Inimesega. Vikerradio. Tere ja head uut aastat, tänase saate teemaks aasta alguse
saate teemaks, minu poolt on valitud kasside elu
ja olu ning nende tundmaõppimine.
Need väikesed kiskjad on millegipärast inimestele hinge
pugenud ja nende arvukus maailmas on kasvanud,
on selleks põhjuseks siis nüüd kas covid
või lihtsalt see, et nad on need salapärased
ja huvitavad tegelased kellelt on ka inimestel üht-teist õppida,
aga veel rohkem peaksid inimesed nende kohta teadma,
enne kui nad nendega koos elama hakkavad. Teadlased on uurinud ja ma ei tea, kui palju on nad välja
selgitanud ja täpselt teada saanud, kui kaua on kassid
inimestega koos elanud erinevatel andmetel 8000 kuni 6000
aastat oleme koos olnud ja neile on omistatud siism erilisi võimeid,
imetletud neid, aga samas on ka neid tagakiusatud.
Nüüd on nad suuresti meil toas ja lemmikud
ja vot kuidas siis mõista kassi, kuidas teda lugeda temast
aru saada, sellest täna räägime ja sest olen palunud PetCity
loomakliiniku veterinaararsti üldarsti kirurgi Kertu Kiviranna,
kes on võtnud oma südameasjaks just kassiomanike harida
ning algatanud kassikoolid juba sel laupäeval on esimene. Nii et räägime täna kassidest ja head kuulajad.
Mul on ka teile ettepanek, et kui te olete kassiomanike
jälginud oma kassi teate temast lugusid rääkida,
siis saate teises pooles.
Kui oleme ära kuulanud ka vaikuseminutid,
mis viivad meid siis kuidas, vähemalt ma loodan 104 aasta
tagusesse aega, kui kehtestati relvarahu,
siis vabadussõjas. Nii et pärast seda on avatud telefonid ja saated,
tegid oma kassilugusid.
Selline pikk sissejuhatus helipuldis on Villem Rootalu,
mina olen Krista taim ja laulab esimese laulu kassidest,
ansambel vennaskond, nagu hästi tähelepanelikult sõnu kuulata,
siis seal juba üht-teist on.
Kasside kohta. Väikese kõnnime, ulme kui kogu, kas lastepere statsionaarne
nurgas proovasse, kas valu läks käest ära? Tõrksad ja liibuvad olev metskassist põlvnevad,
loovad pallida kollakasvalged ja mustad ka kestrile.
Õnnetu skaala. Pärast 53 70 päeva allist kaalne aega.
Evastel sünnivad kol sapine tätovitud Paaja. Kui üheksa kuni pesu saame linna sinna kassikondate. Lakkama, miks võrku lasin puudumises ärasid sinise ristiga? Kui näed ja sa akna ja akna peal passid silmad otsivad
Rooses klassi. Selline ansambel vennaskond ja ütlen siia veel mõned faktid,
kasside normaalne kehatemperatuur on 38,6 kraadi süda lööb
140 korda minutis, vererõhk on 160 100 ning kass elab 10
kuni 12 aastaseks.
Aga on ka juhtumeid, kus elatakse üle 20
ning inimese aistmisest.
Kassi haistmine 14 korda parem magab ta 12 kuni 16 tundi ööpäevas,
vahel ka 20 tundi. Niimoodi ja Tartu stuudios on meil nüüd PetCity
loomakliiniku arst, Kerooreke Kertu Kiviranud tere.
Tere hommikust.
Öelge palun, Kertu, te olete võtnud kassid endale südameasjaks,
et milline seos teil omal kassidega on, et loomaarstid nad
ju tegelevad.
Nonii, koerte kui köögiga ja tavaliselt peetakse nagu koera
kõrgema no või paremaks kui kassi. Aga kuidas teil on kassidega jusse suhe tekkinud? No ma ütleks, et kassid on võib-olla minu hingeloomad siis
et mul on lapsest peale kassid alati olnud.
Ja koertega on võib-olla natukene vähem kogemust,
et mul on ka koer olnud.
Aga kassid kuidagi sobivad paremini.
Et nad on minu silmis sellised pehmed ja väikesed
ja nunnud, suurte silmadega ja väga mugavat sülle võtta.
Ja näiteks tänasel hommikul kell kuus õue jalutama minna ma
küll ei oleks soovinud kassiga ma ei pea seda õnneks tegema ka. Et need on võib-olla mõnevõrra sellised mugavamad lemmikud ka. Aga öelge, kas kas on olemas siis kassiinimesed
ja koerainimesed vahel niimoodi öeldakse,
et oi, et mina olen koerainimene, et mulle kassi ei sobi
või või vastupidi. Ma arvan ikka iga asjaga nii, et kellele meeldib,
kellele mitte ja on ka need inimesed, kes nii kassi kui
koerainimesed ja palju inimesi, kellele ei meeldi üldse kumbki. Et seda, seda on raske kuulda, aga maailm on kirju.
