Huvitaja tere, head kuulajad tänases saates räägime õuntest
ja õunatoitudest, kätte on jõudnud õunaaeg,
tegelikult see on juba vist olnud juba paar nädalat
ja kellel on puud lookas, see jagab õunu teistele,
kellel ei ole, siis see saab nendelt, kellel on mida head
ja paremat annab aga õuntest teha.
Sellest teeme juttu ja head kuulajad, ootan ka täna teie
noorretsepte või selliseid lihtsamaid lugusid selle kohta,
mida olete teie õuntest teinud nii soolast kui magusat. Aga saates on meil külas mitmed kokaraamatute autor
toiduajakirjanik Tuuli Mattiisen, kes sai ka just äsja
valmis õunaraamatu.
Nii et kuulete sealt ka põnevaid retsepte.
No minul näiteks jäi kohe silma üks selline nagu juustusupp,
õuna ja õllega.
Vot kuidas see käib kuulata.
Täna ja veel sellest laupäevast, kuni järgmise nädala
pühapäevani on Tallinna botaanikaaias traditsiooniline
sügisnäitus kus siis on väljas tuntud ja tundmatut
sügisonnid tundma kohta võiks öelda, et aasia rohelised
köögiviljad nagu Baxoid, tat soid ja mis suunad,
millised nad on, räägib meile täna siis botaanikaaia metoodik. Krista Kaur.
Helipuldis on Kätlin Maasik.
Mina olen Kristo taim, soovin teile head kuulamist. Kusagil magusamas linna On shokk laadist Alley daamidel marmelaad,
sõrmustel uhked. Härradel põruda mõte ei olegi Paveril reaa.
Britest arveid on õhtul süüa. Ja nii lõputult saada on sul seal ma kirja sinna,
kus hall argipäev.
Looda poole, hilja, loodan sind, Need omakorda veel seal,
aga ma ma kirja karamelli tempelbea.
Loodan, et veel pole hilja.
Silindriga. Kohvikus martsipan, laual ootab sind värske kakao.
Lasuur, summatlites kellaaeg lihtsalt ära ei kao.
Küpsistest majades ja kurbust ei leia, sa ei.
Uudised rosinarra, Jaanus Vaarik kambahust.
Saadan sul sealt maalt ma kirja nakkushaigustele argipäev,
loodan, et veel pole hilja, loodan siin oma kordki veel saada.
Sealt ma ma kirja karamelli tempelda ja loodan,
et veel pole hilja. Siin viga sets. Kingiks ta mulle sehhi rei ta terve koorem,
kui seevastu sul, annan ma kallis hoolikalt hoitud halba. Saada on sealmaal ma kirja sinna, kus ei looda.
Pole hilja.
Loodan, siin on veel.
Saada see aasta ma tema kirja gara, meil tempel.
Loodame. Pooveetilia, tean sind, igatsen.
Saada. Sealt ma ma kirja sinna, kus hall argipäev.
Loodan, et veel pole hilja.
Loodan sind omakorda. Näed sa tema kirja gara tempelbeeaa.
Loodan, et veel pole hilja.
Sind igatsenud. Siin tikandis. Selline magus laul ja meie jutt saab olema järgneva tunni
jooksul küllaltki magus, aga mitte ainult ka soolane
ja vaikselt, isegi terav.
Saates on külas mitmete kokaraamatute autor.
Toiduajakirjanik Tuuli Mattiisen.
Järel sai äsja valmis õunaraamat.
Tere tuli. Tere.
No õunaraamat sai küll äsja valmis, aga see,
kui me kokku leppisime, siis ta veel valmis ei olnud,
nii et lihtsalt ajastamine oli selline kajastus,
juhtus niimoodi. Ütle mulle, kõigepealt on sul omal õunapuud.
Kuidas saak seal. Mul on maal selline vana õunaaeda, mida me oleme nüüd
proovinud natukene tagant aidata, sest ta oli hästi pikalt
hooldamata lõikamata, aga ütleme, need vanad puud päris
ilusti on jõudu kogunud ja eelmisel aastal oli meil
õunauputust sõna otseses mõttes süleselja
ja käruga aitasid ja õunamahla tehtud.
See aasta nad on võtnud väikse puhkepausi,
nii et natukene on, aga, aga tõesti natukene naabritel,
aga naabritel selle eest on see aasta uputab,
nii et see meie õhkõrn lootus, et äkki see aasta pääseb
õunamahla tegemisest väga paika ei pidanud,
sest naabrid toovad lahkesti ka meile käruga õunu,
nii et, et just, et õunapuudust ei ole. See vist on üle Eesti sedasi, et kellel on,
see annab teistele, kellel ei ole siis järgmine aasta on neil. Ja, ja, ja ka see on vahva komme ju, et tihti on näha aia
taga neid kaste või korve, kus on siis õunu kaasa võtmiseks möödaminejatele,
et, et minu meelest on see hästi armas. No sa oled 13 aastat kirjutanud noh, toiduajakirjadele
kokaraamatuid teinud süüa, kui inspireeriv on õun,
sest noh, kui võtta sedasi, et nõiaküll õunakook õunamahl
kõik justkui. Jah, tõepoolest, et, et kui mõelda nagu õuna peale
ja toidu peale, siis esimesena kargab pähe võib-olla mingi
Kaneelina õunakook selline mõnus ja, ja siis on tükk tühja maad,
et seda raamatut kirjutama asudes mul oligi tegelikult eesmärk,
et et kuidagi seda õunatemaatikat laiendada
ja pean tunnistama, et kirjutamise, ideede otsimise
filtreerimise käigus ma leidsin ise ka väga palju uusi lemmikuid.
Ja, ja selle raamatu puhul ongi ka see, et ma ei tahtnud,
et see oleks üks järjekordne õunakoogi raamat. Kooki on ka, sellepärast ei pea muretsema.
