Tere, head kuulajad.
Tänane algav saade on pühendatud sellele,
et me elaksime tervena võimalik kult pikalt
ja õnnelikult.
Ehk siis kui lühidalt.
Kõigepealt räägime söömisest, seejärel liikumisest,
aga söömisest mitte selle koha pealt, et mida kuskil süüa,
vaid juttu tuleb meil hapendamisest, permenteerimisest
ja seal leiduvatest, kasulikest mikroobidele
ning sellest, kuidas teadlased seda uurivad. Külas on meil toiduteadlane fermentatsiooni
ehk siis hapendamis ekspert Rain Kuldjärv.
Ja teine teema haakub samamoodi sellega,
kuidas elada tervena võimalikult kaua.
Nimelt see on liikumine ja treening.
Eelmisel aastal külastati terviseradasid üle Eesti 8,4
miljonit korda.
Ma ei tea, mida need inimesed seal tegid
ja kui palju üks inimene näiteks külastas
ja kas kõik terviseradadele jõudsid. Küll aga teab seda Eesti terviseradade juht Assar jõebera
kellega räägime liikumise ja aju seostest
ehk siis sellest, kuidas liikumine ja treening võib inimese
aju tugevdada.
Ehk siis aitab.
Ma ei tea, kas Alzheimeri vastu aga kindlasti teatud valuse
valude vastu.
Mälu saab treenida ja meeleolu languste puhul on ka väga
kasulik liikumine. Aga sellest juba räägib, siis saate teises pooles Assar,
lähemalt. Niisugused on jutud täna helipuldis on Marika Leetme,
mina olen Krista taim ja soovin teile head kuulamist. Keegi oma tänavakingad minu koridori. Unusta teil seal. Kuidas ta küll suutis nõnda minna läbi Ri kaudu poolähe Märja? Ja ma ikka on selles suhtes näiteks kerge. Ilmad soojemad ja taevase Kariibi merre kaldal,
rahulikult.
Siin. Ükskord, kui ma tahtsin väga suvel võsurran mis suubub ta
just karaspa ööd Ja ma ikka on selles suhtes seal ägeride. Vesi püsib soe ja taevas. Kariibi merre rüpes rahulikult siin. Kas või seal? Raw. Saatnud värv. Saab osaleda värv. Pärl ei maad reeturi kõrval saada. Kuskile kaugele könn teema. Ja ma ikka ala näiteks meetmed suhtes kerge. Ilmad soojemad ja taevas. Kariibi merre kaldal rahulikult see.
Kasvõi seal, kui ta härra. Ja täna on saates külas Toiduteadlane fermentatsiooni
hapendamise ekspert Rain Kuldjärv.
Tere. Kus meil on ka siin laua peal üks Kimsi
ja teine on siis purk hapendatud erinevaid köögivilju.
Ütle mulle, kas või kas see on hästi unustatud vana
või mis see nüüd on, et, et kipsist veel 10 aastat tagasi,
mina ei tea.
Ikka enamus inimesi ei teadnud midagi. No eks ta on ikka hästi unustatud vana, sest neid
hapendamist ju tehtigi eelkõige selleks,
et need köögiviljad siis, mis siis sügisel valmis said,
säiliksid üle talve.
Sest sel ajal ütleme aastatuhandeid tagasi lausa mitmeid
tuhandeid ei olnud külmkappi, ei olnud väga head külma
säilitamisvõimalusi ja siis oligi võimalus nad ära hapendada,
panna nad ikka jahedasse kohta, näiteks koreas maeti
kimptšid isegi maa alla, kus on selline null miinus üks
ja siis ta säilis, kuni seal kevadeni, kuni hakkasid uued
värsked asjad tulema. Nii et tegelikult on ikkagi unustatud vana.
Aga kuna need on nagu hästi tervislikud tegelikult,
et meie keha nagu tegelikult tahaks neid nii neid elus baktereid,
kes seal on kuigi kiudaineid, siis tegelikult on tore,
et ta on tulnud nagu tagasi, et me oleme aru saanud,
et et need muutused, mis ma olen võib-olla toidus nii
kiiresti toimunud toidutehnoloogias, et mõned tasub võtta
sealt vanast ajast nii öelda uuesti kasutusele. E-toiduteadlasena uurite seda põhjalikult,
mis seal sees täpselt on ja kuidas see on,
kuidas need uuringud praegu välja näevad,
sest juba on, inimesed on koos ja eakate välja selgitama,
et kui palju siis jõuab neid mikroobe ja häid asju meil
kõhtu ja sealt ajju. Üks asi, et me vaatame neid laboris mikroskoobi all,
uurime, mis nende uurime nende DNAd, et kes nad täpselt on,
seda me teeme kõike.
Aga mis on nüüd kõige olulisem ikkagi teha inimuuringuid
ja me olemegi alustanud nüüd just inimuuringutega vägesid,
päris paljud said nii-öelda osutusid õnnelikku valimiks,
meil oli üle 400 tahtja tegelikult inimuuringusse.
Kahjuks saime võtta ainult kuskil 60 inimest. On see piisav, et teha sellest järeldus. Ja et noh, eks alati tahaks nagu rohkem,
aga eks inimuuringud, aga kallid ja meil on toetusmeede,
PRIA toetab seda meedet koostöös Kadarbiku teeme sellist
uuringut tänu siis toetus on võimalik seda teha,
sest kahjuks igasugused sellised terviseuuringud on kulukad,
et me teeme seal päris mitmeid analüüse,
inimeste puhul, vaatame, millised on nende
soolebakterikooslused ja kuidas need muutuvad
ja nad söövadki siis teatud aja alguses me jälgime nende pas
toitumist ei muuda nagu midagi jälgime, kuidas nende kõhu
tervis on. Siis nad söövad teatud aja, mitte fermenteeritud
köögiviljakindlalt kogused ja pärast söövad teatud koguses
iga päev fermenteeritud köögivilju ja see kogus kogu aeg
päevas muutub ja siis me jälgime, kuidas nende kõhu tervist
selle perioodi jooksul kolm nädalat siis söövad näiteks
fermenteeritud köögi üle muutub ja me saamegi päris hästi näha,
et kuidas need bakterid ja see lisa kogussis mõjutab nende
tervist nii kõhu, tervist kui ka tegelikult ülejäänud
tervislikku olukorda ka näiteks vaimset tervist,
mis on väga oluline. Kas need bakterid, mis on nüüd ütleme, Kimsise hapendatud köögiviljades,
hapukapsas, on nad võrreldavad selle nende bakteritega,
mida pakutakse apteegis, et ostke prooviootikume ja. Ja tegelikult nad on täiesti võrreldavad,
mõnes mõttes alustame sellest, et no piimhappebakterid,
loomulikult, tüved on erinevad ja probiootikumide,
mis siis eristab, noh esiteks toidu puhul ei tohi mainida probiootikum,
isegi kui siin oleks täpselt samad bakterid sees,
mis on seal apteegiriiulil, toidul on eraldi seadused,
toidulisanditel tohib mainida sõna probiootikum Euroopa
liidus ja kaasa arvatud siis Eestis, kuigi mõned erandid on
ka Euroopa Liidu maades, me ei tohi üldse sõna probiootikum
toidu puhul kasutada, kuigi ma tean, me oleme ise mõõtnud,
et siin on väga palju kasulikku piimhappebakterid,
keda me oleme uurinud, aga lihtsalt seadusandlus on selline,
et on nagu päris ranged nõuded, mis on ühelt poolt täiesti arusaadav,
et ei tekiks ka liiga palju selliseid, ütleme libaväiteid
või noh, et kõik ütlevad, et neil on väga kasulike probiootiline,
et ühtepidi on, aga regulatsioonid on päris karmid,
nii et see nagu ühtepidi väga hea, teistpidi ka natuke halb. Sest tegelikult, kui me oleme uurinud, siin on väga palju
kasulikke baktereid ja kindlasti ma usun,
et ka meie see uuring näitab, et need positiivsed mõjud tulevad,
et juba enne, kui me uurime ka kirjandust,
ma olen uurinud, kes siin nimeliselt seeson,
saame ees- ja perekonnanime ja need on tegelikult kasulikud bakterid. No siin selles ühes purgis on need või ütleme,
mis te kaasa võtsite, on sees, on redis lillkapsas,
brüsseli, kapsas, porgand, till, küüslauk. Ja siin praegu vist ongi selline assortii
ja miks ma seda võitsin keldriga ka see,
et näidata, et tegelikult ei pea ootama kurgihooaega,
et kõik teavad, et ütleme, enamus Eesti hakkab hapendama
seal kuskil juuli, august, kakao, kurk, kurke tuleb palju,
siis tuleb neid lehti, tegelikult ei ole probleemi,
et kui praegu mustsõstralehti on, ju ei saa tegelikult poest
lihtsalt natuke värsket tilli juurde siia nii-öelda sellist
rohelisust ja piisab sellest, et ongi siis need toorained. Aga mul oli huvitav juhus, et tegelikult tasuks praegu
hapendada kodus täiesti julgustan, retseptid on näiteks
raamatust saab neid erinevaid retsepte ja soovitusi lugeda.
