Ettevõtted.
Need vahemehed siis kasutavad telefonides Inglismaa SIM-kaarte.
Kuna Tiktok'i arvates on Inglismaa elanikud ühed hell teemad annetajad,
Tiktoki algoritmi näitab aga inimestele rohkem neid videoid,
mis on tulevad sarnastelt, telefoninumbritelt
või sarnase riigikoodiga telefoninumbritelt.
Kui nende enda oma lapsed, keda võib näha siis oma tund lapsed,
keda võib näha tunde ja tunde oma hütides
ja telkides istumas korrutavad kogu selle aja jooksul vaid
paari õpitud lauset, pliis lik, klišee, pliis kift,
siis palun jagage palun laikige, palun kinkige,
vaatajad saavad kinkida siis digitaalseid kingitusi,
millest pärast kingituse saaja päris raha teha saab. Ja tere hommikust, head sõbrad, huvitaja saade on alguse
saanud MINA, OLEN Jakob Rosin täna on reede kell on 10 läbi
ja viis minutit ning ongi aeg alustada uute
ja põnevate teemadega.
Nädala viimases huvita saates helipuldis tänav Villem
Rootalu ja meiega äkisi toomegi teieni põnevaid teemasid.
Me hakkame tegelikult rääkima, mis seal ikka nii põnevat on.
Statistika on kurb. Päästeameti andmetel kukub igal aastal kodudes umbes 1000
eakat ja see number mitte ei kahane, vaid pigem kasvab.
Miks see niimoodi on ja kuidas me seda numbrit tegelikult
vähendada saaksime, kuidas me saaksime aidata enda lähedasi
või kuidas ise üksinda kodus elades ennast aidata
või enda elu turvalisemaks teha, sellest me tänases saates
hakkamegi rääkima.
Muidu tuleb külla aasta 2021 tugiisik Eesti sotsiaaltöö
assotsiatsiooni poolt antud välja tiitliga Regina küünarpuu,
kes igapäevaselt ka eakatega töötab ja toimetab. Me räägime aga saateski erinevatest elektroonilisest lahendustest.
Kumist avastada just vaatame üle, millised funktsioonid on
meie telefonides ja ka nutikellades tänapäeval olemas,
et neid kasutada ära, sest et ei kukuta ju ainult üksinda
kodus olles, vaid igalühel võib kunagi vaja minna abi,
kui ise enam püsti ei saa, nii et on hea teada nendest funktsioonidest.
Ja lisaks vaatame üle ka mõningaid tehnoloogiauudiseid siin
uusi arvuteid välja tulnud ja diktokiga on jälle pahad lood,
nemad kipuvad ära võtma raha neilt, kellele seda läbi
Tiktoki platvormi annetatakse. Aga lähemalt juba saate teises pooles, sellised plaanid on.
Alustame saatega. No mille puistanud käpp Huvitaja saade läheb edasi ja me räägime nüüd teemal,
mis puudutab tõenäoliselt väga paljusid meie raadiokuulajaid,
just ka eakamaid, raadiokuulajaid sellepärast et päästeamet
on algatanud ühe sellise ennetuskampaania.
Ja selle kampaania üks keskne info on see,
et aasta jooksul kukub kodudes umbes 1000 eakat.
Miks see nii on ja kuidas sellest probleemist vabaneda
või vähemalt seda numbrit vähendada, sellest me nüüd
hakkamegi kõnelema. Mul on stuudios aasta 2021 tugiisik ja isiklik abistaja
ning ettevõtte eha, mis pakub ka eakatele teenuseid.
Juht Regina küünarpuu.
Tervist. Te olete tegevusjuhendaja, te pakute eakatele teenuseid,
töötate nendega igapäevaselt koos.
Kirjeldage võidule alustuseks kuulajale natukene seda tööd,
mis te igapäevaselt teete? Me pakume teenust eakatele nii isiku abi kui koduabi.
Isikuabiteenus hõlmab meil siis kõiki toimingud,
mis on ühe isikuga seotud, on, et siis hügieenitoimingud
või abistamine toitmisel.
Ja siis on meil koduabi teenus.
See teenus on siis meil selline kodupõhine,
aga samas ka kodust väljaspool, et kui on vaja käia arsti
juures või toidupoes, et siis me oleme saatjaks
ja transpordiga abiks ja kodudest mesis,
viime läbi koristustoiminguid ja aitame süüa teha
ja vajadusel ka kodu kohandamist. Kui erinevad on need inimesed, kellega koos te töötate,
et. Kus võib ju ilmneda väga erinevalt, mõned inimesed saavad
paremini hakkama, mõned inimesed vähem kui palju see. Nende inimeste vaates varieerub, kellega koos teie
igapäevaselt toimetada. Meie kliendid on tõepoolest väga erinevad.
On neid perekondi, kus tõesti pere on suur,
igalühel on oma ülesanne, et meil on selline hea
tugivõrgustik ja see ongi selline hea alustala,
et kogu koostöö siis hästi sujuks ja kõik vajadused oleksid kaetud.
Aga meil on ka selliseid kliente, kellel ei ole järeltulevat põlve,
et nemad vajaksidki siis rohkem sellist lisa lisatuge
teenuse näol. Kui palju on selles töös?
Väga palju, on ilmselt sellist abistamist igasugustes tegevustes.
