Margus, mis pilt on? See vist? Eestlased on prügi sorteerimisega kimpus. Plaanib suurt jäätmereformi, kes ei sorteeri,  saab palju suurema. Tule nuusuta, eks on siiamaani tunda, eks ole. Aga metssead näiteks tunnevad hirmsat. Nojah, täitsa tuntav lõhn. Liigume hundikarja jälgedel, vaatame, kuidas see töö käib. Mismoodi panna pilt kokku, kuidas hundikarjad toimetavad. Ma olen täna tulnud jäätmete kogumisringile,  kus tehakse olmejäätmete kohtvaatlust ehk prügipingot,  et näha, kui hästi Eesti inimesed oma jäätmeid sorteerivad. Ja ma võin juba öelda, et pilt väga hea ei ole. Nii Margus, sul on nuga ja selline ka krapats käest,  mida sa tegema hakkad? No, ega siin ei ole midagi, et. Põhimõtteliselt ega muud varianti teada saada,  kas? Kas. Jäätmetega niimoodi ümber käidud nagu. Eeskirjas kirjas on, sa pead tegelikult need kotid avama. See on nagu niisugune ligane missioon. Võiks öelda. Esmapilgul kogenud silmale vastu vaatab. Kõrvale juba tegelikult, sest et me juba kuuleme,  me oleme juba pea 4000. Konteinerit vaatus teinud aastaga siin selle tarkvara  tööriistaarenduse a, onju siis esimesed pakendi  klaaspakendid tulevad kirja juba siis, kui nad kukuvad siia,  kuuled nagu klaasi pakendi hääle järgi ära selle,  aga noh, siin siin on nagu näha, et tegelikult Väga tihti esineb liiga tihti esineb sest hooletuste biojäätmetega,  et tegelikult nad ei tahaks selle plastikkarbi sisse jääda,  onju, sest et nad ei saa siit kuidagi oma nagu loomuliku  ringlusesse ei pääse, on ju, et kui sa paneksid nad sellesse kompostrisse,  kui sul on õue peal, onju või kui sa paned biojäätmete konteinerisse,  noh siis nad kas saavad mullaks enne su enda aias  või nad viiakse siis biogaasijaama ja sellest saavad näiteks noh,  Tallinna bussid nagu biogaasi, onju. Siin on ikkagi olukord ikkagi väga kehv. Peaks ütlema, 95. protsendis konteinerit,  mida avame, on kehv olukord. Et 95-st protsendist konteinerist leidub ikkagi midagi,  mida noh, ei peaks seal olema. Ongi pakendi, kanistrid, piimapakid meil on  siis valikud, on ju, et et me paneme siis plast,  metallpakendit või jahikartongi, seda on siin enne,  siis on siin kindlasti biojäätmeid. Sa võtsid kätte nutitelefoni, mida sa teed? No siin on nagu tegelikult see prügipingo,  tarkvara tööriist või mida me oleme arendanud,  on ju, et me siis see selle kaudu. Märgime ära need mittevastavused, need. See on linnavalitsuse või vallavalitsuse serverites,  töötab nagu rakendus on ju, ja siit, kui me need vajutame  selle välitöö käigus, need jõuavad ametnikele tegelikult arvutisse,  kus on On võimalik siis pärast sündmuse läbiviimist näiteks  homme on ju teevad sellest koondi. Et need, kes siis mittevastavad Punased näod, suunurgad allpool või rohelised näod,  suunurgad ülespoole, siis nendest teha selle kokkuvõtte  ja saata nendele. Märgukirjad või siis tunnustuskirjad? Me oleme üsna mitmeid kirja välja saatnud. Enamus elanikke on ikkagi sellised, kes soovivad ki infot saada,  et mida siis tegema peaks, kuidas need jäätmed liigiti koguda,  kuhu neid viia tuleks. Aga arusaadavalt on ka selliseid inimesi,  kes on