Aga mida ma siis igaks juhuks mainin?
Mul oli just selline huvitav kokkusattumus,
et mis juhtub, kui ei lähe hapnema näiteks.
Ja mul kolleeg just väga huvitavalt rääkis,
et ta hapendus ainult brüsseli kapsast, brüsseli,
kapsas, minu soovitus on natuke enne ära keeta. Ja nüüd, kui ainult brüsseli kapsas panna
ja mitte panna seda tilli ja seda siis tegelikult,
kuna brüsseli kapsa keedad ära, siis tapad nagu need piimad
bakterid seal pinnal nagu ära, mis on okei,
et Brüsseli kapsas läheb pehmeks, aga siis tasub lisada
natuke värsket tilli redist ilmasis keetmata
ja siis need bakterid tulevad tegelikult selle tooraine
pinnalt ja natuke seda tillioksa ka siis ikkagi neid
baktereid tuleb, et kui panna ainult keedetud brüsseli
kapsast soolveega, siis kahjuks need piimhappebakterid on
nii vähe, et ta ei pruugi nagu minna nii-öelda hapnema. Et me peame ikkagi panema mingid toorained,
mis on siis kuumtöötlemata ja natuke siis ütleme,
tilli või mõndasid muid selliseid rohelisust ka natuke juurde. Aga kes on kurkegi hapendanud, teavad, et vahel läheb ikkagi
käima mingisugune muu protsess ja asi läheb käest ära. Vahel teised bakterid sinna tulevad keskkonnast,
keskkonnast. Ikkagi seal on mitu põhjust, võib olla, esiteks võib-olla olete,
võib-olla on pandud liiga vähe soola või on kuidagi see
nii-öelda see soolvesi, mida me hapnemiseks lisame.
Vähe, teine asi, mis väga tihti juhtub, mille pärast lähevad
asjad halvaks, on see, et nad jäävad kuivale,
et pannakse kas liiga vähe vedelikku, mingisugune kurgi ots
ujub välja sealt siis see tahab minna kiiresti hallitama. Kera, aga ülejäänud on ka juba nagu kuidagi. Pehmeks, aag on pehmeks läinud, seal võib olla ka see,
et ongi, kas, esiteks võib-olla halb toorene noh,
mõnikord on kurgid ise pehmed, sügisel vahele satub selline kurgipartii,
millest on noh, saab, aga ütleme väga ülihead kurki ei saa.
Ja siis võibki olla muidugi see, et mõnikord läheb protsess valesti,
millel on raske leida põhjust, et on olnud mingisugune reostusallikas.
Noh, ma ütlen, kasvõi mingisugune mustus on kukkunud sisse,
et siis küll näiteks ütle, mullatükk on kukkunud sisse,
sealt võib tulla tõesti liiga palju, nagu neid keskkonnabaktereid,
mis põhjustavad nagu roiskumist, ideaalis piimhappebakterid
üldiselt kasvavad üle ja seda juhtub pigem harva. Ma julgeks väita, aga võib tõesti juhtuda
ja siis on tõesti mingi reostus sattunud,
sest ega neid halbu baktereid on meil ka igal pool selliseid
roisu baktereid, mis näiteks riknevad hallitus on kogu aeg
igal pool ootab.
Nii, kui kuskilt kuivale mõni ots jääb, siis nad hakkavad
seal tegutsema.
Nii et nii et neid ohte on, et kui me peamegi lihtsalt
protsessina õigesti tegema. No tehakse ju ka nii, et pannakse hapnemisega siis lõpus
või Kesper natukene äädikat aga äädikas peaks olema just see,
mis peatab kõik. Ei, natukene on hea ja mul on ka minu käest on ka küsitud,
mitu korda isegi siin alles hiljuti üks raamatut lugenud
inimene küsis, et kuidas sa lähed, ikka on,
et kas peab või mitte, mul on sellest eraldi peatükk,
aga lühidalt öeldes, see on tegelikult enda valik,
ei pea lisama, aga minu kogemusega katsetes olen näinud,
et natukene äädikat lisada on hea, sest annab eelise piimhappebakteritele,
keda me tahame kasvatada. Eks sa paned neile natuke nad nagu kasvõi oli see sa lood
neile soodsama keskkonnatingimuse ja see,
mis on retseptis toodud, see üks teelusikatäis liitri liitri kohta,
see on nagunii vähe soola, äädikat jah, et see on nii vähe.
Et tegelikult tekib fermentatsioonist isegi rohkem juurde
isenesest äädikat, ei tasu peljata, mõned nagu kardavad äädikat,
radikal on vahel selline halb maid maik.
Aga tegelikult äädikat tekib, kui siin me oleme ise mõõtnud,
me näeme, et siin on tegelikult äädikat juurde tekkinud,
et see on üks piimhappebakterite kõrvalprodukt. Nii biobakterid osad toodavad kui ka äädikhappebakterid,
keda siin natuke on, et nad mõlemad natukene toodavad
ja seda ei tasu karta, see on sarnane õunaäädikas
ja kõik muud, et tegelikult ju äädikat tehakse.
Loomulikult tekib ka, kui veenev laua peal liiga kauaks ta läheb,
käädikaks äädikat ei tasu nagu selles mõttes karta,
aga loomulikult tasub vaadata äädika kogust. Aga kas siis võib-olla vaatasin jälle, on ju erinevad koolkonnad,
Ühed ütlevad, et see söögiäädikas, mida müüakse
või tehnile ja teised pange veini või õunaäädikat. Mina ütleks, et see on niisugune natuke maitse-eelistus
esiteks õunaveinid ja kas annab ka natuke täiendavaid maitsenüansse?
Neid peab siis paneme seda peab panema natuke rohkem seda
õuna veidi, sest lahja, et kui see kodune nii-öelda poedikas
on 30 protsenti, siis õunaäädikas ja need on kuskil,
ütleme, kuus protsenti saab purgi pealt kuus kuni kaheksa,
kui võtame kuus, siis ta on viis korda lahjem,
umbes et siis lihtsalt viis korda rohkem. Siis tuleb ja tuleb ka natuke maitset ja tegelikult ma arvan,
et see maitsenüansse on päris põnev, nii et tasub nagu proovida.