Öelge palun, et kui nüüd ma paluksin teil kasse iseloomustada,
ma ise olen ka kasse pidanud ja pidanud,
nad on pidanud mind pigem võiks edasi öelda,
et ei jälginud, siis nende kohta on nii palju erinevat
ja vastuolulist.
Kui koera pool öeldakse, et ta vaatab sind kui jumalat
ja on alati nõus kõigega, mida peremees soovib siis kas on see,
kes otsustab, kas on see, kes on inimese kodustanud mis
tegelane ta tegelikult selline on? Väike kiskja, kes ei tule, kui teda nimepidi kutsuda,
vahel harva, ainult siis, kui ta arvab heaks,
mis tegelenud. No kas ilmselt on ikkagi kõvasti iseseisvam kui koer
sest kas liigina ongi selline soolitaarne
ehk siis üksi elav loom, et ta ei ole pidanud ellujäämiseks
teistega koos elama niimoodi karjas nagu koerad
ja inimesed.
Et kas on inimese jaoks võib-olla jah, natukene selline
raskem mõista ja lugeda, kuna ta ongi natuke teistsuguse eluviisiga.
Et seda, et nad nüüd ainult siis tulevad,
kui ise tahavad, eks see on ka erinev. Sest kassidel on samamoodi erinevad iseloomud
ja temperamendid ja see, kui, kui palju nad inimesega
tahavad koos veeta.
Et mõni tõepoolest võib-olla ei hooligi inimesest
ja iga kassi sobi koduloomaks.
Aga mõni on väga-väga seltsiv ja nii-öelda natukene rohkem
koer ja tuleb alati.
Ja kui kutsumise peale muidu ei tule, siis külmkapi avamise
hääle peale küll tulevad sageli. Et kas on jah, üksjagu selline tippkiskja
ehk siis ta on looduse täiuslik väike väiketapamasin,
aga samas on ka hästi pisikene ja sellepärast on ta ka saakloom.
Ehk siis ta on natukene selline nii saak kui kiskja.
Ja tema käitumised on ka sellepärast nii saakloomale kui
kiskjale omased.
Et selline võrdlemisi iseseisev, aga meie jaoks üpris
salapärane loom ja, ja ega ta väga välja ei näita oma mõtteid. Vot seda ma mõtlengi, et ta on tuhandeid aastaid ometi
inimese kõrval olnud võib-olla vähem kui koer,
vot ei andnud vastuse võlgu, ei tea, et aga me ikkagi ei tea,
mis ta teeb või mis ta mõtleb või kuidas temaga toimetada
ja te veel ütlesite, et kõik kassid ei sobigi koduloomaks.
Kui, kui nüüd juhtub, et võtad kassipoja
ja ja siis hakkavadki probleemid pihta, sest ta otsustab,
et ta ei taha kodus elada. Ja seda tuleb ikka ette, et näiteks kui varjupaigast võtta loom,
mis on minu arust igati tervitatav tegevus,
aga kui nad on seal juba natukene suuremad ka,
siis neil võib-olla on juba selline iseloom
ja varasem kogemus välja kujunenud nõnda et nad ei tahagi
väga palju inimesega koos olla, et võib-olla neil ei ole
isegi olnud positiivseid kogemusi inimestega
ja neist ei saa mitte kunagi sülelooma. Et siis, kui see vaene omanik on tahtnud endale just sellist kaisuloomakest,
siis siis võib-olla päris suur pettumus.
Et aga lisaks siis sellistele geenidele,
mis, mis annavad temperamendi kaasa, on ka siis need varased elukogemused,
ehk siis, kui noores eas harjutada kassi inimestega,
teiste loomadega nii-öelda sotsialiseerida,
siis siis ei ole miski kivisse raiutud, et võib täitsa saada
sellise kaisuloomaga endale. Aga ma mõtlen, et kiskja ja kaisuloom, et kas me inimestena
ei ole natukene läinud üle piiri või kuidagi vastuollu
selles mõttes, et ta on ikkagi loom, keda me ei saa võtta
kui lihtsalt eset, vaid ta on ka oma instinktide oma oma
eluga ma küll ei tea, nüüd kasvõi oma filosoofia või,
või millegi taolisega Et kuidas tagada talle seejuures ka selline täisväärtuslik
kassi elu, et mis seal peaks kõik veel lisaks sellele olema,
et ta on nõus olema mu süles minuga nurruma,
aga vot, mis on veel need tingimused, mis võiksid olla kassi
puhul täidetud, kui teda plaanitakse võtta? Kassidele on siis nüüd võib-olla viimastel aastatel hakatud
rohkem tähelepanu pöörama, et selline käitumise uurimine on,
on ka võrdlemisi uus ja järjest areneb, et järjest rohkem
mõeldakse ja tehakse katseid, uuritakse,
aga praegust on täitsa välja töötatud, selline. Nagu keskkonnavajaduste süsteem, et justkui on viis põhilist
vajadust kassidel, mis peavad olema täidetud,
et neil oleks võimalikult hea elada või selline optimaalne
keskkond et seal on siis turvalised peidupaigad
või turvalised kohad siis on kõik need ressursid,
mida neil vaja on, et neid oleks piisavalt.
