Huvitaja tere, algab huvitaja saade.
Täna heidame jõulueelse pilgu üle Läänemere
ja isegi üle Norra mere.
Ehk Skandinaaviasse ja Islandile.
Sealsed jõulukombed ja traditsioonid on kohati üsna omapärased,
kohati, aga loomulikult ka päris tuttablikud.
Millised need on, kuidas on kujunenud ja mis on mõned eriti
erilised eripärad. Sellest olen kutsunud huvitava saatesse juttu vestma Islandi
giidi ja tõlkija Askur alase.
Tere hommikust, Askar.
Tervist. Saate teine pool on aga söömise
ja joomise rubriigi päralt.
Seegi jutuajamine on seotud käimasoleva kalli jõuluajaga
sest meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer annab
huvitavat ja kasulikku teadmist raua kohta meie toidus
ja meie organismis. Aga rauda leidub teatavasti eriti rohkesti just
traditsioonilises jõulutoidus verivorstist.
Mina olen saatejuht Priit Ennet.
Heli eest hoolitseb Marika Leetme ja saate muusikalise poole
juhatab sisse Trad Attack. Vaadetes. Vaadates. Kodu poole tulla.
Loodus kuldselt toimetama. Juba homme jõuab kätte talvine pööripäev homse päeva
varajastel tundidel.
Öö katte all saab sügisest Talv.
Just talvise pööripäeva tähistamisest on alguse saanud ka
paljud jõulutraditsioonid, nii meil kui ka meie Põhjala
naabrite juures täna räägimegi jõulutraditsioonidest
Skandinaavias ja eriti just Islandil.
Sest mu vestluskaaslane siin huvitaja stuudios täna hommikul
kell 10 ja üheksa minutit ja mõnikümmend minutit veel on
Askur alas Skandinaaviamaade tundja ja eriti just Islandi
fanaatik võib ehk nii-öelda? Võib küll jah, ütleme siis nii.
Ja Island on meil ju viimastel päevadel uudistes ka sees
olnud just tänu oma oma vulkaanilisele tegevusele just just
päris Reykjaviki lähedal.
Kuidas oled ka jälginud Islandi huvilisena,
kuidas islandlased reageerivad sellele, kas see on ka
kuidagi tähenduslik, et sa just jõuluajal on sündimas? Ja loomulikult ma jälgin kõike põnevat, mis Islandil sünnib.
Et olen juba suviti Islandi giid ja pean ennast kursis
hoidma kõigega, mis seal oluliselt toimub
ja eks mul ole ka palju sõpru seal, kes,
kes mulle koha pealt infot jagavad, pluss siis kohalikud uudiskanalid.
Ja tõepoolest seal on jälle purskama hakanud vulkaan,
põhimõtteliselt seal purskab igal aastal vulkaan,
et viimased kolm aastat järjest on siis igal suve paiku,
siis seal sealkandis, kus praegugi vulkaan pursanud,
mitte küll kaua, noh, keskeltläbi mingi kuu
või nii. Ja nüüd siis hakkas uuesti, aga mingi üllatus ei
ole sellepärast et et juba juba paar kuud on sellest räägitud,
et on ohtlik olukord ja rindavicki linn,
mille lähedal mõni mõne kilomeetri kaugusel,
siis maapind siis avaneski kolme, nelja kilomeetri ulatuses. Et sealt evakueeriti juba paar-kolm nädalat tagasi kõik
umbes 3000 elanikku.
Nii et see oli ette teada ja oli ainult aja küsimus,
millal see juhtub. Kauniks jõuluehteks on need tulised laavakeeled. Purske, et ja kindlasti, sest et see paistab kaugele-kaugele välja,
seal ulatusid ju tulekeeled.
Mis seal sellest praost siis mitmest kohast korraga välja purskavad,
kuni 130 meetri kõrguseni ja see, see paistab kaugele.
Huvitav on ka selle selle vulkaani nimi,
et mis hakkab nüüd huvilistele ja uudiste lugejatele kõvasti
peavalu valmistama, et kui eelmine vulkaan 2010,
mis, mille tõttu vähemalt 100000 lendu, siis ei tõusnud õhku,
selle nimi oli ei, Jeff Atla jõgi siis nüüd on siis veelgi
keerulisem nimi on sünd, niuka kiiga, röödin. No see on, nüüd jääb kõigile koduseks ülesandeks see,
see selgeks õppida, kellel huvi on.
Aga Island on tõepoolest täiesti eriline maa seal merede taga,
seal nad on sajandite kaupa omaette elanud.
Ja ka jõulukombed on seal üsna eripärased seal seal,
mis seda tavapärast jõuluvana suure kingikotiga niisugusel
kujul ei olegi. Ja et sellist meie meile tuntud jõuluvana traditsiooni on
seal tõesti vähe ja jõuluvana asemel on seal hoopis
rahvapärimusest aastasadade tagant jõulusellid.
Kes on siis sellise hiiglase kurja hiiglas,
muti kriila lapsed, aga otseselt jällegi hiiglasteks neid ei peeta.