Aga et, et on tegelikult ka hästi, palju on soolaseid toite,
kuhu, kus saab õun on väga edukalt kasutada,
nii et ma arvan, et see on võib-olla selline veel kuidagi
avastamata maa, et kui paljudesse soolastes toitudes
ja kui paljude maitsetega tegelikult väga-väga hästi sobib
ja siini õun kui õunamahl, kui õunasiider,
et kõik need annavad tegelikult väga edukalt toidu
valmistamisel kasutada. No kohe ma ütleks, et ja küll need kaks viimast kõlbavad
juua õunast veel midagi teed, aga, aga millega nad kokku
sobivad vot see on nagu neid eraldi lugu.
Sa oled siin välja toonud ka, et millised teised toiduained
või maitsed sobivad õuntega kokku kõige kummalisemad,
noh, mis ma siit vaatasin köögiviljadest,
et õun võiks sobida kokupataadiga siis, et ta võiks sobida
kokku kurgiga lehtkapsaga, mädarõika. Ja salatisse panna, mõelda nagu ma tean,
mädarõigas läheb kastme sisse ja õun läheb salati sisse,
aga ilusti sobib ja just, et et kui sinna juurde veel
mingisugust ma ei tea, juustu või kana või suitsukana või,
või tegelikult nagu selles mõttes, et noh,
ma ütlen, need on kõik läbi katsetatud kooslused
ja julgen alla kirjutada, et nad toimivad. Aga maitsetaimed või ütleme siis, vürtsid,
kaneel ja õun, son klassika. Ja sellega libast hoiust kardemoniga ka vist olemas,
keegi kulmu ei kergita, aga aga samamoodi jälle ka,
et eks ta annab rohkem rohkem mängimisvõimalusi,
et muskaat, Pip, pähkel ja, ja erinevad piprad
ja ka safran näiteks õunaga väga mõnus, kes jõuab
ja raatsib osta, eriti praegusel ajal, aga et noh,
justkui rääkida soolastest toitudest, siis igasugused
sinepiseemned ja köömned ja fencol ja et tasub katsetada. Aga kui me võtame soolased toidud, siis mida selle all mõelda,
mitte autist.
Ma saan aru. Õunamahla, see annab autode edukalt näiteks sealiha väga
armastab õunu ja õunamahla just see, kui mõelda sealiha peale.
Et selline magushapukas lisand, et, et see on noh,
ütleme sealihale parim, mis juhtuda saab.
Et mul on kuni jõuluBraini välja, et kus siis näiteks saab
hapukapsast koos sealiha ja õunamahla siis autada tuleb väga
maitsev ja just see maitse tasakaal, et see õunamahla
magusus aitab seda hapukapsa hapukust näkku,
siis selline paika sättida maitseid skaalal. Ja, ja noh, just neid kooslusi on kananäiteks on väga
maitsev ja kala suitsukala, et neid salateid õunaga kombineerida,
üllatusin isegi. Ehk siis nii, et ma teen tavalise suitsukalasalati,
nagu ma olen harjunud tegema, aga lisan sinna ka õuna.
Kas nüüd siis hapu või magusa son, nüüd maitse asi? Ja, ja noh, siin natuke võib-olla see veelahe jooksebki siitkaudu,
et et nii nagu osad inimesed armastavad kartulisalatis õunu
ja mõned ei suuda seda üldse kannatada, et et kooslused ei
pruugi kõigile võib-olla meeldida, aga, aga võib-olla ikkagi
nagu selles mõttes, et tasuks seda katsetada
ja nagu selles mõttes võib-olla leiad uue lemmiku,
et iial ei tea, mina leidsin küll päris mitu sellist väga
vahvad kooslust, mis hakkasid üllatavalt hästi toimima. Too mõni näide.
No üks salat näiteks oli, kus oli värske salat,
selline krõmpsuv kus oli siis kombineeritud tuunikala avokaadot,
õunasalatirohelist ja siis oli vutimunad.
Ja tundus täpselt just niimoodi, et ma nagu võtsin ka
sellise kahtleval seisukoha, et et ma proovin
ja vaatan hakkasid proovima seda lihtsalt nagu selles mõttes
ma leidsin kuskile teema, natuke seal mingisuguseid
komponente muutsin aga just see tuunikala
ja õun noh, avokaado okei, neutraalne, et see nagu selles mõttes,
et aga, aga lihtsalt jälle ka, et kõik see kokku töötas väga
ilusti ja ta näeb ilus välja ka selles mõttes selline noh,
meil on nüüd paar korda uuesti menüüs olnud. Aga võtame näiteks pesto roheliste õuntega. Ja see on nagu selles mõttes, et ma olen,
see oli poolkogemata avastatud ehk siis igal kevadel me kõik
teeme karulaugu pestot või suurem osa eestlastest,
et tundub selline hitt olevat ja kuna karulauk on tegelikult,
eriti alguses, tuleb, et need noored toimetan üsna vänge.
Et ta ikka nagu selles mõttes, et selline kipub hästi
tugevaks minema pesta, et siis ma lisasin sinna rohelist
õunad annab mõnusalt sellisteks tuuri lisaks veel
ja ja, ja tegelikult sobib väga hästi, et muudabki natuke mahedamaks,
et kõik see karulaugu, see selline lauguliste Griftisused,
see kõik on nagu veel olemas, aga ta natukene nagu selles
mõttes Dimib seda Dimib seda maitset mahedamaks pluss veel
nagu see ka, et, et just see õuna magusus
ja hapukas tegelikult ta noh ta on natuke teistmoodi,
kogu see maitsekooslus, aga väga mõnus ja olengi hakanud
erinevatele pesto televahetevahel ka lihtsalt rohelist õuna
natukene juurde lisama. Kas oskad öelda, mis sort see roheline õun on?
No see peaks olema selline tugeva ihuga,
et Antonovka tüüpi, et selline või siis mis kõik need on niuksed,
rohelised õunad, et mis on natuke sellised,
kui hammustad teevad, valige katki.
Et et mis on tugeva ihuga, et jah, valget klaarima,
võib-olla sinna paneks kuhu sobivad sellised pehmed õunad,
valge klaari taolised moosiõun ja noh, tegelikult ka sellise
küpsetiste siis sobib hästi, kuigi jälle Ongeta,
et neil on hapetki vähe olema, et mulle meeldivad ikkagi
küpsetistes pigem nagu ka sellised tugeva ihu
ja hea happega õunad, et minul, et neil on iseloomu rohkem,
aga noh, klaar on ideaalne näiteks selline. Ma ei tea, et moosiõun võiks ta supi on ka jah,
just, et õuna.
