Tervist on neljapäeva hilishommik ning te kuulate huvitaja saadet.
Uudistes on viimasel ajal palju juttu tulnud elektrist
või maagaasist ning ka meie räägime täna nendest,
kuid natuke teises võtmes.
Räägime nimelt sellest, kuidas hakkama saada siis,
kui elekter või vesi või tee on kodust sootuks ära kadunud.
Nii nagu paljudes kodudes praegu Ida-Ukrainas
või nii nagu paljudes Eesti kodudes sügistormide aegu. Räägime tänases saates laiemalt, kuidas kõikvõimalikeks
kriisideks valmistuda, kuidas olla näiteks valmis selleks,
kui ühel hetkel annab riik sulle SMS-i ka näiteks teadet
kodust lahkuda on ebaturvaline ning sa peaksid omal jõul
mõnda aega hakkama saama.
Milliseid toiduaineid selliseks juhuks tasub koju näiteks varuda,
kui suured need varud peaksid olema ning mida veel kodus
hoida või mida veel silmas pidada, et olla valmis
keemiaõnnetusteks metsatulekahjud, eks üle ujutusteks
või miks mitte sõjaks. Nii et tänane saade on kriisideks valmistumisest selle kõige
laiemas võtmes.
Vestlen sel teemal täna kahe inimesega päästeametist.
Siia raadiomajja tuleb külla ulatusliku evakuatsiooninõunik
Marje verbo ja elanikkonna kaitsenõunik Jako Vernik.
Mina ise elan, Johannes Voltri helipuldis abistab mintena
Villem Rootalu head kuulamist. Üksi. Anonüümseks ma kannatan, veel, võiks eelistada sulle,
aga seegakse ajab sädet ja elu viskab takistusi. Vees hommikut keeranud. Tänases saates räägime lähemalt siis sellest,
kuidas võiks või peaks valmistuma kõikvõimalikeks kriisideks
ning minuga on nüüd sellel teemal liitunud kaks inimest
päästeametist ulatusliku evakuatsiooninõunik,
Marje verbo, tervist, tervist ning elanikkonna kaitsenõunik
Jako Vernik, tere ka teile.
Tervist. No me hakkame rääkima kriisidest valmistumisest,
ma saan aru, et päästeamet on viimastel aastatel eriti nüüd
pärast seda sõda Ukrainas põhirõhku vist isegi võib-olla
sinna pannud sinna pannud, et viimasel ajal on tegevused hoogustunud. Teie poolt. Päästeamet on tegelikult juba enne sõda väga ammu
ja enne enne siin suurt pandeemiat selle elanikkonna kaitse
ja elanike ja omavalitsuste kriisideks valmistumisega
tegelenud sealhulgas iseenda valmis sättimiseks nende
nendega toimetulekuks.
Nii et see, jah, ajalugu ulatub üsna kaugemasse minevikku
juba tegelikult. No kui me räägime kriisidest valmistumisest,
siis millistest kriisidest me tegelikult räägime? Hakkame pihta sellest, mis meid iga päev võib tabada,
kasvõi seesama see halb ilm, eks ju.
Et kui meil võetakse ära meie igapäevased elu mugavused kui
meil ei tule kraanist vett, ei ole elektrit,
et meil on tuba külm.
Meil on IT-süsteemid ja sidesüsteemid on maas.
Me ei saa tavaliselt harjunud kombel kaardiga poes maksta
ja kui meil siis ei olla näiteks sularaha,
eks siis hakkavadki need probleemid pihta sealt. Sügistormid siis näiteks, mis sügisel tulla? Just nimelt just nimelt, et üks, üks suurem tormi tormi õhtu
või tormipäev ja juba võib see asi laviinina liikuma hakata. Aga ka metsatulekahjud, ma kujutan ette.
See, mis võiks juhtuda siis, kui seal Ukrainas tuumajaamaga
midagi juhtub, võib-olla kiirgusõnnetus?
Absoluutselt üleujutused. Just nimelt, ja, ja siin ka Eestis on ju neid nii ilma just
eriti ilma poole pealt ongi neid näiteid tuua,
kus siis kus siis, kas on meil olnud liiga palju lund
või liiga palju tuult, kui ideed on kinni,
kui ei ole meil elektriteks, kui on vesi üle kallaste,
meri üle kallaste tõusnud, et see kõik. Jah, ja, ja võib-olla siis natukene sellest ka,
et kui kui me nagu sellisteks tavaolukorra olukorrast
erinevateks olukordadeks valmis oleme, siis me oleme
paremini valmis ka sellisteks suuremateks olukordadeks,
mis võivad nagu üle-eestiliselt meid puudutada,
et kui reeglina see loodusnähtustest põhjustatud kriis
Eestis õnneks on tavapäraselt selline mingi piirkonnapõhine
et siis me siis me üle-eestiliselt valmistudes saame olla
igal pool kriisiks valmis ja see valmistamine üsna universaalne. Aga jah, et tulebki arvestada sellega, et võib-olla ka
mõningad asjad, mida me arvame, et ei juhtu,
siis me peaksime ikkagi arvama teistpidi,
et nad ikkagi juhtuvad.
Sest kui noh, konkreetsete näidete puhul keegi ei arvanud
Võru linnas terve suru linnas võib olla korraga ära elekter
siis ikkagi loodusest tingitud tormi näol see juhtus
ja oli küll niisugune pigem noh, kas siis ehitusviga
või muu sarnane, aga igal juhul elektrit. Rääkimata siis sellest, et torm kahjustas tervet nii-öelda
Kagu-Eestit pikaks ajaks kuni kuni seal paari-kolme nädalani
elektrit ära võttes. Kas teil on päästeametis ka?