Et ju nad on siis mingisugused sellised imelikud olevused,
tavaliselt kujutatakse neid suhteliselt moodi kaltsakad,
riides, habemega, sellised tegelased ja islandi pärimuse
kohaselt hakkavad nad 12. detsembril tulema 13 tükki,
neid kokku on iga päev tuleb siis üks kuni siis jõuludeni
välja ja siis hakkavad jälle tagasi minema ükshaaval,
nii et kuuendal jaanuaril kolmekuningapäeval siis läheb,
läheb viimane tagasi ja jõulu jõuluperiood on siis sellega lõppenud. Mida nad teevad, kui nad inimeste seas on?
Nad on sellised kiuslikud vanamehed. Ja seda iseloomustavad nende nimed.
Näiteks siis esimene, kes tuleb 12. jaanuaril,
on siis kange jalg, et siis. Puhu jalgadega kangete jalgadega, et igal juhul kas on siis
mingi iseloomulik omadus või siis mingi tegevus,
mis neid iseloomustab.
Teine jällegi on siis kylge köirehk piimavaras,
tema varastab ära, kui on talus lohakile jäetud mingit piimamanner,
kui midagi.
Kolmas on stuubürähk, jupats, kes on lühike
ja jässakas ja varastab panna, et, et palju on üle ülejääke
sealt lakkuda. Et ja siis on veel poti kraapia samamoodi sisse,
et kui ei ole ilusti puhtaks pestud nõud,
siis siis need jõulu jõulusellid siis koheselt parandavad
selle olukorra ja mõni siis ka on ühe nimi on uksepauguta
ja et kui olnuks teatud paokile ja paugub,
siis on selge, et uksepauguta on käinud.
Ja täna ma vaatasin, et tänased täna peaks tulema siis
aknast piiluja. Et siis kui kardinad ette tõmbamata või midagi,
siis võib seal näha mingisugust Kas need jõulusellid kingitusi ka toovad?
Nad on jätnud seni sellise suhteliselt kummalise
ja võib-olla veidi pelutava mulje. Ja et kingitustega pigem ei ei seostata,
et nad on sellised krutskid, krutskid, tegijad kes loovad mingit,
ütleme seda jõulumeeleolu või, või annavad seda tonaalsust.
Selle kahtlemata perioodile. Aga tonaalsust annab veel üks müütiline tegelane,
ma olen kuulnud Islandil jõulukas. Ja nende jõulusellide emal trollina Kriylal on siis
hiiglaslik must kass.
Jõulu jõulukas on ta ongi ta nimi põhimõtteliselt.
Ja temaga nad siis jõuluajal käivad, käivad ringi ja,
ja püüavad koti.
Pahasid lapsi, lapsi, kes on aasta jooksul halvasti käitunud.
Muuseas, üks moment veel siin, et jõulude ajal oli,
oli, oli siis kombeks kinkida Islandil uusi uued riided ja,
ja küünlaid, küünlad vanasti tehtud rasvast,
nii et need võis, võis ka süüa. Muuseas siis üks ühe selle jõuluselline nimi on ka siis küünlanäppaja.
Aga et kui, kui ei olnud jõuluajal uusi riided seljas,
siis võis gaase, trollid kriila kinni püüda
ja muidugi, mis ta teeb, on siis, kui keedab,
keedab kuskil ära ja sööb ära siis lapsed.
Et suhteliselt süngem vaatenurk jõuludele Sislandi pärimuses. Selline põnev jõuluelu käib siis Islandil?
Meile jah, tõepoolest üsna kummaline.
Aga kui me räägime nüüd üldse Põhjala ja,
ja sedakaudu siis ka Islandi jõulu jõulutraditsioonide kujunemisest,
ma ei tea, kuidas nad Islandil nii ära on vähendanud.
Aga, aga, aga üleüldse, Põhjamaades, Skandinaavias tekkis,
tekkis see püha ju nagu meilgi, ilmselt pööripäeva tähistamisest. Ka ikka ikka pööripäeva tähistamisest sellest,
et valgus võidab pimeduse.
Meilgi on siis kas vist täna öösel on siis kõige pikem öö,
nüüd on nii vist küll jah, ja kõige lühem päev
ehk siis pärast seda päevapäev ja öö foto ei,
vabandust sind.
Ärme detailidesse lasku, ärme lasku, jah,
mul läks sassi see asi, et põhimõte on see,
et päike võidab, pimeduse päevad lähevad jälle pikemaks
ja seda siis tuleb tähistada. See oli pidustuste aeg.
Muinaspõhja võib ka öelda, et põhjagermaani traditsioonis
üldiselt ja ka meie põhimõtteliselt kuulume sellesse kultuuriruumi.