Magus, aga mingit soolast õunas soolast ja tegelikult täitsa
kannatab püreesuppidesse sama asi jälle ka,
eks ole, et kõigis nagu selles mõttes see toit ise on küll
nagu soolane, aga siis ta annab nagu selle soolase lisaks
sellist hapukat ja kergelt magusat nüanssi,
et et kasvõi juustust püreesupid, et kuus väga hästi sobib,
sobib õuna lisada. Mängi selgele supile, et seda võib-olla,
aga võib-olla, miks mitte katsetada, aga püreesuppides oleme
õuna päris palju kasutanud just maitsete tasakaalu sättimiseks. Ma leidsin siit sellise retsepti nagu juustusupp,
õuna ja õllega.
Kõlanud. Et ma saan aru, et kõrval on õlu kõrvalnõul kõik
potti panna ja kuidas kleit Tundub, et siin on nagu see ka, et ma nagu päris hullu
selles plaanis ei pannud, et et see kooslus sarnane kooslus
on näiteks brittidele selline üsna tavaline supp,
et britid on, ta ongi hästi tublid, sellised õuna soolastes
toitudes kasutajad ja õunasiidri kasutajad.
Et kuna nagu selles mõttes ta on ikkagi noh,
mitte päris minu leiutatud, vaid natukene mugandatud retsept,
mis päriselt eksisteerib ja kui otsida inglisekeelsest kirjandusest,
siis nagu selles mõttes leiab päris palju versioone,
mis annab tunnistust sellest, et on kriitiline hulk inimesi,
kellele ka meeldib ja kui ära proovida, siis ma arvan,
et neid tuleb juurde. Sest jah, see tundub esialgu üsna intrigeeriv see kooslus,
aga et tegelikult on mõnus püreesupp täiesti uute maitsekooslustega,
mis võib ootamatult lemmikuks saada ja alkohol aurustub
sealt välja, seda ei tasu karta, et laps,
lasteaiad võib ka anda, sest seal keetmise peale selle õlle
alkoholist ei jää suurt midagi järgi, küll aga maitse. Nonii me peaks nüüd ette lugema, aga koostisosad,
et muidu jääbki tunne, et ainult kolm asja on
ja kes hakkab järgi tegema, võib pärast ebaõnnestuda. Klassikaliselt on jah see, et alguses tuleks
või sees sibulat hautada maitseürdid, tüümian
tüümianioksakesi võib ka sinna sisse visata.
Ja sinna lisatakse veel köögiviljapuljongit
või kanapuljongit ja koort, heledat õlut,
paar õuna, siis riivitud juustu võib kasutada Cheddar'i
juustu või kujutega tavalist kõva juust ja võib ka siis
lisada võrdsetes kogustes pooleks näiteks tavalist,
kõva juustu ja priijuustu, mis on siis selline Valgalliti
kreemisust ja natukene võib-olla särtsu andmiseks tšilli
või Jenny ja siis soola-pipraga maitsestada,
ehk siis tegelikult üsna selline klassikaline püreesupp,
et keedad kõik puljongis pehmeks, Püreesta terajuust ilusti
sulab või siis ära. Et lihtsalt see, see õlu on seal natukese üllatus üllataja rollis.
Eks ta mingi nüanssi seal annab väga mõnusa,
nauditava nüansijuustuga kooslus ka veel,
et õun, juust ja õlu, et et noh, tegelikult kui isegi kui
nad kõrvuti laua peale panna ka vist täitsa nagu toimiksid,
aga kui nad supi sisse panna, toimivad ka. Aga kuidas on lood kõrvitsaga, mis on juba iseenesest
selline mari nagu ma olen aru saanud, mis noh,
tegelikult väga maitset ei ole või ta õunaga Ja ma päris hästi ja kõrvitsaga, mul on siin vist isegi nii
salatit kui suppi, kui hautise samamoodi sobiks nagu selles mõttes,
et kuna just, et tänu sellele, et, et see kõrvits ise on
natuke selline, eeldab sellist kirvesupi keetmist,
et ega tal endal väga maitset ei ole, siis tuleb talle muid
maitseid nagu lisaks anda.
Et õunaga väga hästi sobib, et mul endal on üks sügisene
lemmik ongi kõrvitsapüreesupp, kuhu läheb ka natuke õuna sisse,
et et umbes samal põhimõttel sellele ka,
et erinevad maitseained ja kõrvitsat ja õuna
ja keedad ära ja siis kas siis koorega või ka sulajuustuga
saab väga mõnusalt neid püreesuppe nagu kreemimaks muuta
ja sellist merevaiku jah, jah, see sobib väga hästi sobima
püreesuppi teleideaalselt, ta sulab ilusti selles mõttes
sinna supi sisse ära ja annab sellise kreemisuse
ja mõnusa maitse veel lisaks. Ja siin ma leidsin ka, veel on Tšernichivi borš ja,
ja see on ka selline borš, kus on, kus on siis õuna lisatud,
et on natuke teistmoodi, et seal on seal on siis uba
ja õuna ja et aga, aga ka jälle ilusti Ukrainast pärit
ja lihtsalt selle piirkonna eripära on siis tehakse õunaga,
tasub täiesti katsetada, kui mõelda, nagu selles mõttes
tegelikult selle borši maitsenüansside peale,
et ongi ju selline soolane natukene hapukas natukene ka magusat. Et siis siis nagu tundub täitsa loogiline,
et sinna võib ka õuna sobitada. Nii oleme teinud väikese ringi soolastes toitudes,
nüüd tahaks jõuda magusama poole peal.