Kindlasti on igasugused ohuhinnanguid, et kuivõrd tõenäoline
see üldse on, et sarnane üleujutus näiteks nagu Pärnu linnas
oli siin. Mis ta nüüd oli, ma ei tea, 10 15 20 aastat tagasi
võiks korduda või et mingi kiirgusõnnetus võiks juhtuda
mingi ohtliku veosega, kas, kuivõrd tõenäoliselt sellised asjad? Nojah, selle selles mõttes võib-olla peabki korraks nagu
nende aluspõhimõtete juurde tulema, et et selles kriisideks
valmistumisel või kriiside lahendamisel ongi nii-öelda kolm tasandit.
Et inimene, omavalitsus ja riik ja riik kindlasti neid
erinevaid hädaolukordi analüüsib.
Et keskkonnaamet kiirgus, õnnetusi, päästeamet,
et siin võib olla metsatulekahjusid, üleujutusi ja,
ja sellega igal juhul riigi tasandil tegeletakse samamoodi
omavalitsuste tasandil, keda võib-olla sellised
spetsiifilisemad hädaolukorrad võivad tabada,
noh, ehk siis, et kui meil see räägime siis sellest v üle
üle ujuda, sest Pärnu ja Lääne-Eesti piirkonnas et siis
puudutab pigem neid küll, aga me ei tohi ära unustada,
et võib ka suured sademed põhjustada kuskil sisemaal. Selliseid olukordi on olnud ka Virumaal meil sellist olukorda,
kus lihtsalt kraavide vastuvõtuvõime oli väiksem kui,
kui sademete hulk ja täitsa sisemaal, selline asi juhtus nii,
et nendel hoitakse pilku peal.
Täna on ju olemas ka kaardid üleujutusaladest maa-ametil,
nii et seda seda saab planeerida ja, ja neid asju
analüüsitakse ja valmistatakse. Kust siis hakata mõtlema selle peale, et kas mina olengi
kriisiks valmis, kuidas seda mõttekäiku alustada? Ma arvan, et siin tuleks igalühel kõigepealt peeglisse
vaadata ja siis vaadata oma kappidesse ja mõelda läbi see,
mida ma tean ja mida ma ei tea, milleks ma olen valmis,
milleks ma ei ole valmis ja mitte lükata seda valmistumist,
kuskile, tahet see mind ei puuduta või et,
et ma täna ei tegele ja homme ja, ja ka kolme kuu pärast ei
tegele vaided.
Ma alati soovitan, et võtta kokku nii-öelda nagu oma
perenõukogu ehk siis mitte isegi kõrvale jätta lapsi,
võtta ka nemad punti ja arutada läbi, mis meiega võib juhtuda,
jah, muidugi vanemad sellisel, kui, kui me lapsed mängu
võtame juba. Et vanemad võiks seal nii-öelda kodutöö ennem ära teha.
Aga arutada läbi, et mis meie perega võib juhtuda,
millised, et erinevad ütleme kuidas ilmastik,
meid võib mõjutada kõik need elutähtsate teenuste ärakadumised,
kuidas see meid mõjutab ja mida me saame ise tegema hakata.
Ehk siis ma soovitan alati mõelda jalad põhja.
Sest et siis ei ole enam meil kuskile kukkuda
ja sealt hakata ülespoole tulema, mis on lahendused,
kuidas lahendada seda olukorda, kui mul ei ole üht
või teist teenust ja kindlasti vaadata üle ka oma kodused varud? Ma tean, sellest on väga palju räägitud ja inimestel võib
sellest teemast juba natukene küllalt saada.
Aga aga kõikvõimalikud uuringud või ka suhtlemine inimestega
ja ka päästeameti poolt läbi viidud uuring näitab,
et inimesed siiski on veel liiga vähe valmistunud.
On neid, kes on väga tublid ja on selleks kõigeks valmis
võimalikeks kriisideks ja enda jaoks need asjad läbi mõtestanud.
Aga, aga kas see oli 20 protsenti ainult see hulk inimesi,
kes kes, kes seda on teinud? Ehk siis, et mul oleks tõesti kapist midagi võtta,
kui ma poest midagi juurde ei saa? Jah, et ütleme nii, et teoreetiliselt kriisideks
valmistumine peab algama nii-öelda teadlikkusest aga
praktikas muidugi, kui natukene nii öelda naljaga pooleks öelda,
siis kriisideks valmistumine ikkagi paraku tegevuste näol
algab kriisist endast.
Et mida lähemalt meid, iseennast, see kriis,
põhjust või puudutab seda rohkem nii-öelda hakkame neid
tegevusi tegema. Ja siin siin ka sellesama, millele Maria viitas päästeameti poolt. Paari aasta tagant siis elanikkonna hädaolukorraks
valmisoleku indeksis on need nii-öelda tegevuste tegemised
kriisiks valmistumisel näitab meile sisse indeks,
et need on suurenenud tänu sellele, et me oleme siin viimase
kahe poole aasta jooksul ühe suure pandeemia kriisi läbi
elanud ja, ja üle poole aasta oleme näinud väga lähedalt
sõda käimas Euroopas.
Nii et see paneb igal juhul neid tegevusi rohkem tegema ja,
ja ma arvan, et, et võib-olla ei olegi täna äkki Eestis perekonda,
kes oleks mõelnud selle peale, et kuidas talve üle elada,
kas see põhjus on siis nii-öelda energiahinnad
või või, või energiakadu kodust nii-öelda tõsisemalt mõeldes. Nii et kahjuks on nii.
Kriis paneb tegutsema ja, ja hea on, kui seal ees nagu on
selline teadmine olemas. Aga hakkame siis valmistama või kordame need põhitõed üle.