Et aga just kõige tähtsam, et annab, tasub lisada,
sest annab nagu kasvulisi piimabakteritele,
mina ütleks isegi ise oma katsetes tuleb natuke puhtam maitse. Aga kuidas on lood suhkruga, suhkur annab? Jah, seda küsiti minu käest mitu korda seda suhkrut ei tasu
üldse karta, sellepärast et see suhkur süüakse niikuinii
bakterite poolt ära. Ometi on igal pool argumendina toodud, et sisaldab näiteks
hapukurkide puhul võtame ainult sool. Ja tegelikult see ei ole minu jaoks nagu selline minu jaoks
ei ole müüv argument, sest see suhkrulisand,
seda ma lisangi selleks, et piimabakterid saaksid natuke
paremini toitaineid kätte.
Noh, võib ka öelda, et võib-olla ma natuke niimoodi kiirendan,
protsessi saab varem purgi kallal asuda,
ei pea ootama, kolm päeva, võib-olla saab kahe päeva pärast süüa,
aga teistpidi ma ütlen, et ma jällegi toetan oma sõpru,
neid piimabaktereid, kes mulle valmistavad head toitu
ja selle suhkru, nemad söövad ära. Nii et selle pärast ei pea muretsema.
See kuidagi teile tuleb või see ja seal ei ole minu jaoks
kõige lihtsam on tegelikult, kasutades seda nii-öelda
tavalist lauasuhkrut, nagu nimetama seal rafineeritult,
võib lisada ka mõnda muud, aga ütleme väga alternatiivse
suhkruallika puhul ma ei tea, mõni selline muu magustaja
näiteks suhkruasendajat kindlasti ei sobi,
sest need neid bakterite tarbid, mett ei soovitaks,
võib panna, aga meiega peab jälgima, noh,
meil on. Tegelikult ta läheb hapuks, et ei ole probleemi,
muidu vaatame, meil on need, mõned võivad olla bakterid,
kes on siis nagu sellised nii-öelda ootavad,
et avaneks ja saksa avanedes mesi muidu ei riknaga nagu vett
juurde saab, siis ta rikneb. Aga põhimõttelist võib panna, kuna see keskkond läheb hapuks,
siis ta nagu ei, otseselt ei tekita probleeme
ja mõdu on ka üks näide, mis on küll tehtud rohkem selle
pärmi poolt, aga selline kääritatud jook meest siis Huvitab veel ka selline asi, et kui nüüd inimene seda sööb igapäevaselt,
kus on nagu see kindlus või äkki te uuritegi seda,
et, et kas see ikkagi jõuab sinna, kuhu ta saab,
sest vahepeal on ju magumis on väga happeline,
siis on veel peensool, kust ta peab läbi minema need head bakterid,
et kas nad üldse jõuavad sinna kuulnud peksmine. Ja täiesti õige, et seda me peamegi nagu uurima,
et ütleme kuskil 10 aastat tagasi, kui me seda teemat nagu
Eestis tuli ka rohkem merest teadlastele nii-öelda lauale
ja uurisid maailmas muidugi on teda rohkem uuritud,
aga nüüd on järjest nagu suurem teema siis tegelikult
alguses aru sarm, et ongi, see on hästi raske keskkond siit
jõuda sinna jämesoolde, kus tegelikult bakterid meil elutsevad.
Et alguses arusaam, et nad peavad kindlasti jõudma sinna
jämesoolde uuemad uuringud on näidanud, et see mõjuga,
mida nad teevad näiteks enne juba tarbimisel
ja tegelikult nad toodavad siia tootesse juba postbiootikume,
mis on ained näiteks, ütleme, orgaanilised happed,
mis jäävad siia tootesse, isegi kui need bakterid ise ei
jõua sinna ja mõjutavad meie keha. Aga loomulikult mõndade bakterite puhul me ootame vähemalt
kas ise jõuavad nemad nii-öelda konkreetselt need liigid
või toimub mingi muutus seal koosluses, et saab ikkagi
liigitada nagu positiivseid muutusi negatiivsust noh,
kõige lihtsam näide, me saame jälgida, kas põletik,
kui põhjustavat bakterit liigirikkus väheneb
või mitte või arvukus tähendab, et seda saab nagu väga
selgelt nagu vaadata. Maailmauuringud on öelnud selle kohta ikkagi
ja see hapendatud toit muudab seda, tekibki tavaliselt kas piimhappebaktereid,
Pifiedosid, mingid kindlad piimabakterid tekib juurde,
mis on alati positiivne nähtus, see tähendab mingeid teisi baktereid,
keda me nii palju ei soovi, väheneb nende osakaal
soolestikus ja mida me ka praeguses uuringus näitamegi just
sellised kodumaised tooted ongi huvitav näha,
seda uuringu tulemused me veel ei tea, et aga just seal on
ka hästi huvitav näha, kas selle perioodi jooksul kolme
nädala jooksul ütleme siis keskmiselt 100 grammi päevas süüa
iga päev lisaks sellist hapendatud toitu,
et kuidas see mõjutab, et selle uuringu tulemused tulevad
päris huvitavad, siis me saame nagu konkreetselt öelda,
kuidas Eesti inimeste nagu see muutus, et maailmauuringud
näitavad kindlasti positiivseid trende, aga,
aga see saab olema väga huvitav uuring, selles mõttes. Noh, iseenesest, kui kõik seda sööks, peaks olema terve
maailm terveid inimesi täis. Võiks olla loomulikult, see ei saa seostada toitu nagu
otseselt tervise nii-öelda või haigustega,
aga loomulikult õige toitumine on väga oluline,
et tervis on parem, et on näidatud ja kui me räägime ka
vaimsest tervisest, mis on tänaval hästi tähtis,
siis tegelikult on ka näidanud, et mitte ainult nagu me ei
räägi sellisest füüsilisest tervist, soole,
läbikäigust, ennast, mis on hästi oluline vaid tegelikult
need soole mikrobioomi mõjutavad ka meie ajutegevust
ja vaimset tervist. Et vahel isegi tuuakse, naljatas selline näide,
mitte minule, mina ise ei mõtle seda, kimpsid nüüd süüa,
tahan vaid minu bakterid hommikul juba ütlevad,
et nonii, Raine, hakanud seda kimbutasid sööma,
et võtad kapist välja, hakka sööma, sest nad tahavad neid
kasulikke aineid, aga nad suudavad saata signaalmolekule
läbi hormonaalsed meile ajju.
Tegelikult kui mul aju ütleb, et ma tahaks šokolaadi siis ongi,
et kas asi on, nad ei ole ainukesed, ilmselt mõned teised
kontrollmehhanismid annavad märku, aga ka bakterid seal
tegelikult ütleme siis, noh, see on ka natuke niuke,
võib-olla lihtsustatud näide, aga võib-olla selline huvitav
mõelda ütleme hüpotes teadlasena, et kui on need,
ütleme siis need halvemad bakterid ikkagi saab liigitada
paremad ja halvemad, et siis äkki need halvemad annavad
mingit teistest tugevamad. Hüüavad kõvemini, aga muidugi seal on ka teised signaalid,
näiteks šokolaad on üks hea näide, mis tekitab üldse sellist
nagu soovi seda veel tarbida. Teeme nüüd niimoodi, et ma küsin kohe Varstidelt kipsi kohta,
aga avame telefoni, et kui on kuulajate hulgas kedagi,
kes tahaks teada midagi hapendamise või hapendatud toitude
kohta siis 611 40 40 on number, millele helistades saate
küsida ja meil täna on saates külas toitumisvõi
toiduteadlane Rain Kuldjärv, nii et 611 40 40 on see number,
kui on mõnd retsepti soov või midagi.
