Taia tere, ilusat hommikut, head sõbrad,
huvitaja saade on alguse saanud, mina, saatejuht Jakob Rosin
stuudios helipuldis Marika Leetme.
Kuna on reede ja kell on saanud 10, null viis,
siis targemad ja teravamad raadiokuulajad juba teavad,
et täna räägime jälle tehnoloogia teemadel.
Google teatas eelmisel nädalal, et keelab ära inimeste
andmeid liigselt koguvad ja inimesi jälgivad küpsiste kasutamisel. Ehk siis veebileheküljed, kus me liikleme ei saa õige pea
enam siis neilt inimestelt, kes kasutavad Google'i Chrome
veebibrauserit siis andmeid koguda, mis see kõik kokku
tähendab ja kui väärtuslikud tegelikult veebilehekülje
omanike jaoks on külastajate andmed ja millised andmed,
need kõige väärtuslikumad on sellest me hakkamegi õige pea rääkima.
Meil on külas andmekaitse inspektsioonist Eleri Pilliroog,
kes on siis tehnoloogia valdkonna andmeturbeekspert. Ning saate teises pooles räägime me tarbeelektroonikast
ehk siis igasugustest teleritest, sülearvutitest,
telefonidest, kelladest, igasugustes muudes põnevatest vidinatest,
sellepärast et las Vegases leiab sel nädalal aset üks
suuremaid tehnoloogiamess CES 2024 ja sealt on tõesti
tulemas väga palju põnevaid asju.
Millest me siis räägime, muuhulgas me saame rääkida sellest,
kuidas tehisintellekt on nüüd pandud näiteks binokli sisse
ja räägime ühest häälega juhitavast tualettpotist,
ka sellised teemad tänases saates on, hakkame peale. Siis kuival uskeerbar jõudeks muutu.
Mäeleteistes jää, jää, ütled hetke, kiireim. Tundub, et et. Aga? Saame seal seal. Kaugel? Huulepulk peeglile jälgi. Kuidas? Sa ju ei? Muutu. Saame seal seal. Veel kaugel? Ma ei muutu. Sinu ja veel. Ei ole vast saladus see, et kui me käime internetis,
kasutame erinevaid veebilehekülgi ja mobiilirakendusi,
siis rakenduste omanikud saavad teada, mis me seal täpsemalt teeme,
kui lihtne see on ja kui keeruline see on,
on sellest me õige pea, hakkame rääkima,
ilmselt läheb keerulisemaks, sest et Google on sellel nüüd
lubanud ära keelata.
Kui suurt mõju see võiks avaldada? See on samuti üks meie algava jututeemasid.
Meil on külas Eleri Pilliroog, andmekaitse inspektsiooni
tehnoloogia valdkonna andmeturbeekspert,
tere hommikust. Kui nüüd seda teemat vaadata, siis me oleme kõik ilmselt,
kes me siin internetti kasutame, korra näinud,
vähemalt seda teada, et kui mõnele veebilehele minna,
et, et kasutame küpsiseid.
Mis asjad need küpsised on, miks neid sinna vajan? Veebilehed kasutavad erinevaid võimalusi selleks,
et aru saada, mida kasutajad Nende veebilehtedel teevad.
Ühed on, kas siis mis on nende eelistused,
kus nad käivad kus nad tulevad ja küpsis on siis üks võimalus,
kuidas seda jälgida.
See on siis selline väike tekstifail, mis salvestub sinu
seadmesse olenevalt, mis brauserit kasutad,
kas siis mõni vana kool veel internet Exploreri,
kuule kroomisafarid, neid võimalusi on palju,
aga jah, et kui sa mingisse veebilehte lähed
ja seal tõesti soovitakse sinu kohta andmeid,
siis võib peale seda nõusolekut või siis ka enne nõusolekut
sinu seadmesse salvestada. Väike hästi pisike fail, mille nimetus ongi siis küpsis. Mis, millised need andmed olla võiksid, mis on kõige suurem
huvi veebilehe veebilehe omanike poolt, et mida nad küsida
tahavad minu käest teada? No üks asi on see, mida neil on hädavajalik teha,
ehk siis selleks, et see brauser ja see veebileht üldse nagu
nende lahendusena toimiks, seal on igasuguseid,
võib-olla nii-öelda hädavajalikud näiteks eelistuste,
küpsised või, või autentimisi sellised, et see on nagu
konkreetselt hädavajalik sellele samale andmetöötlejale.
Aga kui me räägime nüüd veidi andmed on nagu selline
rahaline väärtus ja väga palju turundus on,
siin mängib rolli, siis soovitakse teada,
palju külastajaid on, kes nad on, mis need eelistused on
ja kuidas neile rohkem ja paremini reklaami siis sihtida. Ja sinna tulevadki siis mängu need kolmanda osapoole küpsised,
millest siis Google räägib, kus siis kogutakse just
selliseid andmeid, mis on vajalik näiteks analüütikaks
või siis reklaami teostamiseks. Ehk siis ütleme siis niimoodi, et need head hädavajalikud
küpsised on selleks, et kui ma näiteks käin Facebook'is,
et ma ei peaks iga kord kasutajanime parooli panema,
et ma lähen sinna täna hommikul käisin, homme hommikul lähen
ka siis mu arvuti mäletab, et mina minu üsna Facebook teab,
et sa oled, mina laseb mind sisse saanud tänu küpsisele.
