Aitäh. Vikerradio. Tere hommikust, kell on 10 läbi viis minutit
ja huvitaja saatetund alustabki.
Täna me räägime toidust, räägime toidu tootmisest.
Toit on viimase pöördelise aastaga saanud siin sootuks uue
varjundi ja toidu tootmine on strateegiline sektor nii
julgeoleku seisukohast kui ka kestliku arengu vaatepunkt dist.
Lisaks turu olukorrale tuleb aina enam tähelepanu pöörata
jätkusuutlikule põllumajandusele, kliimatundlikule
tootmisele ja konkurentsivõimele, samuti täna arutamegi
stuudios taastuvast põllumajandusest, selle vajalikkusest
ja võimalustest tänapäeva poliitilises olukorras. Stuudios on maaeluministeeriumi maakas tutvuspoliitika
osakonna juhataja Katri rannik ja põllumajanduspoliitika
osakonna juhataja Kristel Maidre ning lisaks jätkusuutliku
ja kliima positiivse toidutootmises seisva iduettevõtte e
agronoom kaasasutaja ja kommertsjuht Kristjan Luhatunni
teises pooles kuulame me Juhan Hellerma ERRi teadusportaali
novaator tor värskemaid uudiseid ning loomulikult vaatame ka üle,
mida too pärast keskpäevaseid uudiseid alustab. Uudisplussi saade.
Mina olen saatejuht Kerttu Kaldoja, põnevat kuulamist teile. Oi. Siin kuus Laatu Ryan et sinuga jään hui. Sain kusla. Ma vaikselt kuulen siin et undas luule, kus ma tean,
et oled need soojad. Kaugus ootamas meid. Hiljuti Luxembourgis toimunud põllumajandus-
ja kalandusministrite nõukogus arutati praeguse turuolukorra
kõrval ka mitmeid Euroopas olulisi punkte,
milleks on loomade heaolu, süsiniku põllumajandusväetiste
kättesaadavus ja kaubanduse küsimused vähemalt ühe neist punktidest.
Me võtame täna ka siin saates arutluse alla.
Mulle on külla tulnud Katrin rannik ja Kristel Maidre
maaeluministeeriumist ja ettevõtte agronoom kaasatud
kommertsjuht Kristjan Luha, tere hommikust
ja suur aitäh, et tulite. Tere hommikust.
Tere hommikust.
See taastuv põllumajandus ja ka väikese süsiniku dioksiidi heitmete,
ka põllumajandusneed ei ole kuidagi uued terminid,
aga teisalt me ei räägi nendest kindlasti iga päev,
eriti mitte raadioeetris, et räägime korraks üle,
mis nende taga peitub ja, ja miks meil neid tarvis on.
Alustame võib-olla ministeeriumi nägemusest. Jah, et kui, kui öeldi, et, et need on, ei ole uued,
siis tegelikult kõik uus ongi unustatud vana,
nii et taastuvpõllumajandustegelikult ei ole,
ei ole midagi väga ekstreemset ja, ja uut vaid hõlmab ennast
endast sellist terviklikku mullaelustik kokkuhoidvat
süsteemi põllumajanduses, mis siis tagab pikaajaliselt
jätkusuutliku toidutootmise.
Et selle hulgas on oluline minu arust veel see,
et et oleks põllumajanduses seotud nii taime- kui loomakasvatus,
ehk siis ühet väärindavad rohusööta ehk siis loomad
väärindavad rohusööta läbi läbi loomakasvatuse
ja annavad sinna tagasi sõnnikut, et selline hea aineringe
on kõige selle aluseks. Ja loomulikult Taastava põllumajanduse võtted on sellised
tuntud head agronoomilised tegevused, millega siis põllumees
saab oma mulla seisundit parandada. Kristjan kas teie eraettevõtte seisukohalt neete kuidagi
teisiti või lähenete teisiti sellele teemale? Ei üldsegi mitte, ma arvan, et see oligi juba väga hästi
sõnastatud definitsiooni, et ega me ei olegi mõelnud väga
palju selle selle teadusliku definitsiooni peale,
aga aga järgima samu põhimõtteid, et et taas taasloob
või jätkusuutlik põllumajandus peaks olema selline,
kus me investeerime muldades pikaajaliselt niimoodi,
et selle orgaanilise aine hulk mullas ei väheneks.
Et paljudes maailma piirkondades tundub,
et selline mulla süsinikubilanss on olnud pikaajaliselt
negatiivne iga-aastaselt ja kui me samal trajektooril jätkaksime,
siis võib-olla 40 50 aasta pärast meil ei olekski enam
võimalik toitu kasvatada, vähemalt mitte samas mahus. Eestis tundub, et need mahud on olnud kas enam-vähem
stabiilselt või kergelt negatiivsed.
Et vaat siin erinevaid uuringuid vaadates on veidi ikkagi
mulla süsiniku selline kadu meil püsinud aastate jooksul
võib-olla seal üks või kaks tonni aastas,
kui seal ühe hektari peal võib olla 100 või 120 tonni. Huumus siis siis seda vaikset jääb nagu vähemaks et noh,
jätkusuutlik põllumajandusolekski selline,
kus me seda mulla süsinikubilanssi nagu kasvatame
iga-aastaselt Aga mis jätkusuutlik põllumajandus tähendab põllumehe jaoks,
et kas, kas inimesed, kes hoolitsevad praegu meie põldude eest,
peavad oluliselt midagi ise tegema või muutma oma tegevuses,
et nende tegevus oleks siis tõesti jätkusuutlik
ja ja taastuv. Mulle tundub, et seal sellist ühi ühest lahendust ei ole,
et. Tuleb teha mitmekülgselt mitmekülgseid tegevusi,
kõiki läbikaalutletult rakendada, et siis kogu tulemusena
selles põllumullas oleva elustiku ja süsiniku hulk kasvaks.