Ehk siis tuikjook, liivakastid, kõik sellised asjad.
Siis on neil tarvis omanikuga positiivset
ja ettearvatavat suhtlust. Ehk siis neil oleks hea sõbralik suhe oma omanikuga. Jäin korraks mõttesse, mis seal veel oli,
neli? Sain, ta on kiskja.
Siis jalakäija ei, oleneb kassist, siin on omad plussid
ja miinused, et ta peab siis saama oma sellist kiskja
käitumist väljendada, ehk siis mängimine näiteks toakassil
võiks olla siis sellise mäng mängu episoodidega Segisk
ja käitumise väljendamine.
Tagatud. Mulle meenub kunagi ühel laadal oli kassipoegi müüdi
või anti, ma täpselt ei mäleta, aga tingimuseks oli see,
et ta peab minema lauta elama, et tõesti ei tohi saada toa.
Kas, kas te olete ka näinud arstina, et on erinevus,
kas on maa, kas linna kasvõi siis ongi, et õuekass,
kellel on küll koduda, ei ole metsik asjaga,
ta ongi loodud hiirepüüdjaks. Ja eks ikka on, et natukene on ka kassidel oma otstarbed,
koertel on ju seda rohkem, et need on oma ülesannete jaoks loodud,
et sellepärast on nii palju koeratõuge ka olemas.
Et kassidel nüüd selliseid erinevaid tööülesandeid väga
palju ei ole, aga ongi osad on siis meil sellised hiirekütid
ja osad on lemmikloomad.
Et küll on ka selliseid Ma või lauda, kas
ja kelle eest väga hoolitsetakse, kes saavad käia õues,
aga samas on neil toas ka väga head tingimused. Ja mõned on tõesti täiesti oma elu peal,
et omanik siis peab kuidagi meelitama ja kinni püüdma,
et kliinikusse tuua vahepeal ja ka linnas on siis ikkagi
kahjuks päris palju selliseid, kas ja kes justkui
vabapidamisel on, vahepeal käivad, võtavad toast süüa aga
võib siis igasugu hirmsaid asju nendega seal õues juhtuda.
Et on ikkagi igasuguseid olemas ja. Kas on võimalik kassi õpetada nagu koeragi,
et me lähme koos jalutama on siis ta õla peal rihmaga
või jalutab rihmaga kõrval, ma olen ise linnas näinud selliseid,
aga. Ma ei tea, missuguste meetoditega on see saavutatud,
et kas käib kõrval rihma otsas või, või siis käib peremees
tema kõrval ma sellest, seda ma ei tea. On ikka, ma arvan, et tõenäoliselt see on natukene
keerulisem kui koeraga, kuna koeral on just selline natukene
sisemine tung ka olla inimesele meele järele
ja kontakti otsida just selle karjalise eluviisi tõttu,
et selleks, et karjas hakkama saada, sa pead teistega läbi saama.
Ka kassil ei ole nagu sellist asja, et ta peab omanikule
otsa vaatama ja, ja meele järele olema.
Aga jalutama saab kindlasti õpetada. Selline rihma harjutamine on täpselt samamoodi nagu kutsikatel.
Aga nüüd, kui jalutama minna, siis on ka see,
et kas pigem tahaks ikkagi oma asja ajada,
et kindlasti tavaliselt siis ei, ei liigu niiviisi
sirgjooneliselt nagu koer.
Et näiteks kui omanik on mõelnud, et, et võiks kassi elu
rikastada ja õues käia, siis pigem võiks olla tõesti kassi meelelahutus,
et me ei pea liikuma ühest punktist teise
ja tegema seda kiiresti, vaid pigem las ta vaatab seal ringi niikaua,
kui, kui tahab, et võib-olla ongi ainult ühe puu ümber
näiteks jalutab ja ja siis tuppa tagasi. Aga näiteks ma olen tartus näinud ilma rihmata kassilikumas
plekkes kõnnibki, täpselt nagu koer omaniku kõrval Tähtveres.
Ma ei ole kunagi läinud küsima, et kuidas ta seda ometi
hakkama saanud, aga ma olen teda mitmeid aastaid näinud,
et ta jalutabki täpselt nagu koer.
Ja siin on tegelikult täitsa võimalik, peab lihtsalt
rahulikult harjutama võimalikult vara alustama. Aga kui te nüüd Kertu Kiviranud alustate nende
kassikoolituste seerijatega, siis kassiomanikele,
millel seal on see rõhk.
Et, et mis mis teadmisi seal jagatakse ja kas siis no ma
saan aru, et vist seda keti ja keti otsas on paele rihma
otsas kassi jalutamist, see on kõrgem tase juba.