Kui nüüd tõesti minna selle juurde, et need turunduslikult
küsimused on sealjuures ja kolmandate osapoolte,
kes need, kes need kolmandad osapooled siis on,
mina käin mõnes e-poes, ostan endale talvesaapaid. Sealjuures on nüüd mingisugune kolmas osapool velgi seal
mingit informatsiooni hakkab, kuidas see kõik kokku kuule. Ja no tegelikult Google ise on ka ju kolmas osapool,
kes vahendab erinevaid turundustööriistu,
aga noh, neid ettevõtteid ja, ja võimalusi on erinevaid,
alates Facebookist, Google'ist ja veel veel veel,
kes ka ise nii-öelda ehitavad üles mingeid küpsiseid selleks
et aidata turundajate eelkõige siis turundajate laga ka
teistele ettevõtte töötajatel, siis teha oma tööd
ja koguda infot erinevatest kohtadest välja nüüd konkreetse
selle enda veebilehe kohta ja, ja mis nende nagu eesmärk siin,
ega siin rohkem ei olegi, kui see, et saada teada
ega üks analüütika, mis võib-olla natuke pehmem selles mõttes,
et kohuke statistikat ega iga veebilehe omanik tahab teada
natuke rohkem oma veebilehe kohta, selleks et arendada. Aga see, et me nüüd kogume inimeste eelistusi
ja natuke profileerima oma kasutajaid see on nagu teine
selline teema, mida siis need kolmandad osapooled seda siis kasutavad? Ehk siis tegelikult ma võin minna mõnes mõnda veebipoodi
ja tänu kus ma kunagi varem ei ole käinud,
tänu nendele küpsistele nad juba teavad,
et mulle meeldivad.
Ma ei tea näiteks meeste talvesaapad rohkem kui naiste talvesaapad. Näiteks no ega seda infot kogutakse mitmelt lehelt,
kus sa kogud ja lõpuks, kui see tuleb ühtekokku kokku,
näiteks räägime Google analüütikast on ju siis see on üks
üks väga võimsaid on ju selliseid tööriistu siis ta kogubki
erinevatelt veebilehtedelt seda infot ja siis hakkab sulle
neid reklaame suunama. Aga miks see paha on, sest et ma lähen veebilehele veebileht
ütleb mulle, et meil on siin kõvasti küpsist.
Olete te sellega nõus või ei ole?
Ma ju annan ise selleks nõusoleku, miks Google nende
jälgimist või nende küpsiste kasutamist siis nüüd piirata tahab? No ma selle täpsustuse teenet praegu Google siis plaanib,
Neil on üldse selline suurem kuidas öelda privaatsuse siis
sämpoks ehk siis selline liivakasti initsiatiiv,
kus nad proovivad rohkem anda kasutajale võimalust enda
privaatsust kontrollida, see nüüd nende siis selline suurem
plaan ja siis 2024 aasta algusest tegelikult ainult ühele
protsendile kasutajatest see võimalus keelatakse ära
ehk siis automaatselt kolmanda osapoole küpsised on keelatud
ja siis hiljemalt 2024. aasta lõpuks soovitakse seda siis kõikjale. Noh, täna tegelikult on võimalus neid keelata,
aga ma saan aru, et see suund ongi rohkem see,
et mitte, et ma iga kord juba mingid salvestuvad vaid
automaatselt nii-öelda on juba kõik keelatud,
aga sa saad ka midagi ise lubada.
Et kui me räägime sellest, et kas üldse küpsised,
sellised on halvad noh tegelikult ega ei saa öelda,
et kõik on halvad, siin on rohkem selles küsimus,
et kuidas veebilehed ise teavitavad oma kasutajaid sellest,
et mis andmeid nad koguvad. See on ju ka üks andmekaitse inspektsiooni mõte,
et see oleks läbipaistev ja inimesed teaksid
ja tegelikult see on inimeste enda kätes,
anda see nõusolek või mitte mitte siis nii-öelda öelda andjad,
küpsis halvad muidugi andmete kogumist on palju,
aga lihtsalt, et see oleks teadlikum ja võib-olla niimoodi,
et ei toimuks varjatud seda küpsist ka andmete kogumist. Juba mõned aastad on tänu Euroopa Liidu otsustele siin
Euroopas erinevatel lehekülgedel olnud teated selle kohta,
et me kasutame küpsiseid.
Kui me sinna läheme, kas inimesed loevad ka neid teateid
või vahetuvad nendest eest ära? No tegelikult see küpsiste väsimus nii-öelda on üsna
tegelikult ma arvan, relevantne teema, et inimesed on väsinud,
sest igale poole peagu klikkima ja suure tõenäosusega
inimesed tegelikult ei loegi, millele nad nõustuvad,
aga võib-olla see on ka üks nagu nõudlikkuse momente,
et kasutajad ka ise, kui nad tahavad rohkem privaatsust endale,
peaksid suutma ka võib-olla rohkem pöörata,
kuhu nad, mida jagavad andmeid, sellest ka nende privaatsus. Aga tõepoolest tänu Euroopa algatust oli eelkõige siis
isikuandmete kaitse üldmäärusele on väga palju tähelepanu
pööratud sellele just et seda ei toimuks varjatult
ja inimesed saaksid ikkagi infot.
Mina võib-olla teadlikumale keeldun, pigem,
aga ma tean, et väga paljud inimesed pigem panevad selle
kliki jah, sest nad tahavad sellele sisule ligipääsu saada.
Aga nüüd ongi küsimus, et tegelikult võib-olla seal taustal
toimub liiga palju selliste andmete kogumist
ja seda andmeliiasust on ka. Et ühelt poolt jah, tuleb mõista nii inimest,
seda, seda kasutajat, aga teiselt poolt ka seda,
et kas tegelikult ettevõtted koguvad natuke liiga palju andmeid.