Et noh, näiteks vähendada kündmise osakaalu,
vähendada targalt mineraalsete väetiste kasutamist samas
korvates seda võib olla kas loomsete väetiste sõnnikuga
või näiteks vahekultuuride kasvatamisega põhikultuuride vahel,
et noh, põhimõtteliselt eesmärk on kasutada ära iga päev päikeseenergiat,
kus fotosünteesi läbi on võimalik siduda mulda süsiniku
ja ka lämmastiku. Et meil ei oleks päevi, kus põld on nii-öelda must,
seal mitte midagi ei kasva, need on nagu raisku läinud päevad.
Et jätkusuutlik põllumees, ma olen siin mõnega suhelnud,
kes ütleb, ütleb, et neil on aasta jooksul viis päeva,
kus põllul mitte midagi ei kasva kõik ülejäänud päevad.
Miski seob süsinikku, et kas see on põhikultuur,
mida ta kasvatab seda selleks, et müüa või siis vahekultuur selleks,
et mulda siduda rohkem toitaineid. Kui Eestis on ainult viis päeva, kus mitte midagi põllul ei kasva,
et kuidas eesti talunikud seda 300 kuutekümmet päeva ära
kasutavad või kuidas näiteks ministeerium motiveerib inimesi
oma põldudel seda kõike siis nagu jätkusuutlikult kasvatama
ja neid kolmesadat kuutekümmet päeva ära kasutama. Jah, et see oli nüüd hea näide, kui, kui põld on mõned
päevad aastas katmata, aga samas on ka selliseid tootmisviise,
kus, kus põllud on natuke pikemalt katmata,
et see on tõesti nagu öeldi, et natuke raisatud raisatud päevad.
Aga ministeeriumi poolt me enda poolt proovimegi ka
initsieerida selliseid tegevusi, selliseid põllumajanduspraktikaid,
et mis aitaksid kaasa nii mulla tervise,
aga mitte ainult mulla tervise, vaid ka elurikkuse heaks. Ja, ja selleks on just praegu õige aeg võib-olla rääkida sellest,
et järgmisel aastal rakendub Eesti Eestis ka ühise
põllumajanduspoliitika strateegiakava perioodi
ja meil on tulemas päris mitmeid toetusi,
millest päris suur osa on ka on ka sellist,
selle eesmärgiga, et toetada taastavat põllumajandust,
näiteks vahekultuuride kasvatamist, et me edaspidi toetame
ka rahaliselt, et oleks motivatsioon seda teha,
kes seal harjunud ei ole. Kas see on jah? Kestlikkuse põllumajanduse elemente tegelikult on meie
põllumajandustootjad juba rakendanud, et see kõik ei ole ju
neile päris uus, et meil on ka praegusel maki perioodil olnud,
kes on keskkonnasõbraliku majandamise toetus
ja me oleme juba juba aastaid tegelikult sinna suunas liikunud,
meie põllumajandus oleks rohkem kestlik ja nüüd nagu Katrin ütles,
siis selle strateegiakava meetmetega me võtame tegelikult
võib-olla natuke suurema suuna siis just sellel kestikkusel,
et et tulevikus toidu tootmine siiski jätkuks. Aga me räägime siin toetustest ja motivatsioonisüsteemist,
aga kui kaua me suudame nagu selle heaga neid põllumehi motiveerida,
kas mingi hetk, me peame üle minema mingisugusele
sunnimeetodile veed või me ei ole veel nii kaugel. Riigi poolt sunnimeetodid on tegelikult loodud enne seda,
kui toet tulid toetuse süsteemid, nii et,
et näiteks mitmed seadused piiravad teatud tegevusi põllumajanduses,
näiteks veeseadus ütleb, mis ajal, kui palju võib panna
näiteks väetisi, põllule ja nii edasi.
Et, et lihtsalt toetused on Euroopa Liiduga liitumisel
sellele nüüd kõrvale tulnud, et ma arvan,
et mõlemad on vajalikud ja Eesti põllumees
ja üldiselt on tark ja soovib tegutseda keskkonnahoidlikult. No ilmselgelt see nõuab põllumehed ka suuremat kulu,
et kõike seda teha.
Kui on põllumajanduse viljelejad, kes sooviks üle minna
kliima positiivsemale tootmissüsteemile,
aga ei saa seda endale lubada, et see nõuab kulukaid eelinvesteeringuid,
kas on teada, kui palju neid inimesi on või kui suured need
investeeringud peavad olema, et kas see hoiab tõeliselt nagu
inimesi tagasi? Mingil määral kindlasti, et nende vahekultuuride rakendamine
on ju lisakulu põllumehele, et see võib olla vist,
kui ma õigesti mäletan, kuskil 50 kuni 80 eurot hektari
kohta lisakulu mis läheb seemnete ostmiseks
ja need tuleb ju ka maha panna ja lõpuks kultuur ennem
põhikultuurikülvamist peatada.
Kas kultiveerida põld või, või muudmoodi,
et lisakulud on, ega keegi seda vahekultuuri põllumehel
kinni ei maksa. Seda müüa ei saa, et see on investeering mulda.
Et meie, kui me seda süsinikuprogrammi siin Eestis oleme skaleerinud,
siis esimese sammuna me teeme põllumeestele süsiniku auditi
ja vaatame nende tänast sellist põllumajanduspraktikat
rakendamist ja ja kasvuhoonegaaside emissioone
ja otsin võimalusi, kuidas neid vähendada
ja samal ajal katta seda lisakulu vahekultuuride sisseviimisest.