Kui palju on sellist nagu psühholoogilist tuge
või puhtalt nagu seltskonna vajadust ma kujutan ette,
et paljudel inimestel ei olegi kedagi, kellega võib-olla
vestelda igapäevaselt. Ja sul on täiesti õigus, et ma ütleks, et see on
kogulselised sama palju kui otsene abistamine,
et et see ärakuulamine on nende jaoks väga oluline
ja seda me ikkagi katsume teha ja, ja vajadusel ka sellist
sotsiaalnõustamist anda. Ja hoolimata sellest, et teie olete olemas,
on olemas sarnased teenusepakkujad.
Mujal Eestis, kes eakaid toetavad, on see number 1000
inimest aastas keskmiselt enam-vähem päris päris suur.
Kui palju seda teie igapäevatöös näete, et inimene oma kodus
kukubki ja, ja vigastab ennast näiteks kui tõsine probleem
see praktikas? Ja see ongi tõsine probleem ja, ja ma arvan,
et neid kukkumisi tegelikult on rohkem, aga need lihtsalt on
registreeritud kukkumised, millest me praegu selle kampaania
raames räägime.
Et tihtipeale ongi Need esimesed kukkumised
ja eakad ei räägi sellest kellelegi, et see on väga-väga
suur oht. Et ta jõuabki üks, et sellesse hetke,
kus ta enam üks ei jaksagi üles tõusta. Ma kardan, et see on see valehäbi ja paljud eakad on ka rääkinud,
et et nad ei taha oma pereliikmeid koormata jälle mingi lisakohustusega,
et nad hakkaks muretsema või, või midagi siis organiseerima.
Et see valehäbi, et nad häbenevad kahjuks. Ja ei julge siis nii-öelda lähedastele või kasvõi teile öelda,
et teate, et mul on siin juba mitu korda. Jah, ütleme nagu teenuse osutajale, ütleme hooldajatele nad
pigem räägivad meelsamini kuidagi mingil põhjusel on,
on, on niimoodi juhtunud. Mis need põhjused on, miks inimesed kukuvad,
sest nad on ilmselt oma kodus, mida nad tunnevad läbi
ja lõhki. Jah, see probleem ongi mitmetahuline, et ühest küljest me
võime rääkida sellisest füüsilisest kodupaigutusest,
et kas siis on tõesti need libedad vaibad
või mingi mööblinurk või, või mis iganes noh,
halvad vahetusjalanõud kodus.
Aga teine pool on tervislik seisund. Mis hetkel võib-olla teie sellest kukkumisest teada saada,
kuidas see tavaliselt välja näeb? Ütleme siis niimoodi, et kui meil eakas tõesti kannab
telefoni endaga kaasas sellise väikse telefonikoti sees et
siis on võimalik abi kutsuda.
Ja on ka juhtunud niimoodi, et me olemegi seal kodus koha
peal teenust osutava omas ja juhtub see kukkumine.
Ja meil on olnud ka kodude võtmed, et kui me jõuame kohale,
siis me avastame, et meie klient on kukkunud.
Et siis osad juhtumid on tõesti sellised,
et me saame kamba peale üles tõstetud ja,
ja kiirabi ei ole vaja kutsuda, aga on ka niimoodi juhtunud,
et vajame meditsiinilist abi. Kas teie nii-öelda enda poolel ka kuidagi jälgite
või säilitate neid, seda informatsiooni,
millal, kui palju kukuti, et seda nagu tihedust mõõta
või see on puhtalt nii-öelda päästeametit? Meie oma klientide puhul iga kord, kui me teenust osutame,
siis me teeme sellise ülevaate, et kui kaua mäe olime temaga,
mis juhtus, kuidas on tervislik seisu, on,
kuidas on emotsionaalne seisund, et kõik me dokumenteerimine
ülesse Kui rääkida endusestes kodust ja elamisest,
et inimese terviseseisund halveneb ja seetõttu on tal võib
olla keerulisem kõndida, mis on võib-olla need
koduehituslikud suurimad probleemid, mida teie märkate,
et inimeste kodud on võib-olla sellised ebamugavad? Et kui juba see käimine on raskendatud ja ütleme,
see tasakaalu leidmine, siis oleks vaja abivahendit kasutada,
ehk siis kas käimisraami või rulaatorit,
see muidugi eeldab seda, et on piisavalt laiad ukse avad.
Võib-olla tihti sellised kortermajad on kitsaste ukseavadega
just ütleme tualetti ja vannitubade ustega on sellised
probleemid ja need lävepakud on kõrged, et mis jällegi nõuab
sellist pingutust eakal, et rulaatoriga siis üle sealt minna. Ja aga ka valgustus, valgustus on ka väga oluline,
et hämarates ütleme, hämaras koridoris liikudes,
siis ta ei märkagi, mis seal põrandal võib olla. Kui sageli teil tuleb ette olukordi, et inimese kodu tulebki
hakata nii-öelda ümber ehitama või kohandama,
sest et tegelikult ju osa kohalikke omavalitsusi sellist
lahendust pakub? Ja ka meil ongi niimoodi, et allapoole juhtudest,
et siis me nagu meeskonnana, siis kohandame kodusi. Kuidas see protsess teie poolt välja need kõigepealt tuleb,
see võib olla inimene ise ära veenda, et tema kodus on vaja
muudatusi teha, kui, kui keeruline see. Et kõigepealt me siis teeme ettepaneku ja põhjendama ära,
miks meil selline ettepanek on tehtud ja siis me arvestamegi
loomulikult eaka soovidega, et me ei kiirusta selle
muudatustega ja suuri muudatusi ei saakski kohe teha,
et see on ju nende kodu.