Kuidas üldse teadlikuks saada, selleks on teil eraldi nutirakendus,
päästeametil vist loodud, ole valmis, kus on igasugune teave olemas. Tuleb ajaloolise tõe huvides öelda, mis ka praegu kehtib,
et ole valmis, rakendus on meil väga heas koostöös
propageeritav aga selle autor on siiski naiskodukaitse. See poolt loodud, aga seal on kõik põhitõed olemas tegelikult,
kuidas tegutseda metsatulekahju, pandeemia,
noarünnaku ja mille kõige kallal isegi infosõjaga,
kuidas hakkama saada? Absoluutselt seal on seinast seina, erinevaid juhiseid ja,
ja see rakendus tasub endale igal juhul nutiseadmesse siis
tõmmata ja mitte ainult tõmmata, sest et rakendusest,
mida me ütleme lugenud ei ole, sellega tutvunud ei ole,
ei ole abi meil vaid soovitus on ka, et,
et teinekord kui meil on noh, jah, võta sihiteadlikult lausa
ette selle lugemine, aga teinekord võib-olla,
kui meil on kuskil tarvis midagi oodata või aega parajaks teha,
ka siis lihtsalt lugeda kasvõi peatükk peatüki haaval neid läbi,
need ei ole väga pikad. Need on väga hästi välja toodud sellised olulisemad nüansid
erinevate teemade puhul lugeda need läbi,
sest kindlasti kõik ei jää meelde.
Aga kui me oleme mingi teemaga tutvunud,
siis meie mõte läheb juba tööle sellega midagi jääb meelde ja,
ja kui me ka nii-öelda ajutiselt unustame siis mingis
kriisiolukorras me hakkame seda unustatud endale kuskile
meelde tuletama, et oot-oot, kus oli jah,
ma ju lugesin ja siis ta tasapisi tuleb ja siis me teame juba,
kust juurde lugeda, niiet. Mina sõitsin hiljuti Tartu-Tallinna rongiga
ja siis oli jube igav, nii et seal oleks võinud küll täitsa
lugeda niimoodi pika rongisõidu ajal näiteks absoluutselt,
aga mida peaksid tegema need, kes võib-olla nii
nutiseadmetega niivõrd tuttavad ei ole, et ma tean,
te siin paar aastat tagasi vist saatsite ka igasuguseid
teabevoldikuid välja, kas neid on ka veel plaanis saata
või kuidas need saaksid lisateavet, kellele võib-olla
internetile niivõrd toredat ligipääsu ei ole? Ja siin on tulla siiski selle nutirakenduse juurde veel,
et et enamikel inimestel on ikkagi, kas on lähedased,
kes on rohkem nutisõbrad on ju võimalik mitte ainult sellest nutirakendusest,
vaid ka päästeametilehelt välja trükkida,
kasvõi oma eakatele pereliikmetele.
Need, erinevad materjalid ja need teha niimoodi paberkandjal kättesaadavaks.
Aga tulles selle selle ole valmis brošüüri juurde,
mis siin sai paar aastat tagasi saadetud otse postitusena,
siis sellele tuleb nüüd välja sügisel uuenduses ongi
oktoobri lõpus, on alust, tahetakse selle otsepostitusega,
inimesed saaksid, kõik leibkonnad saavad selle endale postkasti,
nii et ärge seda ära visake, vaid lugege läbi,
sest et sinna on lisandunud lihtsalt uusi teemasid,
mida elu meile endale on lihtsalt vajalikuks teinud. Ja kui jääb, ei jää meelde, et mis oli selle äpi nimi,
mida peab kuskilt tõmbama, siis päästeameti nimi võiks igal
inimesel meeles olla ja see, kui see nii-öelda interneti
sisse lüüa, siis meie avalehel on alates sellest olevalmis
äppist kuni ka kõik need käitumisjuhised olemas
elektroonilisel kujul.
Kuni selleni välja, et sealt on leitavad ka näiteks
kogukondadele mõeldud kriisiks valmistumise Töövihik,
kuhu saab märkmeid teha, saab juhiseid meil,
millisel viisil asju korraldada, milliseid asju peaks teadma,
mis sul peaks olema kirjalikult välja prinditud. Et igal juhul on see ka hea, hea ja õige küsimus,
et, et kui ei ole nutiseadme, sõbralik inimene
või lihtsalt ei oska kasutada või tal pole seda et siis see
paberkandjal informatsiooni omamine ongi nende inimeste
tugevus ja nende nutiinimeste nõrkus küll,
aga mina olen alati naljatades öelnud, et kui keegi enne
kriisi seda ole valmis äpi loe ja peaks tekkima andmesidekatkestus,
siis, siis vähemalt on sellest äppist ka võimalik siis
lugeda neid asju, mida enne kriisi oleks võinud teha. Kordame siis ikkagi veel need põhitõed üle,
et kuidas siis ikkagi üheks kriisiks valmistuda.
Marie juba tõi välja ka, et alguses peaks endale peegli muretsema,
seejärel peaks peeglisse vaatama, ise läbi mõtlema,
perekonnaliikmetega arutama.
Aga mis see vastus siis lõpuks on, mitu pakki makarone mul
kodus võiks olla kapis näiteks? No siin on, siin on see teema, et eelkõige hakkab pihta sellest,
et varuda tuleb selliseid toiduaineid, mida pere sööb
arvestada tuleb kõige sellega, mida, mis on toidueelistused,
maitse-eelistused.
Tänapäeval on väga palju allergiaid, toidutalumatust,
et kõige sellega tuleb arvestada.
Ja selline miinimumprogramm võiks olla perele seitsme
seitsme päeva toiduvaru. See on niisugune hea soovitus, et varu asju niimoodi,
et sa teaks, et sa seitse päeva. Vähemalt jah, just seitse päeva, aga kindlasti,
kellel on rohkem, see on ju, see on ju selges võidust
sellepärast et noh, kas või mõtleme, inimene jääb haigeks,
pereliikmed jäävad järjepanu haigeks, eks siis võib ju juhtuda,
et ma ei saa mitu, mitu aega poodi minna
ja ja siis on hea, kui mul on see varu võtta,
mitte ainult, et ta.
