba külmad. Aga luuderohi õitseb päris kenasti potis  ja siin on nüüd näha luuderohu. Selle aasta viimased õied. Millele järgnevad ilusad punased, mitte punased mustad  marjad ja paljud inimesed ütlevad nüüd, et see on nüüd  sulaselge inimeste petmine, et luuderohuleht see küll ei ole. Luuderohul on selline põnev botaaniline omadus,  mida nimetatakse peene sõnaga heterofüllia. See tähendab seda, et tema lehed tema elu jooksul muutuvad. See eluetapp, kui luuderohi on ronitaim,  on tal sellised ilusad, kandilised, veidi vahtralehte  meenutavad lehed. Kui ta aga otsustab, et ta on piisavalt vana  ja hakkab õitsema siis muutuvad tema lehed sellisteks  rombjateks võib-olla natuke paplilehti meenutavateks  ja ta kaotab ära ka oma kombe ronida. Temast saab selline haruliste okstega taim  ja kui kasutada pistikuna seda õitsvat luuderõhuoksa,  siis sellest ei tule enam mitte ronitaim,  vaid sellest tuleb selline kena kahar, põõsake. Tänases nipinurgas läheme väikeste lastega perede juurde. Kui teil on kodus väikesed lapsed, kes söövad sellist  pakitoitu siis ilmselgelt on nad juba sellises eas,  et neile meeldib avastada maailma ja mis on lastel üks kõige  mõnusam avastamispaik on loomulikult pistikud seinas  ja teate, et teha see laste jaoks turvaliseks,  siis seesama kork, kui beebi on selle toidu ära söönud. Seesama kork sobib ideaalselt pistiku pesasse kaitseks. Ehk et kui laps nüüd tahab oma näppe siia toppida,  siis on see kork kaitseks ees. Teie nippe ootame jätkuvalt maahommik .err.ee sellisele  aadressile ilusat laupäeva.