Ja seda lisakulu aitab katta süsinikukrediitide müük. See on juba siis täiesti uussissetuleku allikas põllumehele,
mis? Me usume, saab olla komplementaarne sellega,
mida riik teeb, et kui riik toetab vahekultuuride
kasvatamist osaliselt läbi nende käpi põllumajandustoetuste
siis erasektor saab siin samuti ei ole alla panna
ja toetada läbi süsinikukrediitide ostmise,
nii et kokku kaks sellist nagu jõudu kokku pannes saame
põllumehele selle teha juba võib-olla isegi kasulikuks,
nagu selle ülemineku jätkusuutlikule põllumajandusele. Kas see ongi koht, kus siis riik ja erasektor antud hetkel
peavadki nii-öelda teineteisele käe ulatama,
et kuna riik ilmselgelt poliitiliste vahenditega
ja ainult toetusi makstes ei jõua nii kaugele,
et siis kui suur abi on sellest, kui erasektor niimoodi
vahele astub? Jah, ma arvan, et riik ja erasektor on pidanud läbi aegade
koostööd ikka tegema, et eraldi eraldi tegutseda,
siis ei jõua kuhugi, aga see on nüüd tõesti koht,
kus, kus ka põllumees saab lisa lisasissetulekut süsinikukrediidimüümisest.
Ja, ja tema head nii-öelda pingutused mis,
mis on ju igatipidi kasulikud ka keskkonnale tasuvad lõpuks
niimoodi ka rahaliselt paremini ära. Kas kas see süsinikukrediit on midagi, millega võib-olla ka
ministeerium ise mingil hetkel võiks tegelema hakata
või te jätate selle praegu hea meelega erasektorile? Hetkel vist jääb see rohkem erasektorile,
aga ma tean, et Euroopa liidus varsti peaks tulema välja
Euroopa Komisjoni õigusakt, mis siis, või õigusaktid,
mis, mis reguleerivad paremini selle süsinikukrediidi. Hindamist või mõju? Jah, see peaks olema vabatahtliku süsinikuturu,
selline regulatiivne raamistik, mida me kõik ootame,
et aitaks selgust tuua rohkem ja ühiseid standardeid,
luua üle Euroopa.
Kuidas neid, süsiniku krediit siis peaks looma
ja ei agronoomis. Kindlustame põllumehel selle, et need krediit,
mis ta loob, on, on sertifitseeritud ja kõrge kvaliteediga.
Me kasutame verre sertifikatsioon, mis on maailma kõige
suurem vabatahtlike süsinikuriid sertifitseerinud.
Et tal oleks siis see kindlustunne hiljem,
et nendele kriitada leidub ka ostja.
Ja et need on iseseisvuse registris, mitte kuskil e
agronoomi andmebaasis nagu kirjas. Aga, aga see koostöö riigiga on jah, siin ülioluline,
sest noh, rohepöördest me ei pääse, me peame suutma oma
globaalseid emissioone vähendada isegi nagu inimkonna tasandil.
Ja samas samal ajal toidutootmist mitte vähendama,
et see ju ka ei ole alternatiiv.
Ja muide, süsinikukrediitide üks põhitingimusi ongi see,
et toidu tootmine nendel põldudel, mis süsinikuprogrammis osalevad,
ei saa väheneda. Et see ongi võib-olla see lisaväärtus, mis me põllumeestele pakume,
et aidata neil välja töötada selline nagu praktikat kooslus,
kus nad kasvatavad vilja sama palju või rohkem kui varem.
Aga samas suudavad juba investeerida muldades pikaajaliselt
läbi vahekultuuride ja selle rotatsiooni kultuuride
rotatsiooni nagu muutmise niimoodi, et kokkuvõttes põllumees
ikkagi võidaks sellest ja samas me leiame ka võimalusi.
Enamus põllumeestel ka veidi säästa väetist sisendite
kasutamise pealt, kasutada neid vähem, nii et optimeerida
natukene sisendkulusid, mis täna on ülikallid,
väetised on vist kaks või kolm korda kallimad kui paar
aastat tagasi ning hoida viljakasvatus samal tasemel
ning lisaks siis juba investeerida muldades läbi vahekultuuride. Ja selle seda aitab siis kinni maksta erasektori
süsinikukrediitide ostja, see võib-olla mõni pank
või tehnoloogiaettevõte või keegi teine,
kes soovib korvata omaettevõtte tegevusega seonduvaid
vältimatuid emissioon ja mida nad ise ei suuda ära nullida. Ehk siis, kui me üritame selle
süsinikukrediidikontseptsiooni nagu lühidalt kokku võtta,
siis teie aitate.
Põllumehel. Teenida rohkem motiveerida põllumeest kasutama oma põldu
rohkem 360 päeva aastas ja samal ajal siis annate võimaluse
nii põllumehele müüa, kui siis ettevõtjatele osta seda
krediiti nii-öelda, et, et parandada oma rohelist jalajälge. Ja ütleme noh, igal ettevõttel on sisuliselt mingisugune
vältimatu emissioonide jalajälg mingeid majandustegevusega
tegeleme siis mingisugused emissioonid tekivad,
mingis osas on neid võimalik vähendada ja tulevikus aina
rohkem võib-olla läbitehnoloogiate arenemise,
aga nulli viia, neid päris võimalik ja tõenäoliselt ei ole.
Et kui mingi majandustegevus toimub, siis me ikkagi
mingisuguseid kasvuhoonegaase emiteerime nagu kas otseselt
või kaudselt see, see vältimatu osa sellest jalajäljest,
mida ettevõte ei suuda ise nulli viia, seda Tasuks kuskilt
mujalt korvata, ehk siis maksta kellelegi teisele see raha,
et see sidumine tekitada nagu globaalses mastaabis,
nagu me vaatame planeedi seisukohalt, et kas keegi oleks
võimeline seda süsinikku siduma ja põllumehel on seda
võimalust teha läbi vahekultuuride. Ja, ja sidudes süsinik mulda, nii et see on põllumehele nagu kunn,
et ühest küljest mullad on toitaineterikkamad
ja teisest küljest keegi toetab teda selles tegevuses
osaliselt riik läbi toetuste ja teisest küljest erasektor
läbi nende süsinikukrediitide.