Liiga palju teavad minu kohta. Kui palju teie ehk siis andmekaitse inspektsiooni töölauale jõuab,
seda, et mõni ettevõte ikkagi natuke liiale on läinud,
selle inimeste andmete kogumisega ja küsib neid asju,
mida ta tegelikult küsima peaks.
Kui sa käid. No mitte ainult siis küpsiste nagu valdkonnas,
aga tegelikult ikkagi tuleb, et neid erinevaid kohti on
ja nii sotsiaalmeedias kui ka erinevates e-poodides,
et tegelikult ikkagi tuleb seda ette küll,
et kas siis kogutakse liiga palju või siis ei anta üldse
nagu teada, mida kogutakse, eksis, poolt,
jäetakse nagu see läbipaistvus tagamata.
Et ma ütleks, et see on mitte ainult isigent Eestis,
aga igal pool üsna suur probleem, et et andmeid on palju
ja teistpidi, mis ma võib-olla tooks veel välja,
see on ka risk tegelikult andmetöötlejale,
kui me räägime igasugustest andmelekete eest,
mis on ju tegelikult viimasel võib-olla ka hästi palju
Eestis välja tulnud, et kui neid andmeid on liiga palju ühel ettevõttel,
siis tegelikult sa võid olla ka risk riskiks nii-öelda
sest andmelekke puhul kõik need asjad on kellelegi
kolmandale kättesaadavad. Kui teadlikud võib olla ettevõtjad, on just nende andmete
hoiustamise osas just korra vaadata ka sinna andmete leket.
Andmelekete pooled.
Mina olen siin, nüüd näiteks väikeettevõtja,
tahan teha oma e-poemüüja, mingisuguseid tooteid,
loomulikult minu huvi on võimalikult palju teada selle selle kohta,
kes on minu klient.
Kas ettevõtjad, kelle valdkond on hoopis mujal,
oskavad siis oma klientide andmetega hoolsasti ümber käia? Ma arvan, et andmekaitse kui selline peaks olema iga ettevõtja,
olgu ta väike või suur, kõige esimene või üks esimesi prioriteete,
millele keskenduda, et kõike saab tegelikult teha ju
seaduslikult ja õiguspäraselt ei, ei pea nii-öelda nurk
nurkadest mööda lõikama, et ma arvan, et võib-olla see
hakkab mingites sektorites muutuma, kuigi meile ka
andmekaitse inspektsioonile, pigem on näha,
et, et ikkagi mingid valdkonnad ei pööra üldse tähelepanu
ja siis alles siis saame sekkuda või sekkutakse,
kui on nii-öelda ups, midagi juhtus. Et võib-olla siin on jah see mõte vaja välja öelda,
et andmekaitse on tegelikult iga ettevõtja üks ka suur
nii-öelda võlu või selline hea väärtus, et kui me
ettevõtjana tegelikult ka ju Google'i puhul võiks öelda,
et noh, võib-olla on atraktiivne, aga kasutajatele,
et nüüd saavad rohkem privaatsust.
Aga ettevõtja maine on ka selles mõttes seal ju küsimuse all,
et kui sa hoolid oma kasutajatest nende privaatsusest,
annad neile võimalikult palju infot, siis
ega sa oled usaldusväärsem nii-öelda kliendile. Aga ma loodan siiralt, et see hakkab muutuma,
meie eesmärk kindlasti inspektsioonil ei ole karistada
ja me teeme ennetust kogu aeg, aga küsimus ongi,
et, et ega, et andmekaitse, nii nagu sa ehitad oma näiteks
e-poodi üles, peaks olema seal Top kolme juures,
mida sa ära teed, mida sa läbi mõtled? Kui Google on andnud teada, et keelab kolmandate osapoolte
küpsiste kasutamise automaatselt selle aasta jooksul,
Apple on seda teinud siin juba mõned aastad tagasi.
Mismoodi on siis turg sellele reageerinud.
Ma tean, et kui Apple ütles, et see ei puudutanud mitte
ainult küpsiseid, vaid ka inimeste jälgimist mobiilirakendustest,
siis näiteks Facebook sai hästi kurjaks.
Kuidas tegelikkuses on veebilehed ja selline andmekaitse
andmekaitse valdkonda reageerinud sellele,
et nii-öelda veebilehitsejas tootjad ise suurendavad seda
privaatsust ja seavad takistusi sellele inimeste jälgimisele,
muudavad tegelikult võib-olla ettevõtja jaoks olukorda
natuke keerulisem. Üks ettevõtja vaatest kindlasti see tekitab nagu pigem
võib-olla pahameelt, et ka Google'i enda plaan oli juba 2021
juba välja hõiganud aga sellel hetkel oli väga palju
vastuolulist ja sellist, võib-olla negatiivset vastukaja
suurtelt ettevõtetelt, mistõttu nad lükkasid seal edasi
ja ütlesid, et nad annavad siis kaheaastase üleminekuaja.