Et ei tasu alahinnata, et me kuidagi kõrvale jäime,
sealt meil olid ikkagi skandinaavlastega tihedad sidemed
kogu aeg tõenäoliselt, et meie jõuludel on sama juursõna
sõnal jõulud, siis nagu siis skandinaavia Juul islandi
keeles jõul. Sa siin mainisid, et kuidas nad nimetatav traditsioonid ära
väändusid selle kohta nagu ka selle sõna,
et kui mujal Skandinaavias, Juul ja Islandil jõul,
et Islandi asukoht isoleerituna üksik saar keset et
Põhja-Atlandi ookeani, et kuna siis nad on nii isoleeritud
ja suhtlust teiste kultuuridega palju vähem mõjutusi,
palju vähem, siis siis kujunesidki neil sellised
isepärasemad traditsioonid võib-olla. Aga tulles tagasi selle algu paraja sõna juurde,
siis noh, seda täpselt tähendust aegade hämarusest ilmselt,
et keegi keegi välja välja ei tiri.
Aga, aga nii nii meie jõulud kui ka siis Skandinaavias on,
on samast, samast tüvest ja tähistavad pööripäeva perioodi,
kui, kui oli aeg pidutseda, sest päevad pikemaks samuti,
siis tehti suurul Kloomi lihaks, sest ei jaksatud kõiki
loomi üle talve pidada neid sööta. Ja, ja siis tehti, tehti, oli palju liha saadaval,
mida siis oli hea siis ühelt poolt jumalatele ohverdada,
teiselt poolt pidusööke korraldada, vaeseid abistada.
Ja see abistamine siis ka haakub selle kingituste tegemisega
ka need kingitused olid ka juba nii-öelda kingitused olid ka
juba juba muistses jõulutraditsioonis ja,
ja võib öelda, et kristlus tegelikult võttis selle paganliku
traditsiooni üle ja, ja see nad sulandusid põhimõtteliselt kokku,
aga kristlus jäid nii-öelda alles võttis,
võttis selle selle muinasmuistse traditsiooni üle ja,
ja integreeris iseendasse. Kui hästi me tegelikult teame, mida muistsed Põhjala rahvad
ja viikingid omal ajal jõulude ajal tegid on mingeid
selliseid usaldusväärseid allikaid, kust need,
kust see teave pärineb? Eks on, on ikka, et meieni jõudnud rahvapärimused aga vana
vanades tekstides saagades on, on mõningaid kirjeldusi.
On teada, et on siis näiteks olnud selline termin nagu jõulu,
puu või elupaik, see tähendas seda, et raiuti maha üks
võimalikult suur igihaljas puu ja siis siis selle,
see palk või tüvipuutüvi siis otsast hakati põletama
ja see pidi põlema 12 päeva, kuni siis tänase
kolmekuningapäevani välja ja tükike võib-olla ka järgi jääma,
et millega süüdati järgmisel aastal siis uus uus jõulupuu. Samuti on teada siis jõulu jõulusokk, jõulusokk ohverdati
ning see oli ikka päris sokk siis?
Jah, mitte mitte, mitte mitte see, mis jalga käib,
vaid ajaka. Loom ja tema kohta arvatakse, et on seotud sellega ühelt poolt,
et jõulu jõululaupäeval liigub päike Kaljukitse tähtkuju
kuju ja, ja see on siis nagu omavahel aegade hämarusest seotud.
Aga samuti siis seda, et et muinaspõhja jumal,
hoor sõitis ringi. Rakendis, mida vedasid kaks sokku või kitse
ja ta nende soku ribana oli see, et, et et aeg-ajalt
sõidavad ära, kuidagi nälg oli majas ja,
aga luid ei tohtinud puutuda.
Et kui, kui ta nagu luud hammustaks, siis sokk sünniks küll uuesti,
aga Lombakana, et ühesõnaga need sokud taas sündisid siis hommikul,
kui ta õhtul ära sõi.
Et sellised sellised sokud ja siis ühesõnaga,
et see võis olla seotud siis selle muistse jõulusoku traditsiooniga,
aga ka see, et siis Skandinaavias meisterdati tihti
viimasest Vilja vihust soku kuju nagu nukk
või midagi sellist mis pidi head viljaõnne
või saaki järgmisel aastal tooma. Ning tänapäeva on see jõudnud samuti, et õlekõrtest,
näiteks Rootsis tehakse sellised hiiglaslikud sokukujulised
skulptuurid paljudes linnades väljakutel on need seal väljas,
et see on ka jõudnud siis muinaspõhjatraditsioonidest tänapäeva. Jõulusokk, nagu ma enne püüdsin viidata,
see on ka siis Eesti traditsioon, see on ka Eesti. See traditsioon, et nagu ütlesin, et me põhimõtteliselt
kuulume samasse kultuuriruumi põhjal, aga ja,
ja meil, aga meil siis on, on see tänapäeva säilinud
jõulusokuks jooksmise kaudu, et eriti Läänemaal
ja saartel, mis on võib-olla siis ka ajalooliselt rohkem
olnud Skandinaavia mõju all.