Õunakoogid, kõige tavalisem on ka kindlasti välja toodud sul. Ja mul on, mõned on ikka hästi lihtsalt,
kus on sellised noh, see segad kokku ja küpsetad valmis,
et ei ole vaja mingit trikki teha või noh,
või siis kas või kui, kui ka ei viitsi nagu midagi erilist teha,
et siis see klassikaline, et võtad lehttaina,
lükkad natukene, eks ole ta õhemaks ja sinna peale siis
paned õunatükke ja kaneeli ja suhkrut ja küpsetad valmis
ja tegelikult on väga maitsev, sellise puhul on veel nipet,
kui sul on näiteks mingit aprikoosimoosi,
et seda võib natuke sinna alla määrida, siis õunatükid peale panna,
et annab väga mõnusa koosluse, aga põhimõtteliselt ongi,
et seal ka väga midagi teha ei ole. Aga on ka natukene selliseid keerukamaid
ja põnevamaid õunakooke, et kus peab ütlema natukeseks ajaks
pühenduma selle õunakoogitegemisele.
Too mõni keerukas näide?
Ei, ma päris nagu selles mõttes päris hulluks selle ka ei läinud,
et, et mulle pigem meeldivad lihtsad.
Aga seda võib-olla keerukaks päris nimetada ei saa küll,
aga ta nõuab natuke tainarulliga toimetamist
ja et minu üks hästi suur lemmik on Peterburi õunakook,
aga see on mul ema retseptivaramust ka tulnud. Ja see on selline.
Ta meeldib mulle sellepärast, et ta ei ole väga magus,
aga seal tuleb teha selline suhteliselt vähemagus muretaina
tüüpi tainas valmis ja siis vahele tuleb õunakoogi täidis,
mis on selline hästi rikkalik teda tainas,
tainakiht on hästi õhuke ja läheb alla ja peale
ja siis sinna vahele läheb selline ohtralt õunakoogitäidist.
Et, et kus on siis natukene nagu selles mõttes,
et rosinaid ja kaneeli ja suhkrut ja, ja siis võib ka
näiteks vana tallinn sobib väga hästi õunakoogi täidistesse,
et saama sellise ka tanu kardemoni maitset. Et sellega veel natuke sellist sära juurde anda
ja selline noh, et kui nüüd ette kujutada hästi õhukese
ja krõbeda tainakihi vahel on selline just rikkalik
õunakoogi täidis, kus on siis nagu see õun saab särada.
Minul käivitub see kohe sellise et neelud,
sul on vist väga hea ahi, et sa saad sedasi krõbeda põhja
ja kõik asjad on ja, ja et, et selles mõttes ta kõigega,
ma arvan nagu selles mõttes, et et õigete küpsetusrežiimidega,
et saab selle tulemusega ahjuga kätte ja noh,
kellel on veel puuahi, võib-olla siis veel see koefitsient,
lisaks on veel eriti mõnus. Aga kui ma nüüd tahaksin teha sellist sügist sügisesest
sügisest õunakooki näiteks kevadel või millalgi on siin ka
mingi lahendus olemas või et kuidas säilitada need maitsed
ja lõhnad sedasi, et nad seisavad mul kevadel
ja siis ma teen isegi suvel, kui veel õunad ei ole valmis. Ja mina olen teinud sellist asja, et ma teen õunakoogitäidis
ehk siis hoidisena, et see retsensioon, Amos,
no ta päris ei ole, et siin on lihtsalt selle vahega,
et, et sinna läheb ka näiteks veidi võid ja,
ja siis läheb ka maisitärklist veidi, et paksendanud ära,
ehk siis aga samas loogika on sama, et kui ma panen ta
kuumana steriliseeritud purki, seda säilib samamoodi nagu
moos lihtsalt on selles mõttes selline tärklis pakendatud,
ehk siis ta nagu ei vaju õunamoos kipub olema vedel,
tavaliselt. Teed seda, kas sa õunu siis lihtsalt natukene vähem keedab
või kogutud? Selles mõttes ta peab ikkagi pehme, olemas,
õuna aga, aga põhimõtteliselt küll jah, et tuleb siis
sidrunimahla ja võiga ja kaneeliga ja suhkruga
ja natuke vett ka lisada, et need õunad selline,
eks nad võivad kergelt enda küll jääda, et päris lödiks ei
pea kõike keetma sõltubki õunasordist, eks ole,
mõni kipub hästi kiiresti minema, mõnel on nagu seda ihu
rohkem ja siis lihtsalt ärklisega paksendada
ja purki, et ega ta ei ole midagi midagi üle jõu käivat,
aga lihtsalt see idee, et, et sa saad need sügisõunad
sügisel niimoodi purki panna, et sa saad kevadel sedasama
õunakooki nautida nende sügiseste maitsetega,
et poodi minema kuskilt kaugelt toodud õunu ostmas õunakoogi jaoks. Mis sa arvad, kas inimesed teevad ise palju kooke kodus
või küpsetavad kuidas sulle tundub, sa oled ju nii palju noh,
ka ajakirjades töötanud teadet ja seda ma arvan,
et küpsetavad või lihtsalt loevad, et ahah,
põnev, põnev, aga ei, ma ei hakka ikka.
Ei, ma arvan. Ikka küpsetavad, et ma olen selles mõttes hea jälgida,
et et blogis on näha, et ikkagi mingisugusel hooajal need
hoidistavad ka väga palju muid ja ongi mingid retseptid,
mis on tõenäoliselt kellelgi iga sügis otsitakse üles
ja nad lähevad, topi ilmad, mina midagi teeksin,
ehk siis nagu selles mõttes jah, aga ma vaatan,
et ahaa, inimesed on hakanud nüüd seenehoidiseid tegema,
et millegipärast on nüüd see see retsept saanud väga palju
tähelepanu ja samamoodi ka kookidega, et ikkagi kehtib see,
et kui ma panen mingisuguse uue retsepti ülesse siis
lollikindel on alati kooki, et see saab alati ikkagi rohkem
vaikimisi ja rohkem lugemist ja tähelepanu,
et koogid toimivad alati ja noh, praegusel hooajal just et
õunakoogid Kuulge, aga me saame koheselt küsida inimeste käest,
kuulame vahepeal kokalaulu ja seejärel avame telefoni
611 40 40 ning tahaks jätkule teie käest teada,
kuidas teie õuntest muideks süüa teete, sest võib-olla tuleb
mõni selline põnev soolane retsept hoopis
või milline on teie selline õunakook lihtsa retseptiga,
mille jooks ruttu üles kirjutada ja õhtul näiteks kodus teha?