Et tegelikult ütleme nii, et suurte ettevõtte poole pealt
teeb need ilmselt väga murelikuks, et neil võivad kaduda
mingid võimalused ära, noh, ütleme nii, et andmekaitse
inspektsiooni poolt me ikkagi tervitame seda,
kui antakse rohkem rohkem privaatsust ja otsustusõigust
kasutajatele kasutajad peavad seda ise lihtsalt ära kasutama
nii-öelda ise seal otsusega tegema. Et ma arvan, et noh, see see, et seda tehakse,
samas ma ütlen ka seda Google'i kohta, et on ka juba
kriitikuid olnud, kes ütlevad, et see Google'i plaan
võib-olla on see ikkagi nagu selline natuke omakasu ka,
sest neil on kui enda ju Google analüütika
ja enda küpsised sama moodi, et võib-olla on rohkem,
siis püüavad ka võib-olla konkurentsi välja suretada,
me ei tea seda, onju, aga lihtsalt, et, et selline väike
kahtlus kriitikutel on, et kas see Google'i plaan üldse
sellisel kujul nagu läheb, sest alati leitakse mingi koht,
kuidas ümbe nurga minna. Aga ma arvan, et meie tervitame seda, et veebilehed
ja veebibrauserid ja üldse nii ettevõtted pööravad rohkem
tähelepanu sellele, et kuidas kasutada rohkem nagu seda
vabadust ja otsustusõigust anda.
See ei tähenda, et peab kõike nüüd keelama,
aga just see otsustusõigused kasutaja ise saab ka rohkem ära
teha ja ei ole nii-öelda pimeduses kuhu nüüd minu andmed läksid. Kui paljud kasutajad tegelikult tahavad ise midagi ära teha,
me rääkisime sellest, et nende küpsiste akende puhul paljud
inimesed kipuvad vajutama jah, lugemata läbi,
siis mis seal kirjas on, ehk siis, et minu andmeid
kasutatakse või minu andmeid kasutatakse automaatselt,
ollakse nõus.
Kas inimesed täna tajuvad üldse seda, mis väärtus nende
andmetel seal internetis on? See on nii ja naa teadlikumad kindlasti panevad sellele
rohkem rõhku, eriti kui sa oled saanud mõjutatud mingist andmelekkest,
eriti võtame ka twitteri, nüüd siis yksi nime all,
kus oli ka eelmisel aastal suured andmelekked
ja kasutajad läksid kinni, siis ma arvan,
inimesed olid väga pahased selle üle, et tegelikult nende
paroolide paroolid ja kasutajanimed ei olnud üldse turvatud.
Ja kui me kasutame midagi igapäevaselt, mis on meie igapäeva osa,
siis me soovime, et me saaks seda edasi teha ilma igasuguste probleemideta. Et ma arvan, et see hakkab siis väga tungivalt mõjutama,
kui inimene tunneb mingit negatiivset mõju
ega Facebooki puhul samamoodi, kui see viimane suurem otsus tuli,
et nõustu kõigega või maksa, siis siis sisuliselt ma arvan,
et see tekitas ka väga palju kära ja sellist vastukaja.
Aga ühiskonnale kindlasti tuleb teha mingi otsus
või mingi nagu valik, et kuhu suunas me läheme,
et tegelikult väga palju on antud ja väga palju on ka
võimalusi selleks, et me saaks rohkem tähelepanu pöörata sellele,
et kas andmeid siis mingites sektorites rohkem kontrollida
või oleks selle läbipaistvust rohkem. Et, et ma ei usu, et, et kõik nüüd täiesti soovivad,
et kõik anname ära, kindlasti mingid sektorid näevad sellel
ju ka ikkagi väga suurt väärtust, andmed on täna väärtus
ja valuuta mingis mõttes. Aga teisalt pidi neid keelates või andmete jälgimist
kogumist keelates nagu Google teinud nagu siin Apple
või teisedki suured ettevõtted on, on, on teinud.
Kas, kas see on siis kokkuvõttes, kui palju sellest
nii-öelda reaalselt kasu on, võib-olla on see selline soov
ennast turunduslikult esile tõsta, et näete,
et me tegime nüüd privaatsuse jaoks palju ära aga
tegelikkuses asjad väga palju ei muutu, et kas seda
andmekaitsest ja sellest, et meie, meie kaitseme teie andmeid,
sellest rääkimine on võib-olla natukene selline enda puhtaks
pesemine ja reklaam. No esiteks peab natuke vaatama, mis üldse saama hakkab,
sest praegu alles esimene nagunii-öelda üks protsent alles
kasutajatest saab selle mõjud mõjutatud ja ma saan aru,
et turundajatel kase üsna nagu uus teema,
et kas ja kuidas üldse midagi tehakse.
Noh, tänadega turundust on võimalik ilma küpsist,
et ta nii-öelda teha on ka erinevaid teisi võimalusi
nii-öelda oma siis ise luua ja teha, et sa ei pea kõike
kasutama kolmanda osapoole kaudu. Google'i plaani kindlasti puhul võiks öelda,
et see kriitika on olnud seal tegelikult
ega nüüd kogu jälgimine justkui ära ei kao.
Nad lihtsalt võib-olla loovad siis sellised võimalused seal
kolmandad osapooled ei saa tulla, et Ma pigem vaatakse jälgiks,
mis saab, sest ega Google on niikuinii suurettevõte suur
nii-öelda mängija selles reklaamimaailmas ka.