Et seda ei saa niisama õpetada. Saab ikka seab igale kassile ja kassipoeg on just ideaalne alustamiseks.
Et tegelikult minu eesmärk siis on mitte nüüd neid kasse nii
väga õpetada, aga pigem omanikke.
Et mul on ka üks loeng, siis ainult kassipoegadest.
Aga ma tegelikult tahaksin rääkida kõikidele kassiomanikele
selliseid lihtsamaid asju, et kes ja kas on
ja mida ta vajab ja mida tähele panna.
Sest ega tegelikult me väga palju ei tea,
või ei räägi siis sellest, et, et kuidas kassi kasvatamine
siis ikkagi on, et kui me võtame iga nurga peal,
aga, aga kassidest justkui ei räägita, et hea,
kui üldsegi kassipojast raha küsitakse, see paneb
mingisuguse vastutustunde võib-olla sellele omanikule,
aga sageli neid jagatakse ka niisama tasuta nagu nagu ei
olekski sellised vastutust nõudvad lemmikud. Et jah, ma tahakski natukene lihtsalt selline,
et, et mis on, kas ja mida temaga teha. Öelge, kui palju jõuab arsti juurde ka näiteks selliste juhtumitega,
kus kas, kas on stressis või käitub kummaliselt
või tal on, ma ütleks, inimkeeli närvid läbi.
Ehk siis on kommunikatsioonihäired inimese
ja kassi vahel.
Võib-olla ongi võetud kuskilt varjupaigast
või saadud kellegi käest, et käitumishäiretega kassid. Ma arvan, et neid jõuab järjest rohkem.
Miks, sellepärast võib-olla, et inimesed panevad natukene
rohkem tähele ka.
Ja võib-olla siis on ka see, et Nende eluviisid on hakanud
natukene muutuma, et meil selle kohta väga statistikat ei ole,
aga mulle tundub, et pigem kuna need inimesed kolivad ka
rohkem linna, siis kas on ka rohkem linnas
ja hakatakse ka rohkem selliseid mitme kassiga majapidamisi
on hakanud tekkima, eksis kassidel on vähem liikumisruumi,
vähem võimalusi oma sellist loomulikku käitumist väljendada
ja samas nad võib-olla peavad natuke rohkem taluma nüüd
teiste kasside, võib-olla koerte ja laste lähedus,
kus neil ei ole võimalust minna ära. Et siis ka võib-olla need käitumishäired on,
on natukene lihtsamad tekkima ja kuna meil kõik asjad arenevad,
siis ka inimesed on võib-olla natuke teadlikumad,
et et panevad tähele selliseid asju, et kui kiisu hakkab
kuskile valesse kohta pissima, siis esimene asi ei ole teda
varjupaika viia, vaid võib-olla kõigepealt tullakse
loomaarsti juurde ka nüüd juba. Ja uuritakse, mis see põhjus on.
Ehk siis ma saan aru, et kui kaste midagi ebatavalist,
siis on see ikkagi põhjustatud sellest.
Tal on mingisugune probleem.
Aga nendest probleemidest me räägime juba järgmises pooltunnis,
me jõuame ära kuulata siia veel ühe loo Untsakatelt
ning seejärel jätkame juttu kassidest.
Siiski teeme vahepeal ka väikese vaikuseminuti
ja mõtleme 104 aasta tagustele sündmustele,
mis kunagi toimusid ja tänu millele võime me siin täna vabalt,
et elada ja hingata. Ning Tartu stuudios on meil Kertu, Kiviranud,
PetCity loomakliiniku arst ja räägime kassidest,
aga seda siis juba märksa hiljem. Ei no. Me Haada ja armsama neiuks siin. Kui ka triivi? Head kuulajad täna, kolmandal jaanuaril kell 10 30 möödub
104 aastat relvarahu kehtima hakkamisest vabadussõjas.
Kuu aega hiljem, teisel veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping,
mis avas tee Eesti vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele.
Selle hetke ja vabadussõjas võidelnud mälestuseks korraldab
kaitseliit koos omavalitsustega mälestustalitluse kõikides
vabadussõja mälupaikades üle Eesti ühel ja samal ajal just praegu.
Kohe helisevad Eestis kirikukellad, vilet annavad laevad
ja rongid. Meie eetris on vaikuseminut, et hoida mälestust
vabadussõja sangarite eest. See, et kunagi oli vapraid inimesi on andnud meile täna võimalused,
võime siin olla ja rääkida, noh näiteks kas
või kassidest ja Tartu stuudios on PetCity loomakliiniku
veterinaararst Kertu Kiviranud.
Kertu öelge, miks kassid nurruvad, kas sellepärast,
et neil on hea olla või vastupidi, et nad on nagu murelikud. Millegipärast kui palju me teame selle kohta midagi,
õnneks ikkagi teame juba, et klassikaliselt on nurr romini
selline rahulolu märk, et, et kõik on hästi.