Mina tahaks Kimsi kohta teada. Ma tean inimesi, kelle see maitseb, aga tema lõhn on kuidagi
nagu noh, mina ei tea, natukene nagu imelik,
ütleme nagu must juurel või must rõikal,
kui ta teha salatiks imeline, aga külmutuskappi pannes siis
hakkad otsima, et kus nüüd see kährik on surnud.
Et ei saa aru, mis. Natuke on küll ta selline Greftine, aga sellega ongi eriti
ma ütlen, et kui toas teete, seda ma olen ka kimki
valmistamise koolitusel on teinud, siis ma ikkagi hoiatan ette,
et see hetk, kui ta nagu fermenteerub, siis ta on tõesti
päris intensiivne, et mul ka siis ikkagi korteris,
kui ma teen, siis ta ikkagi lõhnab seal,
aga pärast kui külmkappi panna, siis ma soovitan panna teda
korralikult lihtsalt sulgeda anum, et ega näiteks siin
selline anum raadiost kahjuks ei näe, aga selline tugeva
kaanega anum või isegi klaaspurk, kuhu keerad peale
ja mõned, kellele ei meeldi, siis nad isegi soovitavad,
kui ikkagi on nagu tundlikum panna ka kilekotid. Niimoodi, aga telefon heliseb, ma nüüd siin natuke ukerdan
ja esimene inimene on meil liinil hallu,
kuuleme teid. Selge see nüüd ütleme ühte asja, et sa saad,
ei ole aint pensionäridele ja kui teil on,
tundub, et liiga kõvasti, keerake raadio vaiksemaks,
see niuke hästi lihtne, soovitav hallo, kuulame teid. Palo tere, tere. Keeran raadio üha vaiksemaks, kuul on praegu teie saadet
täitsa huvitav.
Mul on endal väike aiamaa, lapp ka ja, aga noh,
sealt ei ole nüüd hetkel midagi enam võtta.
Kas neid hapendatud asju kannatab teha ka poest ostetud toorainest,
ma mõtlen siis kõik need redised ja küll küüslauku mu laiemalt,
see ei ole kuskile kadunud ja oskate sellele vastata. Just aitäh teile. Ja ikka selles mõttes, et minul on ka siin poest ostetud,
mul ka väike aiamaa on suvel, aga need on ammu otsas,
kahjuks, et siin enne olimegi, maitsesime siin kiirelt ka
seda redist, näiteks redis olidki natuke pehmed,
poest redise kvaliteet kõigub, aga tegelikult tuleb päris
hea ikkagi toode, et kindlasti võib julgelt osta,
sest paratamatult see hooaeg, millal ikkagi saab nii-öelda
enda asju? Kuidagi siis nad tööd kraabid väga üle või
sest ma ei tea, kust ta on tulnud. Noh, seda küll, et siis võib vaadata porgandit koorida ära
redise puhul sa võid siis vaadata, et kas sa lõikad need
otsad ära, mis tunduvad koledad või sellised koledamad kohad,
aga ütleme nii, et õnneks see toorainet see tähtsam osa tulebki,
nagu ma ütlesin, soovitasin panna natuke tillioksi
ja midagi veel, kusjuures kui üldse nagu tahta olla kindel,
et tulevad need nii-öelda kõige parem, millega ta harjunud
siis võib ka enda aiast korjata neid mustsõstralehti
ja panna sügavkülma, et siis saab neid lehti nagu mida sa
hapendamis kasutada ja kust tulevad tegelikult peamine osa
baktereid tegelikult saab nagu aastaringi kasutada
ja näiteks brüsseli kapsa Mostan niikuinii keedan ära,
nii et selles mõttes see on okei, võta ka mujalt. Niimoodi võtame veel ühe helistaja, kuuleme teid. Tere. Kuulge, nüüd ma pidin raadio maha keerama,
kas ma kuulen teid ka telefonist kuulata?
Ikka, ma arvan. Väga huvitav saade, äärmiselt huvitav ja kogu see
hapendamine ja mul endal on teeseened purgiga hapnevad siin
suvest saadik hirmsasti nägin vaeva kostma,
need pidin saama siis lõpuks leidsin Selverist selle mingi
kombudsa seenega sellise joogi imikust.
Ma ise kasvatasin. Ussee seened. Ja see võttis hirmsasti aega, üks läks untsu
ja siis nüüd mul on kaks purki vaheldumisi ma joon
kolmeliitrise kogu perega muidugi pakuvad kõigile äärmiselt
meeldib tõesti nagu kali.
Aga probleem on selles, et talvine aeg meil,
kui on näiteks ahjuküttega ja sellised elamised jahtub
korter maha või tuba.
Teate, ma mõtlesin, et ta suri ära, seen vajus põhja. Aga siis ma mõtlesin, mis nüüd juhtus, et mis ma valesti tegin,
aga ta tahab kogu aeg ühtlast sooja saada. Jaa. Tõenäoliselt ka, eks ole ju? Ja selles mõttes küll, aga ei pea muretsema,
ma arvan, et kui ta vajus põhja, kui te jätate ikkagi annate
talle uue suhkru, siis tavaliselt kui minul vajub ka
mõnikord põhja, eriti siis, kui ma näiteks liigun ta temaga ringi,
näiteks käin, käisin eelmine kord siin stuudios vajuski,
see suurem osa vajus põhja, aga nii kui ma läksin koju
ja andsin sinna seda panin nagu magusat teed juurde sinna peale,
siis tegelikult sinna peale tekib uus kiht
ja see hakkab uuesti kasvama. Ja see põhjas tegelikult ongi, ütleme siis selline lihtsalt
nagu surnud biomass, sellest ei ole midagi kahju,
sest need elus bakterid tegelikult kasvavad,
seal uuesti, tekib sinna pinnale, hakkab vaikselt näete,
et hakkab päev-päevalt kasvama, selline nagu kylejas kiht
sinna peale, nii et andke talle lihtsalt natuke magusat teed ja. Ta üldiselt, jah, jah, ma niimoodi ei õnnestunud mul uut
sina peale kasvatada, ma ikkagi sellesama panin ellu tagasi.
Jaa jaa. Vihjeks nagu nüüd niimoodi, et vannitoas on soe põrand kogu
aeg ühtlane.
Ja teate, mul on kaks purki vannitoasooja põranda peal talv läbi.
Elan ahjuküttega majas. Kitarrid tahavadki soojemat temperatuuri nad helistavad ikka
pluss 20 ja sealt ülespoole 30 on tegelikult üld üldiselt
selline piimhappebakterite lemmiks temperatuur. Aitäh helistajale, kas sama kehtib ka siis apendamise poole,
et kui ma nüüd panen need kõik kokku ja siis ma peaks hoidma soojas,
et ta kõikuks protsess? Ikka soojas, et praegu ongi tõesti, kui on väga jahedas
ja näiteks on, ütleme alla 15 10-st, ta läheb ikka mitu päeva,
võib-olla isegi kauem see kintsiga näiteks mitte et ta
tuleks halvem välja, aga tal läheb ikkagi kindlasti kauem
ja tuleb natuke teistmoodi.