Ja muide, järgmisel nädalal me alustame Baltikumis koostööd
ka ühe suure Skandinaavia pangaga kes on nüüd valmis pakkuma
põllumeestele sellist jätkusuutliku põllumehe laenupaketi
ehk siis need põllumehed, kes on kas taasloova
põllumajanduse tingimustele vastavad vest tegelikult
Euroopas on selline taksonoomia olemas nagu kestliku
põllumajanduse taksonoomia, kes nendele tingimustele vastavad. Nendele põllumeestele annab pank paremad intressitingimused. Aga antud hetkel me räägime ikkagi ainult eks ole,
vabatahtlikust tegevusest, et me nagu juba kuulsime,
et riik nagu selles mõttes ei sunni kedagi
süsinikukrediitide ka tegelema hea meelega annab selle
erasektorile ja samamoodi ka ettevõtted ju ei ole kohustatud
krediit ostma, et antud juhul me siis ainult nii-öelda
loodame inimeste hea sooblikule käitumisel,
et oma roheike parandada. Noh, seal võib olla väga ettevaatlik, peab olema eriti
põllumajanduses või toidukasvatamises sunnimeetodite kasutamisel,
et me võime vaadata seda ajalugu mõned kümned aastad tagasi,
kui nõukogude liidus üritati mingisuguseid asju sunniga teha,
siis. Me olime võib-olla mingitel hetkedel sinna näljahäda äärel,
et põllumehel peab ikkagi jääma võimaluse otsustada,
reageerida sellele, mis tegelikult toimub,
on ja millised on ilmastikuolud kas tal on võimalus mingeid
tegevusi teha sellel hetkel või sellel hooajal
või mitte, et et ta seal üle reguleerida ei saa,
aga aga suunata ja kaasa aidata kindlasti saab. Ja noh, väga suur võimalus ongi siin riigil
ja erasektoril koostööd teha, et mõlemad panustaksid
sellesse globaalsesse rohepöördesse, mitte ainult riik läbi toetuste,
mis on sisuliselt maksumaksja raha suunamine põllumajandusse.
Et mõlemad sektorid paneksid õla alla Muide, see on võib-olla, et et lisaks ka ka selle
teadlikkuse tõus, tõus põllumeeste hulgas on kindlasti see,
mis ka palju kaasa aitab, et kui saadakse
või nähakse selles kab majanduslikku kasu sellistest tegevustest,
siis siis on eriti kõik võitnud.
Aga eks meil on ju vanasõnas sõnadki, mis,
mis ütlevad, et narri põldu üks kord põrlidaarib üheksa
korda vastu, nii et ma arvan, et Eesti põllumees on sellega
väga hästi kursis, et ikkagi oma oma põldusid
ja mulda pikaajalises tootmises näha, et selle,
selle jaoks tuleb vaeva näha. Põllumeeste huvi tegelikult on väga suur nädal aega tagasi
just ennem EPA messi oli meil põllupäev.
Agronoomi poolt korraldatud ligi 100 põllumeest tulid kohale,
meil oli rahvusvahelised eksperdid, kaevasime põllu sisse
sellise pooleteise meetri sügavuse kraavi,
et vaadata, näha, kui sügavale vahekultuuride juured ulatuvad.
Ja põllumeeste huvi nagu vahekultuuride kasutamise
ja kasvatamise osas on väga suur, aga see on täiesti uus
valdkond paljude jaoks. Ja seal on palju õppida ja katsetada, et seal oli meil nagu
viis või kuus erinevat. Nagu test välja ehk siis näha, mis kõige paremini kasvama
läheb ja kui palju parajasti 100. vihma,
nagu sellel perioodil.
Millist vee hulka, milline vee hulk oli kättesaadav nendele kultuuridele,
et põllumajanduses rohkem kindlustunnet ja ka teadmist,
et kui ma, kui ma kasutaksin neid vahekultuure millest,
millisel viisil ma peaksin seda tegema? No kuidas on toetustega põllumees, kas ta vajab toetust sel hetkel,
kui ta käivitab uut süsteemi, kas ta peaks saama toetust siis,
kui ta on ennast juba tõestanud, kuidas riik on hetkel seda
näiteks ette näinud? Kristel saab kindlasti hiljem täiendada mind
investeeringutoetuste poole pealt, et kuidas seal asjad käivad,
aga kui me räägime pindala- ja loomatoetustest sellistest,
mis antakse mingi keskkonnahoidliku tegevuse
või loomasõbraliku tegevuse eest, siis nende puhul meie
oleme Eestis valinud selle tee, et et ei pea kindlasti ümber
pöörama oma tegevust, et kes juba tegutseb hästi,
sellel on ka võimalik toetusi saada. Näiteks, et kes on oma turvasmuldadel, mis on ka väga hea
süsinikuvaruga alad, et kes on seal juba tootmisest loobunud
aktiivsest tootmisest ja viinud need rohumaa alla,
kasutavad neid Extensiivsemalt ja hoiavad seeläbi süsiniku
paremini mullas siis ka nemad saavad toetust,
mitte ainult need, kes siis peaksid oma tootmisest edaspidi loobuma.
Et meie oleme valinud jah, sellised põhimõtted symbol. Mis puudutab investeeringutoetusi, siis järgmisel perioodil
on need suunatud tõesti roheinvesteeringute elluviimiseks
tegemiseks et leevendada siis kliimamuutusi
ja soodustada nendega kohanemist.