Et vaatame, mis nagu vastukaja tuleb, sest noh,
täna ikkagi pigem on rohkem nagu negatiivselt mõjutavad need,
kes kasutavad neid andmeid, kui kasutajad ise kasutajad
saavad selles mõttes võib-olla rohkem isegi positiivset sellest. Aga, ja noh, ega Huge kroomi kasutamine on väga populaarne,
et see, see kindlasti ka siin lähiaastatel ära Kui vaadata andmekaitse valdkonda laiemalt,
kas Te ütlesite, et andmed on valuuta, kas see on selline
pandora laegas, mis nüüd lahti tehtud, mida enam kinni panna
ei saa. Et me me peamegi leppima sellega,
et kui me kasutame internetti, siis me anname enda andmeid
ära või võib juhtuda ühel päeval see, et tõesti sellest
inimestele võimalikult privaatse ja, ja andmekasutuse mõttes
säästliku teenuse pakkumisest saab ka selline konkurentsieelised,
et inimesed ühel päeval hakkavadki valima. Ma kasutan rohkem seda teenust, mis on minu andmeid rohkem austav,
võiks ühel päeval saada selliseks konkurentsieeliseks. Ma arvan, kindlasti, ega tegelikult, kui vaadata üldse neid
võrgustikke sotsiaalmeedia platvorme, siis see juba täna on
olnud väga suur küsimus vähemalt Eesti Eesti ringkonnas,
et mis erinevaid platvorm võimalik oleks kasutada selleks,
et endale rohkem võib-olla sellist anonüümsust saada.
Aga see on täna ikkagi võib-olla veel kitsas ring.
Et ei ole veel selline nii-öelda teada andnud enam enamik
ikkagi selleks, et seda sisu saada lähevad
ja nõustuvad ja käivad erinevatel lehtedel ja,
ja kannavad oma andmed. Ega tegelikult, kui asi on korralikult tehtud,
siis ma ei ütleks ka, et see halb on.
Võib-olla see andmekogumine ei olegi nii suur,
mõne puhul vaid talongi lihtsalt mõnda üksikut asja vaja,
et ei saa ka siin päris üldistada, et kõik nagu teevad,
nüüd on hästi suured pahalased koguvad nii palju andmeid
minu kohta ja tegelikult on selline suur massiivne andmekogu
kuskil et aga lihtsalt selline, võib-olla mina paneks
südamele lihtsalt igale kasutajale ongi see,
et kui sina soovid, et sinu, sul on mingi privaatsus,
et sai, jagaks sa pead ise ka mingit nii-öelda sulle mingi
nõudlikkus endale ka olema, et kes tahab
ja see on nende tõesti, nende enda valik võivadki nõustuda
ja anda need andmed, see ei ole ju pahaks pandav,
sest sa saadki nõusoleku alusel seda teha. Aga kui sul on soov privaatsust rohkem saada,
siis ole nõudlikum ka nende platvormide osas,
mida sa kasutad, et andmekaitsevaatest peab ka mingi
vastutuse panema kasutajale endale, et ei ole päris nii,
et me tuleme koogiinspektsiooniga keelama. Ehk siis üks praktiline soovitus on see,
et kui te soovite rohkem privaatsust, siis lugege neid küpsiseteateid. Küpsiseteated kas need just kasulikum komplid lugeda,
aga, aga võib-olla just see, et kas igale poole peab jah
andma see muidugi võib-olla minu isiklik vaade,
et ma olengi ise teadlikum, aga lihtsalt,
et, et kui see soov on, siis kindlasti tuleb rohkem
tähelepanu pöörata, kuhu ma neid asju jagan
ja kuhu ma nõusoleku annan? Miks teie eelistate?
Ei öelda, miks teie ütled?
Küsige, võtke minu andmeid.
Siis ma saan võib-olla rohkem endale suunatud näiteks
reklaami või, või kiiremini oma oma toimingute tehtud,
miks on see?
Kas see, mida te teate, mida meie ei tea võib-olla tahan
seda küsida. Siis ma ei usu, et siin midagi sellist on,
vaid rohkem see ongi, enda teadlikkus on nii palju kasvanud sellest,
et et kui ka tihti mitte tihti, aga noh,
vahepeal kontrollin ka seda, et kus nii-öelda andmed on lekkinud,
siis jälle mõtlen, et issand jumal, et ma olen kunagi teinud
nii palju kasutajaid mingitesse platvormidele,
võib-olla ka noore noorusest lollusest ja nüüd ma siis
tagantjärgi mõtlen, et igal pool on kuskil minu e Maimine
paroolide koogneid vahetama, et võib-olla see on rohkem selline,
et tahakski nagu kaitsta rohkem seda, kuhu ma midagi. Et kui ma kasutan sesse platvormi, et siis ma saan usaldada
seda ka, aga ma arvan, et see on, tekibki endal ise selline eelistus.
Et võib-olla ma ei taha, et kõik oleks jagatud. Ja siit me jõuame juba teema juurde, millest me oleme siin
saates palju rääkinud, ehk kui me kasutame igal pool sarnast parooli,
siis on ka see ühe andmelekke korral kerge juhtuma,
et laviinina jõutakse mõndade teiste kontodeni.
Nii et pigem tutvuge sellega, mida mõni veebilehekülg teie
andmetega teeb ja siis selle tunde põhjal tutvustage,
kas te olete nõus või mitte.
Eleri Pilliroog, aitäh tulemast täna. Serotoniin ist laulis melonit Vaikva, nüüd aga vaatame üle uudiseid.
Ja tänane uudisteosakond on pühendatud tõepoolest ainult sellele,
et las Vegases toimub üks suuremaid tarbeelektroonikamess
CES 2024, kus väga paljud erinevad tootjad tutvustavad oma
uusi tooteid, aga üks suur osa sellest messist on näidata
ideid või selliseid ideetooteid mis sellest,
milliseks mõnes valdkonnas erinevad tooted võiksid areneda.
Protsessil on olnud alati väga palju selliseid trende,
mis näitavad, kuhu ajad liiguvad. Kunagi on seal olnud terve see mess täis kolm t televiisoreid,
mis pidi olema kõige suurem revolutsioon.