Ja kõige ütleme selline puhtam hapu maitse tuleb ikkagi siis,
kui on soojas näiteks 25 30. Võtame ühe veel hallo, kuuleme teid. Mul oleks selline küsimus, kuidas suhtuda Abur hapukurgisoolvesi,
mis müüakse kauplustes? Ahah, väga hea, väga hea küsimus, jah, peab tunnistama,
et seal on kindlasti häid baktereid palju
ja ka need vedelikud on tegelikult väga head,
sest siin on palju häid piimhappebakterid sees,
aga ainuke, millega tasub ettevaatlik olla,
on see, et nad sisaldab suhteliselt palju soola.
Tegelikult ja soolame teatavasti tarbime ikkagi pigem nagu palju,
et kindlasti sealt on okei, võtta paar lonksu
ja sealt ka nagu jagada, ära nii-öelda päeva peale,
aga ütleme üldiselt, kui see soolasisaldus on kõrge,
siis nagu terve see kogus seda korraga ära,
juua on palju, aga mul on hea soovituse,
mina soovitan seda kasutada supi põhjaks,
et mina näiteks seda hapendusvedeliku mingis osas kasutan
supi põhjaks näiteks rassolnik põhjaks tähendab sellise
mõnusa hapumeki. Kahjuks me küll suppi keetes kaotame piimhappebakterid ära,
aga ikkagi hea mekk tuleb ja siis ei tasuks soola pärast muretseda,
sest lisad sinna muid asju veel natuke puljongit,
aga ta annab täiendavad head maitsed ja need mõnusad
orgaanilised happed, mis siin tekkinud, need jäävad ka supi sisse,
nii et supp on natuke ikkagi tervisliku.
Aga see hapukapsavedelik nende müüakse, noh,
seda võib juua, sest see soolasisaldus ei ole nii palju,
aga ma ütlengi, et ei tasu nagu noh, et nagu piiri pidada
natukene ja seda kurgivedelikku ma olen ka poest nüüd näinud,
et loomulikult see on pigem nagu hea tegelikult,
aga natuke ainuke asi, mis me muretsema,
natuke hool, et võib-olla jagada tänavaid
ja kahe päeva peale ära see ports või midagi sellist,
aga hapukapsa vedelikku kindlasti väga hea,
mida juua? No nüüd on see ära tabatud, et seda annab müüa,
sest kunagi oli ta lihtsalt jääk, mis maha kallati või,
või noh, vaadata. Ja seda ei tasu ära kallata ja õnneks ma olen juba aastaid
on poes olnud hapukapsavedelik müüdi nüüdse soolavedelikule,
just mida ma tähendab soolakurgi vedelik oli see,
mida ma avastasin, et on tõesti poodi müüki tulnud. Kuulge aga kimpsi kohta, miks on ta kipsi nimeline,
miks ei ole ta lihtsalt hapendatud köögivili. Tegelikult võiks olla tal lihtsalt, ütleme see
traditsiooniline nimi nagu kombudsa, et on teeseenejook
eesti keeles, aga see kombudse on kuidagi selline popp.
Cynthia niuke mõnus sõnada kuidagi hääldub nagu ka päris
hästi ja ma loodan, et keeleteadlased on nõus.
Muidugi, eesti keeles ei ole mitte siis Tseehaaga,
vaid tee Shaga, et aga ta on selline tore sõna
ja ma arvan, et on selge, et ta eristatud hapukapsas on
ikkagi mitte vürtsikas kimpsis selgelt viitab sellele,
et ta on ikkagi vürtsikas tšilliga. Ja seal käib siis veel tšilli sees ja ta on tehtud hiina kapsast. Võid teha tegelikult ka, ütleme, kimp chill on tegelikult
üle 200 erineva brändi ja tegelikult ei ole pat teha teda
see nii-öelda meie tavakapsast.
Ja need retseptid on mul toodud ka raamatus ütleme lihtsalt
kõige traditsioonilise hiina kapsas ja loomulikult koreast
seda hiina kapsaks ei kutsuta, see oleks veider.
Aga, aga ta on ikkagi, aga see on kõige traditsiooniline
seal piirkonnas kasvas teda lihtsalt rohkem
ja mis teda siis eristab, ongi ingver tšilli
ja küüslauk, et need on nagu hapukapsast,
sellised selgelt erinevad ja need annavad tegelikult lisaks
siis bakterit ingver, tšilli ja küüslauk on kõike teatavasti terviselt,
pigem nagu väga head asjad, mida süüa, et need kõik
eristavad teda. Ma palun Rained lõpetuseks veel teelt lihtsa retsepti,
mis on küll varieerub, aga selline nagu põhitõed,
et kui mul on nüüd kodus mai tea brokolit,
kapsast, porgandit, köögivilju, et teeks sellest salati,
siis kuidas ma peaksin. Väga hea lihtne ongi panna, esiteks kõik nad koorida ära
vastavalt pest ära panna purki läbisegi siis natuke panna
sinna mõned tillioksad ja natuke küüslaugulõike
ja sibulat sibulat mitte, sest sibul pigem hapnemisel muutub
selliseks pehmeks ja kuidagi natuke väävli seks,
et kui teha assortii, ma ütlen, et ta pigem nagu ei sobi vägastina,
küüslauk sobib väga hästi ja küüslauk lõbus,
sobib hiljem ka nii-öelda salatisse ilusti panna panna need
kõik ühte purki ja siis teha peale lihtsalt vesi,
võta üks liiter vett, nahk on suure burkses kaks
või kolm meetrit, aga ühe liitri vee kohta,
siis kaks supilusikatäit soola, üks supilusikatäis suhkrut
ja üks teelusikatäis, siis seda kolmekümneprotsendist jäädi. Kas ma peaks ära keetma enne? Ei pea, aga võib natuke soojeneda, eriti kui siin mainiti,
et on pigem jahe praegu, et siis võib selle v natuke soojendada,
sest niikuinii peab soola ja suhkru jumad ilusti ära lahustuda,
mina taolist laustandada poti peal tule peal.
Ja kui see vesi on niisugune, ütleme 30 kraadi,
siis kallad sinna peale ja jätad hapnema,
ütleme, ühe-kahe päeva pärast on juba väga mõnus,
aga vaht lehele ta lihtsalt viitab, ei see vaht tavalist
supilam seotud pigem valkudega, kui sinna tekib,
vahtis ta pigem viitab, et ta nagu natuke mullitab,
sinna niikuinii väga tugevat vahtu ei teki,
sest seal ei ole palju valku köögiviljades. Et see on niisugune väike, kerge, see on okei,
et pigem supil võetakse ärase vaht. Selge, ma mõtlesin ka, et seda seal hakkab,
niimoodi ei vahuta, pigem siis ütleme õlu
või mis hakkab, on kurke, mis sedasi vahutanud,
et pool kööki on pärast nii palju, siis on seal midagi. Väga hoogsalt võib olla väga soe olnud, et siis ta võib minna,
aga see vaht ei ole see, mis kuidagi maitset nagu halvaks,
nii nagu öeldakse, et supil võta Vahter. Kas tuleks hoida teda kaane all nagu näiteks kombudschale,
et tal peab midagi peal olema marli? Otseselt ei pea, kombudschal on kindlasti väga mööda Marmilt pealsest,
siis lähvad kärbsed, sinna tahad minna?
Ei pea, aga ma tavaliselt panen, aga mitte sulgeda kaane,
ma panen selleks, et ei lendaks, noh, ütleme mingit mustust
või tolmu, noh ikka midagi lendab õhus ja nagu ma ütlesin,
kõik bakterid on igal pool.
