Huvitaja tere, head kuulajad.
Reisimine ja uute paikade nägemine, öeldakse,
et avardab maailma, aga kas peab alati väga kaugele sõitma,
see on nüüd iseküsimus.
Siim Kärner on eesti keele õpetaja, kes on võtnud sihikule
just siinsed Eestis asuvad huvitavad ja vähetuntud paigad
ning tema sõnul on Eestimaal olemas nii helesinine laguun,
maailmalõpuvaade kui ka liivaluited ja eriline eriline arhitektuur. Teemegi saates Siimuga väikese reisi mööda Eestimaad.
Minu nimi on Krista taim ja soovin teile head kuulamist. Kiilipsika oodaku oma. Naine jäi loodus rajab kodust väljas arvaju
ja kallab Emotsioone nukrus. Lahegümne. Läkile ved. Kose-Hiinas.
Kand lõkke ääres gaasimaskid peas. Õitsev ühismajand. Murueide tütred sääl uutmistuhinas hangut käes tuule
rappasse eas. Karussellil. Head kuulajad.
Ma kutsun teid tänases saates tagasi suvele mõtlema
ja reisimisele.
Ma arvan, et paljudele inimestele meeldib kuulata reisilugusid,
eriti kaugetest maadest, kus keegi on käinud,
midagi näinud, kas sealsed inimesed on samasugused kui meie
siin ja nii edasi ja nii edasi.
Kui palju on aga neid, kes on avastanud,
et tegelikult on Eestimaal põnev ringi käia,
avastada ja vaadata ning kogu maailm võib olla ka sinu
läheduses kõik need erinevad pinnavormid kui ka asjad,
mida sa näed tänasesse saatesse olen palunud rännumehe,
kes on just viimastel aastatel avastanud Eestimaa
ja Eestimaa põnevad, huvitavad paigad ning palun teil jagada
oma kogemusi ja näht. Meie kõigiga.
Tere tulemast saatesse.
Siim karne. Tere hommikust.
Rändamine ja põnevate kohtade otsimine on mulle alati meeldinud,
aga covidi aja alguses teadupoolest riigist välja ei saanud
ja nii hakkasin otsima Eestimaa põnevaid paiku. Aga Siim, ütle mulle veel ennem, et kui sa sedasi hakkasid
Eestimaad avastama, kui palju olid sa käinud väljas mujal kaugemal? Ja öeldakse küll, et enne käi nuustakul ära,
aga mina alustasin tõepoolest nagu vastupidi seda teekonda,
et ma käisin väga kaugetes paikades.
No ütleme näiteks Maroko teised põnevad Aafrika riigid,
Tuneesia, näiteks Euroopast Türgi et ühesõnaga idamaad
Euroopa erinevad pealinnad kuid kuna siis enam välja ei saanud,
siis hakkasin leidma Eestimaalt neid meie oma põnevaid paiku. No sa oled õpetaja, elukutselt eesti keele õpetaja.
Millal on õpetajal aega üldse reisida, kas kõik need koolivaheajad,
mis tulevad või on siis nii palju tegelikult tööd,
et sa ei saagi? Suvel sügis-talve- ja kevadkoolivaheajad on loomulikult tööd täis,
aga suvel on aega avastada neid Eestimaa erilisi salajasi paiku. No ma küsiks veel selle Covidiga seoses,
et kui covidi aeg läbi sai, siis paljud inimesed võtsid kätte,
et nii, nüüd ma sõidan jälle kuhugile kaugele aga sina jäid
Eestimaapinna peale, miks, mis laiendas? Et leida siit üles põnevad paigad ja ma tahangi kõigile soovitada,
et ei ole vaja sõita kuhugi kaugele, et avastada näiteks
keisrid kuumaveeallikaid sinna, Islandile,
leiame need siit omalt eestimaalt üles või näiteks kõik
käivad ju erinevatel saartel, näiteks Hiiumaa.
No mis sa istud seal kogu aeg rannas ja peesitajad seal kusagil,
Kärdla rannabaar, kummel leiame üles põnevad paigad. Aga hakkame pihta, siis, millised kohad oled sina leidnud
ja välja valinud, et mida sa hea meelega soovitad? Kui sa küsid näiteks, missugune oli minu jaoks
emotsionaalselt kõige põnevam koht, sitseeli Keri saar,
see on Viimsi lõpus, kuulub Viimsi valda
ja Viimsi lõpus sellest viimasest sadamast leppneeme
sadamast saad kiirpaadiga sõita sinna 30 minutit
ja siis on tõesti tunne, et sa oledki nüüd jõudnud maailma
lõpp puu. Sest see on kirjeldamatu tunne.
Kõigepealt ma räägin, et kuidas sinna jõuda,
ametlik, kui laevaliini sinna ei ole. Aga kui sa võtad kohalikul paati mehel seal nööbist kinni,
siis ta sõidutab hea meelega sind üle mere.
Ja üks selline mees on nagu Peep rada.
Temaga saad Facebookis infot võtta või kontakti luua
ja tema 50 euriga näiteks sind sinna kohale.
Kas ta tagasi toob, pärast tagasi toob ka sama summa eest
ja kui sul näiteks on juhtub olema helikopter näiteks nagu
krossil või sõnajalal, siis helikopteri maandumisplatvorm
mungasaarel olemas. Nii et saab valida, kuidas minna.
Aga mille poolest see keri saar siis haruldane,
sellepärast et kui sa sinna kuidagi kohale jõuad
ja seisad seal keset saart siis ükskõik kuhu ilmakaarde sa vaatad,
vaatad idasse läände kuhu iganes igal pool on ainult meri,
maismaad ei paista mitte kusagil.
Ja ma ütleks isegi, et kellel on näiteks klaustrofoobia,
siis võib-olla on see natuke isegi hirmutav tunne,
et mine tea, tuleb torm ja nüüd ei saa saarelt ära. Aga hingerahu mõttes on see tõesti koht,
kus sa selle leiad.
