Tere. Tere.
No mida on teada meil kuuse kui jõulupuu ajaloost,
et kuidas on nii juhtunud, et jõuluajal on saanud just
kuusest selline keskne sümbol? Vikerradio. Tere hommikust, head kuulajad.
Tõesti nii on, et tund aega veedate nüüd huvitaja seltsis
ja täna läheme kõige täiega jõululainele
ning räägime kuuskedest, on ju advendiaeg alanud,
linnaväljakutel on kuused püsti ja esimene advendiküünal Geon.
Aga kas teie olete vahel mõelnud, et kuidas linnad üldse
leiavad täpselt selle õige ja kõige ilusama kuuse oma
keskväljakule või olete äkki mõelnud, et tahaks ise piss kas
oma aiast või, või oma metsast mõnd ilusat kuuske linnale
teiste rõõmuks pakkuda? Aga ei tea, kuidas seda täpselt teha?
Tänases saates kuuleme, kuidas Tallinnas
ja Pärnus on need asjad korraldatud ja võib-olla saab mõni
kuuse omanik siit ka inspiratsiooni.
Lisaks olen palunud külla etnoloogi, kes räägib natukene sellest,
miks üldse on saanud kuusest selline keskne tegelane jõulude
ajal ning kuidas selle kuuse ümber on mitmesugused
traditsioonid aja jooksul muutunud. Ja päris saate lõpus on loomulikult tulemas.
Teisipäeval on traditsiooniliselt väike teadusuudiste hetk
koos Novaatoriga.
Selline on siis tänase huvitaja plaan.
Mina olen Kadri Põlendik ning loodan, et jääte meiega.
Nüüd aga aitab teemasse sisse elada sõpruse puiestee. Vaatasin, et ajalooürikud ütlevad, et Tallinna raekoja
platsile ilmus kuusk esimest korda juba 1441. aastal.
Kuidas siis tol ajal täpselt selle kuusega käituti,
sellest eriti palju teada ei ole, aga küll me teame,
mis praegu toimub tänapäeval raekoja platsil,
kui kuusk sinna jõuab.
Sel aastal saabus ta juba 23. novembril ja Tallinna linn on teatanud,
et kuuse valimine on väga põhjalik ettevõtmine,
mille käigus otsitakse välja see ainus ja õige terve Eesti
tähtsaim jõulupuu. Ja sellest kõigest saab meile nüüd lähemalt rääkida Tallinna
Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.
Tere. Tere päevast kõigile. Alustame kõigepealt siis sellest kõige värskemast kuusest,
mis praegu seal jõuluturu keskel raekoja platsil on,
et kuskohast see kuusk on Tallinna jõudnud. Igal aastal, kui me hakkame kuusepuud otsima siis me anname
ka teada seda, et see kuusepuu peaks olema umbes 150
kilomeetri raadiuses Tallinnast.
Ja tänavuse jõulupuu Me leidsime Kiili vallast
ning kasvasta ühe elektriliini all.
See tähendab seda, et siis selleaastane jõulupuu on nagu öeldakse,
päästetud puu, sest muidu oleks ta läinud lihtsalt küttepuuks.
Aga kuna peremees oli seda kuuske juba paar aastat sellise
pilguga vaadanud, et ta natuke kasvab ja natuke muutub vanemaks,
et siis äkki ta võiks sobida ka ehtima tõesti raekoja platsi
ja olema siis aasta kõige tähtsam puu. Aga neid puid pakuti sellel aastal meile natuke vähem kui
eelmisel aastal.
Kui tavaliselt on meil umbes selline 25 30 puud,
mille hulgast valida, siis sel aastal oli neid pakkumisi 15.
Me oleme muidugi selle jõulupuu osas hästi ka
pretensioonikas ja lausa valivad.
Võib öelda, et mida me tahame ja ootame ühelt,
et esindusjõulupuult on tõesti see, et ta võiks olla selline
15 meetrit kõrge. Ta peaks olema hästi kähar ja kõikidest külgedest vaadeldav ühtemoodi.
Et meil ei sobi selline puu, mis pildi pealt võib jätta mulje,
et on hästi ilus.
Aga näiteks teise külje pealt vaadates on ta täitsa oksatu
ning need oksad peaksid siis tõesti ulatuma kuni maani välja.