Et mina lihtsalt pane nagu kaane lihtsalt nagu peale,
aga mitte ei keera kinni, et madalas temburgis klaaspurgis
ja panen selle metall kaane lihtsalt sinna peale,
aga ma jätan nagu avatud niimoodi viltu. Ja siis ma käin sealt juba järgmine päev maitsmas,
kui maitse sobib ja te ei taha, et ta läheks hapumaks,
siis tõstke külmkappi.
Kui te tahate näha, kuidas maitse veel paari päeva jooksul muutub,
mina tahan näha pigem, et ta lõpus läheb veel maitsvamaks
maitset iga päev natuke toodet on põnev,
et siis pigem maitsta iga päev edasi. Ta sobib ka lastele, vanuritele. Noh, kõik söövad, et meil ka katses, kui käisid inimeste maitsmas,
siis ka lapsed maitsesid ja olid väga rahul,
et lastele ka meeldib. Väga põnev, tahaks hea meelega teada, millal katsete
tulemused tulevad, et siis saaksime uuesti. Nüüd läheb ikkagi paar kuud aega, sest nüüd nad söövad
vahepeal nii mitte fermenteeritud fermenteeritud,
aga kindlasti ma annan teada ja kui meil on,
ütleme sellist katse tulemused kokku võetud
ja analüüsitud, siis me saame esimestest põnevatest
avastustest kindlasti rääkida. Ma tänan saatesse tulemast, Rain Kuldjärv
ja jõudu, jaksu ning mis siis muud, kui me hakkame järgi proovima,
et kuidas saab hapendada mingeid tõesti lillkapsas
hapendatud kõlab väga hästi, kusjuures maitseb ka hästi,
võin teile öelda, aitäh jaa pärast järgmist lugu,
poolupi räägime liikumisest, mis peaks aitama meil aju
korras hoida, noh, kellel on paha tuju või midagi sellist,
et siis ka kuidas selle vastu saada. Laupäeva hommikul pühadelaual, ärka, pea ringi,
käib raadios mari kalkunilt, laulab ta, muutus kaabivad,
plain, uurimix. Rätlikud reaa, praadunutke kaasvaikuses ka küsimus
ja küsimuse on, kuid kas sellest on kasu?
Kui kõiki kaasumid vea Maardus summutab ruumi lasub kere
osas ka? Ta mullumi ainult seedida süüta. Ja nüüd on külaline vahetunud ning saates on aktsiaseltsi
Eesti terviserajad. Assar jõepera ei olegi, sealt enam.
Ahter on stuudios küll, aga ei ole päris see koht. Eesti terviserajad on sihtasutus. Ohohhoo no vot siis kuulge igal juhul nüüd on see asi
lahendatud ja olete stuudios, et rääkida meile täna ajust,
tervisest liikumisest, aga kõigepealt sellest,
et eelmisel aastal külastati terviseradasid üle Eesti 8,4
miljonit korda.
Kas siis nüüd oli mõni inimene, kes käis Stas iga päev
ja tegi nagu suure rekordi ja, või kuidas see 8,4,
mis räägib meile? See räägib seda, et teatud eestlaste liikumisaktiivsus
suureneb ja, ja ma arvan, et see ütleb ka seda,
et inimesed saavad päris hästi aru, et selline liikumine
ja enda tervise eest hoolt kandmine on päris oluline mitte
ainult füüsise mõttes, vaid ka vaimse tervise mõttes,
millest viimastel aastatel väga palju juttu. Kas te ka teate, kes need inimesed olid,
no mitte enne nimepidi, aga mis vanuses ja mis neid sinna
rajale ajas? Jah, kui oleks võimalik täna paigaldada radadele sellised liikumissensorid,
millel oleks juures ka kaamera ja mis, mis ostaks
intelligentselt tuvastada selle, et kas tegemist on eaka
inimese või keskealise või noore või lapsega siis meil oleks
need andmed olemas, aga meil on lihtsalt andmed,
kui palju radadel liigutakse ja liikumissensorid on täna
71-l suuremal terviserajal, mida üle Eesti on 125.
Nii et kõiki radasime mõõda see info 8,4 miljonit külastust
tuleb 71-lt rajalt. Mina olen see, kes sinna nende miljonite hulka ei kuulu
kahjuks või noh, maigulised teistel radadel,
aga mida seal tehakse, on see siis suusatamine,
jooksmine, jalutamine või? Talvel suusatada, eks meil on ju olnud novembri eelmise
aasta lõpu novembrist on olnud imeline suusatalv,
no ütleme, kuni siiani nüüd on viimased kolm-neli päeva on
tõesti sellised, et november et kui raadiomajja tulla,
siis pead ikka vaatama, et ka sealt püsti
või mitte. Aga enamus suusarajad üle Eesti on olnud väga
heas korras.
Talvel suusataks radadel radasi, suusaradasid on üle
terviseradade 90 tükki. Nii et võimalusi on oi kui palju.
Ja loomulikult suvisel kevadisel sügisesel ajal radadel
joostakse kõnnitakse, sõidetakse rattaga mis iganes asju,
et mida kõike nagu radadel teha saab. Aga nüüd oli see 100 suusatundi kampaania kui lund ei ole,
mis edasi saab?
Mis te teete nüüd? No eelmine aasta oli 100 suusatunniga päris keeruline,
et siis kui sa 100 suusatundi me välja hõikasime,
siis siis aasta tagasi Harjumaal ja Põhja-Eestis lumi oli
ära läinud ja me tegime need suusatunnid järgi.
Aga sellel aastal kõik suusatunnid kenasti toimisid,
et nädala jooksul õhtut kõik nädala jooksul said kõik
suusatunnid tehtud ja suusatundides käis kokku 1300 inimest.
Mina andsin ka ühte suusatundi. Ma arvan, et 18-st inimesest tsirka, selline seitse-kaheksa
inimest oli täiesti esimest korda suuskadel
ja ma arvan, et need jäävad suuskadele. Päris huvitav, aga on tulemas veel veebruaris,
nüüd liikumise üleskutse, et vabariigi terviseks liiguksime täpselt,
mida see endas kätkeb. See tegelikult on selline aastatepikkune kampaania,
mida me oleme vabariigi aastapäeva ajal teinud,
sellel aastal toimub ta 23.-st veebruarist kuni 26. veebruarini.
Terviseradadel avaneb üks selline leht, kuhu saab vabariigi
terviseks enda astutud kilomeetrit üles märkida.
Ja siis me iga aasta broom eestlastega teha maailmale tiiru peale.
Ehk siis neid kilomeetreid me loodame alati koguda.
Üle 40000 on tulnud, on tulnud, eelmine aasta tuli üle 50000 kilomeetri,
kolme päevaga. Et seekord me alustame reedel 23. ja lõpetame siis esmaspäeval,
nii et teie, kes te terviseradadel ei käi,
teie võite rahulikult enda kõnnikilomeetrit sinna üles. Aga kuidas ma loen neid kilomeetreid, ma olen vaadanud,
et kui ma lähen ühte teed pidi siis annab mul kell ühe ja,
või tähendab sama teed pidi, kord annab Kell sedasi kord
annab teistmoodi. Ma arvan, et see erinevus on hästi väike.
Et kui tulla ühte kindlat rada, pidi raadiomajja tööle,
et kui üks hommik annab 3,26, siis võib-olla teine hommik
annab 3,29, et eks seal mingid väiksed nagu nihked on,
aga aga üldistatult kilomeetreid me kogume,
et meil kogugi nii nagu 0,1 meetri täpsuse pealt,
et üldistatud kilomeetreid ja sellist kampaaniat teeme
ja tegelikult on see väga hästi aastaid vastu võetud. Ja ma arvan, et see on selline tore asi aastapäevade raames
kutsuda inimesi üles, et mis siis on kõige tähtsam asi eesti riigile.