Nendel on kõik väga isiklikud esemed seal,
mis seostuvad mälestustega.
Et me kõike seda peame silmas lähedastega,
peame, peame nõu, kuidas ja kui kiiresti midagi teha. No mis on need tüüpilised muudatused, mis kodudes
kohandamisel läbi viiakse? No tüüpilised, võib-olla kõige lihtsamad ongi sellised noh,
ütleme, koristuslaadsed toimingud, et kõik,
mis on ebavajalik.
Me käimisteelt siis eemaldame, et on need kuskil siis kas
kilekotid või karbikesed.
Et kõik, mida igapäevaselt ei kasutame, siis tõstame,
tõstame eemale.
Siis kõik, mida just nimelt igapäevaselt kasutatakse,
võiks olla käeulatuses, et ei pea kuhugi kummardama
ega kuhugi kõrgele küündima. Ühesõnaga, selline asjade paigutuse läbimõtlemine on,
on võib-olla kõige lihtsam. Ja see oleks kõige lihtsam ja 100-ks, võib olla esimene samm,
mida võiks teha. Siis jällegi valgustust, nagu ma enne mainisin siis
libisemiskindlate mattide kasutamine vaipade all
või siis tõesti, kui on ebavajalikud vaibad mida võib-olla
tõesti ei olegi vaja kasutada, siis need oleks hea eemaldada.
Et ei juhtuks selliseid takerdumisi või näiteks vannitubades
käepidemed või tualettpotile kõrgendused,
et oleks lihtne istuda ja üles tõusta. Seega on päris palju asju, mida annaks natukenegi kohendada
ja ma sain aru, et see protsess käib nii-öelda koos inimese endaga,
et vastavalt temaga soovidele, et päris nii ei ole,
et, et nüüd me hakkame tegema ja teeme kõik ära. Jah, jah, niimoodi niimoodi meil ei ole,
et et eelkõige me arvestame eaka soovidega
ja kui ta tõesti ei soovi, et mingisugune muudatus läbi viia,
siis me loomulikult sellega arvestama.
Aga ikkagi fookus on sellel, et eakal oleks turvaline oma
kodus liikuda ja elada. Mis on inimeste enda tagasi ta pärast seda,
kui nad uude koju nii-öelda Nagu ma oma vanasse kohandatud koju saavad tagasi. No eks see harjumine võtab alati natukene aega,
aga üldiselt ikkagi kõik on positiivselt meelestatud olnud. Et ei ole neid inimesi, kes ikkagi nagu vana tagasi igatsevad. Ei ole siiani. No seda on, seda on rõõm kuulda, kui paljud eakad,
kes on meil kodus, võib-olla kukuvad kui suur on see
nii-öelda see vigastuste arv, sest et ma kujutan ette kukkuda,
loomulikult on ju võimalik, aga erinevat moodi ja,
ja, ja ega seal on ju vigastused kerged tulema.
Kui sageli ikkagi on niimoodi, et inimesel ongi nüüd haigla
teie ees? Õnneks meie kogemuse põhjal väga väike protsent,
et ainult mõned juhtumid on olnud õnneks.
Muidu piirdub see, ütleme selliste kergete harrastuste või,
või sinikatega. Miks me tegelikult sellest probleemist üldse selles mõttes räägime,
et, et on oluline, et inimesed saaksid kodudesse,
eks ole, turvaliselt ennast tunda ja, ja tegelikult see
tundub ju loogiline, et inimesed võivad kukkuda
ja põrandad võivad olla libedad, eks ole,
et et inimesed, kes ei ole eakad, Needki,
libisevad vahepeal oma oma kodudes ja vannitubades,
et kuidas me ei ole suutnud ühiskonnana selliseid olukordi
juba eos vältida. Kas me ei oska üksteisega arvestada? Võib-olla see tänapäeva ühiskond on tõesti selline,
et me ei ela enam, ei elagi suurte perekondadega,
et kõik lähevad individuaalselt elama ja ennast noh,
ütleme tööalaselt teostama teise linna et sellist nagu suurt
perekonda justkui ei olegi väga ja, ja siis jäävadki
märkamata meie üksi elavate eakate mured.
Et see võib olla näiteks üks põhjus Kui suur osa nendest inimestest, kellega teie töötajate
täiesti üksi Ja rohkem kui pooled, ütleme nii, rohkem kui pooled elavad üksi. Mis on sellele inimesele võib olla hea soovitada,
et kui me rääkisime kodu kohandamisest muutmisest,
aga kuidas inimene saaks ennast paremini turvaliselt tunda,
mis, mis eakas ise saaks enda heaks ära teha,
et kui tõesti peaks juhtuma nii, et ma kukun. Ma arvan, et just see ennetusongi väga oluline
ehk siis oma tervise eest tuleks hoolt kanda.
Liikumine on väga oluline ennetuseleta, kui regulaarselt
sellist meelepärast liikumist endale lubada
ja tervislikult toituda, et siis on ju, ütleme,
tervis, tervis on korras ja, ja ei tohiks selliseid suuri
äkilisi muutusi nagu tekkida.