Ja ta peab olema muidugi.
Ta peab sirge olema, see tundub iseenesest mõistetav,
aga see ei olegi nii lihtne. Et kuidas me ühte jõulupuud valime, et eestlastel on üks
väga hea vanasõna, mis mulle meeldib ja mis sobitub siia jõulupuuvalikusse.
Rege rauta suvel ja vankrit talvel.
Et kui puhkused on lõppenud, siis septembrikuus alustame
meie juba jõulupuuotsingutega, siis me kuulutame sellest
ajalehes igal pool kutsume inimesi üles märkama
ning siis, kui see aeg on möödas, siis me käime
ja vaatame need jõulupuud kõik üle ja mis on ülioluline,
et me saaksime selle puuga metsast või põllult,
kus ta parasjagu kasvab, kätte. Meile on pakutud imelisi jõulupuid, mis võiks olla nii ideaalsed.
Aga me ei saa neid kätte.
Me oleme omavahel ka visanud natuke nalja,
et kui meil oleks võimalik kasutada helikopterit
ja helikopteriga tassida seda paaritonnist puud,
siis ma usun, et oleks see valik palju, palju suurem,
aga kahjuks ja helikopteri nime veel ei ole jõudnud. Miks see kuusk juba praktiliselt nüüd vist juba kolm,
varsti on kolm nädalat täis, kuidas raekoja platsile jõudis,
miks ta nii vara tuuakse? Ma ei ütleks, et ta tuuakse liiga vara.
Kui jõulupuu on toodud raekoja platsile,
siis võtab umbes kolm päeva aega, et jõulupuud kaunistada
ja isegi võib-olla rohkem, sest kõik need tuled,
mis sinna ümber või kuuse peale sätitakse,
nad keritakse ühekaupa ümber okste ja siis toimub veel ka
pallidega või siis lipsudega kaunistamine,
mida me veel peame arvestama, et kui kuusepuu on kohale toodud,
siis hakkab peaaegu samast hetkest kibekiire jõuluturu ülesehitamine,
mis võtab ka oma aja. Et see võtabki umbes nädal aega ja sellega me oleme igal
aastal ka, arvestame, et toomepuu ja siis hakkame
kibekiirelt toimetama. See kuusevalik, kui kaua see nüüd siis niimoodi on käinud,
nagu te siin kirjeldasite, et on noh, nii-öelda kandidaadid
ja siis käiakse neid hindamas ja nii edasi.
Ma ei tea, kas 30 aastat tagasi tehti samamoodi
või see on viimaste aastate komme. Ei, see on tegelikult olnud kogu aeg sellisel moel,
et me tegelikult anname inimestele võimaluse pakkuda seda kuuske.
Näiteks oleme me viimastel aastatel kolm jõulupuud leidnud
ka Tallinnast, Haaberstis, Kristiines ja Nõmmel.
Nii et kõik puud on olnud sellised, mis on kasvanud majadele
hästi lähedal ja nad oleks tulnud nagunii maha võtta.
Kui komisjon ongi leidnud, et see on ilus kähar
ja sobilik, siis me seda ka teeme. Muidugi, eks see linnas eriti esitab meile väga suuri
väljakutseid turvalisusele ja tihtipeale nad ei ole ka väga
ligipääsetavas kohas.
Aga ütleme nii, et see on üks ütlemata tore tööülesanne see
jõulupuu otsimine selle toomine linna.
Sest sellega on saanud ka päris palju selliseid naljakaid
olukord on tekkinud, mis sel hetkel võib-olla alati ei
tundugi nii naljakad. Näiteks on pakutud meile ilusat kuuske, meie lähme kohale
ja siis me avastame, et see ei olegi üldse selle inimese puu.
See on hoopis naabri kõrvalkinnistul kasvanud puu.
Et üldiselt jah, soovitame ikkagi pakkuda enda krundil
olevat puud või siis rääkida naabriga, aga see konkreetne
puu oli tõesti väga ilus ja me läksime ise rääkima õige omanikuga,
et mis ta sellest arvab.