Ei tea, kolm televiisoreid meil täna eriti vist kodudesse
väga palju ei kasutata.
Lisaks on olnud seal buum, kus igasse seadmesse vähe,
mis, kuhu võimalik paigutatakse interneti ühendus alates
kööginoast kuni lõpetades juukseharjaga.
Aga see aasta on täiesti kahtluseta ja isegi võib-olla sa ei
tule ühelegi tehnoloogia valdkonna inimesele üllatusena,
et tegemist on täiesti peaaegu tehisintellekti
tehisintellektikeskse üritusega, seal on neid tõesti väga
palju ja kui rääkida siis konkreetsemalt erinevatest toodetest,
mida sellel CES messil tutvustatakse, siis tutvustati ühte sellist. No ütleme, seadet, mille nimi on Räbi.
Ja see Rabit err üks on ta ta, ta võiks olla nagu nutitelefon,
aga nad ise ütlevad, et see ei ole nutitelefon.
On umbes poole Aifouni või poole tavalise nutitelefoni suurune,
sellel on ekraan, tal on mõned nupud siis kaamera
ning lisaks mikrofon.
Mikrofon on siin kõige olulisem, kuna läbi mikrofoni on
võimalik siis selle seadmes peituva tehisintellektiga juttu rääkida. See on sarnane chat keebeedee tehisintellektil
ehk siis avatud selline tehisintellekt, mille käest on
võimalik küsida erinevaid asju.
Aga tootja sõnul on eesmärgiks, et inimesed ei peaks
tulevikus enam erinevate toimingute tegemiseks avama
igasuguseid äppe programme veebilehekülgi
ja sellega ka mööda ekraani ringi seiklema sõrmedega,
vaid palud oma seadmelt, mida vaja on teha
ja see otsib vastava informatsiooni üles,
teeb toiminguid, küsib, millal läheb, järgmine buss. Siis aparaat vastab sulle, palud sõbrale eilse lõuna eest 10
eurot üle kanda.
See ülekanne tehakse absoluutselt kohe ilusasti ära,
palud muusikat kuulata, siis muusikat mängitakse,
ei pea vastavaid äppe avama, ei pea seda informatsiooni ise
üles otsima.
Ja selline, vähemalt see idee on sellele Räbit seadmele saab
õpetada ka ise uusi Meie lahendusi kasutama,
nii et võimalusi teoreetiliselt on palju,
milline see praktikas välja nägema hakkab,
seda ilmselt kuuleme siin mõne mõne aja pärast,
kuna väidetavalt on seadme müük läinud juba väga hästi. Sarnast seadet tutvustas muide sügisel aga ka ettevõtteks
mis valmistanud sellise rinnamärgi.
Seade, mis magnetiga kinnitatakse siis särgi külge näiteks
ja ja seal sees on samamoodi tehisintellekt.
Siis on veel üks põnev või tähendab, kui me just rääkisime
siin äsja andmete kogumisest, siis huvitav kontseptsioon on
selline ettevõte nagu telli mis jagab inimestele tasuta televiisoreid,
aga seda sellisel tingimusel, et tähendab nendel televiisorid,
tal on siis kaks ekraani ja just see tingimused sa saad
televiisori tasuta, on sellepärast, et sa saad,
et see televiisorid, teine ekraan näitab absoluutselt kogu
aeg reklaame. Vaatad sarja, vaatad filmiuudiseid, aga pidevalt on sul
vaateväljas ka reklaamid.
Kes sellise asjaga nõus on, siis saab endale tasuta televiisor.
Ei, ma saan aru küll, mitte Euroopas, vaid Ameerika
Ühendriikides on see lahendus kasutusel.
See lahendus võtab nüüd ka kasutusele chat keebeedee tehisintellekti,
nii et on võimalik oma telekaga rääkida,
küsida selle käest küll soovitusi filmide,
sarjade vaatamiseks, aga miks mitte paluda koostada kiire
retsept kõigest, mis külmkapi järgi on veel jäänud
ja saab kenasti õhtusöögi tehtud. Aga üks võib-olla mitte, nii traditsiooniline seade,
kuhu ka tehisintellekt on pandud ja mida sellel messil on
tutvustatud nimelt kõigile, kellele meeldib,
et looduses käia ja binokliga jälgida kaugel asuvaid loomi
ning linde on ilmselt tuttav see hetk vähemalt algavama
algajatele linnu ja loomavaatlejatele, et millega
või kellega tegemist on, mis loom on, mis Likist on.
Nüüd on siis loodud üks selline binokkel mille sees on tehisintellekt,
vaatad binoklist kaugelt mõnda lindu, vajutad nuppu
ning tehisintellekt teeb kiiresti selgeks,
kirjutades sulle sinna samma vaateväljale,
millise liigiga tegemist on. Selles binokli sisseehitatud GPS.
Binokkel teab, kus sa oled, oskab arvata,
millised liigid selles kandis elada võiksid
ning jah, tõesti väga lihtsasti ütleb siis sulle ära kohe,
mis liigiga tegemist on.
Lisaks on siin veel üks põnev funktsioon.
Ma ei tea, kui sagedased on Loodlus loodusvaatluste retkedel,
need olukorrad, kus üks inimene märkab midagi vaatamisväärset,
mõnda lindu näiteks ja annab siis binokli,
sõbra või kaaslase kätt, ütleb, et vaata ka
ja kaaslane mitte ei leia seda lindu enam üles sealt
vaateväljast ta siis hakkab sosistama, et kus ta on,
mille peale siis muidugi lind ära ehmatab. Vot binokkel lahendab ka selle mure ära,
nimelt kui näed mõnda põnevat lindu, vajutad taas binokli
peal nuppu, annad binokli sõbrale ja siis on vaatevälja
tekivad sellised noorekesed, mis näitavad ära kusse,
lind sind ennast lind ennast peidavad.