Et selline võib-olla soovitus oleks. Ehk siis see oleks nagu ennetav, aga, aga nüüd,
kus tõesti mul juba ma olen paar korda juba kodus võib-olla
kukkunud või olen tundnud, et see oht on oht,
on lähedal.
Kuidagi saaks valmis olla selleks. No siis võib-olla, kui, kui on võimalik siis lähedastega
sellel teemal rääkida, et et perearsti juurde minna
ja leidagi see põhjus, miks on sellised kukkumised juhtunud.
Et võib-olla vajab tõesti sellist ravi mingisugune probleemi. Aga kui nagu mõelda selle konkreetse hetke peale,
et kui ma nüüd kukun ja noh, siis on ju tegelikult Box-i inimesele abi vaja, eks ole, sest et ma ei,
ei saagi iseseisvalt püsti, et kuidas tagada endale see turvalisus,
et, et kui ma nüüd peaksin kukkuma, et siis ma ikkagi
leiaksin abi vajadusel. Siis muidugi oleks hea, kui oleks telefon käepärast,
et näiteks ongi telefonikotid, mida saab kas kaela riputada
või taskus hoida.
Abivahenditena on ka selliseid häirekellad,
mis tuvastavad kukkumist ja teavitus läheb siis kas
lähedastele automaatselt või siis päästeametisse.
Koduandur on selline võimalus, mis paigaldatakse kodudesse
ja ta tuvastab, siis ei hakka liikumist. Ja kui ei ole seda liikumisliikumist kaua olnud,
et siis ta jällegi jätab kuhugi sellise märke,
et, et võib-olla on, on kuskil midagi juhtunud.
Ja muidugi korterelamutes võib-olla oleks hea,
kui usaldusisikule antakse varuvõti, et kui on midagi juhtunud,
et siis saaks ka juurdepääsukorterisse. Näiteks naabrile või, või kellelegi, kes on hea tuttav. Just nimelt, keda saab usaldada? Ja võib-olla lihtsalt ka kokku leppida, et iga päev,
näiteks või, või niimoodi, et saame korra kokku või. Just kasvõi telefonikõne või ukse vahelt korra teretada,
et veenduda, et kõik on, kõik on korras. Me alguse poole rääkisime sellest, et inimesed ei julge
tunnistada et nad on kukkunud või et nad tunnevad ennast ebakindlalt.
Kuidas mina lähedasena, et ma tean, et mul on näiteks mõni
lähedane eakas inimene, kes elab üksinda,
et kuidas temaga võiksin sellest teemast rääkida just selle valguses,
et inimene võib olla väldib seda teemat,
ei taha seda teistele või endale tunnistada. No kindlasti sellised väga avatud kaartidega rääkida sel
teemal ja kirjeldada seda olukorda, et, et kui pere liiga
väga muretseb, et siis siis ikkagi oleks hea,
kui räägitakse sellistest tervislikest muutustest et õigel
ajal abi osutada, et üks hetk, see asi võib-olla nii
kriitiline ja, ja tulemused on ka väga kehvad. Seega pigem ennetada ja olla selles olukorrast teadlik. Et see number 1000 nii laialt enam ei leviks
ja me me hoiaksime ikkagi enda enda inimesi ja,
ja et meie kodud oleksid turvalised. Ja just nimelt, et hoiame oma lähedasi ja märkame nende
abivajadust ja tõesti hoolime ja. Regina küünarpuu suur-suur, aitäh täna tulemast
ja aitäh selle vestluse eest ja loomulikult selle töö eest,
mis te igapäevaselt teete. Harris ta elus oli ja see oli tema pala do you nüüd aga
vaatame sarnasele teemale otsa ka tehnoloogia vaatepunktist,
kuidas kutsuda abi oma seadmetega ja neid on meil tavaliselt
ju palju, meil on nii nutikellasid kui ka telefone.
Nende sees on palju kavalaid lahendusi ja võib-olla paljud
ei teagi, et tegelikult on paljudesse tänapäevastesse
nutitelefonidesse ja kella kelladesse sisse ehitatud
erinevad lahendused, mis aitavad hõlpsamini abi kutsuda. Eks võib-olla kõige tuntum lahendus on Apple'i nutikellas
Apple Watch, millesse on sisse ehitatud funktsioon nimega
Immoughintsi SOS siis eriolukorra, SOS abi kutsumine.
Kell saab aru, kui inimene kukub ning küsib inimeselt seejärel,
kas kõik on korras.
Kui inimene ei reageeri sellele küsimusele,
siis helistab kell umbes minuti jooksul hädaabisse üks,
üks kahte ning kella sees olev robothääl loeb siis
päästekorraldajale ette seda, et tegemist on automaatse
kõnega käekell helistab, on tuvastanud inimese kukkumise
ning inimene ei reageeri ja lisaks loetakse siin otsa siis
ka hetkel teadaolevat asukoha koordinaadid
ja nende täpsus, nii et on võimalik ka päästjatel siis
hakata inimese poole liikuma. Lisaks on võimalik eelnevalt seadistada inimesele nii öelda
lähedaste inimeste kontaktid.