Ja me saimegi tegelikult ka kokkuleppele,
aga oli meil ka üks selline näide, näiteks kus üks
hilisteismeline poiss püüdis hirmkalli raha eest meile oma
onu maal kasvanud kuusepuud müügiks pakkuda. Ise kuusepuu oli tõesti väga ilus ja meile tegelikult väga
sobilik puu, aga me kahjuks kaubale ei jõudnud,
sest tõesti onu ei olnud nõus seda kuusepuud meile müüma.
Aga ju poisil oli natuke raha vaja ja ta küsis ainult 6000
eurot selle puu eest.
Aga, aga meil on olnud ka mõned kurvemad näited,
et miks me viimasel minutil ütleme, kust me täpselt selle
kuuse toome ja sellel on väga konkreetne põhjus,
et mõnikord Need on inimesed ka natuke kadedad. Ja meil on olnud ka üks juhtum, kus naaber saagiski öösel
välja valitud kuusepuult alumised oksad ära.
Et kui me läksime hommikul kuusepuule järgi,
oli see ikka korralikult ära rikutud ja kuusk vajas päris
tõsist iluravi.
Naaber küll pärast tunnistas üles oma teo
ja loomulikult järgnes sellele ka väärteomenetluse korras karistamine.
Aga miks ta seda tegi? On jällegi inimlikult ju väga-väga mõistetav.
Ta ütles, et on selle kuusega kasvanud terve oma elu.
Ja ta mitte ei tahtnud, et see kuusk maha võetakse
ja raekoja platsile viiakse.
Ja võib-olla veel üks näide, kui on kuusepuu
ja vaba aega, siis mõnikord ka liialdatakse natuke
jõujookidega ja ühel korral raekoja platsi kuuse all kolm
noormeest natuke otsustasid jõujooke tarbida
ja kui oli juba joodud piisavalt, siis nad otsustasid,
et kolmekuningapäev on näiteks mööda saanud. Ja õige aeg oleks kuusk langetada.
Nad kangutasid välja erinevad kiilud, mis olid pandud
ja kuusk tõesti vajus ka viltu, aga õnneks päris pikali kukkuma,
kuulnud nii, et hommikul sai taaskord siis kuusk püsti tõmmatud.
Aga see oli muidugi väga hea äratuskell meile
ning pärast seda me oleme oluliselt ka turvalisust
parandanud ja et selliseid asju enam mitte juhtuda ei saaks. Kuna siin nüüd oli juttu juba ka rahasummadest,
kas te kuidagi siis kompenseerite omanikule selle? Meil on erinevaid praktikaid, et on olnud kuusk,
mis on pakutud meile tõesti heategevuslikule,
et me lihtsalt tahame, et meie kuusk oleks kõige ilusam
ja tähtsam jõulupuu antud aastal.
Aga enamasti me siis saavutame selle kokkuleppe.
Aga kui rääkida nagu rahast, et siis ta on umbes 1000 euro
kanti jäänud, et on küll mõnikord küsitud ka 3000 eurot
või siis nagu see näide, kus poiss tahtis onu kuuske müüa
meile 6000 eurot. Aga me siiski oleme nagu säästlikult suhtume sellesse.
Ning enamasti on kuusepakkujad alati hästi õnnelikud selle üle.
Tegelikult saavad tulla raekoja platsi, Nad saavad vaadata
seda puud, milline ta on, kui ta on täistulesäras.
Et seda võetakse ka kui selliselt, et see on ikkagi ühele
puule tema elukaare väga väärikas ja pidulik lõpp. Aga mis siis saab sellest kuusest, kui ta on oma nii-öelda
aja seal raekoja platsil ära teeninud? Meil on erinevaid mõtteid olnud ja eks me oleme siin
mõnikord ka inimeste käest küsinud, et mida me võiksime
selle puuga siis tehasest, mida me ei taha teha,
on teda lihtsalt kütteks viia, näiteks katlamajja,
mis oleks küll ka kõige lihtsam.