Et ma nüüd mõtlen, et see on mul kriisivaru,
selle kriisivaru toiduvaru puhul ongi hästi oluline,
nagu silmas pidada, et lisaks sellele, et mida pere sööb
peaks olema seal teatud printsiibid. Esiteks, et osa sellest toiduvarust peaks olema selline,
mis ei vaja üldse valmistamist, et on need siis mingid näkileivad,
on need mingid pähklid, kuivatatud puuviljad,
konservi. Ma ei tea, anne pasteedi tõesti
maitse-eelistustele vastavalt ehk siis, et ma saan võtta
selle toidu ja kohe süüa. Et kui elekter on ära hakkama muretsema,
et kuidas seda Just nimelt üks osa sellest toiduvarust peaks olema nüüd
selline või mida peaks, aga ütleme, võiks olla selline,
mis vajab vähe energiat valmistamiseks, et on nüüd sellised kuivtoidud,
kuhu ma panen nüüd kuuma vee peale, on need pudruhelbed one
purgisupid ehk siis vajab vähe energiat ja ma saan selle
endale kiiresti soojaks söögiks.
Miks vähe energiat, sest et võib-olla mul ei ole elektrit,
võib-olla mul ei ole võimalik, kui ka kuidagi puupliidil toimetada,
mul lihtsalt ei ole näiteks seda kodus. Aga küll, aga oleme olnud nutikas ja varunud endale muud alternatiivset,
sellised vahendid, on see siis gaasipõletiga,
gaasipriimus, väike elektripliit või vabandust,
gaasipliit, et aga kindlasti balloonid sinna juurde,
ehk siis saan kiiresti valmis, ei pea seal pikalt kokkama
ja siis selline valdav osa oleks siis selline toiduvaru,
mis siis nii-öelda see tavaline toiduvaru lihtsalt,
et ma ei saa poest juurde osta, aga et mul on kodus võtta
need kõik need pastatooted, köögiviljad võib-olla sügavkülmas,
liha, kes, kes, mida parasjagu endale sinna külmikusse kaan varunud. Kui vaadata, nagu sellest aspektist. Mida veel koju peaks varuma, kui tahta seitse päeva niimoodi
näiteks siseruumides hakkama saada need,
kellel on väikesed lapsed, nemad peaks mõtlema näiteks mähkme. Mähkmete peale ja ma tuleks korraks siiski veel selle
toiduvaru juurde tagasi, et siin just nimelt see,
see märksõna väikelapsed, et kindlasti peaks olema ka
toiduvaru neile koerad, kassid ja absoluutselt sinna tahtsin
jõuda kõik meie lemmikud, et ehk siis ka neile me ei saa öelda,
et sorry et pangakaart ei tööta või nüüd pole elektrit
või et katsu hakkama saada ehk siis ka nende toiduvaru.
Aga mida siis veel, väga oluline asi vesi veega on kindlasti
vaat et kõige keerulisem, sest et toiduvarule Mehhiko leiame
mingi koha aga, aga vesi koos toiduvalmistamisega kolm
liitrit inimese peale ööpäevas ehk siis see on 21 liitrit
nädalas ja kui nüüd korrutada pereliikmete arvuga,
siis see vee kogus läheb ikka väga suureks
ja väga sageli tuleb ka koolitustel ja inimestega kohtumisel
välja see, et aga kus ma hoian seda, no tõepoolest korteri tingimustes,
kui ei ole keldreid või need on ka soojad,
et ei olegi seda suurt kogust kuskil hoida,
siis siis soovitus on see, et, et kasvõi mingi kogus vett. Sest et kui on mingi kogus vett, siis sellega ma ostan
endale aega.
Aga selleks, et mul selle ajaga, et ma saaksin seda
ratsionaalselt kasutada, peaksin ma endale ka selgeks tegema
selle kust ma sellisel juhul, kui, kui kraanist enam vett ei tule,
kust ma vett saan, kus on need veevõtukohad?
Kas mul on kuskil piirkonnas kaev, kas mul on,
kas see on kuskil avalik veevõtu koht, kust,
kust ma seda vett saan, või on mul sõbrad,
sugulased, aga kas ma saan nende sõprade-sugulaste juurde minna,
et noh, kõik, see tuleks läbi mõelda? Kindlasti siis veel näiteks ravimid, kes neid tarbib ja,
ja võib-olla see üld, üldpõhimõtte aluspõhimõte ongi see,
et, et seesama, mis Mariann ütles, et võiks sellise
perekonnanõukogu kokku võtta ja kõigepealt ära kaardistada
ka selle, et mida mul ühes päevas tavaliselt kulub.
Et mis need asjad on sinna mahuvadki sisse nii lemmikloomad
kui väikelapsed, kui, kui vanaemad-vanaisad,
kes võib-olla neid ka retseptiravimeid rohkem tarbivad
lihtsalt on vaja. Et siis selle plaani järgi võiks selle enda enda nii-öelda
seitsme päeva varude nimekirjaga koostada
ja need, kes on siis kavalamad ja, ja juba edasijõudnumad,
et nemad siis võivad ka proovida neid toitusid valmistada
ja natukene enda jaoks ka tähelepanekuid teha,
et ka seda v varumist mida me muul juhul jah,
soovitame sellist kriisi maksimumi nii-öelda saab
kompenseerida erinevate konservtoodete pealt,
et kui sa keedad, tomat, teekonserv tomatitega endale makarone,
siis ilmselt seda vett sul ei olegi sinna liiga palju vaja panna. Et seda, seda võiks siis kodus ka proovida,
et see on juba nagu järgmine samm, et kõigepealt varu siis
ka proovi, ehk siis tee endale selline õppus. Ehk siis hästi nutikalt tuleb sellele läheneda,
aga toiduvaru puhul ma tahan kindlasti rõhutada veel seda,
et, et see ei ole mingi mingi müstiline kast nurgas
või kuskil sahvris, et see peab siiski olema selline
pidevalt vahetub, sest et teadupärast toiduaineid ju aeguvad nende,
nende, see parim enne saab mööda, ehk siis ongi,
et mul on kõike kapis või sahvris või kuskil panipaigas rohkem.