Ehk siis, et umbes nagu mardisanti joosti kadrisantide
samamoodi siis ka jõulu, jõulusant ja, ja lihtsalt
maskeeritud sokuks käidi talust tallu, lõbustati pererahvast,
pisardati naisi veega lauldi ja, ja küsiti siis mingit
annetust või midagi süüa või juua selle selle eest,
et see meie meieni on. Eestis selle sellenäolise jõulusokk jõudnud. Kas see jõulupalk, millest sa rääkisid, mis pandi ühest
otsast põlema ja, ja põletati siis peaaegu teise otsani
välja kas see võib olla ka meie jõulupuu eelkäija kuidagi,
et noh, see, meil on küll lokstega ja ehetega Mõlemaid Anbari sees see võib olla, aga see võib olla nõuaks
sellist doktoritööd, et seda kindlat kindlalt väita või,
või mitte väita, aga siin on oluline võib olla see,
et, et tegemist on siis igihalja puuga ja igihaljas puu
okaspuu siis kuidagi võidab selle tavapärase sünni
surmatsükli lehk, lehtpuud viskavad lehed maha,
aga, aga okaspuudel jääb alles ja see kuidagi on,
on sümboolne. Eks kogu selle jõulumelu ja nende talitlust.
Eesmärk vist oligi päike nii-öelda tagasi meelitada,
et eto tulekesi säraks jälle ja tooks meile suve. Ja absoluutselt ja see on juba aegade hämarusest ka teistes kultuurides.
Me võime rääkida ka vanast Roomast, kus oli jõuluajal
Saturnaalija pidustused kus samamoodi siis oli,
oli seos pööripäevaga.
Ja kus siis pidutseda pidi päris pikalt järjest
ja pöörati korraks ka ühiskonnakorralduse pea peale,
nii et orjad ja peremehed vahetasid kohad,
söödi, joodi mõõdutundetult ja ja nõnda edasi. Ja võib-olla osalt siis kristlik jõulud.
Traditsioon kui Kristuse sünd.
Juhtubki sellest, et taheti seda ülemeelikud pidutsemist
kristluse saabudes siis kuidagi Kristlikesse kanalites suunata,
et pidutsega küll, aga teeme nüüd nii, et see on Jeesus
Kristuse sünni jaoks. Kas mõni muinaspõhja jõululaul on ka meieni kandunud või? Ma ise ei oska selle kohta näidet tuua. Et laulu kujul siia, jään siin vastuse võlgu,
mina ei tea.
Küllap nad midagi ikka laulsid seal, küllap tuli lõkke ka
lisaks sellele põlevale puule?
Jaa jaa, ka see traditsioon on, on ka tänapäeva kandunud,
aga siis aastavahetuse ööl tehakse Islandil laialdaselt lõkkeid.
Et mis, mis samuti ju sümboliseerib siis seda valguse,
valguse võitu pimeduse üle. Sa ise oled ka omal ajal mitu aastat järjest Islandil elanud,
ta on sattunud sinna kindlasti ka jõulupühi.
Kuidas tundub, nii-öelda välisvaatleja pilgulase noh,
peaaegu tänapäevane siis Islandi jõulutähistust Jah, et ma ei saa siin ennast eksperdiks pidada,
kuna ma õppisin ja elasin seal 90.-te alguses?
Jaa jaa, aga, aga niipalju siis, kui kui ma ise olen kogenud ja,
ja kohalikud mulle mulle rääkinud, siis on,
on üldiselt niimoodi Jõulupäeval siis kell kuus löövad üle Islandi kõikjal
kirikukellad ja siis inimesed on reeglina siis
perekondlikult Kokkutulnud kodus eelnevalt on,
on nühitud puhtaks iga nurga taga et jõulukas kodu kodu
ja läikima ja siis istutakse pidulauda ja,
ja, ja süüakse siis ohtralt ja, ja kujun toodud kuusk,
selle Allan kingitused ja üks üks siis perekonnast võib-olla
siis perepea, aga võib olla ka keegi teine,
siis, siis jagab need kingitused laiali pärast pärast seda pidusööki. No tänapäeval siis õnneks islandlased saavad ka kingitusi. Ja, ja on on ka see nii-öelda tavalise jõulusokikomme,
ehk ehk siis alates sellest ajast, kui need jõulusellid
tulema hakkavad, et, et siis võib, võivad lapsed riputada
kuskile villase soki, mille sisse siis ilmub mingi väikene
pisike kingitus akene. Aga tänapäeval nad jõuluseljad ikkagi toovad väikesi kingitusi.
Jah, noh, see on selline selline jah, kas,
kas nüüd nemad, aga vanemad panevad muidugi,
ja. Ega need, ega need sellid ikka ei too,
nemad, nemad on, nemad on nii-öelda kurjad omapärast edasi.
Aga kas mis on Island lastel siis toidulaual räägiks,
võib, küsin õieti üle, et kas kas nad verivorsti ka tarbivad jõuluajal,
nii nagu meie meil järgmine. Saate teema puudutab natukene seda, seda just seda toiduainet. Ja et verivorsti täitsa süüakse, et, et see on selline ka
selline rahvapärane toit, aga kuna ma ise ise verivorsti
austaja ei ole, siis ma ei oska pikemalt selle kohta rääkida.
Aga traditsioonilistest toitudest võib veel välja tuua siis
mädandatud rai kala, näiteks UFO või fermenteeritud Egalamis.