Samamoodi parandada siis vee õhu kvaliteeti
ja muldade kaitset ja soodustada ka elurikkuse kaitset,
karjatamist ja loomade heaolu, et et need on need põhisuunad,
millal me siis järgmise perioodi investeeringutoetused suunama. Aga kindlasti on väga oluline ka põllumajandustootjate enda
teadlikkuse tõstmine ja selle ja selle kohta on meil ka
strateegiakavas sekkumised olemas, sest et selleks,
et seda kestlikkust rakendada, neid tänaseid praktikaid
ümber teha, ongi vaja seda nagu tuligi välja,
et põllumehed tegelikult tahavad teada, et,
et mis see neile kaasa toob ja millist positiivset mõju
kaasa toob, et et selline teadlikkuse ja see tark
põllumajandus on nagu see, mis on tegelikult meie tulevik. See teadlikkus on väga tore asi, kui põllumees tahab olla jätkusuutlik.
Ta tahab oma maast võtta viimast, ta saab toetusi,
ta nõus ise investeerima.
Aga mida see toob kaasa tarbijale, kui palju sellised
muudatused võivad muuta seda toidu lõpphinda,
millega me poes peame arvestama? Ega selliseid lõpliku prognoose hetkel ei olegi tehtud,
et milliseks muutuvad toiduhinnad, sest et et see,
mis on toimunud toiduhindadega nüüd eelmisel
ja sellel aastal on ikkagi olnud väga suur suur hinnatõus.
Et mida ei osanud ju ka keegi ette näha,
et et see on tegelikult toonud kaasa tarbijatele ebakindlust.
Kui siin varasemad 30 aastat on toidu osakaal sissetulekutes
tarbimiskuulutuses siis pigem vähenenud,
siis, siis hetkel see nii ei ole ja tarbijad on pidanud
hakkama tegema vaatama väga, milliseid ostuotsuseid nad teevad. Et kõik sõltub nüüd sellest, et kuidas kuidas kestlik
tootmisviis rakendub, et siin me rääkisime süsinikukrediidi,
mis tegelikult tähendab seda, tulevad lisasissetulekud
tootjatele samamoodi.
Üks asi on see, et jah, et me ei tohi nagu tootmist vähendada,
aga me ei tea veel lõplikud, millised mõjud on need kogutoodangule,
et toidunõudlus iseenesest maailmas suureneb.
Ja see tegelikult juba toob kaasa sellise hinnad,
hinnasurve ehk siis, kui, kui tekib toidunappus,
siis toiduhinnad lähevad kõrgemale. Aga hetkel ei ole tõesti ka majandusanalüütikud ei oska nagu hinnata,
et et milliseks siis need tuleviku toiduhinnad võivad kujuneda. Ja ühise põllumajanduspoliitika toetused tegelikult,
seda seda mõju hinnatõusule peaksid leevendama,
sellepärast et seal makstaksegi põllumehele kinni need tegevused,
mida ta siis täiendavalt tegema peaks või,
või ka piirangud, mida ta teha ei tohi ja mille tõttu tal
jääb saak saamata.
Et heaks näiteks näiteks on mahepõllumajandus,
kus ka toetatakse, seda seal saagikus on väiksem,
aga samas on see keskkonnale parem viljelusviis,
nii et, et see tegelikult peaks tasandama natukene seda
hinnatõusu tarbijale. Lisaks on ju ka baassissetuleku toetus, mis mis teatud osa
siis kuludest korvab. Meie näeme ka, et ta jätkusuutlik põllumajandus ei tähenda
väiksemat või vähenevat töötutootmist üldse.
See võib olla esmane efekt, kui sinna nüüd sihikindlalt
liikuda niimoodi homme otsustab mingi konkreetne põllumees,
et ta läheb nii-öelda tavapõllumajanduse jätkusuutlikule
täielikult üle siis võib-olla, et esimesel,
teisel, kolmandal aastal saagikus veidi langeb
ja neljandal-viiendal aastal juba juba taastub
ja siis hakkab ületama tänast saagikust,
sest põhimõtteliselt on investeerimas oma muldadesse
iga-aastaselt ja see investeering võtab veidi aega,
kui see samal ajal vähendad väetiste kasutamist. Aga ma arvan, et seda üleminekut saab ikkagi teha niivõrd järk-järguliselt,
et kalibreerida iga-aastaselt sisendite kasutamist natukene
alla tõmmata ja vahekultuuridega seda kompenseerida.
Ja võib-olla ka muude loomsete väetistega
ja nii edasi, et et põhimõtteliselt muudame põllumajanduse efektiivsemaks.
Toidu tootmine jääb samaks või kasvab, aga,
aga põllumajandus muutub jätkusuutlikumaks ka majanduslikus
mõttes nagu põllumehe jaoks, et tema investeeringud,
mis ta peab tegema, selleks et see saak kasvatada vähenevad. Eriti tänapäeval, kus need sisendid on niivõrd kallid. Tänapäeval me peame arvestama ka sellega,
et meil oli sinust suur pandeemia, mis ilmselgelt raputas
kogu toiduturgu, meil on Venemaa sissetung Ukrainasse,
mis on veel enam kogu seda turgu, tee stabiliseerunud,
et kas see kõik see mõjutab ka võib-olla põllumehe soovi
minna üle praegu jätkusuutlikule põllumajandusele,
mis võib ju veel rohkem siis stabiliseerida tema sissetulekuid,
tema tegevust. Meie näeme, et väga palju mõjutab sest. Väetiste hinnad on vist kaks või kolm korda tõusnud
paari-kolme aastaga ja õnneks on ütleme,
et meie põllumehe seisukohast on ka viljahinnad kasvanud,
et seda kompenseerida, aga see on teinud toidu kallimaks
meie kõigi jaoks tarbijatele ja, ja inimestena et kuskil
oleks vaja leida võib-olla veidi parem tasakaal,
seda toidu hinda ei mõjuta meie jätkusuutlikkuse suunas
astutavad sammud tänavaid. Globaalne turg on ja sõda ja, ja toiduglobaalse
toidutootmise või viljatootmise väljakutsed.