Ja. Kui kaua solid seal saare peal või mis sa tegid seal? Mina olin seal ühe päeva ja ma läksin sinna igasuguste eelteadmisteta.
Aga kui ma tulin sealt tagasi, siis ma olin veendunud,
et see ongi maailma kõige ilusam koht ja isegi natuke nagu
maailmalõpu tunne tekkis seal ja see on kindlasti koht,
kuhu ma soovitan kõigil minna, igaüks võib sinna minna,
kasvõi näiteks saarevahiks, seesama Peep käibki,
teeb sinna, viib oma paadiga, vahetab neid saarevahte,
näiteks. Astrid Kannel on olnud seal saarevaht. Nädal aega on seal saarevahtide vahetus ja seal on tõesti,
sa võid ööbida, seal on olemas näiteks hotell saarevahtide majas.
Seal on ainult kaks tuba, aga kui sa ööbid näiteks selles sviidis,
siis see maksab paadimees viit on selle nimi maksab 60 euri
kahele inimesele ja siis on olemas kuuekohaline naridega
voodite tuba, mis maksab 50 euri, nii et minu arust päris
taskukohased hinnad ja kes soovib, võib ka oma paladka
muidugi püsti panna keset saart, aga noh,
see veel kõige erilisema siis tuleb muidugi arvestada,
et töö jooksul võib tuul muutuda, sest Keri saarel kunagi
vihma ei 100. Aga sest neid tormipilvi ja vihmapilvi võid ainult eemal
imetleda mandri peale, aga seal kunagi vihma ei 100,
aga väga tuuline on seal küll.
Et seda tuleb siis telgi püstipanekul arvestada. No mulle praegu Keri saar, joonistus silma teete sellise
väikese saarena nagu muumioru lugudes, kus ongi saar
ja meri üleni ja, ja oledki seal ja istud
ja mõtled oma mõtteid.
Aga mis seal veel nagu teha saab või kas kuidagi nagu üksik
ei ole tõesti, tuul puhub su merre ära. Saad näiteks sauna teha, sest sellepärast,
et seal on Eesti kõige põhjapoolsem saun
ja kuigi puid Keri saarel ei kasva, need puukoid tuleb endal
kaasa võtta.
Aga ei, no tegelikult saab kohapeal ka neid osta,
seal lisatasu eest, muidugi.
Aga saad sauna teha, siis on olemas isegi kinosaal. Kus saab vaadata siis filme Keri saarest
ja selle ajaloost ja lihtsalt oledki iseendaga ei taha küll
trafaretne olla, aga see on tõesti koht,
kus saad iseennast välja lülitada ja saada jälle iseendaga
uuesti sõbraks et koguda jõudu edasisteks tegemisteks või,
või siis lihtsalt meenutada ilusaid kauneid hetki,
mis on elus olnud. Aga kas seal on külm selles mõttes, et kui ta nii tuultele
avatud ja pole puid, et siis ka suvel võib seal olla ju
päris jahe. Ja Keri saarele tasub ka suvel talvejope kindlasti kaasa võtta. Nii et see on siis meie selline kõige põhjapoolsem punkt,
kus võite tajuda noh, umbes midagi taolist,
et siin lõpebki maailm edasi pole midagi. Just, ja eriline on ta selle poolest veel,
mis ma tahan öelda, et seal see on sellepärast eriline,
et seal see on esimene koht Eestis, kus leiti maagaasi
ja Keri tuletorn, mida parasjagu renoveeritakse.
Loodan, et järgmisel suvel, kes lähevad,
saavad juba nautida sealt seda uut, renoveeritud tuletorni
siis see on esimene maailmas olev ainulaadne tuletorn,
mis töötab maagaasiga. Vot siis aga saartest veel rääkides, kas sa oled ka näiteks
Hiiumaal või Saaremaal, mida ikka eestlased on külastanud,
leidnud kohti või paiku, kuhu muidu ei satuta? Näiteks võtamegi, selle, mis sa mainisid Hiiumaa,
et mõtled küll, et mis seal Hiiumaal siis veel avastamata on,
aga näiteks mina leidsin üles Kärdla linnast Ave alavainu
maja meie tuntud luuletaja ja kes kahjuks on meie hulgast lahkunud,
aga tema maja juures on ikka see elurõõmus bussipeatuse silt
Ave viita. Ja seal meenusid mulle just need tema kirjutatud
luure luuleread, et ma olin endaga ja õnnis sellel saarel. Just seal tekib see tunne ja kunagi tegi ju.
Meie kuulus hopi endine saatejuht, ka sealt saate Ave
alavainu Kärdla sool, pipar, suhkur ja seal ma tajusin
tõesti seda tunnet, et mingisugune eriline aurav oli see,
mis selle maja juures tekib.
Või siis näiteks meie oma Eestimaa kõrb Hiiumaal kai Balti liivik,
et kõik ju teame küll Hiiumaad, aga keset Hiiumaa metsasid
tunnet tõesti nagu kõrbes, kus on meeletu kuumus,
tühi liivaväli ja seal tuleb jällegi meelde see Juhan Liivi luuletus,
näiteks igav liiv ja tühi väli ja nii edasi. Aga jah, et see meenutab umbes nagu Piusa koobaste juures on
seal üleval see need liivaväljad, aga aga seal,
Hiiumaal mõjub see kuidagi eriti brutaalselt,
et näiteks käisin Rudolf Tobiase radadel,
et sel aastal tähistame ju tema 100 viiekümnendad sünniaastapäeva,
siis otsisin üles tema kodu Hiiumaal, kuhu rajatud tema
majamuuseum ja 19. sajandi esimesel poolel ehitatud maja on
siis toodud sinna koha peale. Ja see on tegelikult on tegemist linnamajaga,
aga see sobitub väga hästi sinna keskkonda,
et seal on ilus laagriplats näiteks kus kohas lõket teha
ja kuulata näiteks Youtube'ist üheneid, Tobiase parimaid palasid.