Et näiteks kui tillukesed kassipojad sünnivad,
need on pimedad ja väga palju ringi ei liigu,
siis Norrumisega nad annavad emale teada,
et, et neil on kõik hästi ja ema siis nurrub vastu.
See natukene rahustab neid ja arvatakse,
et äkki see vibratsioon aitab neil pimedatel kiisudel siis
leida ima üles ka kui toiduallika. Aga samas tundub, et kassid katsuvad ennast rahustada kaanurramisega,
siis ta on selline stressinurr olemas, mida me kliinikus
näeme sageli.
Et noh, kui palju sellel tõepõhja nüüd all on,
aga arvatakse, et mingisugusel sagedusel vibratsioon siis
tõstab luutihedust ja aitab valu vastu ja et jah,
seda füsioloogilist poolt ei oska kommenteerida,
aga arvatakse, et ta on selline hea asi. Kiisut siis jah, ikkagi tõenäoliselt üritavad ennast
rahustada ja võib-olla valu vaigistada ja ka enne surma
oleme näinud, et et kui väga kehvas seisus kiisu hakkab nurruma,
siis siis võib-olla see ei ole kõige parem märk,
et võib-olla siin siis neid viimaseid asju,
mida ta teeb. Üks lugu küll nüüd natukene naljažanris on see,
et kui panna Nurv kas koos kontidega ühte tuppa edasel nurrub,
siis võivad need kondid kokku kasvada.
Mis nurgas lamasid, siis ma ei tea, ma ei ole kõige parem
anekdootide rääkija, aga head kuulajad, 611 40 40 on telefoninumber,
millele helistades võite rääkida oma kassi loo mitte väga pikk,
aga sellise paraja, et miks teie kass on eriline,
mida erilist olete tema käitumises tähele pannud
ja millest võiks olla ka võib-olla teistele abi tolku. Aga Kertu, teilt, ma tahaks teada, et miks kuidas võõrutada
kassi näiteks mööbli kraapimisest?
On küll ju müügil igasugused kraapimispuud
ja kõik, aga ega siis, kas ei ole rumal,
et ta nüüd hakkab siis sedasi kohe seda teist puud.
Tore on ju ka mööblit kratsida. Ja siin kõige lihtsam tegelikult oleks natukene mõelda,
et, et kus kohas ta siis nüüd seda mööblit kratsib?
Diivanid meeldivad neile väga sellepärast,
et see materjal on selline väga mõnus, kuhu küüsi siis suruda?
Mis on oluline, on ka see, et diivan on üpris raske
ja kui kiisu seal küüsi teritab, siis tõsi ta väga naljalt
ümber ei tõmba.
Aga need väiksed kraapimispuud, mida müüakse,
et sageli on küll heast materjalist, aga lihtsalt kui kas
neid kasutab, siis nad kipuvad võbelema või ümber kukkuma,
mis nende jaoks hirmutav. Ja sageli siis on see asukoht ka.
Et kui diivanid on just selliseid prominentseid
ja kui tuppa astud, siis kohe näed seda ja,
ja inimesed viibivad seal sageli siis nende kraapimis
asjadega kipuvad igale poole ette jääma ja siis need
lükatakse kuskile toanurka, et nad ees ei oleks.
Aga kassid nii-öelda teeritud küüsi siis mitte ainult selleks,
et oma küüsi hooldada, vaid see on ka siis märgistamise
eesmärgil seal varvaste vahel on sellised näärmed,
kus, kus nad siis oma lõhna jätavad, sinna,
mida nad on kratsinud ja kusagil täitsa toanurgas. Ilmselt ei, ei ole mõtet seda teha.
Ehk siis neid sobivaid kraapimispaiku peaks pakkuma mujale.
Mina näiteks väga edukalt kaitsen oma diivaninurka ka sellega,
et mul on korralik selline kraapimisasi on seal diivani
nurga kõrval ja samuti siis on diivani peal üks tikk,
et kui peaks juhtuma, et see kraapimisasi natukene jalutama läinud,
siis, siis tikk on seal peal ja neile ei meeldi väga sinna
teki sisse küüsi teritada. Teda niimoodi, aga meil on nüüd üks helistaja liinil
ja kuuleme teid ja teie kassi lugu.
Hallo kaugelt helistate. Nii olete eetris? Vist on mingi viga, aga võtame järgmise.
Hallo. Tere.
Kuuleme teid. Vaat siis sellised toredad kassilood. Aha otsis Kertu Kiviranud miks kassid söövad mulda,
võib-olla peaks neile seda pakkuma eraldi kuidagi. Noh, tõenäoliselt lillepottidega on see,
et neile meeldib, see on põnev.
Kui nad õues käia ei saa, õues nad tõenäoliselt ikkagi
niimoodi päris lillepeenrasse ei lähe, seda mulda sööma
enamasti küllaga rohtuga.
Jah, no see on natuke teine asi, et see maitseb ilmselt
natuke paremini kui muld, et toas on nende jaoks lihtsalt põnev.