Et see on põhjus, miks vilja hind on nii kõrge,
aga põllumehe jaoks on riskid palju suuremad kui varem,
et see esmane investeering, mis põllumees peab tegema selleks,
et et vilja üldse kasvatama hakata, et see saak järgmisel
aastal või aasta hooaja lõpus kätte saada.
Need on nii palju suuremad kui varem, et kui nüüd midagi
valesti läheb, tekib mingi on meil põuaperiood
või on kehvad ilmastikutingimused, võid äsja saaki kätte. Juulis-augustis siis need kahjud, mis ta kannab,
on väga suured, et põllumajanduses muutunud täna nagu
riskantsemaks kui, kui varem, et siin need toetused on üliolulised,
et aidata põllumehel leida tee ja see ei ole üleöö nagu
teekond sinna, kus tal sisendkulud vähenevad.
Et et ta suudaks vähendada oma sõltuvust nendest kallistest
väetistest ja kompenseerida seda neelu tervete muldadega muldadega,
kuhu ta on investeerinud läbi rotatsiooni oma külvikorra
ja siis vahekultuuride kasvatamise, et see on veidi pikem teekond,
aga sinna on võimalik nagu läbimõeldult tegutsedes väga
ilusti jõuda. Ja kui juba riskidest oli juttu, siis tegelikult ilmastiku-
ja kliimariskid on ju peamised, mis põllumajandustootja
tegevust mõjutavad.
Ja senine majandustegevus on tegelikult kliimale
negatiivselt mõjunud.
Mis tähendab seda, et me peame tegema tegevusi,
mis meie kliimariske vähendaksid, sest et samamoodi edasi
minnes siis suured üleujutused või põuad
või mis, millest me Eesti võib-olla sellel aastal küll pääses,
aga Euroopas olid siiski väga kuumad ilmastikutingimused
ja need on Euroopas nii taimekasvatus kui loomakasvatust
väga oluliselt mõjutanud, et et kui vaadata nagu tulevikku,
siis tegelikult peab kliimale rohkem tähelepanu pöörama. Aga kuidas te ütlete, et kas praegune globaalne olukord
Eesti põllumehi on kuidagi oluliselt mõjutanud vanad endised
altid üle minema jätkusuutlikule tootmisele? Ma arvan, et väga paljudel ei ole väga palju vaja enam teha,
et ollagi jätkusuutliku põllumajanduse viljeleja,
et minu arust üks väga suur suur tugevus,
mis meil Eestis on, on see, et meil ei ole loomaaia
taimekasvatus päriselt lahku kasvanud.
Ehk siis enamik loomakasvatajatest, kui me ei räägi just
seakasvatusest või, või linnukasvatusest
ehk räägime karjatatavatest loomadest, nad ikkagi toidavad,
toodavad oma loomasöödad ise, mis tähendab väiksemat
jalajälg ega kasvõi söötade söötade transpordil. Et tegelikult see mitmekesisus on võti, ma arvan,
igati igas keskkonnavaldkonnas, et nii elurikkuse jaoks,
kliima jaoks, et kasvatatakse erinevaid kultuure.
Et erinevaid sorte, mis siia sobivad, et oleks taime-
ja loomakasvatus kõrvuti, et ained saaksid ringelda
sealsamas põllul, põllult ära põllule tagasi.
Ja see on, see on üks kindlasti üks, üks hea asi,
mille, mille puhul võib olla väga suur kannapööret,
ei olegi vaja teha lihtsalt et tuleb natukene oma tegevusi
kohendada ja natuke targemalt tegutseda. Tootmise mitmekesistamine on kindlasti selline üks
riskiennetamise ja maandamise meede, et kui ühes tegevuses
läheb ühel aastal paremini teises kehvemini,
siis tegelikult nad oma omavahel nagu kompenseerivad 11. Kristjan, ma küsin teilt lõpetuseks ka veel seda,
et te siin ütlesite, te tegelikult näete väga selgelt,
et see maailma poliitiline ja majanduslik olukord mõjutab
tegelikult turgu, aga et kuidas teil läheb selle
süsinikukrediidimüümise või selle kogu ettevõtmisega,
et Ma tean, et te pakute seda Euroopasse,
aga te pakute seda ka kaugemale ka Aafrikasse
või kuidas on seevastu võetud ja kas te näete,
et see ikkagi on hetkel kasvav sektor? Väga kiiresti ja plahvatuslikult kasvav sektorit,
põllumeeste huvi on väga suur.
Krediidiostjate huvi on ka tohutult kiiresti kasvav ülemaailma,
et aina rohkem on ettevõtteid, kes soovivad oma jalal
neutraliseerida seda, mida nad ise ei suuda vältida.
Ning sellest on kujunemas sellist ütleme,
jätkusuutlikkus, põllumajandust on kujunemas põllumehele
võib olla lisasissetuleku allikas. Täna me räägime krediidiostjatega, kes maailmas ostavad juba
mitmete miljardite dollarite eest neid krediit
ja põllumajandus on üks koht, kus neid saab luua.
Me räägime pankadega, kes nüüd järgmisel nädalal välja tuleb.
Nahanzmanteni esimene, aga neid panku on palju,
kes kõik on huvitatud põllumehele andmas soodsamaid tingimusi,
kui ta on kestlik ja jätkusuutlik.
Ja me räägime ka maaomanikega, kes on huvitatud sellest,
et nende maad jätkusuutlikult majandatakse,
on valmis seda, selles osas põllumehi motiveerima,
nii et neid viise, kuidas põllumeestele selles rohepöörde
kontekstis uusi sissetuleku allikaid ja kasusid duo on juba
mitmeid ja me tegeleme kõikide nendega paralleelselt. Selle noodiga on hea lõpetada see jutuajamine siin.
Suur aitäh.