Mis siis see tähendab seda, et kell saadab lisaks sellesama
informatsiooniga lähedastele ja nii võib olukorras,
kus inimene ise abi kutsuda ei saa olla hädavajalikuks abivahendiks,
seda enam, et kell tuvastab ise ka selle kukkumise,
on võimalus ka kellal siis nuppu all hoida,
mille järel pisikese pisikesel armi järel kell kõike
sedasama teeb, et kui peaks olema asjaga kiire
või olukord ei ole selline, et inimene on kukkunud,
aga siiski abi vajaks, on ka see võimalus olemas
ja see on ka täiesti telefonisse nii Aifaunis olemas hoides
all telefoni vasakul ja paremal küljel olevaid nuppe. Seda kõike on võimalik seadistada ja sisse lülitada
seadetest telefonis Ettingutest emmerghinud SOS funktsiooni alt.
Ja sarnane funktsioon on olemas ka androidi seadmetel.
Ning hea enne, kui me räägime android seadmete funktsioonidest,
siis tasub ka mainida seda, et üks turvalisuse lahendus on
võib-olla ka see, et jagada enda asukohta
või siis tegelikult enda seadme asukohta mõne lähedase inimesega,
nii et tema oskab ja tema saab pidevalt jälgida,
kus sa liigud ja seda siis mitte võib-olla privaatsuse
rikkumise eesmärgil, vaid just turvalisuse turvalisuse
eesmärgil teada, kus sa käid, kellega sa võib-olla käisid ja,
ja selle järgi on võimalik siis vaadata,
kus sa parasjagu oled, kui, kui kontakti ei ole võimalik saavutada. Aifowni puhul käib see läbi fond May nimelise rakenduse
androidi kasutajad saavad asukoha jagamisele lülitada sisse
Google Mapsi menüüst, seal on olemas selline nupp nagu
location Cheering, kus on võimalik valida,
kellega ja kui kaua seda asukohta jagatakse,
et tõesti võib-olla ei taha kogu aeg asukohta jagada,
näed õhtul välja ja, ja võib-olla mingisuguste uute
inimestega ja, ja siis tahad igaks juhuks,
et keegi teaks, kus sa parasjagu oled, siis annate terveks
õhtuks kellelegi enda asukohale ligipääsu. Aga tõsi, räägime siis ka sellest samast imetchintsi SOS lahendusest,
androidist androidi seadmete puhul on natukene keerulisem,
nende seadistused vahel sõltuvad vastavalt siis seadme tootjale,
kuid androidi on samamoodi hädaolukorra funktsionaalsus
sisse ehitatud.
Selleks tuleb siis minna androidi seadmetesse
ning leida üles turvalisuse ja eriolukorra seaded.
Ohutus võib seal samamoodi kirjas ollakse sõnastus taas kord
võib natukene erineda. Aga Immoughintsi on see sõna, mida võib-olla siis inglise
keelses variandis otsida ning on võimalik lisada sinna taas
kord hädaolukorra kontaktid, oma pereliikmed,
lapsed, lapselapsed, võib-olla head lähimadki sõbrad
või miks mitte naabrid, et kui tõesti teada,
et pereliikmed on kaugel, aga naaber on siin ju samas,
et kui naaber saab häireteate, siis saab kohe tulla vaatama
kui telefoni lukustusnuppu siis viis korda vajutada. Lukustusnupp on tavaliselt siis üldiselt tänapäevastel
telefonidel juba telefoni parema külje peal.
Kui seda vajutada viis korda, siis käivitub alarm
ning telefon helistab häirekeskusele.
Hädaolukorra seadetest on võimalik erinevaid muid lisa
funktsioonegi lisada, näiteks valida.
Kui kaua jagatakse sinu asukohta sinu lähedastega
ning androidi seadmetel on ka funktsioon,
mis võimaldab salvestada häireolukorra käivitumise järel
videot mõlema telefonikaameraga telefoni esi-
ja tagakaameraga ning kui video salvestamine on lõppenud,
see kestab tavaliselt neli, 45 minutit laetakse automaatselt
üles siis kasutaja Google'i kontole ning saadet saadetakse
ka siis nendele samadele lähedastele, kes on selles
nimekirjas siis mainitud. Nii et on võimalik ka näha kohe kiiresti,
mis inimesega võib-olla ka toimunud on.
Üks oluline funktsioon ehk veel lisada saab nendesse
teavitustesse ka oma meditsiinilised andmed
ning oma meditsiinilised andmed saab oma seadmes
ehk siis telefonis või kellas teha kättesaadavaks ka ilma selleta,
et keegi peaks siis teadma sinu telefoni PIN koodi
ekraanilukukoodi ja miks see on hea või oluline. No vahel võib juhtuda niimoodi, et inimesed ei ole palju teada,
aga kiirabil või päästjatel on vaja teada natukene selle
inimese kohta lisainformatsiooni ja niimoodi on võimalik
Aiphony kasutajatel määrata oma telefoni siis turvalisuse
ja terviseseadetes sellist selline funktsioon nagu Medical
ID meditsiiniline idee, kus on siis võimalik kirja panna nii
enda veregrupp, võib-olla mõned ravimid,
mida sa kindlasti võtma pead enda erivajadused,
aga samamoodi sinna saab lisada nimed ja telefoninumbrid oma lähedastele,
ehk siis tõesti, kui peaks juhtuma niimoodi,
et et on, on vaja kiiresti lähedastega ühendust saada,
siis see võimalus on kenasti ka olemas ja eksisteerib
erinevaid lahendusi ka enda terviseandmete jagamiseks,
nagu me teame, siis erinevad nutikellade
ja lahendused jagav koguvad igasuguseid terviseandmeid
ning võib neidki jagada enda lähedastega näiteks enda
südametööd või, või või siis liikumist samamoodi jälgivat
informatsiooni jagada siis enda, laste või,
või pereliikmetega, kes saavad siis peale heita pilgu,
et kas kõik on korras. Aga kui sellisest isiklikust turvalisusest veel rääkida,
siis tegin kiire tiiru internetti e-poodidest,
siis leidsin päris mitmeid selliseid põnevaid funktsioone
erinevatele seadmetele.