Ühest otsast võtan ära, teise otsa ostan jälle tagasi ja,
ja siin on just nimelt ei unustataks ka seda tagasiostmist. Et on küsitud ka, et, et kas ta nagu raha ei loe,
et kust ma selle raha võtan.
Aga et kõike seda endale soetada, aga, aga seda ei pea ju tegema,
nii et ma ostan täna kõik ühe päevaga selle nädala varu või,
või kes tahab pikemat varu tervele perele,
eks. Et ma ostan selle ühe korraga ära, et,
et kui, kui kellelgil seda veel ei ole, siis kasvõi
jupikaupa hakata niimoodi otsast pihta iga kord natukene
jälle juurde ja juurde ja nii see varu tekib,
see on nii-öelda investeering tulevikku. No üks koht veel, kus vett vaja läheb, on ju igasugused tualetitoimingud,
näiteks, et kui vesi ära läheb, kui ma olen kuskil võib-olla
tiheda asustusega piirkonnas võib-olla on soovitus
siseruumidesse ka veel hoiduda.
Kuidas siis tualetiga on? Ja ega sellega hästi ei ole siis et siis selleks puhuks kui
ma tõepoolest oma kodust enam välja ei saa
ja mul ei ole mingit kuivkäimla võimalust,
siis, siis ega meil palju variante ei jäägi,
me peamegi leidma mingisuguse anuma.
On see mingi ämber ja selle siis vooderdama vastavalt siis
kilekottidega panema sinna ima vaid materjale,
on see siis köögipaber või, või mingi muu sarnane. Katsuda nii hakkama saada? Üks mõiste veel, mida ma nägin päästeameti kodulehelt on evakuatsioonikott.
Kas see on miski, mis võiks olla ka leibkondadele siis
näiteks terve pere peale. Jah, sest et mis evakuatsioonikott siis on,
et, et sisuliselt seal ongi nüüd need asjad,
mida kaasa võtta, siis kui tuleb kiiresti kodunt lahkuda.
Et noh, kui meil on tarvis kiiresti kodunt lahkuda,
siis sellega võib kaasneda ju ärevus ja paanika
ja meil ei tule sugugi mitte meelde, kus need vajalikud
asjad on. Et kui meil on need asjad sinna kotti pandud juba
sellised elementaarsed Mingi toiduvaru, siis sinna kindlasti taskulamp,
sinna tuleb kindlasti panna ka ravimid, muidugi sinna
püsikindlalt neid ravimeid ei saa ka jälle hoiustama hakata,
sest et ka nendel on omad omad kehtivusajad,
et ka sellel tuleb siis silm peal hoida.
Ja, ja kõik need enda jaoks sellised tarvilikud esemed sinna
kotti pista. Jah, et ja noh, kindlasti dokumendid, eks,
et ja selle evakuatsioonikoti hoidmisega ma arvan,
et on ka selline lugu, et noh, nii nagu me kõik ju oma
tegevusi planeerime inimestena või, või ka riigina sellise
kerge nagu ohuhinnangu pealt, et mis parasjagu juhtuda võib,
siis selle evakuatsioonikoti puhul on see,
et noh, kõige ohtlikumad on sellised kiired,
võib-olla isegi päästesündmused, mis nõuavad meil lihtsalt
nagu oma kodust välja tulemist ja kuhugi lühemaks ajaks
teise kohta ära minemist. Aga et kui meil peaks mingisugune ärevam aeg olema oht kõrgem,
et noh, siis võib teda nagu kokku pakkida nagu
statsionaarselt või siis teada, et mis mul jope taskus on,
mille ma selga panen ja, ja mis millise kottima siis ikkagi
kaasa võtan.
Nii et jällegi tasub nagu sellist talupojamõistust kasutada,
et vaevalt jah, et keegi istub täna nagu kodus niimoodi,
et tal kott on peegli kõrval ja välisukse juures
ja ja seal on kõik asjad sees, aga siis ta peaks nagu tööle
ka oma dokumentidega nendega minema, nii et see on jälle
olda kui leidlikud. Just nimelt, tegelikult tuleb kuulata ka seda,
mis, mis räägib meile meedia monitoorida nii-öelda seda
üldist pilti ja selle olukorra pildiga lihtsalt kursis olla,
sest et tõepoolest mingil lihtsamal juhul ma võtan võib-olla
nipet-näpet asjad sinna kaasa, aga kui ma pean kodunt ära minema,
aga kui on juba tõsisem juhtum, siis ma pean võtma juba
endale ka võib-olla magamiskoti ja muid sääraseid,
et vahendeid ja see sõltub kindlasti ka aastaajast. Võib-olla siin ongi nagu hea näide, et see selgem
ettekujutus tekiks, et milline on näiteks sündmus,
mida on võimalik ette prognoosida.
Et kui me siis eelmise suure üleujutuse ajal Pärnus
Lääne-Eestis olime prognoosimises võib-olla noh,
mitte nii head, kuigi olime isegi üsna head.
Aga meil ei olnud sellist kogemust lähiajal ja,
ja inimesed et reeglina ikkagi keeldusid uskumast Pärnu
linnas võib vesi nii kõrgele tõusta, et autod jäävad vee
alla ja et nad ise ei saa üsna külmas vees sealt ära minna
enam peale seda, kui tänavad on vett täis. Ja kui selline prognoos tuleb riigiasutuste poolt,
et nüüd on oodata sellist veetaseme tõusu,
näiteks, et noh, vot siis on asjakohane panna endale need
asjad millega sa tahaksid sealt ära minna. Ja üks soovitus oleks, et, et kui, et ei,
peaks hakkama kohe seda kotti pakkima ka,
et küll aga võiks tehasele vajalike asjade nimekirja,
et see nimekiri oleks mul olemas ja, ja võib-olla ka sinna
endale mingid märkmed juurde või et kõik pereliikmed teaksid,
kust mingi ese asub.