611 40 40 on telefoninumber, mis on avatud pärast järgmist laulu. Mida oskan ma? Kuula ja imesta.
Kokakunstiga kõiki imesta. Peale selle kujuta, et 611 40 40 on telefon ja ootame teie retsepte,
mida teete õuntest kas siis soolast või magusat
ja meil on saates külas mitmete kokaraamatute autor
toiduajakirjanik Tuuli Mattiisen, kes ka kuulab
ja annab oma hinnangu.
Nonii, pärisel allo kuuleme teid. Tervist räägin turbast.
Aga ma olen keetnud moose või õunamoosile,
olen lisanud punast, peeti. Yks Ta oli lihtsalt järelejäänud ta juulikuu seas kuiva
või noh, või oli see augusti alguses juba vaarikad olid järel,
need läksid siis väikesed tükid ühte ühte potti väiksemasse potti,
vaarikad peale, aga õunad olid nüüd suuremas potis ja,
ja no väga hea moos sai, seal oli teisigi teisi liike ka
veel juures, siis on porgand, mis on noh,
kui on läinud niiviisi väga möldri oli käinud aktus läbi
ämbritäis porgandeid, viskan minema, prügimäele,
ototot. Kõigepealt panin nad liguma selle ämbritäie,
siis sai kuigi palju harjaga vähemaks, siis ma panin suure
potiga keema, siis olid nad juba lahti harutada
hakklihamasinast läbi õunad juurde, midagi muud ka veel juurde,
täitsa. Ja siis on, naabrinaine toob seemnekurk. Noh, täitsa suur pirakas, tema ei oska midagi teha,
nii, mina panin suurde potti õunad väiksemasse siis
pehmemaid marju, vaarikaid võis olla ja,
ja sõstraid ja, ja mida seal veel veel leidis siis ka ploome
võib-olla juurde.
Ja nüüd, kui ma selle kurgi siis sain hakitud puupliidi peal olid,
siis need teised potid olid kõik õunad olid alla vajunud,
juba teine pott kees ka. Ja siis ma tegin niiviisi, kallasin need toored kurgid õunte
peale ja teisest väiksemast potist keevsegu peale,
siis suhkur juurde ja sai väga hea moos,
tuli. Kurgi õunamoosi tegite? Seal oli teisi asju ka põldmarjad ja mis seal olla võisid
veel ühesõnaga kõike, mida, mida aiast veel niuksed,
pehmemad marjad, sõstraid võis sealjuures olla mitut värvi
ja ja janu. Aga Tiiu, kas teil on ka retsept või te lihtsalt sedasi
loominguliselt lähenete ja panete? Selline lähenemine, nii et kahte ühesugust moosi ei õnnestu
mul keeta. Siis tõi naabrinaine olla kõrvitsa tohletanud,
mina rohkem ei tee, viskan minema, nii siis ma sain.
Sain ka, et noh, nelja nelja liitrises potis,
kaks portsu sain sellest ühele, sai siis ka niiviisi,
et juulikuus on juba porgandi harvendamine.
Toodi viis siukest väikest saba, millest ma sain siis nagu rattad,
nagu tegin, need keetsin eraldi ära. Ja, ja sinna sai ka veel ühte-teist juurde pandud
ja ka tuli sihuke.
Sihuke moos, tuli valmis, teinekord see oli siis magusam,
tuli marjades nagu juurde ja kui nüüd valiti.
Igatahes läksid, mõlemad läksid.
Tulid mõlemad variandid tulid head, nii marjadega kui,
kui sele. Rabarberiga. Ühte läks rabarberi juurde ja ja ega seal ei osatud arvata
ka kabad, sokid on läinud ju juurde, siis on kuidas teha
pärmitaigna sees veel või on niiviisi, see on mu mehe
retsept nii pärmitaigen panna, et kas siis on ümmargune
malmist oli see meil, meil oli ümmargune,
aga saab ka kandilisega teha, kindlasti. Noh, kerkis ära seal õunad peale hästi palju hästi palju
õunu kuhjaga, kohe, peaaegu niiviisi, ja need olid ka
suhkruga ja kaneeliga ja sai segatud, aga peale läks pärmiketas.
Mis tähendab pärmitaignaketas, noh, sai see sinna peale,
aga äärsay nüüd taignarulliga nagu kinnitatud niiviisi selle
kõvaäärega sai lükatud seda et ta jäi nagu,
kleepis nagu kokku.
Ja kui see nüüd oli, noh, seda saab, kas päris kus ahi on,
kellel puupuudega kütta, või siis ka pliidi praeahjus saab
seda teha, gaasipraeahjus on tehtud. Ja kui valmis on, siis tuli ta sealt välja võtta,
aga ta tuli kummuli keerata rätiku alla ja ta pidi seisma.
Niikaua kui ära jahtub.
Muidu, kui sa kuumalt lõikad, siis vedeli jookseb välja,
aga, aga jahtunud Taali kõik nagu hästi sisse imbunud sinna
väga maitsev. Suurepärane. Kuulge ja, ja siis on veel toored õunad,
need lähevad mul hommikupudru mandala peale
või hulka sinna väikesed tükid, lõikad.
Ja muidugi muidugi soolased salatid ka, igasugused saab
juurde juurde pandud, mitut moodi, neid pole,
kõiki meeleski, mis ma teinud olen, aga on,
on nüüdiskasutamisvõimalusi, kui palju, oi,
Tiiu Relve õunad, noh, igasugusegusid, igasuguseid segu
õunadest tuleb ka, siis on ka paburitskit,
neid ei pea palju olema juurde, aga annab ka siukse huvitava
nüansi juurde, kui neid on juba moosile. Kuulge, teie, Tiiu, Tiiu peaks andma välja raamatu,
see tundub kõik niivõrd põnev juba alates sellest,
et, et ka kurgid ja kõik need kooslused kokku panna,
see on fantastiline. Jah, jah? No jah, ekson, üliõpilased on ju ka või,
või kuskil laagris olnud nii, et poisid tegid süüa sinnani,
hapukurgipurk oli ka pandud vaid täiesti lahti
ja läksid sinna hulka sisse. Vabandust hapukurgid moosi hulka ja tehti poisid,
poisid. Toitu, ja nii et tasub igasuguseid asju kokku proovida panna.