See kõlab. Päris vingelt, aga ta on proovinud, aga ei,
rai kala ei ole, aga seest haikala palju-palju kordi,
et endalgi jääkapis praegu veel suvest kaasa toodud,
et alati saab ka natuke kaasa toodud, et siis oma külalisi ehmatada. Vot niisugused on siis jõulud Islandil nii
traditsioonidepäraselt kui ka kui ka tänapäeval
ja rääkisime ka natukene Põhjamaadest laiemalt ajaloolises plaanis.
Ja suur aitäh tulemast siia saatesse täna Askar alas Islandi
kiit ja Islandi tõlkija aitäh kutsumast. Söömine ja joomine on teema, millest nüüd lähemalt hakkame
jälle rääkima.
Sest käes on just täpselt sellenimelise rubriigi aeg
huvitaja saates.
Ja minu vestluskaaslane on meditsiinilise biokeemia
professor Mihkel Zilmer.
Täna räägime täpsemalt ühest niisugusest väga tuntud ainest
metallilisest ainest, nagu seda raudraud on tuntud oma
tugevuse poolest. Ja siit võib tekkida ka kohe küsimus, et kui inimesel on
kehas rauda parasjagu, siis peaks tema tervis ka olema
korras ja keha funktsioneerima täiesti laitmatult. Kui me küsime niimoodi, magneesium on vajalik,
kaltsium vajalik, kõik on õige.
Aga rahaga on selline olukord, raud istub mõningates
sellistes kriitilistes kohtades, kus temaga probleemid on
eluohtlikud lausa.
Ma toon ühe näite, kõik raadiokuulajad teavad,
et et meil on erütrotsüüdid, punalibled,
nendes on emo globi. Vot see emoglobiin seob hapnikku ja seda siis kopsudes seotuna,
viiakse kudedesse ülimalt tähtis asi, ilma selleta ei eksisteeriks.
Kui nüüd küsida, kes seal on põhimõtteline tegija,
siis selles hemoglobiin is on selline üks osa,
mida nimetatakse keerulise nimetusega heem.
Hemoglobiin on valk osa, milles on raud ja mõtlesin raud
ongi see tegelane, kes hapniku endale külge seotud.
Sellepärast, kui ta arst määrab hemoglobiini taset
ja ütleb, et hoidjana madal, siis see on teatud signaal
sellest põime natuke hiljem rääkida. Nüüd teine koht.
Meil on vaja toota energiat, metaboolse energiat,
ATP ütleme lihtsalt selle tootmiseks on sellised ülekanded
Ortaliseks vaja niuke üle kanget ehituselt istub Kraudsee
raua valentsi, muud abil kantakse üle need jälle.
Kui raua defitsiit on raud defitsiitne aneemia,
siis on seal ka teatud probleemi.
Nüüd edasi. Paraku, kas inimesed tahavad mitte eriti eakamatele inimestele,
aga teistel tuleb aeg-ajalt võtta mingisuguseid ravimeid,
ravimeid tuleb organismis kahjutuks teha lõpuks vot selles
kahjutuks tegemisel väga paljude ravimite jaoks töötab üks
spetsiaalne ensüümkompleks, mille koosseis on ka raud
ja raud mängib seal väga tähtsat rolli.
Need on nüüd kolm väga olulist asja, mida ma eriti tahaks toonitada.
Vot selles mõttes, kui edasi veel minna siis põhimõtteliselt
peaks nagu rauda korralikult saama ja ei tohiks olla raua defitsiit. Et põhimõtteliselt raud on tõesti eluliselt tähtis element
seotud meie meie väga põhiliste ainevahetusprotsessidega. Ja meie talitlusega lihtsalt teisiti ei ole võimalik.
Nüüd mis teeb asja omapäraseks, on see meie,
organismis ei tohi raud olla vabana.
Kui ta vabaneb, siis ta on äärmiselt tugev oksüdatiivse stressitekitaja,
seetõttu raudtee antakse nagu pildinud käest kätte.
Nüüd loomulikult tekib küsimus, aga kuidas me toidust saame?
Toidus on raudtee niimoodi kahel kujul.
Üks on selline spetsiaalne raud, millel,
mis ei ole mingis kompleksis hästi imenduv kompleksi
ja teine on niinimetatud Eeemmeraud. Ma pean sellist terminit kasutama.
Helle Raudnäiteks lihasverivorstist toodetes maksast,
kui me tarbime seemendusretseptorite kaudu,
imendub päris kõrge kliendiga, nüüd see mitte eemiaga.
Raud on taimsus kraamist.
See pagan võtaks süsteeme. Kas see heemne on siis seotud selle eelmainitud heimiga,
et loome on siis loomaverest? Seda me teeme ka sellepärast, et kui me verivorsti sööme,
sööme maksab edasi, siis me tahame sealt sedasama.
Kas EMO Glogeenivaim Ülo Glogeeni vastavalt siis perest
tuleb ka mingi kogus hemoglobiini erostrateegiatest sedasama
eelne raud ja ja aga see imendub seedetraktist hästi,
no mitte sajaprotsendiliselt agad, kuni isegi 30 protsenti.