Näiteks on olemas selline sõrmus, mille sa saad enda sõrme panna,
ta näeb välja tõesti nagu täiesti tavaline sõrmus
ning kui seda sõrmust teise sõrmega natukene suruda
või pigistada, siis ühendub ta sinu taskus oleva
nutitelefoniga ja hästi vaikselt saadab samamoodi häireteate välja,
et midagi pahasti asud ja kus asud, selle teate peaks saama
kätte siis politsei või kiirabi ning telesõrmus ka väriseb siis,
kui abi on teel, nii et sa tead, et olukord on lahenenud
ning sarnaseid lahendusi on kasutatud päris palju ka Hiinas,
kus sellised häire andmise seadmed on maskeeritud hoopis
näiteks mõneks kaelaehteks või mõneks muuks selliseks ehteks,
kõrvalrõngaks, mis iganes, mis inimesel kaelas on
või küljes on ja suhteliselt süütuna välja näeb. Aga nii, et see, kes näiteks võib-olla kurjategija ei teaks,
et inimene on juba häiret andnud ja leidsin ka ühe sellise
vidina misse mis näeb välja suhteliselt selline,
kuidas öelda, mitte hirmutav, aga ta eesmärk ongi öelda kõigile,
et mina olen häire andmiseks mõeldud seade
ja palun ära tule lähemale, ehk siis see käib kas siis käe
peale või siis käekoti külge.
Selline mobiiltelefoni suurune vidin, millel on küljes
meeletult tehnoloogiat, on küll seal välklambid
ja häiresignaalid ja taskulambid ja kaameraid
ja mikrofone ja liikumisandureid ja GPS-i
ja nii edasi. Mis sellega juhtub, on siis see, et kui häiret anda
ja see seade muide tuvastab ise ka, kui inimesed,
inimene taas kukub või ümberringi läheb kisaks
ja lärmiks annab häiret, hakkab talletama ümber toimuvate,
nii pildis, kui ka helis jäi, taastab selle kõik siis päästekorraldajatele,
kas siis häirekeskuses või paljudel nendel seadmetel on ka
nii-öelda oma kõnekeskused, kus siis inimesed info vastu
võtavad ja selle ise kiirabile edastavad. Nii et tehnoloogia isikliku turvalisuse tagamiseks on
täiesti olemas, seda on päris palju ja see maailm on kirju,
nii et soovitan ka uurida neid lahendusi,
millest eelkõneleja Regina küünarpuu kõneles.
Ehk siis kodudesse on võimalik paigaldada liikumisandureid,
mis ei, pole ainult mõeldud selleks, et panna tuld põlema,
vaid ka jätavad meelde selle, kus ja millal keegi viimati
liikus ning annavad siis vajadusel teada,
et tõsi on huvitav küll, et inimene pole näiteks kolm tundi liikunud,
aga näe, viimati oli ta vannitoas, nii et
ehk on seal siis miskit juhtunud, erinevaid lahendusi eksisteerib,
on hea neist teada ja neid vajadusel kasutada. Meie nüüd aga võtame siit väikese pausi juurde natukene muusikat. Päi. Säilitanud väike, kuigi süügi Se värvida. Mis? Ta siis igaüks ise midagi.
Ja kas õige või vale, ons. Päike käsi. Säilitanud Väike-kuni sügise.
Värvid. No sa ta päi Säilitanud käin kõigis söögi, see värvid on. Siis ka. Säilitanud äike kuigi sügise värvid Tänases saates on meil päris palju teemasid,
mis puudutavad igasuguseid häirekutsumise,
vaatame siis nüüd tehnoloogiauudised.
Möödunud nädalast ja mõned nädalad tagasi tuli Apple välja
oma uue nutitelefoniga soifon 14 ja telefoni üks reklaamitud
funktsioone oli see, et telefon tuvastab autoõnnetusi.
Kui telefon tuvastab, et on autos, mis tegi läbi avarii,
siis helistab ta automaatselt päästjatele
ja annab toimunust teada kasutaja lähedastele. Nüüd on aga selgunud, et telefon peab ava riikska mitmeid
sõite lõbustusparkide atraktsioonide ja just Ameerika mägedel.
Nimelt tuvastab telefon avarii telefonis olevate
liikumisandurite abil, mis tuvastavad siis järske muutuseid
kiiruses ja suunas liikumisel samuti erinevate helide kaudu.