No ja siis loomulikult meie oma Eestimaa lavendlipõld.
Tubala külas Hiiumaal, mis on teadaolevalt kõige
põhjapoolsem lavendli põld üldse kogu maailmas.
Ja perekond liivandid on need, kes seda seal peavad. Neil on näiteks lambad, sest nad müüvad igasuguseid
lavendliga seotud tooteid, näiteks kreeme
ja õlisid ja kuivatatud lavendlit saad kaasa osta.
Erinevad õpitoad toimuvad seal näiteks lavendli pärgasid,
saab teha, valmistada fotosessioonid, hälli hälli,
Herta teeb seal.
Nii, et jälle üks väga põnev koht, mida avastada. Aga kas ta võib-olla siis ka sarnane näiteks Prantsusmaal promaansiga,
et sa lähed sinna ja ongi, et oled hoopis Prantsusmaal?
Ongi nagu meie oma provons.
Päris põnev, ütle mulle, kas sa siim oled?
Milline turist sa oled, kui ma ütleks turistki,
oled sa rohkem nagu ikkagi rändur või matkamees,
kui sa reisidel käid.
Miks ma seda küsin, et, et sa praegu tõid välja sellised paigad,
et mis eeldaksid seljakoti vaatamist, avarat meelt
ja avatust juhusele, vaatame, mis juhtuma hakkab nurga taga. Et see ei ole nagu selline rändur või vähemalt nende kahe
näite põhjal, kes tahaks, et palun, kus on hotell,
kus on nüüd puhtad linad ja hommikusöök. Nii, ja naa, kui ma lähen reisile, siis mul on alati olemas
kindel päevakava.
Ma olen väga täpselt uurinud, ma guugeldan väga palju,
loen erinevaid turismiajakirju, vaatan reisisaateid
ja teen väga kindlad plaanid, mida ja kus avastada.
Kuid minu kindel päevakava lõpeb alati Kindla lausega,
kõik siin plaanis võib muutuda vastavalt juustele
ja võimalustele. Nii et kui ma olen ka planeerinud midagi kindlat,
aga ma näen seal kohapeal, et oot, siin need lamendlid
õitsevadki nüüd siia tahame minna pilti tegema
või või midagi, siis ma absoluutselt olen valmis sellest
kindlast päevakavast loobuma.
Nii et Ma arvan, et plaanid peavad olema,
kuid neid saab jooksvalt muuta. Naine, kui veel võtame järgmise objektis,
kui palju on sul tulnud ette selliseid ootamatuid pöördeid,
et sul on plaan tehtud, sa lähed ja vaatad seda,
aga avaneb kõrvalt, teine uks. Peaaegu kogu aeg kasvõi näiteks sealsamas Hiiumaal,
et mul ei olnud näiteks plaani, tähendab,
ma mõtlesin, et mürk, käime seal tuletornide rajal
ja nii edasi, aga siis leidsin hoopis näiteks Orjaku sadam.
Väga põnev, hakkasime praamile minema tagasi mandrile tulema
ja no nii, illus, sadam kõige ilusam.
Eesti väikesadam, ma ütleks.
Kuuleline, armas tunne, istud seal, olid sellised värskelt
hein tehtud, see heina lõhn, lambad seal eemal,
mu nii ilus maa tunne tuli meelde, muidu vaatad neid. Turismilehekülge sinna keegi soovitab, mine Hiiumaale Orjaku sadamasse,
aga möödaminnes lihtsalt avastad ja sekundiga teed oma
päevaplaani ümber.
Läksime kaks tundi hiljem praami peale.
Ei, mitte midagi halba ei juhtunud, hoopis vastupidi. Aga võtame järgmised paigad, mida sa veel oled külastanud
ja ja millest sa nii õhinal räägid, seda nii tore kuulda. No järgmine põnev, väga põnev paik on Ida-Virumaa
ja Ida-Virumaa on küll selline Paikust, sa tõesti leiad ülesanne,
et Eestimaal sellised paigad, näiteks kui me tuleme tagasi
sinna covidi aja algusesse 2020 kevad siis mul oli näiteks
planeeritud reis, et minna Islandile vaatama neid
kuumaveeallikaid ehk keisrid helesinisest laguunist,
kõik kõik jäid ära, ei saanud riigist välja,
aga mina leidsin üles Ida-Virumaal seal Narva elektrijaamade läheduses,
kohe see ei ole nüüd väga avalik koht, et nüüd lausa
turismiobjektina välja kuulutada, aga kes tahab,
leiab ikka üles ja seal on tõesti helesinine vesi,
kui juhtub olema ilus. Päikesepaiste muidugi seal vees ei tohi,
sest või see on väga Leesiline ja PH tase on erakordselt kõrge,
need lausa ohtlik, aga, aga jumalikult ilus paik,
kus saad selle tunde kätte või siis näiteks meie omad
keisrit Ratva toruallikad sealsamas Ida-Virumaal,
et kõik teavad Tuhala nõiakaevu.
Seal on kohe ehitatud ju spetsiaalne kaev,
aga Ratva toruallikad tõesti vaatad nagu maa seest tõesti tulevad,
need ehitati selleks kaevandusvesi, ei uputaks veerohkel
perioodil põlde ja metsi, aga vaatamisväärsus on ta igal juhul,
nii et soovitan üles otsida või siis näiteks meie oma tulemäed. Aina huvitavamaks läheb nii, kus need asuvad. Kohtla-Järve kandis on näiteks Kukrusel põlev tuhamägi
ja see tõesti põleb seest aheraine mägi.