Minu arust on, on hästi tore, on natukene selle rohelise
lehekese ka mängida ja siis see muld tuleb sealt potist nii
lihtsasti välja, et et neil on lihtsalt põnev. Et võib, kui see, kui see väga häirib, siis võib katsuda,
kas need lillepotid ära panna või siis katta millegagi.
Et kas mõnikord näiteks mingite kivikestega,
mis ei ole nii põnev.
Või siis ma olen isegi kuulnud, et pannakse mingisuguseid
veekaussi või veenõusid sinna peale, et kui käpad märjaks saavad,
siis siis võib-olla ei meeldi. Samas kuulsime, üks kass on väga v, sõbralik,
meil on nüüd järgmine helistaja liinil ja Erik Tartust
kuuleme teid. Kilesse kassi nurru, mis sagedus on 150 hertsi
ja see on kindlaks tehtud, et see aitab voodisendusele kaasa.
Nii, aga üldiselt näiteks olemas discalveris spetsiaalne
saade kassidest.
Evi juhtumitest, hiigla põnev saade meil vabariigis ei ole
sellist noh, ütleme iimistrist võib-olla on,
kes käib tellimise peale, kas peremehega
või perenaise läbi sõidab kohale ja see töötab asja ära
ja kui vaja, sõidab mitu korda, vajavad kassi oma juurde. Kassi lepitajad. Arusaadav, aitäh, Erik.
See on hea tähelepanek, sest tõesti kassid ronivad sinna,
kuhu võib-olla vahel ei peaks ja ja põhjustavad ka väikseid pahandusi,
aga see on nende loomus.
Meil on veel järgmine helistaja, kuuleme teid. Tervist, ja head uut aastat.
Minul, minul on selline küsimus, et meil on kaks kassi,
vanem kiisu on 18 ja umbes.
No see vist umbes aasta kestab nii et temast on saanud nagu laululind.
Hommikuti tähendab teinekord privaim, mingi pool kuus
hommikul hakkab niimoodi Kraunuma või laulma,
aga kuidas seda nüüd öelda?
Niimoodi paar minutit ja siis on teinekord päeval niimoodi,
enne seda, kui hakkab joogikausist jooma,
istub ja laulab ühesõnaga näo ja me hoiame au. Tähendab oleks tahtnud teada, et ma mõtlesin,
et äkki midagi valutab või, või, või mis see võiks olla,
miks, kas äkki vanast peast?
Selliseks laululinnuks on muutunud aitäh. Mis te pakute?
Et noh, eks need nõuküsimused sageli lõpevad niiviisi,
et ma soovitan igaks juhuks loomaarsti juurde ka minna.
Soovitan ka seekord, et eriti vanadel kiisudel,
no vähemalt kord aastas tegelikult selline üldine
tervisekontroll võiks ju olla, et seal seal natukene vaadata
ja lähemalt rääkida.
Aga missis kui inimeste jälgi vanemas eas,
noh natuke selliseid kognitiivseid häireid neil ikkagi tekib,
et seniilsus ja, või dementsuse laadset natukene. Et üks selline tunnus võib olla küll, et nad muutuvad väga häälekaks.
Et see võib olla lihtsalt selline lihtsalt selline käitumine,
mis ei ole midagi halba.
Aga ma kindlasti soovitan igaks juhuks käia kliinikust ka läbi. Aga kas muidu on nii, et kassid ei ole väga jutukad ainult
inimesega räägivad nii-öelda räägivad, et kassid omavahel
pigem sisisemalt susisevad, kui on konflikt. Ja pigem on see tõesti niimoodi, et inimese jaoks need on
selle nii augumise õppinud, et võis olla vist isegi sellist
19 erinevat nja uud neil kasutusel inimesega suhtlemiseks.
Aga siin on ka natukene tõulised erinevused,
et mõned tõud on teadupärast väga häälekad,
näiteks siiami kassid.
Et nad tõesti kogu aeg ajavad juttu ja teiste kassidega,
pigem on siis sellised kurja Burja. Kui on konfliktiolukorrad, siis ka kõik need väga hirmsad häälitsused. Rääkimata märtsikasside krõhunumisest. Ja seda on tõesti päris hirmus niimoodi keset ööd kuulda. Niimoodi võtame veel ühe helistaja allo,
kuuleme Teidi, keerake natuke raadio vaiksemaks. Tervist minul on ka selline lugu, et ma olen juba vana inimene,
et eluaeg on olnud küll kassid, küll koerad,
kogu aeg on olnud koduloomad ja praegu on ainult minu pojal
on üks kiisu, kelle nimi ongi kiisu ja tema on elanud
sellises sellist elu, et väga palju käib rahvast
ja ta on seltskondlik, aga on käinud ka külalised oma kiisudega,
oma kutsudega talle eriti ei meeldi.
Aga nüüd on niisugune lugudel, et selja peal on tal hakanud
karv puistama, on kohe niuksed. Et kohe täitsa niimoodi kõvaks nagu pulgaks lähevad.