natukene pahased, et nende segalmat Mati on niimoodi uuritud. Aga neid inimesi on üsna vähe, aga püüame ikkagi neile  selgeks teha, et meie eesmärk on ikkagi selgeks teha,  milline see hetkeolukord on. Me ei karista inimesi ja me tahame lihtsalt individuaalselt nõustada. Meil on vaja sellist vaatlust teha sellepärast,  et jätkub kõige rohkem segoalmejäätmeid. Ja tegelikult, kui kõiki jäätmeid liigiti koguda,  siis segoalmejäätmeid peaks tekkima kõige vähem. Nagu näha, on siin segaolme Ette kasti peal selged kirjad, mida siia tohib panna näiteks  kõik sortimisest järele jäänud jäätmed, katkised nõud,  klaasikillud, jalanõud, tolmu, imeja, kotid  ja nii edasi ja panna ei tohi biolagunevaid jäätmeid pakendijäätmeid,  ehitusjäätmeid, suurjäätmeid ja nii edasi,  et midagi keerulist siin olla ei tohiks. Kui kehv on täna pilt liigiti jäätmete kogumise osas? Paraku on üsna kesine see pilt, et viimane sortimisuuring  ikkagi näitab, et meil on segaolmejäätmetes liiga palju  biojäätmeid ja liiga palju pakendijäätmeid,  et kolmandik ja kolmandik ja lisaks veel sekka veidi  tekstiilijäätmeid ja natuke muud, mis ei peaks  segaolmejäätmetesse jõudma. Et meil on päris päris palju paranemisruumi. Mis on praegu ikkagi need põhilised põhjused? On teadlikkuse küsimusi on see, et see ei ole mugav. On ka see, et see ei ole majanduslikult motiveeriv,  et kui sa oled tubli, maksad ikka sama palju jäätmeveo eest kui,  siis, kui sa ei ole tubli. Et kõik need põhjused tegelikult kombinatsioonis. Kuna inimesed ei ole endiselt motiveeritud oma jäätmed,  Neid korralikult sorteerima plaanib riik suurt jäätmereformi,  mis tähendab, et sellised avalikud konteinerid tõenäoliselt  kaovad linnaruumist ja inimesed peavad kodus oma jäätmed  liigiti õigetesse kastidesse panema ja kes ei sorteeri,  saab palju suurema Kuna neid probleeme on palju. Me oleme varem proovinud harutada ühte otsa  ja teist otsa ja nüüd me oleme tegelikult terviku ette võtnud,  et, et teha mitut tegevust korraga, mis siis koosmõjus peaks  parandama kogu meie liigiti kogumist ja,  ja noh, miks meil üldse on vaja seda liigiti kogumist,  on ju see, et meil pool läheb täna olmejäätmetest põletusse. Ja kuskil 20 protsendi ringis siis prügilasse  ja prügilasse minnes me tegelikult ei anna nendele  jäätmetele uut elu siis toodetena. Elaniku suhtlus siis tulevikus ei ole enam  selle jäätmekäitlejaga, vaid otse kohalike omaise. Me oleme ja välja pakkunud, et inimesel võiks olla üks kontaktpunkt,  see võiks olla kohalik omavalitsus, kes on kohalike oludega  hästi kursis ja, ja teab iga majapidamist ja,  ja saab ka võib-olla jälgida rohkem, et kui kui ühes  majapidamises ei ole võib-olla pikka aega asjad olnud hästi,  et saab pöörata sellele siis tähelepanu,  et inimese jaoks, siis jah, see kontakt oleks  siis kohalikus Omavalitsus mitte mitu erinevat vedajat. Riigi mõte, et tuua ka kogu selle nii-öelda suhtlemine ühte kohta,  siis omavalitsuse kätte. Ma arvan, et see võib-olla ei ole inimese vaatest üldse paha,  sest et kui me räägime erinevatest Liikidest, et noh, et inimese jaoks oleks väga segane hakata  