Ja see lõhn muidugi on seal väga kohutav.
Ta ei ole üldse meeldiv, kõik kemikaale täis.
Kohtla-Järve keemiatööstusest tuleb omaette veel juurde seda
kohutavat lõhna, aga sa näed tõesti, kuidas mägi sees põleb
ja seda auru tule, nii et leiad ka Eestimaalt üles oma vulkaani,
kui ta. See kõlab natukene ohtlikult, et vabatahtlikult ei läheks. Jah, eks see oht on ikka, aga ega sa põnevaid kohti ei leia,
kui sa ohtu. Kardad aga mõni ilus paika Kohtla-Järvel Toila
või ütleme, kõrvale jätta ja need, kuhu ikka minnakse,
vaadatakse. Narva on ju viimasel ajal väga palju populaarsust kogunud
näiteks Kremli ööbikute etenduse näol et kõik need Kreenholm
ja Narva Veneetsia sealt üles otsida.
Nüüd on väga ilus viiekroonise vaateplatvorm ehitatud Narva linnas,
kus saad vaadata ühelt poolt Ivani linna,
teiselt poolt Narvat, aga mina tahan rääkida hoopis Sillamäest.
Miks Sillamäest?
Sellepärast, et pärast teist maailmasõda oli Sillamäe kõige
salajasem asustatud koht Eestis. Teadupoolest linna ei saanud üldse siis kui,
siis ainult erilubade alusel ja see, aga nüüd on Sillamäe
muutunud tõeliseks pärliks.
Imeline promenaad näiteks Odessasse me teadupoolest ju ka
praegu jalutama minna ei saa sinna Potjomkini trepile,
aga meil on olemas omal Eestimaal Sillamäel see ilus trepp
kus tõesti nautida neid imelisi vaateid merele.
Ja Sillamäe on tõesti väga põnev paik, nii et soovitan kõigile,
kes tahab nautida näiteks nostalgilise toite,
siis soovitan kohvikut nimega perenaine Sven sealt
Majakovski tänavalt ära keelata. Rum Janssoni tänavale.
Muideks Sillamäe ongi ka sellepärast eriline veel.
Kui mujal Eestis on juba aegunud kohanimedega tänavad juba keelatud,
siis Sillamäelt võid vabalt leida ennast kor Majakovski
või tõesti isegi Rumjanssenid rummu Janssen tänavalt.
Ja seal kohvikus nimega perenaine saad nautida tõesti
nostalgilise toite, näiteks maksakaste üks eur.
Kapsapirukad oskad, ostad 50 senti, värsked hommikul. Selle suvehinnad.
Nii et soovitan väga minna Sillamäel ja see on tõesti
avastamist väärt.
See kunagine suletud linn elab oma uut elu,
ma julgen öelda. Aga kuidas seal on ööbimiskohtadega et kui ööbida Sillamäel? See seal väga lähedal on see väga hea Toila sanatoorium,
spa 10 kilomeetrit Sillamäel loomulikult Narva-Jõesuu,
kus on väga palju erinevaid võimalusi.
Kasvõi Narva linn Sillamäe linnas, ma tõesti ei tea
konkreetseid ööbimiskohti, aga. Aga on seal päev läbi tegemist. Kasvõi avastada seda kohalikku kultuuripaleed,
näiteks minuvanustele, ma arvan, et see on selline uudne
ajarännak ajas tagasi ja vanematele võib-olla tekitab see
sellist nostalgilist tunnet, et kellele siis rõõmsamaid
hetki ja kellele võib-olla ennuvad neid nõukaaegseid jäletused,
aga, aga igal juhul on Sillamäekoht, mis pakub igas eas
ja igale hingele midagi avastamist, olgu siis ajas
tagasiminekut või hoopis avastamist, et missugune elu kunagi
oli ja missugune ta võiks olla. Ja ta ei ole ka kallis, nagu ma sinu jutust arusaam vähemalt
toidu osas. Ja Sillamäe väga odav näiteks ma vaatasin korteri hindasid Sillamäele,
saad osta väga hea korteri merevaatega, mis on renoveeritud
5500 euri eest, mõnele kuupalk ostad ühe kuu palgast omale
korteri näiteks Sillamäel ja miks mitte? Kas sa oled kõik Eesti maakonnad läbi käinud
või kui palju sa oled jõudnud? Ma ütlen, ma püüan ikka leida selliseid erilisi paiku
ja kindlasti üks kultuurilises mõttes eripärane maakond on setomaa,
näiteks setomaa on sellepärast eriline, ilusaid mõisaid seal
ei ole, setod ei ole kunagi olnud pärisorjad,
aga samas mõisaid neil ka ei ole.
Nii et see on üks kultuuriliselt eriline paik
ja setomaal ma soovitan ka siis vaadata,
noh kõik teavad loomulikult värskonnana tooriumi
ja seal targad Obinitsas näiteks, aga mida veel Obinitsas
vaadata praegu selle aasta lõpus avavatel Lenna kuurmaa koos
oma abikaasaga seal ilma veere sündmus ja majutuskeskuse Nad
rajavad selle vanasse koolimajja vanasse koolimajja
kirikusse ja seal on siis tõesti valmimas imearmas
butiikhotell sündmustesaalid ja restoran. Nii et ma ei ole ise ka, ma käisin möödunud suvel seda vaatamas,
siis olid selle vana koolimaja kirik varemed veel alles,
aga nüüd on tõesti seal valmimas siis uus uudne keskus.
Aga kes tahab sellist traditsioonilist seto sööki,
siis sealsamas seto või Obinitsa külas on Taarka tara
sellepärast et kuulus lauluema Hilana Taarka on ju
sealtsamast külast pärit.
Aga mille poolest veel setomaal? Ma tahan soovitada kahte küla.