Et, et siis kui on tõepoolest tarvis kiiresti ära minna,
mul ei ole kott pakitud, et siis ma tean,
kust mida võtta ja mida üldse võtta. Et miski asi ärevuse ja kiirusega maha ei jääks. Ja seda peaks tegema juba praegu, nii-öelda rahuajal,
kus ühtegi kriisi silme ees Jaa, absoluutselt sellepärast, et siis me mõtleme kõige
ratsionaalsemalt ja meil on aega mõelda ja me ei tee
selliseid kiirustavaid otsuseid. Teeme siia väikese muusikalise pausi ja siis räägime juba
kriisi teemadel edasi. Leida uusi uiske. Siit. Ta saab Lasta. Rullsoot kuis järv? Koos sõime. Saksamaal. Et siin maanteeabi Ja kui täiskasvanud Insuldi. Tänases huvitaja saates räägime sellest,
kuidas võiks või peaks igasugusteks võimalikeks kriisideks valmistuma,
mina olen Johannes Voltri ning ma vestlen nendel teemadel
päästeametist ulatusliku evakuatsiooninõuniku,
Marie verboga ning elanikkonna kaitsenõuniku Jako Vernikuga.
No rääkisime, ütleme sellest, kuidas valmistuda igasugusteks kriisideks,
aga kuidas me üldse teame, kui kriis on kätte jõudnud,
millised niisugused media tugistruktuurid praegu
päästeametil riigil on üldse loodud? Et teavitada näiteks inimest, et kriis on kohal,
noh, üks on, eksju meedia, kes hakkab kohe kõikvõimalikes
kanalites sellest rääkima, aga aga ka näiteks Sillamäe
sadamas on praegu tuhandete tonnide viisi ammoniaaki,
mis on plahvatusohtlik Muuga sadamas ka täpselt samamoodi
hästi palju plahvatusohtlikku väetist.
Ma olen kuskilt nagu kuulnud, et seal on ka mingi sireeni süsteem,
näiteks nendes piirkondades juba praegu olemas,
mis on ka võib-olla laiendamisel siis. Ja ohtlikud ettevõtted on varustatud meil juba aegade
algusest peale hoiatussüsteemidega, mis nende ohualas
töötavad täna ja mida siis ka vastavalt katsetatakse
ja kõik need inimesed, kes seal elavad, need teavad ka suurepäraselt,
et mida see siis tähendab ja kuna see katsetamise aeg on,
et seda mitte nagu pärishäirega segi ajada.
Nii et selles mõttes nendes nendes osades kohtades on,
on, ma arvan, see teadmine, kus on paigas
ja süsteem toimiv ja see on ka riigi järelevalve all,
et, et need ka töötaksid. Ja ülejäänud või ütlemisest niuksed teiste kriiside puhul.
Ma arvan, et esimene asi on kõigepealt see,
et kuidas kriis üldse ära tunda.
Ja milline siis on see kriisi olemus, et noh,
ilmselt jah, ta peab olema siis ohtlik paljude inimeste
elule ja tervisele või või siis suurt majanduslikku kahju
kaasa tooma.
Aga et need olukorrad on meil nii-öelda sellises tavapärases
elus on sellised noh, erinevad, et teinekord ei pruugita
olla kriisi nii-öelda eelnevalt ette defineeritud. Aga ühiskonnas juba tundub, et see kriis on ja,
ja siis peabki vastavalt sellele tegema otsuseid
ja sellega nii-öelda riigi kohustus on koos omavalitsustega
informeerida siis inimest inimesi ohtudest
ja anda siis ka vastavaid käitumisjuhiseid
ja seda siis ka vastavalt sellele tehakse. Aga kui ma olen praegu kuskil, ma ei tea,
Mõisaküla linnas või Kehras või Kohtla järvel olen seal oma aias,
meediat, jälg, internetijälgi, ma saan aru,
et ega siis ühtegi sireeni ei ole seal, mis teataks mulle,
et see tuumajaam, mis Ukrainas praegu veel kõik korras on,
et seal on midagi nihu läinud ja peaks võib-olla
siseruumidesse minema. See on tõsi et ka ohtlike ettevõtete sireenid,
mis meil endal siin kohapeal märku annavad,
ohtudest ka kostavad siis ainult selles ohualas mis on lähim
ja kust ilmselt on vaja rohkem evakueerida.
Aga, aga selleks jah, et sellisel sellisel puhul siis
välisriikidest või üle piiri tulevatest ohtudest teavitada,
et siis jah, esimene kasutusviis on meedia kasutamine
ja peale seda siis on hetkel improviseeritavad teavitusmeetmed,
mida siis võib teha autodega, millel palju öelda,
küljes läbi linna sõita ja kasutada ka kõiki teisi kanaleid,
mis on kohalike omavalitsuste käes, kohalikud omavalitsuse
Facebooki lehed ja muud sellised kanalid,
nii et see teavitus täna jah, peab umbes sedamoodi käima. Need valjuhääldit siis on täitsa olemas igas maakonnas,
mis on siis päästeameti näiteks autodele paigaldatavad,
et saaks niiviisi maid euroopolitest inimestele. Täna nad on autode küljes olemas, need, mida kasutatakse
muidu päästetöödes. Ja siin on ka kindlasti politsei kaasamine,
et aga siin tahan veel juhtida tähelepanu sellele samale rakendusele,
ole valmis, et et kui see on telefoni tõmmatud,
siis seal on ka nüüdseks juba ohuteavitus.
Ehk siis me saame valida, millise maakonna kohtame,
neid ohuteavitusi soovime ja siis saadetakse sinna ka vastav
rakenduse poolt sinna vastav vastav teavitus.