iga jäätmeliigi osas erinevate jäätmevedajatega suhtlema,  et, et see muudaks oluliselt jälle keerulisemaks,  kui me tahame, et inimesed korralikult sorteeriksid  ehk siis nii-öelda keskselt Seda korraldada võib-olla olekski täiesti. Mõistlikum. Kui nüüd omavalitsus võtab kogu selle halduse üle et meie  näeme seda, et, et see võtab Noh, viib meid natuke isegi võib-olla tagasi,  et tuleb hakata üles ehitama, siis IT-süsteeme  mida siis ettevõtjad on siin ju aastakümneid teinud  ja noh, lisaks siis ka võib-olla selline kompetentsi küsimus,  et väga palju erinevaid hankeid tulebd teha,  et, et et ei ole, et ei ole päris kindel,  kas omavalitsused saaksid sellega täna täna hakkama,  nii nagu nagu siis ettevõtjad saaksid. Ma saan aru, et mõte on ju see, et inimene ei peaks suhtlema  väga paljude erinevate jäätmekäitlejatega,  et olmejäätmeid peab üks pakendit, peab teine  ja midagi muud veel kolmas. Nojah, seal on oma tõetera sees, et võib-olla seda segadust on,  aga, aga noh, kui ta käib läbi, siis omavalitsuse suhtlus,  et siis sa ju hakkab samamoodi see telefonimäng pihta on ju. Et omavalitsus helistab siis kas pakendiorganisatsioonile  või jäätmekäitlejale, eks ole, ja. Meile meile tundub, et igal juhul on efektiivsem see,  kui ettevõtja suhtleb lindiga Isegi biojäätmeid asju küll ei ole. Väga okei. Eesrinnik nagu prügikasti. Siin ei ole siis pakendeid liiga palju, üldse ei ole vähesel määral,  siis ei ole klaaspakendit, siis ei ole. Toidujäätmeid, ei ole, on aiajäätmeid, ei ole midagi väga  palju sel hetkel praegu on ju? Siin on ainult. Tuletan meelde, et vanapaberi Võiks nagu panna vanavabariiklteinerisse,  see on suhteliselt viisakas. Kas see, et avalikud pakendikonteinerid ära kaovad  ja sorteerimine tuleb inimeste enda juurde? Piimajadesse. Maja kõrvale, kas see on hea lahendus? Ma arvan, et suures pildis on see hea lahendus,  eks see kindlasti peab mingisuguse üleminekuajaga olema,  et et täna on ka mõningaid neid, kellel on see harjumus juba tekkinud,  nad tõesti käivad nendes pakendipunktides  ja kindlasti on, on siin küsimus, kuidas seda korraldada linnades,  kuidas seda korraldada ajaasutuses, et need aspektid tuleb  nii omavalitsustega kui tõesti osapoolte korralikult läbi rääkida. Aga, aga jah, noh, ütleme, et kui me tahame,  et inimestel oleks ka seda motivatsiooni anda liigiti üle,  siis päris see, et me paneme 10 erinevat konteinerit iga  väikse eramaja juurde, noh, ei tundu ka mõistlik,  aga linnaruumi kasutamise mõttes ei ole see mõistlik. Fakt on see, et, et need pakendikonteinerid,  mis on siis noh, tänavatel. See võrgustik on küll tublisti arenenud,  aga kui me tahame ikkagi rohkem saada pakendeid  olmejäätmetest välja siis me peame konkureerima nende samade jäätmekastidega,  mis kodude juures on, et seni on lihtsalt,  et selles mõttes oleme kindlasti väga väga poolt,  et et pakendijäätmed ka ja noh, biojäätmed ja,  ja kõik, kõik muud jäätmed, mis, mis võimalik ringlusse võtta,  et ikkagi saaksime, saaksime nii-öelda konkureerida  siis selle olmejäätmete kogumiskastiga. Margus, mis pilt on? Puhtalt pakendi olla