Kas see on, ma lugesin, et see võib olla stressist,
aga kuidas siis seda stressi maandada?
Kas talle ei meeldi, et külas käivad teised kisud
ja teised kutsud?
No kutsusin, on üks lõnga pisikene pisikene puudel aga see
puudel on väga häälekas, see ainult läbib kogu aeg,
aga teised kiisud on nii suht rahulikud,
aga meiegi sulle vist ei meeldi, et koju käivad teised kiisud. Et kas ta oskab ütelda, miks tal selja peale polstub niimoodi,
et tal kohe on nagu nagu kohe tükid seal mul on poeg vahest
võtnud ja ära lõiganud või mis nendega peaks tegema? Selge kohe kuuleme. Et kui jah, päris sellised suured Pulstid on,
siis sageli kodus kääridega on päris ohtlik neid eemaldada
et kas siis kuskil kliinikus või kruumeri juures pügamismasinaga,
siis pigem nad, sest kassi nahk on hästi õhuke
ja väga lihtne on kääridega talle viga teha ka.
Miks nad tekivad?
Siin ka päris kindlad?
Ei oska öelda, jah, on selliseid tervisemuresid,
mis võivad põhjustada seda, et nad ei saa võib-olla
või ei taha päris korralikult ennast hooldada enam võib-olla
valu see võib-olla tõesti stress ka, et jällegi kõigepealt
loomaarsti juurde, kui mingisugust füüsilist probleemi ei
paista olevat siis, ja stressiga võib-olla selliste,
kas siis Enda liigset lakkumist võivad täitsa paljaks
lakkuda või siis pigem hoiavad omaette ja lõpetavad selle
lakkumise üldse ära. Ehk siis enam ei pea puhtust, mis on kassi puhul ülioluline.
Ja, ja see on kindlasti selline väga kahtlane märk ka.
Ja noh, mõnikord, kui nad on, kas siis vanemad
või natukene ülekaalulised, nad võib-olla ei saa sinna selja
piirkonda ennast pesema ka teiselt ei ulata
või on valus, et selles mõttes tasuks ja edasi üks
loomaarsti juures ära käia?
Nendega kindlasti, jah, kõik kõik teised loomad,
kes tema territooriumile tulevad, on tema jaoks
hirmuäratavad ja stressiallikad. Samas, kui ta puutub väiksest peast kokku,
ütleme pojana teiste kasside-koertega, siis tõenäoliselt see
hirm on ka hiljem väiksem.
Teiste ees. Jah, oleneb nüüd sellest vanusest ja sellest,
et milline see kokkupuude oli.
Et selline sotsialiseerumise kuldaeg on siis kuni kaheksa nädalat,
ehk siis ikkagi väga-väga tillukesed kiisud,
kes on, võiksid vähemasti olla veel ema juures ja,
ja see kokkupuude teiste loomadega peaks olema positiivne.
Et kui ta puutub kokku koeraga, aga Ta siis tunneb hirmu,
siis ei saa olema hea mälestus tema jaoks
ja ka edaspidi siis ta pigem on selline tugev ebameeldiv mälestus. Et selline rahulik ja väga positiivne harjutamine.
Ja tõenäoliselt ka päris niimoodi ühest korrast ei piisa.
Aga jah, mida noorem, seda, seda lihtsam on harjutada teiste
loomadega juba ka sellepärast, et lihtsalt sellist koledat
elukogemust pole veel olnud.
Tõenäoliselt. Vildakas, kas tuleks pesta, mõtlen mõjust toakasse?
Eks siin on ka tõud erinevad, kes on pikakarvalised ja,
ja kes võib-olla siis ma ei tea, rohkem vajavad pesemist
või kuidas on kassi ja veega just ja kuidas teda veega harjutada,
kui ongi vaja pesta? Eks harjutamine nagu iga asjaga peaks ju olema väga-väga rahulik.
Et reeglina tegelikult ei ole vaja kassi pesta.
Kui nüüd on pikakarvaline kass, noh, looduses nad ei,
ei ole nii pikakarvalised, et see on selline tõuaretuse
tulemus ja pikakarvalise kassi võtmisel tuleb ka arvestada sellega,
et teda kindlasti peab kammima, et tema emakeel ei ole piisav.
Et neil võib-olla natuke rohkem ka siis sinna saba alla
näiteks koguneb mingisugust mustust. Mida, mida peaks pesema ka.
Et jah, kõiki tegelikult ei pea, aga kui vaja,
siis vannis ilmselt on, on lihtsam seda harjutamist teha,
et panna natukene vett ja noh, selline maiuste jagamine
ja rahulik tegutsemine on, on siis kõige olulisemad. Aga kui kas tahan veel puudutada pisut toitumisteemat,
et kassid on ka väga valivad toidu suhtes jällegi oleneb
kassist ja iseloomust, mis on kassile hea toit.
