Vaid peale vaadates on väga raske aru saada,  mis kartuli sortidega on tegemist. Maaelu teadmuskeskuses koostöös Tallinna tehnikaülikooliga  uurisime kartuli geneetilisi markereid selleks,  et vahet teha, kas tegemist on ühe sordiga  või teise sordiga. Jõgeval asuvas maaelu teadmuskeskuses aretatakse  ja säilitatakse Eesti põllumeestele olulisi taimesorte. Näiteks on siit pärit kõik Eesti seemnekartul algmaterjal  aga mis on sordi puhul peale ilusa nime veel oluline. Sort on väga oluline valida õigesti, sest sordist sõltuvad  taime enda omadused ja sõltub see, kuidas ta kasvab  ja mis maitsega tooteid sellest saab pärastpoole toota. Õige sordi kasvatamine on oluline nii põllumehele kui  ka hobikasvatajale. Aga juhul, kui tegemist on suuremahulise põlluga  ja tootmine on väga suur siis võib vale sordi mahapanemisest  tulla tohutud rahalised kahjud ja kannatab  ka eestlase toidulaud. Harjumuspäraselt on sordi nimi ja selle omadused kõik  kenasti sildi peal kirjas. Aga kui silt läheb kaduma, siis tõttavad põllumehele appi teadlased. Kui me alustasime oma projekti, me valisime kõige  olulisemaid kartuli, odra ja nisusort, mis on olulised Eesti  kontekstis ja mida oleks väga oluline omavahel eristada. Nendele me koostasime niinimetatud DNA sõrmejäljede andmebaasi. Selle järgi on võimalik tuvastada, kui järsku keegi tuleb  ja küsib, aga mis kartul see on mul, mis mul aias kasvab. See on võimalik nüüd selle meetodiga. Sortide geneetiline eristamine võib tähtis olla näiteks siis,  kui laos on seemned ja ei ole päris kindel,  kas tegemist on suvinisuga või talinisuga  ja ei ole võimalik oodata, kuni taim kasvama läheb. Et määrata sorti geneetiliselt on võimalik seda teha loetud  päevadega ja on võimalik kindlaks teha, kas  siis tegemist on talinisuga ja tuleb ühel ajal maha panna  või suvinisuga ja teisel ajal maha panna. Iseenesest see meetod ei ole nii aeganõutav kui põllule mahapanek. Kõigepealt on vaja DNA-d eraldada taimsest koest,  sellest sobib ükskõik milline taimeosa ja see võtab umbes  kolm tundi aega ja sest pärast poole on vaja,  et teha pisiareanalüüsi, mida me kõik oleme juba covidi  aiast kuulnud. Kokku, see võib võtta paar päeva, kui asjad. Siin muidugi on väga oluline silmas pidada seda,  et me ei saa kõiki maailma sorte tuvastada,  sest meil, see praegune andmebaas on tehtud  selle põhjal, mis on Eesti kontekstis oluline. Hetkel on meil 56 kartulisordi sõrmejälje  siis on 67 odrasorti ja 91 nisusort. Kindlasti seda andmebaasi tuleb laiendada,  sest iga aasta tulevad sordilehte uued sordid  siis igale uuele sordile tuleb, tuleb oma uus DNA sõrmejälg  ja ei ole ka välistatud, et sinna tuleb lisada veel markerid juurde,  et oleks võimalik rohkem sorteeristada. Sordi aretus on väga kallis ja ajamahukas,  mistõttu oleks väga kahju, kui põllumees paneks põllule maha  vale sordi ja tema saak võiks kannatada. Et seetõttu meie oleme kaardistanud erinevate sortide DNA  sõrmejäljed ja edaspidi me saame aidata põllumeest tuvastada,  kas tegemist on ikka õige sordiga?