jah, ja vana paberit  ja muud jah, kui siit, nagu need ära võtta on ju  siis praktiliselt nagu selles konteineris ei olegi. Midagi, mis sinna panna, on ju, või mis seal võiks olla,  et see tegelikult viitab ka sellele, et inimesed peavad  hoolikalt siis vaatama läbi oma konteinerite  ühendussagedused on, et segaolme, konteinerite ühendus ei  pea nii tihti olema enam, kui tal on nagu pakendikotiteenus võetud,  näiteks kui sikust pakutakse selles linnas vallas  ehk ütleme nii, et sa pead nagu rohkem mõtlema oma  jäätmetega ümberkäimise peale oma jäätmekäitumise peale. Kuidas ma nüüd selle teistpoodi teen? Nagu peaks ja võiks enne? Kui täna läheb pool olmejäätmetest põletusse,  siis paraku satub sinna ka hulk välja sorteerimata pakendeid. Üks võimalus oleks kehtestada prügi põletamisele  niinimetatud põranda hind mis muudaks selle vähemalt sama  kulukaks kui ringlusessevõtu. Mündi teine pool on aga see, et kui meil õnnestubki  suurendada liigiti kogutud pakendite hulka  ja seeläbi taaskasutatava materjali ressurssi  siis kas meil on piisavalt ettevõtteid, kes seda kõike käitleks? Meie eeldus on ka see tegelikult, et kui need jäätmevood  muutuvad suuremaks, siis tekib ka ettevõttevõtel  investeerimise huvi ja, ja selleks me oleme planeerinud  ka suure hulga Euroopa Liidu toetusi, et  millega me saame ettevõtteid toetada, et  siis tõsta kas siis plastide ümber töötlemisvõimekust või,  või mõne muu näiteks klaasi või, või, või,  või paberpappi. Et, et jah, meil on käitlusvõimsused väiksed,  aga see on selline muna ja kana küsimus natukene,  et investeerimishuvi tuleb siis, kui tulevad  ka need puhtad jäätmevood. Kui me Võtame riigi eesmärke 55 protsenti ringlust olmejäätmetest  aastaks 2025. Noh siis kindlasti on seal võti, on toidujäätmete  ja pakendijäätmete ringlussevõtus, kui on olemas sisend,  kes selle nii-öelda sisendi noh, saab, eks ole,  et siis kindlasti tehakse ka investeeringuid. Kas jäätmete sorteerimata jätmine muutub kallimaks? Jah, on lühike vastus, et see põhiiva on selles jah,  et, et kui sa jäätmeid ei sorteeri ja ikkagi otsustada  tekitada ainult segaolmejäätmeid, siis sa maksad rohkem ja,  ja me oleme arvanud, et, et see võiks isegi olla kolm korda  rohkem kui see, kes sorteerib, et tekitada tegelikult see  majanduslik mõte selle asja juures, et, et see ressurss ei  läheks mõttetuks raisku, et see on tegelikult  selle tegevuse mõte ja mida rohkem sa algallikas juures  liigiti kogud, seda vähem sul on pärast vaja neid  järeltoiminguid ja seda tegelikult suurem tõenäosus,  et, et me saame need jäätmed ka materjalina kasutusse võtta. Me oleme praegu Lõuna-Eestis jälgimas huntide tegemisi. Täpsemalt oleme siis Eesti huntide püsiseirealadel  Lõuna-Eestis ja vaatame, kuidas see töö käib. Mismoodi panna pilt kokku, kuidas hundi karjad toimetavad? Kaamera töötab. Mis sa näed siin? Aga ega mu silmad väga midagi välja ei võta. Ma kaugemalt näen, ma saan sind aidata. Kaadrid. Kui palju selliseid kaameraid huntide jälgimiseks  metsloomade jälgimiseks on siis sinul ja sinu kolleegidele  üles seatud. Noh, tavaliselt ega hundiga üldjuhul