Ja kindlasti on tulemas ka veel asukohapõhine teavitussüsteem. Praegu on kindlasti töötav SMS-teavitus. See asukohapõhine ongi siis see, et kui ma viibin mingis
kindlas kohangiseeris, tuleb SMS mul. Ja aga see on väljatöötamisel ja ja aga küll,
aga selles ole valmis, rakenduses on juba juba selline
maakonnapõhine teavitussüsteem olemas. Mis ajaks SMSi teavitussüsteem valmis võiks saada selle
aastanumbri sees või mitte veel nii kiiresti? Seda on praegu raske öelda, aga loodame,
et, et vähemalt järgmise aasta sees ta kindlasti valmis saab. Küll aga see sõnumiga tavaline SMS, see saab kõigile tulla. Ja ohuteavitust, kas kuidagimoodi laiendate veel,
kas neid sireene, näiteks on kavas veel rohkem
linnatänavaile tuua kui Pärnus peaks uus üleujutus olema? Jah, on ja, ja sellega töö päästeametil käib.
Jällegi loodame, et äkki äkki järgmine aasta on sellest targem,
kuna me oleme sellel aastal alles selleks rahastuse saanud
ja seda arendama asunud, et noh, ka Pärnus tegelikkuses
peale peale seda eelmist üleujutust paigutati sireenid.
Aga jällegi, see tasub alati nagu pigem pikemalt natuke
planeerida ja läbi mõelda, kui et nad kohe üles panna,
sest ka seal nad lõpetasid oma töö lihtsalt selle tõttu,
et ei olnud hoolduseks vahendeid. Ja siis täna ka meil käib selline planeerimistöö,
kus me, kus me püüame aru saada siin ka teadlaste abiga sellest,
et noh, millised on kas või need helisagedused,
millesse sireen peab töötama.
Aga need meil tulevad ja, ja ohusiis või kui palju suuremat
suuremate suuremate asumite piirkondadesse
ja selliselt, et siis oleks nii-öelda enamus sellest asumist kaetud,
eksis tegelikult linnad üle Eesti ja, ja ilmselt kõik
korraga neid ei saa ka, järjest hakatakse neid paigaldama,
kui me oleme siis nii-öelda eeltöö ära teinud,
hanked valmis saanud ja need siis ka tarnida suutnud selle
süsteemi üles ehitanud, et ka sellest selles paberväljaandes
olev valmis, mis nüüd postkasti jõuab, loodetavasti
hiljemalt jõuludeks inimestele, et ka seal me sellest
sellele juba osundame, et ka selliseid heliteavitussüsteeme
tulemas on ja, ja nende Sis märguanded ka kindlasti
elanikkonnani tuuakse, et mida üks või teine signaal peaks tähendama? Mõnes kriisiolukorras võib olla vajadus ka evakueeruda.
Ma olen aru saanud, et ka päästeamet selles vallas teeb
täiendusi või mõtleb agaralt, et kuhu siis näiteks evakueeruda,
millised on need kohad, kuhu evakueeruda
ja milline see protseduur võiks olla. Ja koostöös kohalike omavalitsustega oleme siis üle vaadanud
ja kaardistanud erinevaid evakuatsioonikohti et just nimelt,
et milline on nende kohtade vastuvõtuvõime,
kas nad sobivad kui suure hulga inimeste mahutamiseks nad sobivad. Aga nüüd on siis mingid koolide võimlad näiteks või? Jah, just nimelt rahvamajad, koolide võimlad,
erinevad sellised erinevad asutused, kus siis kus siis on
võimalik nagu inimestele pakkuda katust,
pea kohale sooja tuba ja ka kõiki neid sanitaarseid tingimusi. Neid võiks vaja minna siis noh, näiteks mingi relvastatud
konflikti ajal või milliste kriiside jaoks need siis mõeldud Seda nii seda igasuguste igasuguste kriiside ajal,
kasvõi see, et kui, kui, kui toome kasvõi sellise näite nagu
selle üleujutuse näol, et kui inimesed, Neil ei ole kuskile,
nad peavad oma kodudest lahkuma, neil ei ole kuskile mujale minna.
Et siis oleks kohalikul omavalitsusel pakkuda see koht,
see katus, see turvaline soe koht, kus siis inimesed saaksid oodata.
Kuni nad saavad oma koju tagasi naasta. Ja siis ilmselt jah, et tuleb, tuleb siis ka sellest aru saada,
et need on sellised massevakuatsioonikohad.
Teine näide, lisaks üleujutustele on meil ka kunagi Eestis
aset leidnud lumetorm, Monika, mille tõttu tuli ka
Tallinn-Narva maantee pealt inimesi evakueerida kooli
võimlasse tollel ajal.
Aga et need noh, võib-olla ei olegi nii suuremahulised,
aga, aga küll, aga jah, et see evakuatsioonikoht ka
massilise evakuatsiooni Evokeerumise puhul on selline
ajutine peatuskoht mis ei ole mõeldud siis nagu
pikaajaliseks elamiseks, eks. Ja tava tava või ütleme sellises tsiviilkriiside puhul jah,
omavalitsustel need kohad on olemas täna kaardistatud
tegelikult juba üsna mitu aastat ja neid saab kasutada
ja ongi ehitatud üles selliselt, et kui ka omavalitsuse
raames ühes asulas näiteks toimubki suurem
ja pikaajalisem elektrikatkestus, siis on võimalik nagu
teises asulas näiteks evakuatsioonikoht kasutusele võtta
või siis vastupidi. Ehk siis praegu meil juba on kaardistatud mitu aastat tagasi
mingid kohad ja nüüd me siis täiendame seda loetelu põhimõtteliselt. Täpselt nii, aga siin on jah oluline see koht,
eks ju, et et need, need evakuatsioonikohad,
et need ei ole, need ei ole sellised nii-öelda kogu aeg
kõigile teada kohad puhtalt sel põhjusel,
et et kui mingi kriisi korral avatakse ka mingi evakuatsioonikoht,
siis, kui inimestel on terve see ballett,
et nendest evakuatsioonikohtade nimekirjast siis nad
võib-olla lähevad vale vale koha ukse taha,
aga avatakse mingi teatud konkreetne evakuatsiooni kohta,
ehk siis et segaduse ärahoidmiseks konkreetse vajaduse
tekkimisel antaksegi inimestele teada, avatakse see
evakuatsioonikoht sellel aadressil ja siis saavad inimesed
vajadusel sinna tulla. Saade hakkab vaikselt lõpule jõudma, kordame siis veel üle,
et ole valmis.