Olen ka ilma suhkruta, keetnud tikrimoosi septembrikuu sees.
Hästi, noh, need olid kollased teklid hästi,
valmis, hästi õrnalt juba.
Noh, et kui puutusid, võisid maha kukkuda,
aga säilisid, keskküttekeldrisse.
Keeratava kaane all säilisid väga, väga ilusti. Kuulge, tähti suurepärane, tõesti, see oli nüüd.
Ma ütleks, et midagi nii põnevat ei ole ma kuulnud tükk aega
ja inspireerivat, ma pean minema ja kohe selle kodus järgi proovima.
611 40 40 on telefoninumber, millele helistades saate oma
lugusid rääkida, et mida teete õuntest ja mida olete teinud,
võtame veel helistaja hallu, kuuleme teid kaugelt,
helistate ja.
Ja keerake raadioga pisut vaiksemaks. Jaa, tere, helistan Saaremaalt.
Et mul on ka üks retsept, mis on pigem soolane soolane toit,
nimelt. Seafilee, õunte ja sibulatega.
Ja sealiha võib igat moodi teha, aga see on niisugune natuke teistmoodi.
Et lõikan puhastatud õunad, sibulad ja, ja natuke sidrunit,
sektor sektoriks, siis tükeldan küüslauguga
ja panen kõik selle ahjuvormi natuke õli peale
ja küpsetan 180 kraadi juures 20 minutit. Ja samal ajal, kui see liha seal ahjus on,
siis Bruvistan nüüd sealiha välisfilee siis viinud,
ma tõin kohta metsia, lihas kuumal pannil,
Sid õlis mõlemalt poolt mõned minutid ja maitsesta soola-pipraga.
Ja panen pannile ka sinepit ja, ja natuke siidrit
ja lasen nii-öelda keema tõusta ja siis siis panen lihatükid
ahjuvormi nende juurviljade köögiviljade peale,
kallame üle selle Genüüsi, aga mis seal panni pealt järgi on
jäänud ja siis küpsetan ahjus veel mingi 10 15 minutit,
kuni liha juurviljad on pehmed, püsis sellise õun,
annab sellise mõnusa magushapumekki sinna juurde
ja see on niisugune sügisene õunane, soolane toit meie peres. Mul läks juba kõht tühjaks, aitäh.
See kõlas kõik nii väga hästi.
Et võtame veel ühe heliste hallo, kuuleme teid. Tere päevast, teate, ma tahan väga lihtsat asja rääkida,
sest mina elan kortermajas ja mul on ka õunaposti õunu täis,
aga mina võtsin vana asja käsile ja lõikasin kuivatamiseks
õunad ja elektriahjus, siis panin ventilaatori käima
ja aeg-ajalt 50 kraadi peale.
Ja, ja umbes üks ööpäev olid õunad kuivad.
Nii et mul on päris suur korralik koti täis.
Ja seda saab kasutada mitut moodi. Nii et see peaks olema vanaemadeaegne asi. Tõsi, ta on, saab, tuletab meelde, kuna ei ole eriti kuskil
hoida neid õunu.
Praegu on elekter lei kallis. Selle ja, ja on väga hea meel, et oi kui kena,
et ma tegin. Seda küll, aitäh teile, head tähelepanu juhtisite
kuivatamise peale ja teeme veel nii, et võtame veel heliste hallo,
kuuleme teid.
Keerake raadio natukene vaiksemaks. Hoidsime kinni.
Mul on probleem.
Nonii. Ja probleem on niisugune, suur probleem on.
Mul on siin paradiisiõunad marinaadis ja siin on antud
retsept ja retsepti, sa kirjutad, et niuksed asjad. Vett ja kõik ja kõik kõik suurused antud tassides.
Vaata mitte keegi ei tea, mis, kui suuruntass. Ei oska öelda, suurutas. Kohe hakkame sel teemal rääkima. Siin on jah kaks varianti, et sõltub, kas see on nüüd nagu
selles mõttes vanema aja retsept või on ta uue maja retsept,
et need nõukaaegsed, retseptid seal tass
või klaas tavaliselt on kaks detsiliitrit,
need, mis tulevad inglisekeelsest maailmast,
on see kapp ehk siis nagu 2,5 detsiliitrit,
nii et ta on seda asja on vahemikus kaks kuni 2,5
detsiliitrit tuleb lihtsalt nüüd jälile jõuda,
et millisest allikast on see retsept pärit. Mina olen teinud niimoodi, et vaata kookidele on ka tihtipeale,
et mingid siuksed, siis ma olen võtnud ühe kruusi suurema
ja kui seal on yldiselt vahekordadega jaganud
ja üks kruusitäis seda 12 venima. Ja see on ka väga nutikas lähenemine ja see ongi seesama
ja ma ei tea, mis ta on, et siis jäävad vahekorrad ju
tegelikult samaks lihtsalt. Kuidas ta suhestub, aga sa nüüd kuulasid ka lahedaid asju,
inimesed teevad seal nagu fantastiline, mina mõtlesin just,
et keegi enam midagi ei tee, et kõik on. Tuleb välja jah, et nende õunu raamatuid võiks järjest välja
anda ja ideed otsa vist ei saa. Ei, no suurepärane, just Tiiu turbas, kes rääkis.
Vaata, kui palju on veel selliseid asju,
et millega tõesti mõtled, et noh mida teha,
aga võiks ju kokku panna ja proovida.
Aga kuidas on sinuga lood kuivatamisega? No ma arvan ka, et see kuivatamine on selline,
mida võiks võib-olla jälle ka rohkem praktiseerida,
tegelikult hea tervislik snäkk, sest sest tegelikult seal
kuivatatud õunal säilib ikkagi suurem osa kõikidest õuna
kasulikest omadustest ja neid on õunal palju.