siin maksimum aegadel,  tegelikult, mis on sügis, just suvi ja sügisel,  see on niisugune 40 ja peale 40 ja 50 kaamerat sageli. Aga no need on ka suuremate piirkondade peale ära jaotatud ja,  ja sageli me teeme niimoodi, noh, kasutame. Ühe-kahe-kolme ala peale mingisuguse kindla aja,  siis tõstame nad jälle ringi vastavalt vajadusele. Sa panid matka suusad alla, mina jään praegu siia ootama,  aga sinul on veel üks kaamera vajab seal kontrollimist  või ülesseadmist ja lausa soo peal. Just jah, et, et siin on palju parem suus suuskadega liik. Kuidas? Marko Kübarsepaga olime välitöödel kaasas  ka seitse aastat tagasi. Siis saime rabale langenud lumelt lugeda mängulusti nautinud  hundipere jäljeradu. Marko ja tema kolleegide ülesanne on jälgida,  kui palju hundikarju Eestis elab ja kuidas neil läheb. Pideva tähelepanu all on Lõuna-Eestis tegutsevad hundiperekonnad,  kus on vähemalt ühele loomale pandud spetsiaalne signaali  saatev kaelarihm. Kui me käisime sinuga seitse aastat tagasi hundiradadel  ja jälgedel siis ma tean, et Eestis oli hinnanguliselt  sellel hetkel 28 hundipesakonda. Kuidas praegu huntidel läheb, kui palju neid võiks  siis olla? Et ega selle seitsme aasta jooksul ju väga palju muutunud ei ole,  et, et kui me vaatame siin pikki aegridu tagasi 10 aastat ja,  ja, ja, ja niimoodi, siis üldjuhul on ikkagi niimoodi,  et need aastast aastase muutub, loomulikult on neid mõni  aasta on 23 ja sellel, sellest sügisest või möödunud  sügisest on meil teada 35 pesakanda ja 35 pesakonda,  aga noh, ütleme nii, et keskmine jääb ikka sinna 25 26  piiresse ja noh, me oleme üritanud oma ohjamisotsuste  ja soovituste ga ka nii kaugele jõuda, et püsida  siis seal selles optimaalses vahemikus, et ja,  ja kui vanasti see kaitseohjamiskava nägi ette seal 15 kuni  25 pesakonda siis noh, praeguseks on ta jah,  sinna 20 ja 30 vahele soovitatakse seda hoida. Varasematel aastatel me olime siis kogu aeg  selle nii-öelda maksimumi piiril. Et tegelikult jah, see ideaalne number on läbi aastate  väljakujunenud ja mina leian see seda siiamaani,  et ta siin 25 26 27 pesakonda. On on, on, on suhteliselt optimaalne lahendus. Kuidas sa nüüd neid hunte ja hundikarju jälgi? Kasutame seda, seda nii-öelda telemeetrit list jälgimist,  siis kus isendile paigaldatakse jälgimisseade kaela,  eks ole, see töötab üle selle satelliitvõrgu,  edastab positsioone ja tegelikult on On olemas sellised programmid siis mis need taevast need  imelised punktid endale sisse imevad ja seda kuvavad? Seega, kui on üks selline kaela võruga hunt  siis sina näed, tema jäetud käiguradasid ja,  ja punkte põhimõtteliselt. Just, ja noh, seal läbi selle on võimalik  siis kõike kontrollida, et kus ta on olnud  ja millal, eks kui me seda kaarti vaatame,  siis need on tegelikult päris suured alad,  erivärvimummud, eks ole, näitavad siis erineva hundikarja Territooriumi sisuliselt justnimelt lisaks on see nüüd  viimastel aastatel mõnevõrra, kui hundi arvuks on kasvanud,  siis on. Jah, selgunud jah see tõsiasi, et need karja territooriumid  jäävad kergelt väiksemaks Ütleme ikkagi, et muljetavaldavalt