Üks on kolossova küla, kuhu tavapäraselt ka turist ei satu
ja seal kolossova külas on olemas jumalamägi
ja setode viljakus jumalale.
Pekole on see mägi pühendatud, seal käib ka ülemsootska
ehk Peko maapealne asemik kõige tihti külas
ja seal on tõesti, saad siis anda seal mõni viskab münte
seal ja igasugust maised vara, et ta sinna Peko
kultusskulptuuri ette selle loonud veel Renaldo Veeber 2007. aastal. Aga see on tõesti koht, kus jälle saad midagi hingele
ja sealsamas jumalamäe kõrval asub seebikoda
ja silver. Hütsi on selline mees, kes on setomaa,
teadaolevalt ainus seebimeister, kes teeb sealsamas
seebikojas neid seepe ja üks erilisemaid seepe on Petseri
Paaba luksi, tähendab igast tema seebis on olemas midagi setomaast,
mingisugune setomaa, maapõuest tulev asi peab seal sees
olema ja seal on, ta käib Petseri kloostris järel kohe pühal
veel ja see on seal Petseri Baba luksiibis olemas. No siis muidugi värskasvana sanatooriumi mudaseepi teeb ta,
kus on see muda olemas.
Et kes tahab näiteks ööbida setomaal, siis ma soovitangi
väga Värska sanatooriumi, kus on väga hea lõõgastuda,
tervisevetel võtta seda ainulaadset ravimuda pärast mida sa
oled tõesti lõõgastunud ja puhanud ja siis sealsamas kohe
Värska sanatooriumis saad sõita sellisesse külla,
mille nimi on botumatsa. See asub ka kohe seal piiri ääres ja see on eriline selle poolest,
et 100 meetrit võiksid ujuda üle selle Lämmijärve
ja oledki Venemaal, et imetleda seda imeilusat Kulie kirikut,
aga noh, teadupoolest praegu ei saa.
Aga siis vaatad kalda pealt neid imelisi torne
ja naudid sealt seda vaadet.
Seal külas elab ainult 13 inimest.
Aga. Ilus hea auraga koht.
Kuidas sa seal liikusid jala või autoga vä? Ja seal on jalgsi väga hea liikuda, sellepärast et see küla
on nii väike ja seal sanatooriumis kõnnib pool tundi sinna
külla võib-olla kõige rohkem.
Ja see kalmistu on erakordselt hästi hoolitsetud.
Selline õigeusu kalmistu tsässon.
Setomaal on muidugi palju, aga selles tsässon asub väga
erilisel kohal suvistepühad.
Ja seal külas tähistatakse neid tõesti suurejooneliselt
õigeusu metropoliit Stefanus näiteks tuleb kohe kohale
ja ja siis on seal väikeses külas kohe suurejoonelised pidustused. Aga mis ajal sina sinna juhtusid? Mina juhtusin natukene pärast kohe suviste pühasid,
nii enne kaseoksad olid veel olemas kõik,
aga aga vot tulebki minna järgmine aasta jälle uuesti,
et olla õigel ajal õiges kohas. Aga kuidas sulle tundub, kui sa sedasi ringi liigud,
et kas inimesed oma temperemendilt olekult on ka kuidagi
piirkonniti teistsugused näiteks Ida-Virumaa inimesed
võrreldes setomaa inimestega? Ida-Virumaa ja setomaainimesel on väga sarnased,
sest mõlemas on teadupoolest vene verd ja vene inimesed ongi
rohkem elavamad.
Julgemad kutsuvad julgesti oma koduõuele näiteks räägivad
ja näitavad sulle, kuhu muidu turist ei satu.
Et kui sa küsisid enne Griezmanni kohti,
leian väga tihti ja ongi nii, et mina mõtlen,
et oi, ma lähen sinna külla seda vaatama,
aga näed küla väravas ühte vahvat memme ja tema jutustab
sulle hoopis põnevama loo, et hoiaga tule siia minu maja
nurga taha, näed hoopis seda kohta, mis on palju põnevam
ja räägib sinna juurde veel hea loo ka ja ongi olemas. Mulle meenub Obinitsas, et seal on ju ka Kauksi Ülle ja,
ja Evar Riitsaar.
Neil on ju ka seal üks selline tore maja,
kust saab läbi astuda ja vaadata küll täpilisid asja,
küll kunsti erinevat astusid ka läbi. Ikka nende talumuuseumis, seal see ongi Obinitsa muuseum.
Ja sinna soovitan minna. Kui ma nüüd mõtlen seemet, sa õpetad lastele eesti keelt,
kui palju sa oma tundides näiteks seod eesti paiku eesti
kirjanikega kas või? Ikka leiame üles, et ma olen suurema osa oma ajast olnud Tartus,
õpetaja, siis loomulikult Tartu lähedal on kohe Alatskivi,
kust on ju Juhan ja Jakob Liiv pärit Nende majamuuseum
sealsamas või Tartu linnas kasvõi Oskar Lutsu majamuuseum,
et kõik need oleme läbi käinud.
Et see on minu jaoks kujunenud kuidagi.
Noh, ma ei tea, elementaarseks võib-olla isegi
või Oskar Luts näiteks sealsamas Palamusel. Et tema kodukohta tegime üks aasta sellise lõpppreemiareisi,
siis ütleme nii, et terve aasta kestis meil üks projekt
ja selle lõpus siis viisime parimad õpilased sinna neid
kohti avastama.
Nii et loomulikult see on, aga see tuleb minu jaoks
ning loomulikult kui te, kuna ma ise olen nii huvitatud
sellest ja nii läbinisti selle sees, ma ei kujuta ette
ühtegi ka kooliajal nädalavahetust, et istuksin kodus kolm
päeva järjest. Vot ei kujuta ette, ikka peab kuhugi minema
ja jälle midagi põnevat leida. Aga kus sa nüüd, viimasel ajal oled käinud? Tähendab, mul oli selline mõte, et lähen vaatan neid Kopli liin.