Mul olid täna külas maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika
osakonna juhataja Katrin rannik, põllumajanduspoliitika
osakonna juhataja Kristel Maidre ning iduettevõtte e
agronoom kaasasutaja ja kommertsjuht Kristjan Luha.
Aitäh teile. Kell on kolmveerand 11 ja meie läheme nüüd edasi teiste teemadega,
räägime, millised on viimased saavutused teadusmaailmavallas
ja selleks on mul abiks tulnud Juhan Hellerma.
Tere, Juhan.
Tervist. Ma tean, et üks lugu, millest sa räägid pajatab
kriisi aegsetest eesmärkidest, mis nendega siis on? Ja et kriisi ajal teatavasti kõiki eesmärke täita ei ole
võimalik ja, ja sellest on võib-olla siis heaga teadlik olla,
siis kui me mõtleme eesmärkidest, siis reeglina noh,
meie kultuur ikka ütleb meile ka seda, et tuleb ikkagi
eesmärkidel alati truuks jääda ja isegi kukud maha,
siis tuleb üles tõusta ja, ja nui neljaks,
oma eesmärgid saavutada, aga et kui tõepoolest on näiteks
selline olukord nagu oli ja koroonapandeemia,
et siis tuleb võib-olla natukene revideerida,
mida on mõistlik saavutada või mille poole pürgite,
mille poole mitte, et Waterloo Ülikooli teadlased siis
tegidki sellise katseküsitluse ja leidsid,
et siis inimesed, kes kes jäid nagu kinni oma nende
eesmärkide saavutamisse, mida siis see maailm ise enam ei
võimaldanud täide viiet neile, kui esines rohkem stressi,
ärevuse ja depressiooni sümptomeid sümptomeid kui neil kes
siis suutsid mõnevõrra distantseeruda oma eesmärkidest,
natukene revideerida. See tähendab siis seda, et kui olete haigena kodus,
ei tasu üldse muretseda, et kõik asjad on tegemata,
et pigem tulebki vaimse tervise huvides kõigest lahti lasta. Ja ma arvan, see haigus on, olukord on tegelikult jah,
väga hea näide sellest, et kuidas, kuidas siis olukord ise
natuke soodustab tegelikult seda, et me nagu natuke kergema
meelega siis laseme oma nendest eesmärkidest lahti
ja tegelikult saamegi siis ka võib-olla rohkem lõõgastuda
ja puhata ja siis mingid vaimsed ressurssi sealt jälle jälle
nagu koguda, et et seda temaatikat aitas Novaatoril natukene
veel laiemalt avada ka Tartu Ülikooli afektiivsühholoogia
kaasprofessor Andero Uusberg, kes siis rääkis sellisest
laiemast fenomenist, mis nagu ümbertõlgendamine,
et psühholoogias räägitakse ümber tõlgendamisest
ja siis mille eesmärk ongi siis nagu enda heaolu nagu
või enesetunnet muuta ehk siis nagu emotsioone reguleerida,
et me siis ümbertõlgendamise eesmärkide näide on siis nagu üks,
üks osa sellest, et aga, aga võib-olla kui natukene
konkreetsemaks minna, siis mida me siis täpselt ikkagi ümber tõlgendame,
et et üks asi on tõlgendada ümber meie siis neid eesmärke
või meie suhet mingi olukorraga või maailmaga. Ja teine asi on siis nii-öelda olukord ise,
et, et ka seda me tõlgendame ümber ja kui,
kui ma võin sinu näite tuua, mis ehk natuke ilmestab seda,
on on liikluses, kui keegi näiteks sõidab meile äkiliselt ette,
sunnib meid siis pidurdama.
No see meile häid emotsioone reeglina ei tekita
või siis meil on nagu valida, et kas me või,
või noh, kuidas siis nagu seda ümbertõlgendamist selles
olukorras nagu sooritada, siis üks võimalus on mõtelda ümber
siis oma nägu, eesmärgid ja mõtelda, et tervena kohale
jõudmine on palju olulisem kui kiiresti kohale jõudmine,
et ma nagu natukene rahunen siis selle, selle teadmise valguses,
et las ta siis olla, et las ma siis jõuan natuke aeglasemalt koju,
et pole hullu, et oma eesmärke korrigeerinud. Teine võimalus siis on korrigeerida seda sündmust ennast,
et nagu esimene emotsioon on võib-olla see,
et mingisugune huligaani Pätsin sõitis mulle ette
ja see ajab mind vihale, siis ma võin ka seda ümber tõlgendada,
nii et noh, aga võib-olla see oli hoopis mingisugune algaja autojuht,
kes sattus segadusse ja tegi ootamatu liigutus,
et siis ma nagu tõlgendan ümber seda olukorda ennast. Ehk omaenda vaimse tervise huvides on lihtsam,
kui me ei hoia kramplikult kinni oma mingisugustest
isiklikest tõekspidamistest. Jah, või sellest esimesest tõlgendusest või esimesest
mingisugusest arusaamisest sellest olukorrast,
et võib, võib siis nagu natuke korraks nagu kõrvale astuda
ja vaadata, et äkki on siin mingi teine vaatenurk,
mis tegelikult tekitab mul nagu parema enesetunde. No paremast enesetundest rääkides ühte lugu jõuame veel siin
põgusalt vaadata, mis novaatorist samuti ilmus
ja räägib seal võltsnaeratusest, sest öeldakse ju küll,
et kui sul on halb tuju, et naerata ja see kuidagi nii-öelda
iseenesest leeveneb, aga ma saan aru, et nüüd tuleb välja,
et võib-olla päris nii lihtne ikka ei ole. Jah, et see on tõepoolest, et kui asjad ei lähe nii hästi,
kui me soovime ja võib-olla ka kaugusi ümbertõlgendamine ka
nagu ei toimi, siis ikkagi võib proovida lihtsalt ka
naeratada ja võlts naeratada ja vaadata,
äkki läheb, äkki tuleb parem tuju ja seda siis päris suur
rahvusvaheline uuring oli ligi 4000 vabatahtlikku 19.-st
riigist 19-st riigist osales seal ja ja vaadati,
kuidas sisse nulliti võltsnaeratus nagu meie õnnetunnet
mõjutab ja mingil kujul seal ikkagi on mingisugused
positiivsed märgid, et sa ikkagi sellel oma mõju on,
et et see võibki naeratuse teesklemine, võibki inimese tuju mõjutada,
et kas siis inimesed võivad seda järeldada oma sellest
naeratavast näost, mida nad näiteks peeglist näevad,
või siis, või siis panebki naeratamine ikkagi mingit
õnnetundega seotud bioloogilised protsessid käima,
et, et ei saa ka välistada uurijate arvates,
et et ajapikku, kui seda järjepidevalt praktiseerida võibki,
siis võibki siis inimese heaolu ikkagi kasvada. Aga midagi põhjapanevat nad ikkagi ütelda järeldada?