suured on sellegipoolest. Et kui siin 10 aastat tagasi oli jah, see see keskmine  suurus ehk 800 kuni 1100 ruutkilomeetrit,  siis hea ja just nüüd see on umbes üheksa 10 jahiseltsi on  ju siis praegu või siis no praegu on jah niimoodi,  et ta on siin kuus-seitse ja 800 ruutkilomeetrit,  et. Mina alustasin ju nende rajakaamerate paigaldamisega. Esimesed paigaldasime 2006. Aasta. Nii et praegu on siis 16. aasta läheb. Kas on niimoodi ka vahel äkki olnud, et näed,  hunt tuleb ja tal on mingi saak hambus? Ja ikka on ja see on, need niisugused kaardid jäävad sageli  suve suve teises pooles. Utsikad on hakanud ka seda, seda nii-öelda loomset valku  või vanemate toodud saaki sööma või nendest toituma,  et toovad jalgu näiteks selle põdravasikajalad,  kitse, terve tagumine jalg siin koos koos koos koos lihaste  ja muu muu hea ja paremaga on ikka peale jäänud  ja noh, tegelikult ka seda on jäänud peale,  mismoodi nad ju väga palju toitu transpordivad maos. Et isegi mõni on nii-öelda kokkuhoidlik ja sööb endale maa  täis ja siis kahma peal lõugade vahel ka midagi  maksimaalselt ära kasutada. Seda jalavaeva. Mis siin siis paistab? Keegi on ikkagi jätnud märgi maha. No mis siin paistab, on tegelikult üks üsna tüüpiline. Niisugune territooriumi märgis siis selle kriimsilmade. Hundid käivad siis nad liiguvad mööda teed,  aga siin on niisugune tüüpiline üks mis iganes purde koht. Koerlastel ikka omane, et ongi, pannakse märke,  jäetakse endale endast maha. Et siin on nii-öelda ühe hundikarja territoorium,  mida me siin veel näeme, et vaata, lund sajab järjest peale  keelu on aru saada, aga nüüd, kui vaadata neid jälgi,  siis siis no sageli, mis selle urineerimisega kaasneb,  on ka nii-öelda maapinna kraapimine. Just just, et eks siis selle, selle neil on siin nende Käppade all, eks ole, on kerge niisugust lõhna näärme,  et siia jääb ka lisaks sellele lõhn, tule nus,  eks ole, on siiamaani tunda, eks ole, kui tugev samamoodi  koerad ja, ja, ja ka metssead näiteks tunnevad hirmsat huvi. Et ikkagi täitsa Täitsa tuntav lõhn. Niimoodi öelda jah. Just, ja, ja, ja neid on sageli, ongi niimoodi,  et mida rohkem äärealale karja territoorium,  eks ole, kui nad liiguvad, siis seda ääreala märgistatakse  järjest intensiivsemalt, sageli, et see ja,  ja aga ema isa on need, kes seda territooriumi hoiavad  ja siis nemad endast neid märke jätavad nii palju kui  võimalik on, et noh, sageli need liikumised on  ka ju kolm-neli, sageli 50 kilomeetrit. Kui võtad 24 tunni kohta täpselt, paned niisugused punktid maha,  siis sinna jah, tuleb üks 50 kilomeetrit liikmest. Siin on ka tegelikult sul üks loom, üks emane hunt,  keda sa jälgid. Ja siin me püüdsime Nüüd siis juba möödunud aastal 2023. aasta üheksandast  juunist on jah, siin siin sel karjal on ka nii-öelda kaelus  kaelusega isendi, see on nii täiskasvanud emasloom,  eks. Kuidas sa leiad need hundid, kellele see kaelus panna,  et hakata siis seda karja selle loomakarja jälgima? No üks võimalus on näiteks see üks üks märkidest,  et kui vanahundid hakkavad tooma Kutsikatele toitu ja, ja, ja jääb kaamerasse