Me teeme nendest tule pakud, mida me siis kasutame järgneva
aasta jooksul näiteks kingime oma külalistele mõnel teisele linnaosale,
aga kasutame neid ka muinastulede ööl ehk siis anname talle
siis veel kord põleda ja särada, et ta ikkagi ära kasutada. Aga natuke oleme neid kasutanud ka näiteks mõne pingi
jalgadele ja nii edasi, et me püüame teda siis ikkagi nagu
taaskasutada ja väärindada erineval moel. Aitäh saatesse tulemast Tallinna Kesklinna vanem Monika Haukanõmm. Aitäh kutsumast ja ilusat jõuluaega. Kodukingu kuusik oli see muusikapala, mida praegu kuulsime
kollaaži esituses.
Aga nüüd nagu lubatud, räägime sellest, mismoodi Pärnus on
leitud kuused linnaväljakutele ja just nimelt kuused mitmuses.
Sest Pärnus on kaks kohta, kuhu linnaelanike rõõmuks
jõulupuud püsti pannakse.
Ja nüüd liitub Pärnu stuudiost meiega Pärnu linnaaednik Anu Nurmesalu,
tere Teile. Tere. Räägime siis kõigepealt selle lahti,
et miks on Pärnus kaks sellist avalikku kuusk jõulude ajal püsti. No Pärnu keskväljaku kuusk, mis on teatri ette püstitatud
juba väga-väga ammusest ajast et seal on olemas keset parklat,
niisugune väga vahva suur kuusejalg, kuhu see kuus siis ka
püstitatakse ja vähemalt mitukümmend aastat on seal seal
kuusk olnud, aga iseseisvusväljak.
Nüüd kui oli Eesti vabariik 100, siis toimusid seal suured renoveerimistööd,
siis sai sinna ka rahva soovil kuusejalg tehtud.
Et meil linnas ongi nüüd kaks kuuske, et tavaliselt see üks
kuusk läheb meil varem põlema keskväljakul,
kus siis autod sõidavad mööda, saavad imetleda
ja teine kuusk, siis avatakse esimese advendiga iseseisvusväljakul. Aga nüüd, kui rääkida konkreetselt nendest kuuskedest,
mis praegu siis Pärnus nendes kahes kohas on,
kust need tulnud on, kuidas need leitud on? Pärnu linnakuused on jah, viimane 10 aastat tulnud inimeste koduaedadest,
mis mingil põhjusel on vaja sealt maha võtta,
kas nad on siis jäänud ehitusprojekti ette
või on nad muutunud mujal ohtlikuks või on tõesti siis ka
mingit tormikahjud olnud, et, et inimesed
ja väga tihti pöörduvad meie poole juba,
et tulge vaadake kuusk üle, et meil on vaja projektiga maha
võtta ja me tuleme ja vaatame panemegi kinnisele kuuse
järgmiseks talveks. Aga samas on jah, me nagu ekstra konkurssi ei korralda.
Et kui inimene pakub ja tahab sellel kuusel ikka siukest
ilusat lõpusaade linna jõulupuu näol, on see kuusk ikka
tavaliselt meie jaoks juba väga ilus. Aga nüüd siis need kuused, mis sel aastal on,
et kust need tulnud on? Keskväljaku kuusk tulime uru marjalt, kus nüüd tekkiski
tõesti ta muutus ohtlikuks juba selle elamule
ja iseseisvusväljaku kuusk tulime Ühes koduaiast rohu tänavalt,
kus tõesti üks väike peretütar oli ta kunagi kasvama pannud
aia äärde, kui vanemad avastasidulise kuusk juba päris suur,
lasid seal kasvada nii 30 aastat ja nüüd ta oli tõesti juba
naabritele ohtlikuks muutunud, et et sellel kuusel on jah,
selline vahva eellugu. Ja muidugi sellel kuusel on ka nüüd järellugu,
et selle kuuse tipust võeti käbi, kus pere siis paneb uuesti
uue kuusepuu kasvama, aga seekord juba aia keskema poole,
et, et ta suudaks seal naka natukene laiutada. Aga kui nüüd tulla, siis jah selle kuusevaliku juurde,
ma saan aru, et siis selliseid nii-öelda parameetreid,
mille järgi te kuidagi valikut teeksite,
inimesed kandideerida saaks, sellist asja Pärnus ei ole. Ei ole jah, et ikka kõik on jah, pakkumise peale. Kui nüüd meid kuulab mõni inimene, kes elab seal Pärnumaal,