Et praegu noh, vot ongi, et võib-olla tõesti,
et ahjus elektriahjus kui ööpäev läbi kuivatada,
et siis vaadates elektrihindu, hakkab valus. Aga samas saab noh, eriti õnnelikud on need,
kellel on puupliit, et saab ka sauna järelkuumuses liiga
kuumas ei tohi, 40 kuni 60 on nüüd see kriitiline temperatuur,
kus õunad kuivavad ja, ja noh, tegelikult,
et saab ju pärast nüüd kuivatatud õunu kast niisama nokitseda,
et maiuse eest või siis erinevates toitudes kasutada õunasupp,
eks ole, kui panna veel teisi kuivatatud puuvilju.
Imehea. Et tasub täiesti taas avate avastamist. Ma väga tänan sind, Tuuli Mattiiseni tulid
ja rääkisid ja õuntega, nii et kui näete neid,
kasutage võimalust, tehke, mis pähe tuleb,
kõik kõlbab teha.
Ja kellel huvi, siis õunaraamat on olemas
ja tasub heita pilguga tuuliretseptid sellisele leheküljele,
kus on siis väljas retseptid, igasugused erinevad,
no näiteks saksa õunakook ehk õunakook martsipani
ja nii edasi ja nii edasi, ma ei hakka kõike ette ütlema,
aitäh veelkord. Kuulame nüüd sügisest ühe loo ja siis sügisandide juurde,
sest Tallinna botaanikaaias on kuni laupäev,
laupäevast alates kuni järgmise pühapäevani eksootiliste
ja kodumaiste siis aiasaaduste näitus. Mina sahiste le teede koosnessaagistamel teedes sees. Laupäevast kuni siis järgmise pühapäevani toimub Tallinna
botaanikaaias palmimajas traditsiooniline sügisnäitus,
kus siis esitletakse erinevaid kui nii kodumaiseid agaaga,
eksootilisi toidutaimi ja meil on nüüd telefoni,
teisel pool Tallinna botaanikaaia metoodik.
Krista Kaur, tere.
Ja tahaks teie käest teada, kuidas on sel aastal.
Saak on selles mõttes, et kas näitus tuleb
ja kas tuleb rikkalik. Tervist väga suur rõõm on teada anda taimehuvilistele,
et sellel aastal on meil saab päris mitmekesine.
Nii et, et nii, nii, kodumaiseid vilju tuleb näitusele kui
ka eksootilisi vilju.
Paljud viljad on pärit meie enda meelte aiast,
mis on selline imedemaa lausa. Teil omal botaanikaaias just meie. Ta on ikka aias ja vanemaednik.
Ave Visnapuu on siis selle aia perenaine
ja tema üllatab meil igal aastal põnevate toidutaimedega. Äkki mõned näited, mida ta sel aastal kasvatas
ja mida näha saab? No sel aastal on peamine, rõhk on kõrvitsatel kõrvitsatel
maailm on väga põnev ja, ja kõrvitsaid tuleb meil
mitmesuguseid näitusele, nii et nad võivad üllatada meid oma
kuju või suuruse või värviga või ja paljudel erinevatel
sortidel erinev tekstuur, erinev maitse.
Nii et, et kõrvitsat ja maailm on väga põnev,
kui mõelda ka ajaloo peale tegelikult kõrvits on ju pärit
kaugelt Ameerikast, Lõuna-Ameerikast, kus teda peamiselt kasvatati,
esialgu vaid seemnete tõttu, et need seemned olid väga
maitsvad ja toitainete rikkad kõrvetasid ise,
olid küllaltki väikesed. Need viljad just tarvitati seemneid, aga tänapäeval on
paljud on see maailm avardunud.
Ja valik on väga mitmekesine, aga lisaks kõrvitsetele on ka
mitmeid juurvilju.
Näiteks bataat tuleb välja. Kas bataat kasvab Eestis? Hakkame bataati EPataate Eestis, teda on võimalik kasvatada
ja seni on kasvatatud teda kasvuhoonekultuurina katmik aladel,
aga on ka nüüd selliseid sorte proovitud kasvatada eestimaal.
Millest siis saadakse ka sellist saakisaaki olen küll väga
suur saagikusega, aga sellel teemal tegelikult katsed veel
käivad ja ka Tartus maaülikoolis tehakse selliseid
katsetuseks põnevate uute toidukultuuridega,
nii nagu ka võtame kaunviljad, liblikõielised taimed ka väga
väärtuslik taimede grupp. Eriti kui mõelda tänapäeva olukorda maailmas,
et, et vähendada liha tarbimist toidulaual,
siis peame millegagi asendama siis selle valgu taimne valk
on ka täiesti arvestatav toidulaual ja ka tehakse katseid
näiteks kikerherneka, nii et me kõik armastame hummust
ja Falahvele juba.
Aga ka Eestimaa põldudel saab kasvatada kikerhernest,
nii et on sellised väga nagu varavalmivad sordid mis annavad
meil täitsa korralikku saaki. Nii, aga veel mõned näited, et mida saab näha,
ma vaatasin, et aasia rohelisi lehtköögivilju tutvustatakse
ka tako taksod ja mis suunad?
Noh, mitte midagi. Saxoy ahedaksoimi suuna nii et see on nii-öelda nagu
revolutsioon meie toidu taldrikusse toidulaual.
Et selles mõttes Aasia maades on tohutult erinevaid lehti,
köögivilju, kellest juba mõningad on jõudnud ka meie turule,
just, keda te nimetasite, siin paks hoidad soi
või suuna on väga väärtuslikud toidutaimed.
Et kui me võtame Taxoy, kes on siis Hiina lehtnaeris
eestikeelse nimega siis ta on meeldiva maitsega
ja ta on üllatavalt toitaineterikas. Nii et, et seda kindlasti tasuks toidulauale valida
ja teda on ka meil täiesti poelettidel saada,
aga teda võib ka oma koduaias kasvatada,
mis teeb eriti väärtuslikuks.
Ja ja meie üks eesmärk ongi tutvustada inimestele erinevaid toidutaimi.