Sest praegu, kui vaadata kaubanduses ringi,
siis müüakse seinast seina, sa võid osta väga kalliv,
saad ka odavama, et mis vahe seal üldse on või,
või siis ostad talle hoopiski diagana hakkliha näiteks
pidupäeva puhul või ühe kilu. Jah, et kõige sobivam toit on see, mis sobib teile sobib
kassile väga lihtne öelda.
Reeglina neid kommertstoitudest, nüüd neid kõige odavamaid
me ikkagi ei soovita, sest noh, see, et nad on nii odavad,
tuleb millegi arvelt.
Et lemmikloomapoest. Aga kui võtame selle, ütleme, jätame need poed kõrvale,
et mida talle võiks kodutoidust anda.
Toorest liha. Kui õnnestub kätte saada?
Nojah, eks ta hiirevast püüab pigem ise.
Kui ei teki mingisuguseid seedehäireid, siis mingisuguseid
maitsestamata lihatooteid võib ikka anda.
Toortoiduga on, on nii ja naa.
Selline loomaarstide enamus ei saa nüüd puhta
südametunnistusega toortoitu soovitada.
Sellepärast et seal on ikkagi risk igasuguseid nakkusi saada. Et neid uuringuid on ka tehtud, et kui, kui väga need ei vasta,
igatahes nendele standarditele hügieenistandarditele.
Kõige lihtsam tegelikult on siis võtta loomapoest täissööt
on see siis krõbin konserv või siis mõlemad.
Et seal on kõik vajalikud ained olemas, täisväärtuslik
ja tasakaalustatud, ehk siis kõike, mida vaja
ja nii palju, kui vaja, tsin omanikule, kõige lihtsam. Käisin ükskord, mitte ükskord ma käin tihti looma oma kassiga,
arsti juures öeldi, et teate hambakivi, et eemaldati ära,
öeldi, et hakake nüüd kassil hambaid pesema.
Kas see on tänapäeval tavaline?
Et kassil peaks hambaid? Ma loodan väga, et see on tänapäeval tavaline,
see tõesti tuleb päris suure üllatusena veel paljudele inimestele,
aga see tõesti on niimoodi, et nii kassidel kui koertel
peaks täpselt samamoodi hambaid pesema kui,
kui meil endilgi.
Et see hambakivi tuleb päris kindlasti ja,
ja kui ei pese, siis ta tuleb tagasi pärast eemaldamist
päris kiiresti. Ei tea, täiesti õige ja siis tasub harjutada. Kõik areneb ja muutub, kuulge, ma väga tänan,
Kertu, Kiviranud teede tulite ja selgitasite
ja arsti siis algavad kassiomanikele koolitused.
Kus saab siis lähemalt teadmisi ja ja jah,
mõistate oma kassi paremini.
Veel kord, suur aitäh ja head kuulajad.
Ma tahaksin tänase saate lõpetuseks ühest raamatust kaslaste filosoofia,
kassid ja elu tähendus. John Grey poolt kirjutatud ühe pisikese asjaolu,
mis puudutab kassi ja mis mulle hirmsasti meeldis,
sest ikka räägitakse.
Noh. Kuidas olla õnnelik ja kõigest muust, vot siin on hästi
kokku võetud see, mida kassid võiksid inimestele õpetada,
kuidas oma eluga hakkama saada.
Aga on ka üks.
No põhjendused, miks me ikkagi kassidest väga palju peame
ja need, kellel on kassid, need kindlasti teavad,
millest ma räägin.
Asjaolu, et kassid juht ei tunnista, võib olla üks põhjus,
miks nad ei allu inimestele. Nad ei austa ega kuuletu inimolendile, kellega nii paljud
neist praegu koos elavad.
Isegi meist inimestest sõltudes, jäävad nad meist
sõltumatute eks.
Meie suhetes kiindumust näidates pole tegu iseka Sis armastusega.
Kui kassid meie seltskonda ei naudi, lahkuvad nad kui nad jäävad,
siis seepärast, et tahavad meiega olla.
See on ka põhjus, miks paljud meist kasse kalliks peavad. Vot selliseid mõtteid kassidest ja inimestest võib sellest
raamatust siis üksjagu leida ja.
Ja lugeda, aga kui teil on veel kasside kohta küsimusi,
mõtteid, võite need saata huvitav saatele
ja ma usun, et leiame veel inimesi ja jututeemasid seal sel puhul,
et siis viia teadmised ja inimesed kokku.
Sest nad tõesti on imepärased ja huvitavad loomad,
kelle kohta võiks rohkem teada. Tänaseks on aga ohoo saade läbi saanud ja helipuldis oli
Villem Rootalu, mina olen Krista taim.
Soovin teile kui palguseski kena uut aastat
ja tuletan veel meelde, et tänane saade on ka kella ühe ajal
öösel järele kuulata, aga muidugi järele võib teda kuulata
ka igal ajal.
Ja sellest on ainult rõõm, võiks nii-öelda kõike head
ja kaunist teile ning kohtume varsti uuesti.