Loomulikult saab selle binokliga videot filmida
ning ka fotosid teha.
Ühesõnaga selline põnev lahendus. Autodesse jõuab ka tehisintellekt.
Näiteks teatas Volkswagen, et 2024. aasta teises kvartalis
saab paigaldada oma autodesse jällegi Chadkeebeedee,
mis hakkab siis aitama Volkswageni enda siis assistenti,
mille nimi on Iida.
Saad paluda siis oma autolt häälekäskluste abil küll muuta
kliimaseadme seadistusi, panna istmesoojendust sisse,
aga tulevikus ka küsida auto kohta informatsiooni,
näiteks et millal järgmine hooldusaeg on
või palju on kütust ja nagu chat keebeedeele ikka kombeks,
saab temaga tõenäoliselt ka niisama juttu ajada,
ehk siis kui on üksi pikem sõit on tehisintellektist
reisikaaslane kohe kaasas. Ilmselgelt jõuab tehisintellekt aina enam
ja enam meie sõidukitesse ja mitte siis ainult selles kontekstis,
mis puudutab näiteks ise sõitmist, vaid just ka
meelelahutust ning erinevaid funktsioone,
mis on mõeldud reisijatele.
Ja seetõttu teatas ka näiteks protsessoritootja Intel,
et hakkab nüüd tootma tehisintellekti protsessoreid just autodele.
Ning BMW on rääkinud natukene ka sellest,
mida nemad planeerivad, kui nad varasemalt on BMW
tutvustanud sellel CES messil rohkem seda,
milline võiks olla autode tuleviku välimus,
noh näiteks eelmisel aastal näidati autot,
mis muudab, muudab vastavalt siis juhi soovile värvi,
siis sel korral keskendutakse enamalt auto sisemusele
ja sellele, mida siis reisijad nautida saavad. Ja siin on BMW fookus kindlasti voogedastused,
ehk siis võimalusel vaadata autos filme ja sarju.
Seda küll siis, kui auto tõenäoliselt seisab
või tagaistmel istujad saavad seda nautida muidugi
loomulikult pidevalt sinna ehitatud ekraanide abil loom
ja lisaks on sõidukitesse peagi tulemas ka võimalused
mängida erinevaid mänge.
Saame seda näha, kui hästi see praktikas õnnestub just lahutada,
siis väga palju tähelepanu nõudev auto juhtimine kõik
sellest meelelahutusest, mis meil seal sõidukis on. Loomulikult jõuab erinevatesse BMW sõidukitesse peagi ka tehisintellekt,
millega jälle saab kõvasti juttu rääkida.
Aga lisaks autodele, televiisorite, sülearvutitele
ja teistele harilikel seadmetele on alati sellel messil kari põnevaid,
et mitte öelda veidraid seadmeid.
Ja teeme pisikese ülevaate siis ka sellest,
mida, mis selliseid seadmeid huvitavaid veidraid seadmeid
siis sealt leida võib. No näiteks, kui teil on bassein, siis tõenäoliselt teate
seda basseini võib ka koristama-puhastama
ja enam seda tegema ei pea, sest nüüd on turule tulnud
basseini puhastuse robot.
Pistad selle roboti, ma saan aru siis basseini
ja ta läheb ja puhastab ära nii basseini seinad kui ka
veepiiri käib ka basseini põhja üle ja koristab selle ära
ja nagu ikka igasugused korralikud koristusrobotid tegema peavad,
sõidab pärast seda siis ilusasti laadima. Lisaks kui teie perekonnas on lapsed, kes on võib-olla
hiljuti täiskasvanuks saanud, siis tõenäoliselt mäletate filmi,
mille nimi oli, oli, see oli selline multifilm,
kus tegutses üks robot prügikoristuse robot,
mis siis üksinda oli maa peale jäänud, kui inimesed olid ära
lennanud kosmosesse sellepärast et maakera oli prügi täis.
Samsung on nüüd leiutanud roboti, mille nimi on pooli.
Ja vooli on siis pallikujuline ümmargune robot mis on
mõeldud kodurobotiks, mis inimesele järele veereb. Jerkki veereb. Tema sisseehitatud videoprojektor ehk siis,
kui on soov pidevalt vaadata telerit või mõnda filmi,
siis ei pea enam pidevalt ise ekraani kaasas tassima vaid
pooli tore kollane ümmargune robot veereb sulle järgi
ja näitab pilti lähema seina peale, kuhu inimese pilk
parasjagu suunatud on.
Lemmikloomasõbrad saavad samuti rõõmustada.
CES messil tutvustati siis nutikat kassiluuki,
mille nimi on fläpi. Vast kasside omanikud on kogenud vahel sellist hirmsat olukorda,
kus pere lemmik on õues jahil käinud ning toonud oma
jahisaagi siis kõigile näitamiseks tuppa
või siis valmistub seda mõnusasti nosima,
ise pesas pikutades.
Vaat kui see probleem on püsiv, võib endale soetada sellise
nutika kassiluugi, mille sisse on loomulikult jälle
tehisintellekt ehitatud. Ja see siis vaatab, et kui kass on ukse taga,
siis kui tal on mõni hiir või lind hambus siis uks lahti ei lähe.
Uks läheb lahti alles siis, kui kass on oma saagist loobunud
ja selle ilusasti õue jätnud.