Need kõik oleme märganud, et see valik on väga rikkalik
tänapäeval juba kui vaadete, puuviljade ja köögiviljade
väljapanekut tavalises toidupoes. Et ja eriti põnevad on need taimed, keda me saame ise kasvatada,
kas oma kodus aknalaua peal või oma aias. No on ka teravaid taimi, mida võib-olla sedasi väga palju
aeda ei panekski, aga võib-olla üks kaks küll.
Kuidas on lood pipart, ega need peaks ka juba praegu valmis saama. Ja toidutaimede vahel on nii rikkalikuna,
vaatame maitsete poole, nii et et siin näitusel ka räägime
nii magusatest maitsetest, lisaks siis roosuhkrule on
võimalik oma toituma magusaks muuta paljude erinevate
taimede abil.
See on põnev teema, aga rääkimata teravatest taimedest.
Nii et, et tasub tulla näitusele ka teravate maitsete
nii-öelda eelistajatel või võiarmastajatele,
et tulevad selleni paprikad kui ka tõesti erinevad piprad,
paprika ei ole pipar, et natukene, aga vaatame seda
Botoonilist poolt, siin näitusel aga saab tutvuda nii
paprika kui ka erinevate põnevate pipart
ega maailma eripaigust. Aga paprikat tõesti on meil kasvatanud ka Ave Visnapuu,
Meie vanemaednik ja paprikat.
Maailm on ka väga põnev, nii et et seda kindlasti tasub
imetlema tulla, jaga proovida oma toidulaual,
fabrikatega muidugi eriti tšillit ja kibepaprika
ja kariibi paprika on muidugi kõige kõige teravam.
Et seda peab teadma, et natukene ennem kui toitu valmistama hakata.
Et mõni paprika võib täitsa silmist vee välja tuua
ja võib isegi hinge kinni panna, nii et igal aastal püütakse
aina tulisemaid, paprika sorte aretada. Ja, ja see on põnev maailm, paprikat on ju kasutatud isegi
relvana pipe, gaasi on tehtud sellest sellest ägedast viljast. Hülgeaga, kas need viljad, mis seal on nüüd väljas kuskohast
nad veel tulevad lisaks sellele, et teil oma aednik Visnapuu
kasvatanud meelte aias põnevaid asju, aga et kas tulevad ka
mõnelt talunikult või kellelegi, kes kasvatab? Ja meil on, on siin koostöö olnud pikaajaline koostööga
Harri Poomiga Pärnumaalt, kes on siis Saare-Tõrvaaugu
aiandist ja tema on toonud meile viinamarju,
aga hetkel on natukene kahtlane tema jõudmine näitusel,
aga see selgub lähipäevadel.
Aga meil tulevad kõrvitsad ka näiteks Lätist.
Nii et meil on selline rahvusvaheline näitus sellel aastal.
Need kõrvitsaväljapanek on, on väga rikkalik,
lisaks meie enda põnevatele kõrvitsatel tulevad ka Läti
kõrvitsad ja on ka võimalik varuda siis erinevaid
kõrvitsaseemneid erinevate sortide seemneid kaasa osta,
nii et Läti kollektsionäär toob rahvale ka neid,
neid seemneid siis kaasa saab, saab ka endale koduaeda mõne
põneva kõrvitsasordi varuda. Kui paljudel neid kõrvitsaid siis on, ma hakkasin mõtlema,
et kõrvits saab olla kas kollane või natukene roheline,
suur või väike. Ja erinevad kujud võivad olla erinevad maitsed,
erinevalt konsistents, nii et on, on nii ahjuroa jaoks
eriline sort, erinev sobiv sort või püreesupi jaoks sobiv sort,
nii et see on põnev maailm, kus tasub, tasub natukene ringi
vaadata ja kokku võib-olla üle üle 30 kõrvitsa,
meil tuleb kokku kindlasti.
Nii, et juba kõrvitsatel pärast tasub tulla.
Ja muidugi on, mis on väga põnev, meil on ka üks töötuba tulemas. Kus meil siis tutvustab üks noor viinamarjakasvataja Oma huvitavaid selliseid kulinaalseid leida,
mida saab teha viinamarjalehtedest, nii et alustame siis
tolmaadest ja, ja võib teha näiteks viinamarjapestot või,
või ka erinevaid toit viinamarjalehtede viinapuulehtedest
kui ka viinapuu väetidest ja rääkimata siis kõigest muust head,
mida viina pomile annab. Viinapuulehed, need on kergelt hapuka maitsega,
et neid kannatab suppide sisse panna küll ma isegi ütleks,
et võib-olla kapsa asemel. Ja nad on väga meeldiva maitsega ja tegelikult siis vanad kreeklased,
Johnust, Aqvski viinamarjalehti õunapuulehti ka hapendame,
nii et see on ka nii-öelda hapukapsa vanavanaema vanaisa.
Nii et, et just täpselt see kapsanäide, mis te tõite,
ongi tegelikult ka ajaloos olnud. Vot siis nii et nii palju põnevat toimub järgmine juba sel
laupäeval siis Tallinna botaanikaaias tasub sammud sinna
seada ja vaadata, mida teised kasvatavad,
mida on võimalik üldse kasvatada.
Ja siis ideid inspiratsiooni saada.
Aitäh, Krista Kaur. Ja head kuulajad, ega ongi nii, et tänaseks on huvitav saade
läbi saanud.
Minu nimi Krista taim helipuldis oli ja on jätkuvalt terve
tänase päeva.
Kätlin Maasik.
Soovime teile.
Ilusat kolmapäeva ja kuulmiseni taas lõpetama.
Jäävad kosmikud. Paljajalu pluusi väel Vissa ju. Ma lihtsalt kõnnin vihma ees, kõnnin ma. Paljajalu kingad Slevissa jõul. Hallil märjal asfalt liigub aeg, kui liivakell meil üks kisu
leida aga vabatööst ja mõtteist vaba lihtsalt kõnnin vihma ees,
kõnnin. Paljajalu pluusi väel Vissa jõul. Ma lihtsalt kõnnin, vihma käes, kõnnin.