et kuidas ta siis käituma peaks, kui talle tundub,
et tal on selline kuusk, mis võiks näiteks järgmistel
jõuludel sobida linnaväljakule. Ja siis võib alati kirjutada kas Pärnu linnavalitsusse
või otse ka minu töömeilile, et linnaaednikule,
et tavaliselt jah, me juba selle kuuseotsinguga alustame
juba kevadel, et käime ka kõik need kuused,
läbimispakkumised on meil olnud, et kui sa jah,
tõesti kirjutad meil oktoobris on meil juba juba asi lukku löödud,
et tegelikult meil on ka praegu siin ikkagi seitse-kaheksa kuusk,
jääb kallati ette, millest me siis need valikud teeme,
et, et selles suhtes tasub nagu igal ajal kirjutada,
et vaatame üle. Aga järgmiseks aastaks on veel lahtine, et ei ole veel paika pandud. Ja järgmiseks aastaks on lahtine, et tegelikult jah,
et ikkagi see, see keskväljaku kuusk, on meil ikkagi selline
suuremat sorti kuusk olnud, et et ikkagi alati nende
suuremate kuuskedega on meil natuke ikka peame,
võib natuke rohkem läbi käima. Mida see kuuseomanikule tähendab, et tema kuusk siis kas
iseseisvusväljakule või keskväljakule jõuab,
et kas tuleb ka mingisugune tänu või meelespidamine linna poolt? Kui me läheme seda kuuske maha võtma, siis meil lähevad ka
jõuluvanad kaasa, võtavad koos selle kuuse maha,
seal on ka päkapikud, Gazasse kuuse toomine on nagu selline
väike pidulik üritus, on ka väikesed laululapsed,
kes seal laulavad ja hiljem, kui see kuusk on kaunistatud
mõlemad kuused, oleme püüdnud teha siuksed,
vahvad droonifotod, mis me siis nagu ära raamime
ja kingime omanikele mälestust nende ehitud ilusas kuusest. Kas seda ei ole linnas kaalumisel olnud,
et päriselt istutada nendesse kohtadesse üks kuusk,
mida siis saab igal aastal ehtida, et siis ei pea neid
kuskilt maha võtma ja eks see on ju ka omaette suur töö,
et nad sinna linnaväljakule kohale tuua. Jah, see töö on suur ja, ja siin on ettepanekuid jah,
aeg-ajalt tehtud tegelikult ka Pärnu linnas on palju kuuski
ka seal sammu seal keskväljakul, kus me oleme püüdnud ka
neid ehtida.
Aga samas sellise kuuse istutamine kusagile platsi peale,
see nõuab ka sellist just kivi platsi peale nõuab ka sellist
spetsiaalset süsteemi sinna maa sisse, mis on ka küllaltki
kulukas ja seda kuuske kasta ja hoida, et tegelikult,
kui me praegu näeme, et mille tuuakse nelja 50 aastased
kuused et vaevalt need kuused on seal koduaias nii uhkelt
ehitud olnud või seal saastases olnud nagu meil praegusel linnaväljakul,
näiteks kui me paneme kuuse kasvama, et et,
et aeg-ajalt jahme praegu meil on need süsteemid seal olemas
ja me kasutame momendil neid kuuskesid, mis meile pakutakse,
mis niikuinii, et saaksid oma väärika lõpu,
mis niikuinii läheksid kusagile kas siis tõesti
utiliseerimist platsile ja samas tõesti su seal kiviväljakul,
et need tingimused ja kuuse jaoks on kindlasti teistsugused,
kui on metsas. Et see, see kuusekasv ei oleks kindlasti nii jõuline
ja uhke, kui on ta metsas või koduaias vabalt mullases
kasvanud kuusel. Sellised lood siis Pärnust, ma tänan teid saatesse tulemast,
Pärnu linnaaednik Anu Nurmesalu. Ja aitäh ja ilusaid jõule. Huvitav jätkub, mina olen ikka Kadri Põlendik
ja Urmas Alendrilt siis jällegi natukene temaatilist
muusikat ja lähemegi, siit nüüd edasi rohkem jõulu
ja traditsioonide lainele, et rääkida natuke ajaloost
ja kombestikus, mis on seotud kuuskede ja jõuludega
ning loomulikult kõige paremini tunnevad neid asju etnoloogid.