Kuna mõned karmimad lõbustusatraktsioonid loksutavad inimesi
päris aktiivselt ja võib-olla siis sarnaselt autoavarii-le
on päästjad saanud päris mitmeid automaatseid väljakutseid
Aifoonidelt just lõbustusparkidesse. Seega tundub, et taifuuni see funktsioon vajab veel mõrra
mõnevõrra lihvimist ja ja kontrollimist,
et ei ole mõtet kutsuda päästjaid lõbustusparkidesse,
kui inimestel on lõbus lennata pea alaspidi,
igal pool. Facebook aga hoiatas umbes miljonit oma kasutajatelt,
nende sisselogimiseks vajalikud kasutaja andmed on lekkinud
ja seda just läbi pahavaraliste Facebook'i lahendusi
kasutavate rakenduste tõttu. Facebook'i uurimismeeskond leidis enam kui 400 erinevat
äpini i OS-ile kui ka androidile misse pahavarana kasutaja
andmeid varastasid.
Ja rakendused olidki Facebook'i väitel just loodudki selleks,
et kasutaja andmeid pihta panna.
See lahendus toimis üsnagi süütult läbi selle funktsiooni,
mida me ilmselt kõik oleme kasutanud, ehk siis selleks,
et Facebooki või mõnda äppi sisse logida,
kasutades oma Facebooki kontot. Äppide seas oli nii fototöötluse rakendusi kui ka erinevaid
tervise- ja elustiili rakendusi.
Nii Google kui ka Apple kinnitavad, et need probleemsed
rakendused on rakenduse poodidest eemaldatud.
Microsoftil oli aga sellel nädalal suur suur üritus,
kus firma tutvustas uusi seadmeid.
Nimelt on Microsoftil nüüd uus sülearvuti Surfess läptoppe
Fayweeessorfis läptopis. Arvutil on uuemad protsessorid, täpsemalt siis Inteli i5
või i7 protsessorid ning kuid kõige nähtavam uuendus sellele
sülearvutile võib-olla on see, et seda saab nüüd tellida
metsa rohelises värvitoonis, ennem olid nad sellised hallikad.
Ka Microsofti tahvelarvuti Surface Pro sai uuenduse
ning kannab nüüd numbrit üheksa.
Ka tahvelarvutil on uued värvid on halli
ja sinist ja rohelist ja mustagi. Ja tahvelarvuti puhul on võimalik valida seekord siis nii
Inteli kui ka ARM protsessori vahel.
Viimasel peaks siis olema natukene parem aku tööaeg
ja seal sees on siis ka Microsofti enda protsessor,
mis väidetavalt aitab igasuguste tehisintellekti lahenduste kasutamist.
Söfisproon ise aga endiselt 13 tolline tahvelarvuti,
millel on puutetundlik väga terav ja kiire ekraan.
Samas on paljud kasutajad saanud aga pahaseks,
sest et Microsoft eemaldas uuelt tahvelarvutilt kõrvaklapi
pesa mis ju ikkagi arvutitel aeg-ajalt kasutamist leiab
ja nüüd siis tuleb kasutada ainult juhtmevabasid kõrvaklappe. Lennufirma Lufthansa Aga teatas eelmisel nädalavahetusel,
et keelab ära äraantavast pagasis ert häägide hoidmise.
Egert aeg on siis selline pisikene vidin,
mille tõi turule paar aastat tagasi tagasi Apple
ja selle saab kinnitada võtmete, rahakoti
või mõne muu väärtusliku vidina külge.
Eeerr täägi asukoht on pidevalt oma telefonis näha
ning vajadusel saad sellega piiksuma panna. Lufthansa sõnul aga ei tohi lennukis ära antavasse pagasisse
panna seadmeid, mis töötavad patareidega
ning suudavad välja saata raadiosignaale.
EMT kasutab täiesti tavalist süütut Gerla patareid,
mis on väga sellise nõrga vooluga.
Lufthansa on kinnitanud, et tõesti Jert räägid,
on keelatud.
Selle peale said inimesed internetis üsnagi pahaseks,
kuna paljud inimesed jälgivad just oma pagasi liikumist
nende seadmete abil ning on mitmel korral oma pagasi
kaotsimineku järel lennufirmale pidanud ütlema,
kus nende pagas on selles, et lennufirma ei tea,
inimene teab. Seetõttu on ka spekuleeritud päris palju seda,
et lennufirma keelasseer rääkida kasutamise ära seetõttu,
et, et inimesed ei oleks nii nutikad ja targad.
Pärast pikemat pahameeletormi selle nädala jooksul on nüüd
Lufthansa enda lubadusest taganenud ning võtnud enda keelu tagasi.
Seega nüüd on siis Ning lõpetuseks BBC ajakirjanike uurimus tõestas,
et Süürias koduda koduta jäänud pered kes TikTok'is annetusi küsivad,
nendele annetatud rahast ligi 70 protsenti jääb diktokile.
Mitmed Süüria perekondade lapsed teevad TikTok'is
mitmetunniseid otseülekandeid, paludes vaatajatelt
digitaalseid kingitusi.
Milledel on rahaline väärtus.
BBC ajakirjanikud leidsid, et otseülekandeid,
otseülekanded osa neist teenivad lausa üle 2000 euro tunnis
kuid peredeni sellest jõuab väga vähe raha. Lapsed ise ei ole seda Tiktoki kasutama hakanud,
vaid põgenikke ja, ja, ja varjupaikade laagritesse on
tekkinud sellised niinimetatud vahemehed
ehk siis ettevõtted, kes on Tiktoki poolt palgatud,
et platvormile jõuaks enam inimesi ja sisu
ja otseülekandeid.