Aga igaveses taimedes olev raud ei imendu hästi mingite
spetsiaalsete komplekside külge küljes ja me ei saa hästi kätte. Nüüd, kui me võtame kogu segatoidu kokku,
siis. Meil oleks vaja saada, et me saaksime 10 milligrammi rauda.
Kuna imendub umbes keskmiselt 10 protsenti,
siis hakkame võtame telleemsemiteetse kokku toiduna siis üks
milligramm jõuabki verre 1900 milligrammi.
Me Me vajame iga päev, et tuleks raudselt verre. Ahah ja kuidas me peame siis vaatama, kuidas koostama oma
menüüd nüüd jõuluajal muidugi.
Verivorst, jah, tõepoolest see võiks olla siis üks rauaallikas. Jah, ma kohe teada ka selle, et küsimus on nimelt selles,
et kui inimene läheb arsti juurde, ei pruugi alati olla
haiguslik probleem, siis tehakse selline analüüs,
nagu nimetatakse üldveri.
Üldveres on palju sellised näitajad, see on klassikaline analüüs,
seda mingit eraldi sealt välja valida, seal on üks,
näitan alati hemoglobiin ja kui arst vaatab perearst vaatab,
et okei elanema Klabiiliga kõik korras siis ei olegi nagu küsimust,
kuid üsna tihti ta leiab, et hemoglobiini tase on selle
normi alumise piiri lähedal ja võib-olla mõnel isegi alla normi. Nüüd see ei tähenda seda, et kui ta on seal normi alumise
piiri lähedal siis tuleks kaja hakata rauatablette võtma,
tähendab kõige esimene asi, mida head sõbrad tuleks alati teha,
vaadata teie söömiseks oleksid need väga head rauaallikad,
vägevad rauaallikad, kordan veelkord, on kõik sellised asjad,
millest raudtee väga hästi imenduv, noh ütleme näiteks maks maksab.
Et verivorst, neerud, linnuliha, nii edasi,
eriti muidugi vääril tooted. Nii et selles mõttes mul alati mõnusalt öelnud,
et jõulude ajal toimub üldrahvalik rauadefitsiidiga
võitlemine kui nii-öelda tena võitlemine kasutada.
Nüüd kui me küsime, et kas neid inimesi,
On palju maailmas ja ka Eestis ikkagi on päris oluline arv,
kellel on raua defitsiit, raua defitsiitne aneemiat.
Meid on päris palju, minu jutt on alati see kõigepealt pange
oma söögikorda ja kuidas siis ei saa ema globini väärtusi
nii nagu vaja oleks, siis tõesti tuleb karava tablette kasutada. Aga seda ainult arstlike nõuannete järgi,
sest ma veel kord kordan, liibia nagu annata rauda,
kuidagi seedetrakti mingi tableti või siirutina seal vabana
ja ta on väga tugev konsultatiiv ja stress on nii et selles
mõttes on vajalik siin rauatablettide või siirupit
kasutamisel ikkagi arstlike nõuandeid. Mida peaksid arvesse võtma rauaga seoses taimetoitlased
ja eriti veganid? Ma seda teemat väga ei puuduta, sellepärast et üks maailmas
tuntud inimene Me olime, ütleks, ütles Need,
inimesed on kaotanud reaalsustaju pole minu asi,
aga loomulikult nendel käib hektar, kui nad arsti juurde
lähevad või saavad väga relevantsed toitumisnõustaja,
kes on meditsiinilise taustaga nõusid meile loomulikult
soovib tarvitada rauapreparaate hõik andis juhin tähelepanu,
need on väga tõsised seedetrakti limaskestad Micraattude
nii-öelda jaoks probleeme tekitavad, nii et see valik on selline,
kas süüa mõistlikult mitmekesiselt või siis tuleb kasutada
tablette ja mitte ainult raua puhul. Küll ma tahaks asja öelda veel seda, et vaadake
põhimõtteliselt praegu toimub võltskampaania,
mingi ministeerium teeb ja see oli kampaania kestab selliste lausetega,
teate, kui te sööte korralikult otentaani
ja nii edasi, siis teil ei ole toidulisandeid üldse vaja.
Head sõbrad.
Need, kes seda kampaaniat teevad nagu Priit,
sa tead, ma olen väga tubli ära. Tegelikult teevad suhteliselt suure eksituse seal
põhimõtteliselt selles on asi õiged, ärge ostke suvalisi
toidulisandeid suvalises kohas ja hakake neid lihtsalt tarvitama.
Kasutage tipptoidulisandeid poodide, mis asjad need on.
Kuid ma juhin tähelepanu, ei saa öelda, teate,
kui me tasakaalustatud sööme, siis saame kätt,
ei ole vaja ootamatult D-vitamiini juurde manustada,
ainult kuulub ka juttu olnud ja siis on tal need,
kellel on kerge aneemia, nendel ravdaigutame aja majandust,
see on ka jõudega lisanud natuke eakamatele inimestele vaja
p 12 juurde manustada. Täiesti kindlasti võib süüa ideaalselt, see on ka ju toidulisand.