Ja sellepärast loome nüüd raadiosilla Tartuga,
kust jätkame juttu Eesti Rahva Muuseumi rahvakultuuri-
ja Teabekeskuse kuraatori Reet piiriga. Selline puutekultus või sümbolina kasutamine on juba hästi
vana komme ja väga paljudel rahvastel, aga just et kuusk
jõulude ajal kuusk on igihaljas puu ja roheline
ja ta sümboliseerib taassündi.
Et puu kui selline oli ka tuntud ju juba paradiisipuuna
ja elupuuna, kristluses aga aga just kuusse roheline
ja taassünni sümbol.
Ja üldse sellised igihaljad puud, et me teame ju siin,
et meie saartel ka, kus kuusk on väga haruldane,
et siis on kasutatud jõulupuuna. Kas mändi kadakad?
Et nüüd viimasel ajal muidugi kuused kättesaadavamad,
aga justkui me vaatame selliseid vanu traditsioone,
siis on jah, kasutatud ka peale kuuse teisi puid. Mis hetkel see kuusekomme Eestisse tuli? No täpselt pole muidugi teada, aga kui me vaatame nüüd vanu
ajalehti või kalendreid, et sisse on kindlaks tehtud,
et selline esimene märk et on nüüd eestlased oma koju toonud
kuuse on 1845.-st aastast Tartus välja antud maarahva
kasulise kalendripäises, nüüd detsembrikuu päises on
kujutatud küünlasäras jõulupuud, mille ümber on lapsed kingitustega,
et siin me näeme, et on juba kuusk, toas on lastel kingitused,
jaan ka küünlad kuuse peal. Ja see päis oli siis paarkümmend aastat seal detsembrikuukalendrile,
aga, aga siis hiljem nad asendusid ja järgmine selline väga
selge ja ilus pilt on 1864.-st aastast Postimehes kus on näha,
et on kohe eesti talupojad, siis seal pikk-kuued seljas
ja pastlad jalas ja ka ilus talutüdruk istub seal rahvariietes,
et see on nastik Koidula näoga, et võib-olla ongi Koidula
tsel kujutatud.
Et need on sellised esimesed, sellised faktid nii-öelda,
kus on näha, et see jõulupuu on jõudnud ka eestlase koju. Ja esialgu on ka teada, et need puud näiteks seal talutares
riputati aampalkide külge lakke, siis on teada,
et juba võeti kasutuses ristpuu kuusejalaks nii-öelda,
kus see kuusk sisse torgati.
Et selliseid noppeid siit-sealt on, siis 19. sajandi jooksul
kahjuba hakati tegema vaest lastele jõulupuid,
näiteks Tallinnast on teada, 1820 korraldati suur vaest
lastele jõulupuu kingitustega. Et selliseid päid on 19.-st sajandist pärit palju,
kus siis näitab, kuidas traditsioon meil juurdub
ja laieneb.
Kuigi kase vana traditsioone, et õled tuppa toodi,
on veel 1900 kahekümnendatel isegi Tallinnast kirja pandud mälestustes,
et olid jõulud nii kuuse kui õlgedega, et tootise,
vana külakomme ka linna kaasa. Ja ma saan aru, et eestlastena jõudis traditsioon Saksamaalt. Ja see on 16. sajandist, on juba teada, Saksamaale jõule
tähistati kuusepuuga aega, nulgusid kaunistati.
Just esimesed teated ongi nulgude kaunistamisest
ja neid ehiti datlitega ja paberist välja lõigatud roosidega
ja mitmetes mälestustes on kirjas, kuidas siis Saksamaal
levis see komme või kuidas kusagil Saksamaa osas tähistati
ja mõisate kaudu ja linnade kaupmeeste kaudu jõudis siis ka Eestisse.