Eesti riigile kõige tähtsam asi on terve Eesti inimene. Millegipärast on seal on väga raske jõuda,
sest räägitakse hoopis muudest asjadest,
majanduskasvust ja sellest, et me peame tööd tegema
ja olema kogu aeg tublid ja kogu aeg rakkes
ja ja nii edasi ja nii edasi ja siis võtma medikamente.
Aga lihtsatest asjadest ei kiputa rääkima
või ka sinna panustama, et inimesed elaksid oma aastat tervetena. Jah, eks see on selline komplitseeritud mõnes mõttes
probleem osade inimeste jaoks kindlasti.
Ega esimest sammu ei ole lihtne teha.
Ja jääda sammuma ei ole ka lihtne.
Aga kui tekib teatud mõttes regulaarsus,
kui sammutakse või käiakse juba?
Ma räägingi käimisest, ma ei räägi üldse sporti sportimisest,
et meie ei eelda, et terviseradadele tullakse tegema kohe sporti. Tulge kõndima, tulge metsa, vahel lihtsalt kõndima,
tulge, tehke kepikõndi.
Venitage, tehke mõned harjutused.
Kui tekib inimesel teatud regulaarsus, siis tekib see efekte.
Et enam ei suudeta ilma selleta olla. Aga millest see tekib, vaat nüüd me jõuame selle põneva osani,
et mis hakkab minu kehaga juhtuma, siis?
No mina muidugi tean, ütlen saladuskatte,
aga mis hakkab juhtuma, kui sa hakkad ennast liigutama? Kehal kehale on see hea.
Alguses. Kõvasti sellepärast, et see on ebamugav.
Järgmisel päeval on võib-olla veel siit kuskilt tunned,
tunned mingeid asju omal kehas, kui hakkad sporti tegema
kõige haka kõndimisel. Nokka kõndimisega, et ei, loomulikult selles mõttes,
et kõigepealt tekitab see keha stressi aga selles suhtes,
et mistress on, et vanasti savanni soli inimeste jaoks
stress see, kui, kui äkitselt hüppas põõsa tagant välja lõvi
ja siis pidi väga kiiresti jooksma lõvi eest väga ära jooksnud,
aga stress oli selline suhteliselt lühiajaline.
Tavaliselt kas inimene saadi kiiresti kätte
või jõudis puu otsa põgeneda? Tänapäeval on ju stress selline pikaajaline,
et me muretseme ju tohutult paljude nagu asjade pärast,
et meil on käimas Ukraina sõda, mis siinsamas kõrval käib,
kui majandus langeb.
Oh jumal, kui palju on võimalusi nagu stressiks,
aga kui me keha hakkame liigutama, siis on algselt samamoodi,
on stress, aga mida rohkem keha harjutame stressiga hakkama saada,
seda paremini keha ennast tunneb sellise füüsilisest
absoluutselt ja seda vähem keha stressi tunneb
ja tekib õnnehormoone üha rohkem. Nii et kui inimene, kes hakkab liikuma selle kaks,
kolm kuud ära kannatab, siis mina julgen küll öelda,
et neljandast, viiendast kuust muutub olemine hoopis teiseks.
Elukvaliteet on hoopis teine ja inimene ei ole nõus enam
mitte liikuma.
Mina, kes ma näiteks olen ka üks liikujatest aastaid olnud
ma tunnen ennast päris halvasti koma kolm-neli päeva ise liikuda,
et ja need inimesed hakkavad täpselt samamoodi tundma
ja see on väga suur väärtus. Kui palju võiks päevas kõndida, noh, see on jälle
tõenäoliselt erinev, aga, aga mida ütlevad igasugused
teadusartiklid ja, ja need, kes on uurinud asja,
katsetanud. Teadusartikleid on hästi palju erinevaid,
et ma arvan, et enamus kuulajaid ka kuulnud sellest,
et jube hea oleks iga päev 10000 sammu liikuda.
Noh, sõltub ka sammupikkusest.
Mõni liigub 10000 sammu ka väga palju kilomeetreid,
mõni liigub vähem.
Aga ma arvan, et igasugune liikumine, mis te päevam,
nagu teete, valige kasvõi mõnikord lifti asemel trepist ülesminek. Kõik sellised pisikesed liikumisampsud mõjuvad tervisele
väga hästi.
Ideaal muidugi oleks see, et kui iga päev inimene liiguks
pool tundi 15 minutit jalgsi tööle 15 minutit jalgsi tagasi,
et kui tegemist on Tallinna kesklinnas töötava inimesega see
annab väga palju juurde, kasvõi lihtsalt jalutamine ei pea
tegema sporti.
Ideaal oleks muidugi see kui paar korda nädalas inimene,
aga tegelikult teeks sellist trenni, et südame pulsikiirus tõuseks. See mõjub veel paremini. Kardiotrenn ja veel oleks hea, kui saaks ka lihastele midagi. Ja siis me läheme juba spetsiifiliseks, ütleme niimoodi,
et noh, vanusest kindlasti 35 hiljem hiljemalt 40 võiks
ikkagi hakata natukene tegema mingeid lihastoonus asju ka,
et no näiteks kõige lihtsamad asjad, kõik need inimesed,
kes jalutavad tehke vahepeal jalutamise lõppu,
20 kükki. See aitab väga palju, alustage 10-st,
alustage 10-st 20 kükki, teinekord on raske jah,
et ma ei hakka kohe ütlema, et tehke näiteks kätekõverdusi,
hakake lõuga tõmbama, aga on väga lihtsaid harjutusi,
tehke natukene mõned kõhulihased, mõned lihtsamalt
seljalihaste harjutused, et see oluliselt parandab seda võimekust,
et kui ta ühel hetkel olete 50 või 60 siis teiega keha ei
lagune laiali, et jaksate väga hästi veel edasi. Mille kõrval on siin üks raamat, kuidas liikumine
ja treening sinu aju tugevdavad?
Me rääkisime, kuidas ta tugevdab lihaseid
ja sellest on kasu ka libedatel tänavatele,
et kui sul ikkagi korpus on, ütleme sedasi liha selline
ja paigas, siis sa ei kuku nii kergesti või vähemalt ei ei
murra mõnda luud ära sellesse raamatusse,
mida te jagate Eesti terviserajad ka tasuta inimestele sedasi,
et ta läheks lendu, et inimesed loeks. Mis siin nüüd on, sellist, mida sa tahaksid meiega jagada,
kaal. Ma seda raamatut päris põhjalikult ei hakka tutvustama,
et aga huvi võiks tekitada küll.
See raamat on viimased paar aastat olnud Eesti terviseradade
liikumispiibliks ja miks seda hästi lihtsal põhjusel,
et mina julgen küll väita, et inimene, kes ei liigu
ja selle raamatu läbi loeb siis kui tal peale seda ei teki
ka mõtet, et ta võiks liikuma hakata.
Ja siis ma ütleks, et midagi natukene viltu. Et seal on nii palju põnevat informatsiooni,
mida viimaste aastate aju-uuringutes on avastatud mida
varasemalt ei olnud võimalik neurouuringutest välja tuua.