Nii et ärme nüüd ühe mütsiga kõike maha lööme.
Aga mõte on muidugi selles mõttes õige, ma toonitan,
et ei ole mõtet lihtsalt uisapäisa võita,
osta toidulisandeid suvalisi suvaliste firmade oma,
mis ei pruugi üldse olla see, mis on.
Aga ma veel lõpuks ütlen, Priit seda, et,
et kui ma nüüd mõned arvud on mitmed meelde,
et pange tähele te saatepäevase koguse rauda,
kui te sööte ühe normaalse suurusega verivorsti. Kui te võtate seafileed, mis on kuumtöödeldud umbes 50 grammi,
mis on suhteliselt väike tükk, te saate selle kogusse,
mis annab meile vajaliku koguse rauda verre.
Kui võtad näiteks ütleme, sööte 100 grammi maksa,
maksa toodanud taotlete raua kätt, loomulikult panustavad ka
taimset kraami sinna, nendest imendumine on väiksed,
nii et ega need kogused toitu, mida tuleb süüa,
ei ole suured selleks atravda piisavalt saak. Aga rauaga tasuks väga tõsiselt ikkagi olla ettevaatlik,
ma toon lõpuks näite.
Te võite lahti võtta.
See ei ole reklaam, minu kodulehekülje normaalne söömine
seal on pikalt seletanud, miks on raud vajalik selleks,
et D-vitamiinist tekiks see vorm, mis meid aitab.
Vaadake, kuulake seda, kui inimesel on raua kas
või varjatud defitsiit, siis ei ole piisavalt võimalik
tekitada hästi töötavat vitamiin D3 raud on tubli tegija,
aga karta ei tasu reguluga. Ärge kartke, liigselt ei söö need.
Kui te küsite nüüd niimoodi, et kui kuula küsib,
et kas ma võin veerega, aresti, natuke muia,
muul ajal ka süüa, absoluutselt mõistlik veretooted on
mõistlik süüa ka muul ajal.
Noh, tõesti harvem ütleme võib-olla kuus korra kaks,
aga sellega te annate parima rauaallika. Veretoodetes tuleb kohe meelde, mis aasta läbi saadaval.
Apteegis on hematogeen. Võimatu keenud see vahend tõepoolest, et kui nüüd keegi ütleb,
et vot ma ei taha seda verivorsti või ma ei söö,
maksab ja nii edasi, nii edasi, siis on jah,
tõesti väga head, sa mainisid, tematage ja nii võib kasutada
ja nad on, on tubli tegija.
Aga milleks Emmatogeen, kui kui tükike punast liha 50 grammi või,
või väike verivorst või võitükike maksa toodet
või maksapasteeti maitseb vist oluliselt paremini,
kui ehmatad veel. Aga emat agent sobib jah. Kui hematogeeni liiga palju süüa, ma olen kuulnud ka,
et raua liiasus on ohtlik. Raua liiasus on ohtlik ainult nagu teate,
et me olemegi looduse objektid loodusele loll inimene ei ole
inimese ainevahetusele Taloll tõttu.
Meil on väga hästi organiseeritud.
Niipea kui me saame nüüd natuke rohkem, ütleme eriti juhtub see,
kui hakatakse tablette kasutama, siis max tõstab üles ühe majaka,
nimelt nimetusi nimetama rahades tõstab üles valgusünteesi,
mis lükkab raua imendumise alla. See tähendab seda, et kaitse on olemas, nii et selles mõttes
sellise veretoodete või ehmatav geeniga ei õnnestu küll. Aga vot mulle väga meeldib, et kuigi need sugusid,
tehakse nüüd võrdseks, mul ei ole midagi selle vastu,
ma ei tegele selliste teemadega tõesti on võrdsed siis
natuke on üks selline huvitav asi, kui sa ütlesid,
et äkki saab liigselt palju loodus on läinud väga ilusti ette.
Need organismid, mis annavad aluse järgmisele elule,
noh, ütleme naisorganism on paremini kaitstud Rauallistada vastusest,
neil toimub fertiilses eas, toimub menstruatsioon,
milles väljutatakse päris palju verd. Viiakse välja ka rauda, see tähendab, tekib defitsiit,
aga see tähendab seda, et kui ta tuleb asemele rohkem,
siis ei ole probleem. Aga nüüd me siis teame, et kui me istume jõululauda
ja sööme verivorsti, siis saame päevase annuse rauda sealt kätte.
Ma arvan, jõuluajal mõni päev isegi mõnikord on vaja
mitmepäevaannuse oma taldriku pealt kätte. Ma ütleks ka veel ühe asja head sõbrad, et jõulude ajal
tuleb Mihkel päris nii-öelda usinasti lauas olla,
nakas meeldib olla või mitte ikkagi paratamatult.
Jätke üks asi meelde.