See komme? Kuidas Eestis neid jõulupuid kaunistati algselt? Algselt oli nagu mujalgi siis nende söödavate söödavad
kaunistused olid, et näiteks maal siis on teada,
et olid need metsaõunapuud juba külmavõetud,
toodi need sisse, seoti puu külge pihlakakobaraid juba
varuti varem valmis ja sellega hiti siis need vati
tupsukesed siis juba hästi varakult 19. sajandil tulid nad
kuuse karrad, mida nimetati ingli jõusteks,
sellel ajal sellised peened hõljuvad, need visati kuuse otsa,
aga see oli juba selline poest ostetud ja selline pidulikum,
aga juba tegelikult 19. sajandi viimastel kümnenditel on,
on olnud ka ostetud üksikuid täitsa selliseid klaaskuulikesi või,
või mingeid muid ehteid. Mis on siis ka näiteks Eesti Rahva Muuseumi kogudes on
inimeste käest kogutud, aga valdavalt olid siiski,
siis näed, söödavad ehted ka hästi populaarsed olid nad
jõululaatadel müüvad need sellised pikad kirevad klaaskommid,
melonid kirevad paberit küljes ja seoti kuuse külge.
Ja muidugi küünlad, mis andis siis selle viimase lihvi
või pidulikkuse sellele kuusele. No kui me räägime kuuskedest avalikus ruumis,
siis Tallinn on siin ise öelnud, et teadaolevalt siis vanim
avalik kuusk oligi just Tallinna raekoja platsil juba aastal 1441.
Mis te selle kohta teate? See on nagu Riiaski nüüd Tallinna Riia võistlevad,
et kummal siis ennem oli, aga nii Tallinnas kui Riias oli
see Mustpeade vennaskonna komme.
Ta oli pühade ajal kuusk, aga kas ta oli ehitud,
milline see kuusk välja nägi, milline oli see kombestik
sealjuures seda ei tea, aga on fikseeritud,
et see toodi siis välja ja põletati ära ka sellise pidulikkusega,
aga kas ta just sümboliseeris seda jõulukuuske,
kas ta oli ehitud, et muid teateid ei ole,
kui ainult see jah, et see toodi välja ja pandi põlemuse
ja tehti seal oma tseremooniat ümber. Aga esimene selline faktiline, et Tallinnast nüüd oli jõulukuusk,
on 1928.-st aastast ja nagu ka ajalehed märgivad,
et see äratanud Tallinna inimestest mingist tähelepanu,
et siis Päevaleht kirjutas, et lihtsalt omnibussi oodates
mõni ajameelne pilk läks selle kuuse peale nagu ei peetud
sellest lugu.
Ja ka Tartus oli siis järgmine aasta 1929,
aga Tartu juba korraldas tseremoonia, seal olid igasugused
esinemised ümber, rahvast oli kokku, et sellest tehti
selline pidulik sündmus ja Tartus hakati siis 29.-st aastast
siis järjepidevalt jõulukuuse tseremooniat läbi viima
ja kuusk hakkas siis olema Tartus Raekoja platsil
ja Tallinnast on teada, see tuli siis alles 1935 järgmine
ja see juba äratas tähelepanu ja see kuus panti siis üles
raekoja platsile ja tal juba elektriküünaldega
ja see äratas palju tähelepanu ja vot sealt siis sai see
Tallinna jõulukuuse traditsioon, nagu siis alguse järjepidevus. Kas selle kohta oskate ka öelda, et just see linnaväljakule
kuuse toomine, et kust see komme on tulnud või,
või see lihtsalt kuidagi arenes loomulikult,
et inimestel oli toas kuusk ja ja siis linn tahtis kuidagi
nagu linnarahva rõõmuks ka kuuse välja panna. No see on jällegi meile tulnud Saksamaalt nagu need paljud
paljud kombed, et on jälle teada, et Saksamaal olid nad linnaväljakule,
püstitati kuuski ja see oli ka siis 19. sajandi jooksul nii-öelda,
kuidas kusagil see komme levis.
Ja sealt siis tuli siis neile aga selliseid suuri ühisjõulupuid,
et need olid nagu ma enne mainisin, siis 1820 on esimene
teate siis, kus vaeslastele korraldati Tallinnas suur jõulupuu.
Et sellised hakkasid juba üsna varakult,
siis noh, ühesõnaga 19. sajandi jooksul korraldati nii
koolides kui mõisad, kui, kui siis vabrik,
kandid hakkasid oma töötajatele selliseid suuri kuuski püstitama,
siis ja, ja siis ka seal kingitusi jagama.