Räämas nad ikka on ja mismoodi seal ikka elu käib
ja jõudsin kohale ja no üks maja ilusam kui teine.
Need on tõesti jumalikult korda tehtud, imeilus vaade merele.
Kultuursed kohvikud olemas, jaluta, ainult luiged ujuvad seal,
vaata seda imelist Aegna saart kaugustes.
Tõesti, Kopli on saanud tõesti uue ilme ja Tallinna
inimestele soovitan väga, et kuigi Kadriorus
ja Pirital on ka väga tore jalutada, siis Kopli on tõesti ma ütlen,
avastamata Ta pärl või näiteks sealsamas kõrval Põhjala
tehas mana kummikute tehas, kus on väga head kohvikut,
kes tahab aiamaad pidada, kasvatada näiteks seal ma ei tea
suvikõrvitsat või porgandit, kõik on olemas kõik võimalused. Ja sealsamas Paljassaare hoiuala, enne kui sa sõidad sinna
Paljassaare lõpp puhub sinna randa, siis keerad vasakule
ja enne seda on veel see garaazist linnu,
see on muidugi nõukaaja jäänuk, seal on 1500 garaasiaid,
kes tahab nõuka aega kogeda, siis võib sealt ka läbi hüpata.
Seal seda nõuka aega ka ma rohkem ei räägi,
minge vaadake ise, aga seal Paljassaare lõpus on tõesti,
kes ei viitsi näiteks Tansaanias sõita safarile,
et ajaminid lõvisid kaelkirjakut taga, siis minge näiteks
Paljassaare hoiualale mahekuidas öeldakse rohumaa,
veised, kes neid taga ajada ei tohi. Ajad neid seal jutumärkides taga, nii et täiesti Kopli on
väga minu viimase aja üks põnevamaid avastusi. Seda on nii palju muutunud, nii lühikese ajaga,
just. Siim, aga ütle sellist asja, et kas sinusuguseid
rändureid on palju?
Kui palju sa tead endasuguseid, kes sedasi noh,
käivadki mööda Eestimaad ringi, vaatavad,
avastavad, imestavad ja teavad nende asjade kohta,
et uurivad järgi, et vot tõesti son sedasi tekkinud,
see on sedasi. Mitte ei sõida lihtsalt läbi, et käisin seal
ja oligi kõik. Rändureid on kindlasti väga palju, kuid ma ei usu,
et selliseid eriliste salajaste paikade avastajaid nüüd nii
palju on, sest minu mõte on tõesti see, et kas
või seesama Tallinn tulema Kadriorgu jalutama,
okei, väga ilus.
Aga et sa tõesti võtadki selle kopli, et ma ei tea väga
palju selliseid Tead, ma olen kuulnud ka sellist asja, et kui Eestimaal
ringi reisida, et sisse on kallim kui minna näiteks kuhugile
puhkusereisile Türki Kõik oleneb, minu üks hea sõbranna on alati öelnud,
et kui sa tahad head odavat reisi siis tuleb osta kaks reisi,
üks odav reis ja teine hea reis.
Nii et ega ühest vastust sellele ei ole.
Aga kohtade avastamine tasub ennast ära ja need kogemused,
mis sind viivad elus edasi aitavad mõtestada eelnevat
ja järgnevat.
See tasub ennast ära. Ma tahan ühest kohast veel rääkida, näiteks arumetsasaar kus asub,
vot see on üks väga põnev saar, kui kõik tahavad muidu
avastada neid Eesti meresaari või siis näiteks Peipsi järvel
asuvat Piirissaart, siis Arumetsasaar on väga vähetuntud
ja asub Võrtsjärve keskel tondisaare naabruses võib-olla
tondisaare nime rohkem inimesi kuulnud.
Aga miks Arumetsa, sest see on tõesti väga privaatne
ja omapärane koht. Näiteks Suislepa saad mööda Õhne jõge möödasõite
Võrtsjärvele 30 minutit muidugi oleneb kiirusest.
Ja sa oledki tõesti jälle ühes väga erilises paigas,
nii nagu ma alustasin, Keri saar, teine,
kes ei taha, võib olla sellist väga ekstreemset meresõitu
ette võtta, siis tõesti Võrtsjärve keskel asub selline saar
ja seal on tõesti ainult üksainus puhkebaas.
Näiteks Edgar Savisaar ja Mart Siimann on isegi käinud seal
angerjaid püüdmas ja nii et jällegi koht,
kus sa saad ennast vabalt välja lülitada. Mina arvan, et Siim Carnov võiksid olla hoopis geograafia õpetaja.
Et teil on juba Eestimaa kohta nii palju teadmisi. Ja ei, ma võiksin veel tunde jutustada põnevatest paikadest. Aga tooge välja veel meile lõpetuseks paar sellist noh,
teile väga meeldinud paika kuhu soovitakse. Mitte minna, ma võtan siis näiteks sealt samast
Ida-Virumaalt veel, et kes tahab tõesti tunda,
et nüüd ta on jõudnud ma kaugemale kohta Eestis kui kauge
ja näiteks selline küla nagu Vasknarva kõik teavad jällegi Narvat,
nagu ma enne rääkisin, aga Vasknarva seal on kuremäe,
kloostri abiklooster, üks nunnakloostri abiklooster mis kohe
kaugelt jälle paistab silma oma eriliste kuplitega,
sealsamas kohe linnuse varemed ja selline esmapilgul vaikne
vene unine külake, aga jällegi, kui sa hakkad süvenema,
siis tõeline pärl. Et kui sa tahad olla pärlipüüdja Eestis leida selliseid
avastamata kohti, siis minge näiteks Vasknarva
ja üldse Alutaguse maa seal Ida-Virumaal,
sealsamas on näiteks Sillamäelt sõita paar kilomeetrit,
ainult jällegi oled teises maailmas oled Viivikonnas.