Meie organism ei ole nii päev, ärge kartke seda jõulude ajal
mõnikord sööte natuke rohkem mõnda alati muigama see,
kui hakkavad tulema need hoiatused ja kirjadel. Vaadake, ainevahetuslik poolt, see lühikese aja liigsöömine,
ütleme jõulude ajal siin paar-kolm päeva on ikka veel kord tähele,
ei jäta teile mitte mingisugust kahjulikku jälle jah,
kui te olete liiga täissöönud, tunnete rasket tunnet,
aga ainevahetuslik see probleeme ei tekita.
Nii et selline lühiajaline meie organismi jaoks ei ole küsimus. Nii et nüüd oleme raua teemal ka jälle natuke targemad kui enne,
mõned võib-olla isegi palju targemad.
Aga praegu ajasin rauast juttu Mihkelt, Silmeriga,
meditsiinilise biokeemia professoriga ja rubriik kannab nime
söömine ja joomine. Nüüd aga on rahvusringhäälingu Tartu stuudios kuuldel saate
uudis pluss toimetaja Lauri Varik, tere.
Tervist. Nii on.
Kuidas tänased saate teemad on kujunenud. Kujunenud nii nagu siin praegu maailmas sünnib nende
sündmuste põhjal ja ikkagi ka selle põhjal,
mida inimestele ehk oluliseks pidada, ehk siis räägime
ikkagi natuke veel muredest enne, enne pühi milleks üks on
sellised pahatahtlikud inimesed, petturid
ja kelmid, keda ikkagi Eestis kas nüüd just ringi liigub,
aga kes kasutavad selleks üldiselt telefone
või siis ka veebivahendeid tänapäeval? Ja kahjuks on ka ikkagi inimesi, kes jäävad uskuma nende jutte,
ehk siis järelikult Nad suudavad seda ikkagi väga usutavalt teha,
ehk siis siin viimased andmed.
Politsei sõnul tulevad Kagu-Eestist ja Viljandimaalt kus
politseinik Ena end esitlenud kelmid küsivad inimestelt isikuandmeid,
PIN-koode ja seeläbi ka nende raha, aga kes siis täpsemalt
ja kuidas pettureid ära tunda, sellest politsei esindaja
saate alguses täna juttu teeme. Ja veel räägime sellest, et osad inimesed ikkagi ei suuda
oma tulusid ja kulusid tasakaalus hoida,
siin inimeste maksehäiretega ja ka võlgnikega tegelev
ettevõte aktiva finantsgrupp on teinud ülevaate olukorrast
ja ütlevad nad seda, et kuigi võib-olla võlgnike arv Eestis
vaatamata keerulistele rasketel aegadel oluliselt ei kasva,
siis võlasummad küll kasvavad, ehk siis kahjuks tõenäoliselt nendel,
kellel juba on need võlad olemas ja siin näiteks sel aastal
on keskmine võlasumma tõusnud poole aastaga 3600 euro pealt
4400 euroni, aga kes ja miks sellisesse võlaorjusesse
võlaspiraali langevad, sellest siis saate teises tunnis täna
juttu teeme ja kahest välisteemast ka maailma sellise
tähelepanu keskme on saanud ikkagi oktoobri algusest alates
Lähis-Idas toimuv sõda Iisraeli ja Hamasi vahel. Millised on viimased arengud seal, räägib meile Merili
Arjakas Kaitseuuringute keskusest ning võtan ka ühendust Islandiga.
Rääkisite teiega siin, tänasin sellest vulkaanist.
No viimased uudised ütlevad, et olukord on seal õnneks
siiski rahunenud, aga kuidas siis kohalikele see olukord tundub,
võtan kõne Reykjavikis elavale Tui Hirvel,
et tema vahendaks siis neid kohapealseid meeleolusid.
Taustajutt on ka omal kohal. Harri Tiido taustajutt.
Ja väga tore, et kaks saadet, siis sellise sisulise ühenduse
loovad ka omavahel Islandi kaudu.
Aga niisugused elulised ja aktuaalset teemat siis uudis plussis.
Kohe keskpäevaste uudiste järel aitäh, Lauri.
Aga huvitaja saates, mis nüüd kohe selleks korraks läbi saab,
kuulsime jõulude tähistamisest ja jõulutraditsioonidest,
Islandil ja ka mujal põhjalas, sealhulgas 13-st toredast
jõulusellist hirmsast jõulukassist aga ka raua vajalikkusest
ja kättesaadavusest oli juttu muuhulgas jõululaual leiduvast verivorstist. Ja neil teemadel ajasin juttu Askur alase
ja Mihkel Silmeriga, olen Priit Ennet ja helirida ajas
Marika Leetme.
Ilusat päeva ja head talvist pööripäeva kõigile juba homme. Puista tuul.
Vei kilpkeel meenub veel möödunu.
Talveebee laotab end. Soovin, et oleks selge üheskoos õhtuti. Kes targia loota paaridena? Erkki eks tagasi vaata, oi. Praegu. Muuta ta ei koor liiga. Möödunud mured võib saata. Inglile laiali laota, lume sees, tiiba. Loonud kaas. Kaasa soovitsee meelimate homme hakkangi.