Ning lõpetuseks Cooler tutvustas ka cooler,
siis on selline sanitaarseadmete tootja tutvustas ka siis
uut tehnoloogiat, WC prilllauda, mis on siis toimiv pideena.
Nutika bidee prill-laua omanik saab lasta end puhastada
erineva surve suuna ja veetempera tuuriga vee jugadel. Vesi on selles eelsoojendatud, nii et alati mugaval temperatuuril,
lisaks on prill-laual ka sisseehitatud valgustus,
soojendus ja mis kõige olulisem, tehisintellekt loomulikult
nüüd on võimalik siis Polude tehisintellektil küsida küsimusi,
samal ajal tualetis olles või siis paluda tal tõenäoliselt
ka siis vett tõmmata, niiet tehisintellekti jõuab
absoluutselt igale poole.
Sellised väikesed nopped sellelt messilt kindlasti jõuame
vaadata olulisemaid sündmuseid ja olulisemaid avaldusi
sellelt messilt veel järgmistelgi nädalatel,
kuid tõsisemalt või vähem tõsisemalt. Põnev on see maailm, kuhu me ikkagi liigume,
palju sellest realiseerub, ütleme niimoodi,
et kui me vaatame seda, mis juhtus kolm televiisorit
ega siis see realiseerunud.
Aga ideed on kindlasti kahtlemata mõtlemist väärt.
Kuulame nüüd natuke muusikat. Taip laulis meile taevast hukkumisest fool from the Sky,
praeguselt kukub lund.
Müller on aga stuudiosse mitte üldse kukkunud uksest
viisakalt tulnud, tere hommikust. Tere, Jakob ja tere kuulajad. Meie rääkisime tänases saates kõvasti küpsistest
andmekaitsest kui sina internetis liigud.
Kas sina loed seda teadet, mis ütleb, et me austame sinu
privaatsust ja milliseid küpsiseid me kasutame? Mina vastan alati, jah, luban kõik, aga ma ei tea,
mis minuga juhtub.
Kas midagi väga halba? Ei juhtu mitte midagi, väga hullu, lihtsalt sa annad nõusoleku,
et veebileht võib sinu andmeid siis koguda
ja kasutada ja vahel nad siis jagavad üksteisega ka seda,
mis tähendab seda, et kui sa lähed täiesti uude,
näiteks saapapoodi, siis nad juba teavad,
et sulle meeldivad näiteks meeste saapad rohkem. Mina olen tähele pannud, et ja internet saab teada,
mida mul vaja on, aga ta saab seda liiga hilja teada.
Ja kui ma olen ostnud näiteks uued saapad,
siis järgmised kaks nädalat ta pakub mulle kas sa tahaksid
neid või või teistsuguseid uusi saapaid osta,
aga ma ostsin need juba ära, miks ta ennetavalt ei pakkunud? Olen täiesti nõus ka, näen mina enda ostuajalugu pool aastat
hiljem kuskil reklaamides.
Aga lähme siis vikerraadio saatekava juurde,
tähendab, räägime uudisplussist, mis peale keskpäeva meieni jõuab.
Mis täna siis plaanis on? Palju inimesi tuleb täna stuudiosse, aga mitte korraga,
vaid ükshaaval.
Kõigepealt räägime liikluskindlustuse fondi aasta kokkuvõtetest.
Eesti liikluskindlustuse fond võttis seljataha jäänud 2023.
aasta kokku sõnadega.
Olukord liikluses on jätkuvalt halb ja eineid Ta paranemise märke.
Andres Piirsalu tuleb stuudiosse sellest rääkima.
Kaupo Meijel käsitleb päevakommentaaris Eesti muinsuskaitse
seltsi sekkumist ooperiteatri Estonia kavasse. Homme on Taiwanil valimised, kus siis valijad otsustavad,
kas riigijuhtimist jätkab iseseisvusmeelne,
demokraatlik progressipartei või siis Hiinaga sõbralikumaid
suhteid sooviv koomid, tang, mis kummagi valikuga kaasneb.
Kas sellest tuleb rääkima Tartu Ülikooli Aasia keskuse
taiwani koordinaator Mart Tšernjuk?
Vahendame ka kaitseministeeriumi pressikonverentsi
rindeolukorrast Ukrainas. Ja ma arvan, et kõige pikem intervjuu tänases uudis pluss
saates tuleb kliimaminister Kristen Michaliga,
tema tuleb teises saatetunnis.
Nii orienteeruvalt kell kolmveerand Hei,
täpsemalt veerand kaks tuleb Kristen Michal meile stuudiosse
ja temaga räägime täna tuumaenergia kasutuselevõtu
teostatavaks hinnanud või heakskiidu sellele andnud aruandest.
Mina tahan teada, kas need valitsus langetab mingi otsuse,
kas valitsus üldse hakkab seda arutama. Kas valitsus otsustab, et ja Eesti hakkab nüüd töötama selle nimel,
et ka meile tuumajaam kunagi tuleks?
Tuleb ju järelevalveasutus luua ja asukoha valikuprotsess
algatada ja seaduseid ka juurde kirjutada.
Või siis ei lähe see teema praegu edasi,
sest teadaolevalt sotsiaaldemokraadid on. Seega on teemade palett taas lai.
Edu sulle ja jõudu, et kuulajad, huvitav saade on sellega
enda teened tänaseks teenetevaramu ammendanud.
Kohtume teiega nädala pärast, mina, saatejuht Jakob Rosina,
aitäh, Marika Leetme hääle ning teile kuulajatele ka ilusat nädalavahetust.