Mis on näiteks kummituste linn, kus on sellised maja varemed,
astud seal praks, praks käib, mina mõtlesin alguses pähklikoored,
pärast tuli välja, et noh, natuke ebameeldiv jutt,
aga narkomaanide süstlad? No ühesõnaga noh, väga ebameeldiv.
Aga ma ei kahetse, et ma seal käisin vaatamas.
Kogemus ka seda, et siinsamas meie Eestimaal on ka selline
elu olemas. Meil pole olnud kõige meeldejäävam reis,
mis on kõige rohkem mõtlema pannud, kas see on ikka see keri saare. Ütleme, Keri saar ikka ja seal sa tõesti leiad oma hingerahu. Siin ma väga tänan, et sa tulid ja rääkisid nendest kogemustest,
aga anna nüüd veel viimast korda ka nõuet,
et mida on vaja, et üks reis õnnestuks, kui ei ole palju raha. Hea tahtmise korral saad sa kõike, et peab olema hea tahtmine,
leiad sõpruskonna või pere, kes sind sõidutab nendesse kohtadesse.
Aga kõige tähtsam on ikkagi tahtmine, eelhäälestuse,
sest algab kõik.
Ja valmisolek orienteeruda ümber vajadusel.
Et võtad sihtpunktiks selle kohaga koha peal,
näed, et oi, seal on nii põnev paiku, hoopis.
Lähme sinna. Et selline julgus eel, tahtmine, julgus. Uskumatu, aitäh sulle, Siim, karne ja ma mõtlen,
et tõesti kui kuulad sind, siis on selline tunne,
et polegi vaja kuhugile kaugele minna, kõik on siinsamas olemas,
lihtsalt hakka minema ja vaatama.
Just nii, et kui suveplaane teha, siis veetes Eestis
ja otsida kohti. Aitäh Sulle kutsumast ja ilusat päeva kõigile. Maandungi siis seekord nii et tulen jõlemaid koju,
hüüan pruut, mul tuli uus perspektiivmaadeni tuleval helgelt
ja nostalgiat kergelt pahaks panna.
Seda, et kaitstud on salamisi ka mõistusele. Korra oleks levitatsiooni korras kellele ta tekib üle väikse
üle korra, rõõmsad päevad, kurvad juskui,
teenitasid turvale hääledee suur rada, peaasi,
et tuleb. Jõulud on selja taga ja aastavahetus tulemas.
Ma ei tea, kui palju on neid inimesi, kes jätkavad samas
vaimus ja on sedasi sööma koomas.
Aga kindlasti on ka neid, kes otsivad vaheldust
ja jõululaud oleks siis ühtemoodi ja aastavahetusel pakuks
midagi teistsugust.
Pille Petersoo.
Kui palju Nami-Nami portaalis näiteks inimesed otsivad,
et palun aastavahetuseks midagi uut, et enam ei jõua. Seda verivorsti, hapukapsast süüa, et vaat nüüd võtaks aasta teisiti,
vasta. Mulle tundub, et tegelikult süüakse verivorst
ja kapsas ka aastavahetusel.
Et ma ei tea, kas see on põlvkondade asi või,
või lihtsalt on nii palju kokku ostetud,
et jääb, aga ma ise küll lähenen nendele kahele sündmusele
hoopis erinevalt.
Et aastavahetus on minu jaoks palju rohkem selline
suupistelaud ja võib-olla ka külm, natuke suupistelaud,
et käit võib-olla seal tahavad ju käia televiisorist,
vaadata seda aastavahetuse programmi. Mingil hetkel jalutad õue ilutulestikku vaatama
või kui oled kuskil vaiksemas kohas metsa alla jalutama,
et kuidagi tähti vaatama, aga just et, et ta ei ole minu
jaoks üldse sama menüüga pidupäev.
Et pigem jah, ikkagist, et jõululaual on sellised
traditsioonilised pühaderoad ja aastavahetusele võib teha
midagi julgemate, midagi legantsemate, mingit sellist rohkem
sellist suupistelaadset nägu näiteks. No ega tegelikult suupisted võivad olla ka ju vanad
klassikalised maitsed, täidetud, munad täidetud,
munad on, eestlastel ei ole vist ühtegi pidulauda ilma
nendeta ja seal on klassikaline täidetud muna on väga tore.
Sinepiga näiteks, et aga võib proovida, ega mingit erinevate täidistega,
et kas lisada seal näiteks mingit head juustu või,
või krevett Te või midagi et saab proovida täidetud mune teha.
Ma tean, et kalamari ma näen kohaliku kogukonna veebilehtedel,
kalamari läheb aastavahetuse eel väga-väga hästi,
et see aasta otsas ja rootslased näiteks armastavad väga
erinevaid kartulikrõpse näiteks kartulikrõpsu peale mingit
natuke sellist paksemat hapukoort ja törts kalamarja,
et selline ka selline natuke glamuurne, lihtne suubisse,
tegelikult pasteedipallid ammu unustatud vana,
väiksed head koduses pasteedist või poebasteedist,
pallikesed, veeretad, riivitud kõvemas, juustus,
niukene, täitsa nostalgiline, tore amps niisama süüa. Tursamaksasalat ka ju tegelikult hinna poolest sihuke natuke
pidulikum asi, et ta ei ole selline igapäevane igapäevane
tooraine aga väga mõnus, siis noh, mis sinna läheb,
tursamaks keedetud muna, hakitud sibul, rukkinööpide sisse
või suupiste korvikesse sisse röstsaia peale,
et ka selline.
Ma usun, meeldib nii noorematele kui vanematele kuuse
kartulisalati paigutaksid. Salat sobib ka väga hästi aastavahetuse lauale
ja sobib ka rosolje sobika kasukas, et need on Jon peet,
on üks väheseid asju, mis meil on jaanuarikuus
või detsembris juba hooajaline.