Ei, pigem ei taha, et see on ikka sellised,
pigem sihuksed, hetkeliselt momendid, võib-olla,
mis võib see väike õnnetunne seal nagu tekkida,
aga, aga selle peale selle võltsnaeratuse peale võib-olla
lootma jääda ka päris ei maksa. Et kõigepealt tuleb vaadata üle oma need pikaajalised eesmärgid,
mida võib-olla ei saa täita, et jätan kõrvale
ja siis igaks juhuks ka naerata. Teda endale peeglisse ja siis võiks juba arvata,
et olukord läheb natuke paremaks.
No vot jah, kui need kokku panna, revideerida natuke oma
eesmärke ja, ja natukene naeratada, siis saad kokku juba,
ma arvan, mingi tulemuse saab küll.
No ma loodan, et kuule, et said siit midagi endale kõrva
taha panna.
Suur aitäh, Juhan Hellerma teadusportaalist novaator. Kuue minuti pärast saab kell 11 huvitaja,
saadet on siin veel järelikult kuus minutit alles jäänud.
Aga kell 12 15 algab juba uudis pluss, mida täna veab.
Lauri Varik ja Lauri on juba Tartu stuudios valmis rääkima,
millest täna juttu teeb.
Tere, Lauri. Tere hommikust ja saate teemad on nüüd just kokku saanud.
Räägime kõigepealt sellest, et ei juhtu just tihti,
no seda toimub, aga mitte väga tihti, et mõne seaduse vastu
tullakse Toompeale protestima ja muidu rahumeelsed Peipsi
kalurid tulid täna Toompea lossi ette näitama oma meelsust
vastuvõtmisele mineva kalapüügiseaduse vastu,
mis aga siis läks täna kolmandale lugemisele
ja leidis ikkagi 59 riigikogu liikme toetuse
ja sai siis vastu võetud, aga kalureid häirib,
et nüüd selle seadusemuudatuse järel võib siis kala müük,
kalapüük minna ikkagi peamiselt kolme suure ettevõtte
kontrolli alla ja nende teenistused ja võimalused jäävad
palju väiksemaks. Me räägime sellest olukorrast riigikogu maaelukomisjoni
asemel aseesimehe Tarmo Tammega, kes selle seaduse
arutelusid maaelukomisjonis vedas.
Nii, aga siis räägime täna saates ka taaskord
hoiu-laenuühistutest sest siin mitme ühistu
või õigem on vist öelda ühistu nimelise ette võtma.
Põhjaminek pankrot on, on loomulikult usaldust nende vastu
vähendanud ja see häirib ikkagi teisi tublisid
ja pikaaegseid, hoiu-laenuühistuid ja stuudiosse tulebki
seitset ühistut ühendava liidu juhatuse esimees Uno Silberg
ja kommentaari annab ka rahandusministeeriumi ametnik Toomas,
auväärt, et kuidas siis ikkagi edaspidi vältida olukordi,
kus inimesed usaldavad raha pealtnäha tublidele
ja edukatele finantsettevõtetele, aga mõne aja pärast jäävad
sellest kõigest ilma. Nii, ja siis on kaks välisteemat ka Berliinis toimub täna
suur kõrgetasemeline Ukraina aitamisele pühendatud konverents.
Euroopa Komisjoni ja Saksamaa eestvõttel soovitakse
käivitada nõndanimetatud uus Marshalli plaan,
mis pärast teist maailmasõda käivitati siis Saksamaa jalule
tõstmiseks ja nüüd siis soovitakse seda teha ka Ukraina aitamiseks,
selle maht oleks siin sadades miljardites eurodes
või dollarites. Kuidas ikkagi täpsemalt toimima hakkaks?
Seda küll siin välisministeeriumi asekantslerilt Mariin Ratnikult,
kes on ka Berliinis kohal ja siis räägime ka ühest
väikeriigist Moldovast, mis seal Ukraina naaberriigina
tegutseb ja on ka suures sõltuvuses Venemaast,
seal on samamoodi gaasinappus ja sellest tingituna ka nüüd
elektrinappus ja, ja siin eile tuli ka valitsusel sõnumeid,
et inimesed peaksid elektritarbimist kokku hoidma
ja võib öelda, et tekkis väike paanika. Milline on olukord Moldovas ja ka suhtumine Ukrainasse,
räägib meile pealinnas Kitchen, Jaus, elav Marian Männi
ja omal kohal ka ikka Harri Tiido taustajutt,
kus ta täna siis selgitab, miks inimesed ikkagi otsustavad sõdida? Suur aitäh, Lauri Varik, kõik need teemad uudis plussis siis
juba kell 12 15 huvitaja tõmbab siinkohal aga otsad kokku.
Ko Kerttu Kaldoja tänab väga teid kuulamast
ja kaunist päeva.
