Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ütles
kliimaseaduse väljatöötamise konverentsil,
et ministeeriumi eesmärk on leida Eestile kõige sobivam kliima,
neutraalsuse teekaart.
Samuti lisas ta, et näha on, et arutelu läheb inimestele korda. Alguses need arutelud olid rohkem, sellised ei ole vaja
või miks te teete või ikka kindlasti on vaja ühelt
või teiselt poolt, et siis me tegelikult nendes aruteludes
läheme järjest praktilisemaks ja minu poole on päris palju
ettevõtjaid pöördunud, on väga mudest, kurdavad,
et kuidagi me ei jää üldse meie hääle ja kõlama nendes töörühmades,
et need keskkonnaaktivistid olid ju seal nii,
nii häälekad ja, ja nii radikaalsed ja, ja täpselt samamoodi
keskkonna inimesi väga palju on minu poole pöördunud. Kas need ettevõtjad, et ikkagi see, kas ikka jääb see
keskkonnapool üldse seal kliimaseaduses lõpuks peamiseks,
et see mingis mõttes näitab selle arutelu nagu olulisust
ja ma arvan, me oleme palju samme seal edasi teinud.
Et saada ja kliimaseadus ja me kindlasti pole veel kohal. Euroopa Komisjoni 2030. aasta eesmärgi taustal on Eesti aga
eraldi välja toodud.
Kui Euroopa peab CO2 jalajälge vähendama 55 protsenti,
siis meie oleme juba kohal.
Samas on seal Kasemetsa sõnul kaks, aga. Kui me vaatame nüüd viimaseid aastaid, vaatame kahte viimast
aastat või vaatame nelja viimast aastat,
et siis seal tegelikult on Eestis olnud emissioonide kasv,
et mis on siis tänaseks see nii-öelda Eesti majanduse
süsinikuintensiivsus kasvuhoonegaaside intensiivsus,
et siis jätkuvalt on väga kõrge, et selles osas oleme ikka seal,
ütleme sisuliselt esiviisikus. Eesti vaatab kantsleri sõnul kõiki sektoreid eraldi energeetikatööstus,
transport, hooned, põllumajandusjäätmed ja maakasutus.
Ta lisas, et Euroopa Liidu vahenditest tuleb aastatel 2021
kuni 27 1,6 miljardit Eurot.
Süsinikuvahenditest tuleb aastatel 2024 kuni 27 1,1
miljardit eurot.
Seega raha kliimaeesmärkide täitmiseks on.
Ministeerium on aruteludega poole peal, kuid siiski peaks
kliimaseaduse eelnõu aprilli lõpus avalikuks saama,
ütles Kasemets.