Kui palju liikumine tegelikult mõjutab meie ajutegevust,
ehk siis, kui ma ütlen paar nagu selliste lihtsalt märksõna,
et et liikumine arendab aju oluliselt rohkem kui ükskõik
millised sudoku või ristsõnad liikumine muudab aju loovamaks,
liikumine hoiab aju nooremana, siis neid märksõnu on
tegelikult sealt raamatust, mis Anders Hansen on kirja pannud,
et märksõnu leiab tohutult. Mulle meeldis ka see, et mälutreening tegelikkuses võib
välja näha nii, et teete sporti ja samal ajal õpite raamat käes,
aga variante on erinevaid, kas või korrutate,
mingeid võõrsõnu, mida tahate selgeks õppida
või või mida iganes. Ja ma olen nõus, et selles raamatus on tõesti üks selline
peatükk ka, kus, kus väga selgelt on uuritud seda,
et millal siis kõige mõistlikum õppida on
ja on välja toodud, et liikumise pealt õpitu salvestab
mälusse kõige paremini, ehk siis ma arvan,
et tänasel päeval need inimesed, kes käivad väiksed
kõrvaklapid peas või suured kõrvaklapid peas,
jalutavad, nad kuulavad, midagi arendavat saata,
sest salvest salvestub ajusse tunduvalt paremini kui
lihtsalt diivanil lamades ja, ja raamatut lugedes
või midagi kuulates. Niimoodi, aga vaatame veel, mis siin on.
Kohe-kohe-kohe ma panin nüüd järjevahele,
aga läks mul siin sassi, kõik see asi.
Muretsemise vastu.
Aitab päris hästi, et kui tunned, et on muremõtted,
keegi tööl käis närvidele, seda juhtub.
Ja siis lihtsalt jalad selga ja mööda linna ajama
ja tulete tagasi. Polegi probleemi. Jah, niimoodi on, et, et neid häid, häid sõnu on palju
tegelikult öeldud aastate jooksul, et kui sind on halvanud stressis.
Ja kui sa tuled liikumas tagasi ja sul on ikka muremõtted
peas siis keera ots ringi ja mine tee veel üks ring,
et kui sa saad pea puhtaks, minul üks hea sõber ütleb
sellise hea väljend, et miks tema teeb trennis.
Jube hea on aju siledaks saada.
Et mina, mina kaasa võtan samamoodi seda väljendit,
et kui on väga keeruline päev, kui on väga pingeline periood,
siis selles pingelises perioodis tuled sa kõige paremini
läbi siis, kui sa leiad iga päev aega liigutamisest. Et liikumine ka pingelisel päeval ka näiteks oletame,
et keegi õpib mingiks raskeks eksamiks või
või mingiks selliseks presentatsioonist.
Liikumine keset seda päeva muudab inimese aju kolm korda efektiivsemaks,
kui ta tavajuhul on, nii et, et kui midagi sellist väga nagu
peaga tööd teha, siis tasub vahepeal teha lihtsalt
mõtlemisele paus minna anda ajule puhkust
ja samal ajal anda ajule sellist inglise keeles Puusti juurde. Et peale seda on hoopis lihtsam. Päris huvitav, aga kas on ka spordialade spordialad aladega kuidagi,
et mis arendab rohkem, mis paneb ma peaks nende harjutused
sisaldama ka koordinatsiooni või või piisab tõesti lihtsalt kõndimisest? Piisab täitsa liikumisest, et kui me Eestis jõuaksime tõesti selleni,
et kõik inimesed, kes täna ei liigu, probleemiks ei ole
Eestis ja Eesti liikumisharjumustes ei ole see et teatud
inimesed liiguvad, väga palju.
Probleem on tegelikult see, et meil on üks,
30 protsenti inimesi, kes liiguvad väga hästi teadlikult nad teavad,
mida liikumine neile tähendab.
Siis on 30 protsenti inimesi, kes, kes liiguvad aeg-ajalt
mõned muidugi on sellised riskijuhtumid ka,
kes, kes lähevad ja teevad nädalas kaks väga intensiivset trenni. No see ei ole ka hea mõte ikka praktiliselt midagi.
Kaks intensiivset trenni siis võiks teha ühe rahuliku trenni,
ühe intensiivse trenni, et siis siis on mingi nagu balanss.
Keha vajab intensiivset, eks trennideks mingit baasi.
Kui seda baasi ei ole rahuliku treeningu näol,
siis Te teete natukene kahju kogu aeg kehale.
See on kindlasti, see on kindlasti jah, parem kui mitte
midagi teha, aga võiks nagu mõelda ja planeerida,
et juhul, kui ma teen intensiivset treeningut näiteks
neljapäeval siis esmaspäevane treening võiks olla rahulikum,
pikem treening, see on selline lihtsalt doseerimise küsimus. No aga kui on inimesi, kes käivad viis korda nädalas Siis siis on ta päris hea treenitusega, ma arvan,
et et siis siis ta oskab, siis ta oskab planeerida,
et viis korda nädalas, mina pakun, jäädi varianti,
et kolm treeningut on üsna nagu rahulikud,
pigem nagu pikka pikemad ja kaks trenni sealjuures võivad
olla intensiivsemalt.
Kas need on siis teatud kardiotreeningut,
on need intervalltreeningud, noh, sõltub sellest ka,
et millist ala siis inimene harrastab. Aga eelkõige jah, ma ütleks, et kui Eestis saaks täna
liikuma liikumise mõttes ma siis mõtlen kas jalutamist
või kepikõndi või, või, või lihtsalt enda jaoks mugavat
mingit tegevust, olgu ujumine või mis iganes.
Kui me saaksime liikuma need 30 protsenti inimest,
kes üldse ei liigu.
See looks eestlastele väga palju tervislikku väärtust. Kes nüüd tahaks seda raamatut lugeda ja jagada,
siis kust seda saab? See raamat on nimi?
Jah, see on tugev aju, Anders Hansen.
Kui ma võin reklaami teha, siis siis tervise Eesti
terviseradade sotsiaalmeedias Facebook'is on hetkel selle
raamatu loosimäng, sealt on võimalik seda saada.
Aga see raamat on läbi varraku kirjastuse müügil kõikides
paremates raamatupoodides.
Ja tal on selline tore kleeps peale, et Eesti terviserajad soovitavad. Ja me julgeme seda tõesti soovitada, see on hästi lihtne raamat.
See on väga selgelt kirjutatud raamat, kirjutatud.
Selles mõttes ka nagu põnevalt, et et see inspir,
see on inspireerinud kõiki neid inimesi,
kes seda lugenud oleme saanud hästi palju positiivset tagasi,
et et eelkõige me hakkasime seda levitama terviseradade võrgustikus,
siis meie partneritele.
Nüüd me oleme seda seda raamatut kinkinud kõikidele Eesti
koolidele ja lasteaedadele, et liikumise sõna leviks. See on tore ja selle raamatuga tehke kindlasti nii,
et kui olete läbi lugenud, andke edasi ja laske ta ringi käima,
et nii on võit suurem kõigile ma väga tänan saatesse tulemast.
Assar jõebera ja jõudu, jaksu ning.
Mul on hea meel, et kui liikumine aju ja see tähendab,
et võibki elada tervena elu lõpuni. Absoluutselt head liikumist. Aitäh ja tänaseks on saade läbi deegolid Marika Leetme,
Krista taim, kena päeva. Sinuga saunas?
Õlle vaada sinuga teki alla kuulub flooras
või oled saunas? Võin ma just nagu kivi.
Võin diktoriks hakata ETVs.
Palun ütle, mis on sinu nimi MINA OLEN MEES. Maailm sest ainult mina tean, mis sul päriselt haiged. Sa ei usu mind, kuidas ma su sisse näen?