näiteks  mis iganes siis ala peal loom, kellel on suus seal  põdravasikajalg või või vahest pool kobrast  ja kährikud ja jänesed ja kõik, igast niisugused sellised asjad,  et mida tavalised vanahundid kunagi ei tee,  kui neil järglasi ei oleks. Et see on näiteks üks väga hea märk teada saada sellest,  et mõnel konkreetsel alal on On hundipesakond kuskil ootamas, et ja miks meil seda vaja  eelkõige teada on, on see, et kuna me keskkonnaagentuur  tegeleb selle nii-öelda ulukite seirega kaasa arvatud hundiseirega,  siis, siis meil on vaja teada saada võimalikult vara. Nii-öelda pesakondade levikut. Et siis selle järgi sättida vastavalt kaitse  ja ohjamise alaseid tegevusi võimalikult täpselt  ja võimalikult hästi. Puude valik on suur, aga. Aga mille järgi sa praegu nüüd selle püsiseire ala peal  siis hundi jaoks kaamera koha välja valid? Liiguvad väga palju just mööda mööda metsateid  ja metsaradu. Ja, ja sellepärast, et kui sa neid ikka mujal jälgida,  et siit on nagu kõige hõlpsam seda infot kätte saada Nii ma arvan, et nüüd Asi korras? Möödunud aasta suvel õnnestus sul siis ühe hundikarja juht  emasele panna, see kaelavõru ja teda jälgida. Aga huvitaval kombel see sai väga kuidagi nukra,  aga samas huvitava lõpu. Ja, ja tegelikult oligi nii, et see hunt leiti väikse  tüdruku poolt ja kes. Tõttas selle leiu peale ruttu koju, ütles,  et mm et üks. Kutsu, kutsu on suremas või kutsul on midagi viga. On tee ääres pikali. Ja siis jõudsiis see info tasapisi jahimeesteni  ja jahimeeste kaudu nii-öelda meile hiljem jah,  lahkamine näitas ja ka tegelikult selle kaeluse pealt  kogutud informatsioon, et ta oli surnud tegelikult  karurünnaku läbi. Et ka selliseid asju tuleb looduses ette  ja tegelikult kogu see pesakond sai otsa see läbi,  et ega sellised loomad ilma emata väga kaua vastu ei pea. Samas, see kinnitab ikkagi looduse tõdesid,  et loomad murravad omavahel, aga see on loomulik. Ja loomulikult, sest nad on tegelikult üksteise konkurendid ikkagi. Millest see täpsemalt neil, see, see, see,  see lahkheli tekkis, ei tea, täpselt, ei oska öelda. Mis soovituse sina annaksid inimestele, et meil huntidega  koos oleks võimalik elada ja et inimesed omavahel vähem  kõige selle üle ja kiskjate üle jageleks? Ei tea ikka, soovitus on tegelikult ikka väga keeruline anda,  et see on aegade algusest peale pärit igasugused kummalised  eksiarvamused ja ja sageli nendest tulevad üksteisest möödarääkimised. Et undist on jah, kohati tehtud, selline. No niisugune ebatüüpiline, ebatavaline loom,  kuigi tegelikult on ta loom. Teisedki. Ja ja oma nõrka. Kuste ja, ja, ja, ja tugevustega, et, Et, et mis mina soovitan kõige rohkem, et mitte väga  selliseid Äärmuslikke lugusid kuulata nii siit kui sealtpoolt  ja sageli on ka need meedias võimendatakse neid  nii palju üle. Ja see teeb ja loomale endale eelkõige ikka väga palju kurja,  et tegelikult ei Ei ole tegemist jah, mingisuguse hirmsa tondiga,  täiesti tavaline metsloom, nagu. Nagu nagu nagu kõik teisedki siia loodud loomad Ei saa salata, et tegelikult on hunt siinse ökosüsteemi  kvaliteedimärk ju tegelikult.