Mobiilirakendus on see, mis kõigil võiks olemas olla,
seda saab kas igavusest sirvida või siis selleks,
et valmistuda, sirvida.
Hiljemalt jõuludeks peaks ka Teabe buklet inimestele postkasti,
Potsetama ja kodudes selleks et valmistuda,
peaks alguses peeglisse vaatama hakata, valmistuma
ja siis põhimõtteliselt peakski hakkama juba mõtlema,
et millist toitu varuda ja kuidas. Koerte ja kasside ja väikelastega seitse päeva muretult
vajaduse korral, kui selline vajadus peaks tekkima hakkama saada. Just, ja, ja siin on teretulnud ka ka oma kogemuste jagamine
siin päästeamet koostöös Eesti Rahva Muuseumi
ja naiskodukaitsega on käivitanud siis sellise kampaania,
kus siis kus kutsutakse inimesi üles jagama oma lugusid,
oma kogemusi, oma häid häid nippe ja nõkse,
samuti esemeid ja, ja, ja ka pilte kriisideks valmistumise teemal.
Ja need jutud ja pildid saab siis saata Ta rahva lood e-aadressile,
et vaadake seda lehte. Ja selles pannakse siis ka novembris kokku näitus. Aga aitäh teile mõlemale päästeameti ulatusliku
evakuatsiooninõunikule Marie perbole ning elanikkonna
kaitsenõunikule Jakko Vernikule, et veel kord üle kordasime
need põhitõed, mis puudutavad siis kriisideks valmistumise. Läheme huvide ja saatega edasi, nüüd on meil ühendus loodud
art Mülleriga ning seda nimelt seetõttu,
et nii nagu ikka, on täna natuke rohkem kui tunni aja pärast
pärast südapäevaseid uudiseid eetris jälle uudiste päeva
laiendav ja avav uudis pluss Arp, räägi,
millest tänases saates juttu tuleb. Tere, Johannes, tere kuulajad.
Uudisplussi, ava intervjuu on mul kokku lepitud
konkurentsiameti peadirektori Evelin Pärn Leega
sest avalikkus ootab ju pidevalt, milliseks ikkagi võiks
kujuneda konkurentsiameti koostatav elektrienergia
universaalteenuse hind kodutarbijatele.
Ja tahan küsida ka selle kohta, miks ikkagi venib
lõppjärelduste tegemine seitsmeteistkümnenda augusti 4000
eurose elektri börsihinna põhjuste uurimisel. Veel pikema intervjuu on saatele juba andnud Tallinna
transpordivaldkonda juhtima asunud Tanel Kiik.
Temalt uurisin, millise diagnoosi ja ravi Tallinna liikus
probleemide lahendamisele uus abilinnapea välja pakub.
Muuhulgas küsisin, miks ei ole valminud Tallinna
ühistranspordi liinivõrgu reformimise kava mille
koostamiseks aastate jooksul onju väga palju uuringuid
ja analüüse tehtud. Ja samuti soovin teada, millal ikkagi selgub,
kas Tallinn järgmisena hakkab rajama trammiliini järve
Pelguranna Liivalaia kalaranna või hoopis Narva maantee suunale.
VEEL Harri Tiido.
Taustajutt on täna pühendatud Hiina varasele diplomaatiale.
Filmimees Andres Puustusmaaga on plaanis rääkida sellest,
millised on meeleolud Putini Venemaale peale osalise
mobilisatsiooni väljakuulutamist. Eile on ju märtsis Moskvas Tallinna põgenenud filmimehel
kontaktid Moskvasse jäänud tuttavatega alles
ja ta nendega suhtleb ja info nõnda Eestisse jõuab.
Ja teadusrubriigis Nutikas tuleb juttu Hollandis toimunud
ülemaailmsest noorte teadlaste festivalist,
kus Eestit esindasid kolm neidu.
Neist üks Pärnu Koidula Gümnaasiumi abiturient,
kulla saatmäe räägib oma tööst ja muljetest
ja stuudios on ka Annely Allik teadusagentuurist. Need on siis praegused plaanid tänaseks uudis pluss saateks. Aitäh sulle selle kiire sissevaatega tõmbamegi,
nüüd otsad ka siin huvitaja saates kogu aeg möödub nagu lennates.
Tänases saates oli mul siis külas päästeametist ulatusliku
evakuatsiooninõunik Marje verbo ning elanikkonna
kaitsenõunik Jako Vernik ning me kõnelesime sellest,
kuidas valmistuda kõikvõimalikeks kriisideks,
mis elus ette võivad tulla.
Olgu selleks siis näiteks sõda või sügistorm
või midagi muud sarnast, mis näiteks elektri-
või küttekodus rivist välja lööb. Rääkisime sellest, mis on, et igasuguse tahud,
mida kriisiks valmistumisel silmas peaks pidama näiteks
milliseid toiduaineid koju varuda kui palju neid varuda,
kuidas neid varuda.
Aga rääkisime ka sellest, kuidas toime tulla siis,
kui kriis on juba kätte jõudnud ning kust abi leida.
Kellel saate, esimene pool läks kõrvust mööda,
siis õnneks on meie saade vikerraadio kodulehel
või veelgi parem telefonirakenduses ilusti järelekuulatav. Mina olen Johannes Voltri, aitäh, et kuulasite kena päeva.