Sääraseid ettevõtted jagavad lastele telefone
ja õpetavad neid Tiktoki kasutama. BBC siis tegi ise ka siin ühe viiekesi eksperimendi,
võttis telefone jagava vahem vahemehe ettevõttega ühendust
ja ütles, et tema on üks laagris elav inimene
ja soovib samuti annetusi läbi Tiktoki saada.
Ta saigi telefoni ning pani käima ka otseülekande,
tegi päris pikka otseülekande ning kolleegid Londonis
olevast BBC toimetusest saatsidki talle raha natukene üle
100 naela, inimene ise sai aga sellest kätte 33 naela. Ja lisaks selleks, et sellest 33-st naelast nüüd päris raha teha,
sellest siis tuleb veel 10 protsenti maha arvata,
sellepärast et see digikingitus ja digikingitusest päris
raha tegemiseks tuleb siis natukene näha rohkem vaeva.
Ja selle seetõttu on olukord päris keeruline,
kuna päris mitmed kuulsused on ka üles kutsunud inimesi
nii-öelda annetama, aga nad ei tea, diktok 70 protsenti
rahast ära võtab diktok loomulikult ise ütles,
et see asi ei lähe mitte nemad selliseid asju ei tee,
aga seda, palju nad tegelikult vahelt võtavad. Sellised tehnoloogiauudised nüüd praegu diktok küll asju ei kommenteeri,
aga ma loodan, et Madis Hindre, kes stuudiosse on jõudnud,
kommenteerib natukene seda, mida toimub.
Mis toimub uudis pluss saates kell 12 15.
Tere hommikust, Mägi. Tere, Jakob, tere head kuulajad, kuidas siis plaanidega on,
mis tulemus on?
Kõige pikem intervjuu?
Lähme kõigepealt selle juurde, see on küll saate teises
tunnis kuskil poole kahe paiku, natukene seda algab.
Räägime ikkagi sellest LNG LNG teemast edasi,
ma praegu jälginud riigikogus on väga huvitav arutelu,
kus on siis kõik tähtsad tähtsad inimesed,
asjaga seotud inimesed kokku kogutud, keda seal ei ole,
on majandus ja endine majandus ja taristuminister,
Taavi Aas, mina palusin ta siis intervjuule,
meenutame, milles lepiti täpselt kokku Soome Eleringi oleks
sellega ja arutame siis, et kes ja miks ja kas üldse praegu
pika ninaga jäi, aga teemasid on veel täna hommikul
Vikerhommikus külas ka natukene juttu, siis haridus
ja teadusminister Tõnis Lukase suust sellest,
kuhu võiks nihkuda eesti keel ja mis peaks olema Eesti keele
instituudi roll selles. Tänane Postimees kirjutab, otsekui teeks Instituut väga
põhjalikku keelereformi.
Võrreldakse võrreldakse sellise lammutamisega.
Ma palusin Instituudi direktori Arvid avasti stuudiosse
ja räägib lähemalt.
Päevakommentaar on ka kindlasti huvitav,
Maarja Vaino räägib seal läheb edasi selle teemaga,
et kui kaugele võib või tasub minna okupit okupatsiooniaegse
ajalootõrjumisega ja tema leiab, et ükskõik kui palju me ka
ei pinguta, siis kõiki nõukogude aja märke me niikuinii
kustutada ei jõua. Tema, millest ei maksa väga muretseda ka niinimetatud
punamonumentide lammutamise või äravedamise pärast.
Kindlasti kuulume saates lõikuga kaitseministeeriumi
tänaselt pressikonverentsilt.
See on saanud juba iga reedes, eks traditsiooniks
ja teemasid, mida, mille kohta rohkem teada loodame,
kindlasti on üksjagu, kasvõi see, et mida teeb Valgevene sellepärast,
et on tulnud ka uudiseid, otsekui Valgevene korralex
hiilivad mobilisatsiooni, Nad räägivad teatud terrorivastase
operatsiooni alustamisest. Eks siis saame lähemalt kuulda.
Ja üks oluline asi veel.
Vaatame peale, mis toimub Muuga sadamas sanktsioonide tõttu
sinna kinni jäänud kümneid tuhandeid tonne väetisi,
muuhulgas siis 12000 tonni plahvatusohtlikku ammooniumnitraati.
Millal ja kuidas riik sellest nüüd vabaneda loodab
ja mis seisukorras Monium nitraat seal sadamas on pärast pea
poolt aastat seismist sellest siis räägime tarbijakaitse
ja tehnilise järelevalve. Ametiga sellised need teemad on väga varieeruv,
väga kirju palett kõik juba kell 12 ja 15 aitäh sulle,
Madis ja aitäh teilegi.
Head kuulajat.
Huvitaja tõmbab siitpoolt tänaseks otsad kokku.
Mina kohtun teiega juba järgmise nädala lõpus taas reedel,
aga teisigi häid tegijaid, huvitaja teiega nagu ikka juba
järgmise nädala algusest. Kõike head ja olge terved. Seitse aastat on istunud mees vangis kuriteo eest,
mida ta pole sooritanud.
Vabanedes on ta kinnisideeks paljastada tegelik süüdlane.
Nõnda algab Stanley Gardneri sentimentaalne mõrvalugu nädala
järje sõna loeb seda Tõnn lamp.
Järjejutt kõlab eetris igal argipäeval algusega kell 11 30,
korduv kell 22 30 Jan järelkuulatav.
Meie kodulehelt.