Samas ma ise mõtlen, et, et mulle ei meeldi,
kui on täpselt sama komponent liiga mitmes asjas,
et kui mul on kartulisalat laual, mis on täiesti võimalik
aastavahetuse paiku et sinna kõrvale näiteks siis rosolje
asemel ma armastan teha pigem hoopis näiteks siis peedi soolaseenesalatit,
kus ongi peet siis kas keedetud aurutatud peet,
mida ju saab kosta poest valmis kujul, et kui läks kiireks,
unustasid ära. Sahvris on meil või keldris, on väga paljudel soolaseeni
ja ei oskagi nagu midagi väga natuke pihta hakata.
Et ja marineeritud kurk ja siis hapukoore majoneesikaste
sinna juurde, et selline visuaalselt nagu rosolje maitselt
väga sarnane, aga samas ei ole nagu seda,
seda kartulid seal sees, mis sa juba saad kartulilaksu kätte
oma kartulisalatist.
Kasukas on väga populaarne, aga lisaks siis mina ise olen
teinud kasukat, kuna ma ei ole väga suur heeringasõber,
et ma olen teinud suitsulõhega või siin paar aastat,
nüüd on ühelt Tallinna teeninduskooli koolituselt tuli väga
tore kõrvitsa kilu, kasuka idee, et on siis hoopis niuke
kollane kasukas epeedi asemele marineeritud kõrvits
ja heeringa asemel vürtsikilu. Et hästi mõnus jaga sihuke elevust tekitav amps alati,
et egaa, et natuke saab mängida selles ilusasti. Kui see on väga põnev mäng, aga ma mõtlen,
et kalamari, et noh, ta on ikka suhteliselt sihuke kallis,
et kas saab kuidagi odavamalt. Saab odavamalt on ju erinevaid neid matkitud marju
ja ma ise siin avastasin mõni aeg tagasi toidumessil
Tallinnas ühe Läti tootja, kellel oli chia seemnetes must vegan,
kalamari, soligi, vegan messil.
Ja ma proovisin seda kodus järele.
Ta oli ta üsna tugeva maitsega, et sinna läheb,
siis läksid mustad chia seemned natuke nori lehte,
mis see sushi ümber olev vetikas näosuslikus,
merelise maitse? Ingverit vist läks natukene mingeid asju veel natukene,
aga just et ta on visuaalselt tõesti, näeb välja nagu
selline must kalamari, et päris selline tore,
tore avastus oli.
Et saab, kindlasti leiab ka selliseid odavamaid variante,
millega mängida ja mida proovida, aga samas kui,
kui on see aastavahetus veel kord aastas.
Ja kui seal on tooraine, kui see on hästi toorainekeskne,
et siis pigem siis mõelda võib-olla vähem asju lauale,
aga mitte kvaliteedis, siis otseselt Allandat. Kas sul on ka peresse mõni selline traditsioon
või traditsiooniline toit või toiduga seotud komme,
mida sa järgid, no miks ma seda küsin, on see,
et Hispaanias mõnes piirkonnas on, et alati peavad laual
olema viinamarjad ja siis kui kell lööb,
siis ruttu süüakse 12 ära, et saada teada,
et oh vot nüüd 12 järgnevat kuud on. Super ma tean, et seal siis ta Hispaanias isegi toiduohutuse
teemadel sellest räägitakse, ei tohi 12 sekundi jooksul 12
viinamarju kurgust alla lükata natukene ohtlik.
Meil ei ole isegi toiduga seotud sellist noh,
kohustuslikku reeglit, et aastavahetus on hästi hästi sihuke
vaba mängurbed, ainuke asi, mis mul on aastavahetusega,
mille õppisin oma kadunud vanaemalt, kes oli raamatupidajat,
et südaöösel peab olema rahatäht peos. Et see on üks asi, mida ma jälgin, õnne valada.
Oleme valanud, aga ei ole selline kohustuslik,
kohustuslik asi, et vahepeal võiks, polnud saada seda tina.
Need on niisugused ennustusi otseselt ei tee aastavahetusel,
et et selles osas me oleme jah, et ei, ei ole väga edumeelne perekond.
Aga toidu mõttes mõni magustoit aastavahetuse lauale ka,
et on tegelikult igasuguse viinamarjad või need piparkoogid
sinihallitusjuustuga need hästi toredad,
et mida, mida on kerge võtta. Aga mulle meeldib pokaali desserdid, et on valmis siis
pokaalitsi tehtud siis näiteks mingi pannakota laadne kas
siis safraniga või valge šokolaadi pannakute pohlamoosiga,
näiteks, et mida saab siis ka tegelikult ilusasti teha päev
kaks ette ära.
Ja siis lihtsalt piduõhtul tuua siis kästud jahedas sahvrist lauale,
et on siuke kerge lihtne teha ja pigem aastavahetusel ka,
et on pigem siis juba kalalaual. Kuna jõulude ajal on seda liha nii palju söödud,
et siis aastavahetuse natukene kergemad selle võrra.
Aitäh sulle, Pille Petersoo saatesse tulemast
ja head vana aasta lõppu ning kaunist ja maitseterohket uut
aastat aitäh. Ta telg küüsi, põim.
Kuule ta, misasi on see? Tai šamportsin ma kõik Raskeid Kaur. Avamarjadest saanud üsna mõnus uus, mis ja on ta kui pere.
Uus moos on sohu uus peos püsti loosi ka.
See õnn peab ta tilk öösi, ma. Ta tuisk ja puha, külma andma.
Kuid nii see lee Seal vana ta. Kuid. Ta täis kannava. Juurde viiks The War Gerry Steebee tohuta. Et mis küll on see õnn?
Saabised, Darcord, Paulisi põnn.
