Head kuulajad Mikkeli muuseumis saab alates neljandast
novembrist näha prantsuse 19. sajandi kunsti suurkuju
onoreedumjee karikatuure ja stuudios on nüüd selle näituse
kuraator Anu Allikvee.
Tere. Tere.
No võib-olla kõigepealt selline väike kunstiajaloo tunni meenutus,
et kes on anoreedumi. Seetõttu meie on üks tuntumaid 19. sajandi prantsuse kunstnik.
Ja tema oma eluajal oli tuntud põhiliselt karika turistina
ja ka meile.
Näitus kannab nimetust karikatuuri isa, tema kui karikatuuri,
siis sellise kaasaja karikatuuri looja, mis ei olnud enam
sellised ilusad graafilised pildid, mis levisid kuskil
võib-olla õukonnas või sellises kitsas ringkonnas vaid
tõeline karikatuur, mis ilmus ajalehes, mis ilmus pidevalt,
mis ilmus sarjadena ja mis karikeeris niisiis ühiskonna valupunkte,
poliitikuid kui ka siis inimeste elu ja nõrkusi. Aga see on temast üks külg, mis meie praegu näitusel küll avaldub,
kuid kunstnikuna oli ta palju mitmekülgsem
ja järjest rohkem avastatakse teda kui skulptorid,
kes oli väga põnevaid ja võib-olla ütelda isegi
modernistlikes tuure.
Ja ka maalikunstnik, kelle maalistiil oli niivõrd omapärane.
Seda peeti mingisuguseks naljaks ja seda ei võetud üldse tõsiselt.
Ja tegelikult Temasti maalistiilina on ta eeskujuks olnud
järeltulevatele põlvkondadele. Võib-olla on selles rohkem postmodernismi,
mõned leiavad, sest isegi ekspressionismi kui tema ajastu
kunstile oli tavaline.
Nii et on väga mitmekülgne looja ja meil on rõõm näidata
teda Eestis küll ainult karikatuuri poole pealt,
kuid siiski esimest korda niivõrd suures ulatuses.
Temast on olnud üks väike näitus sama kollektsionääri Paul
Firnhaaberi kogust oli ka Pärnus uue kunsti muuseumisse,
kuid sellest on möödunud palju aastaid ja niivõrd ulatusliku
ja põhjaliku näitust, kust saab näha 175 tema teost ei ole
Eestis ennem olnud. Aga nüüd sellele inimesele, kes ei ole mõelnud selle peale,
et, et kuidas ja kust sai alguse üldse karikatuur,
et kas selline 19. sajandi karikatuur oma põhiolemuselt on
siis ka see, mida me tänapäeval endale ette kujuta? Ja see on juba midagi tänapäevast, nalja tehti juba päris
omal ajal ja kohaga tõsis, vaatame karikatuuri ajalugu,
siis on juba leitud midagi siis vanad Kreekast on siis
tehtud kellegile juba mingisuguseid Sarsse oma vaenlastest.
Keskajal siin on mingisuguseid pahesid jäädvustatud,
aga samal ajal siis ka püütud näiteks kirikut kritiseerida
kuid kõik see on alles algus ja tõeline selline karikatuuri
nagu arenemine. Väljakujunemine sai alguse kaksteistkümnendal sajandil,
eriti Inglismaal, aga nagu oli öeldud, et see siiski
selliseks graafikatasemeks trükigraafikatasemeks mida
kasutati graafikaplaati, mida siis koloreeriti,
mis olid haruldased, mida siis koguti ja jagati oma
vaheldumisi iski kitsaringkonnale kättesaadavaks.
Aga selline kaasaja karikatuur, see saab söösti aluse 19. sajandil. No ilmselt siis ajakirjanduse tekkimisega
või üldse meedia mõjuga sai ka see nagunii-öelda
tänapäevases mõistes karikatuurid. Jõisse ja see meedia sai kasutada ka uue tehnika.
Enam ei olnud vaja kasutada plaate üles trükkida ainult
piiratud arvule, et vaid sai kasutada liitod.
Noliido trükitakse litokivilt.
Ta on lametrükitehnika.
Ühelt kivilt võib sedasama pilti trükkida lõpmatu arv kordi
ja sisuliselt siis tõesti oli võimalik kõige trükkidele
ehtelito ja sinna juurde siis teise trükkimis korraga siis
trükitud tekst, nii et päris lehes oli originaalne kunstiteos,
mis tänapäeval on väga kõrgelt hinnatud,
mida kogutakse suurtemates muuseumides ja näiteks Tomiee
litograafiaid kogub väga laialdane seltskond tema Litode
kohta on ilmunud suurregister Visena internetis kolmes
keeles saadaval. See on täiesti omaette seltskond, kes tema Liidosid kogub,
aga samuti ka suured muuseumid koguvad demoli doosid,
mis on lõigatud tõesti ajalehtedest välja,
nii uskumatu kui see tundub, sest see on originaalplaadil
son originaalkunst, aga omal ajal muidugi vaadati seda nii,
nagu tänapäeval oodatakse, trügi, pilt, tore pilt,
väga naljakas on.
Aga edasi vaatame, mis homme toob, nii et teda võetud mitte
niivõrd tõsiselt, kui neid karikatuure võetakse tänapäeval. No te juba mainisite Paul Firnaberi nime,
kes siis ilmselt on nagu üks võtmeisik, kui tema on
võib-olla ka siis tõesti ainukene inimene Eestis,
kes siis ka kogub. Ja tema on tõesti praegu teadaolevate ainuke Tomie koguja on
üksikuid Tomie pilte on ka Eestis teistes muuseumites
või kõige suurem kollektsioon 10 lehte oli siis Johannes
Mikkeli kogus, mis asub praegu Mikkeli muuseumis
ja kuna meil siis allkorrusel on praegu domee teosed
virnhaaberi kogus, siis üleval on siis, et meie enda kogu
siis 10 väikest Mikkeli kollektsiooni teost,
aga mikrosiis tõesti selline erakollektsioonidest ainukene,
kellest siis oli ka selline nagu suurem hulka Tomied öid,
aga Firnoober kirjutas mulle hiljuti, et tema kollektsiooni
suurus on paisunud 475 leheni, millest siis meil on siis
praegu 175 eksponeeritud. Aga mis alusel te selle valiku tegite?
Kõigepealt vaatasime tema kogus siis kuidas täna on
esindatud Sist Tomiee põhiteemad.
Ja kõigepealt muidugi tasa teema, mis talle südamelähedane oli,
oli poliitika.
Ja demokraadina võitles kõige selle eest,
mida tänapäeval peame enesestmõistetavaks saanud inimõigused,
valimisõigused, lühendatud ehk tänapäeva öeldes normaalne tööpäev,
kaheksatunnine, tööpäev, tol ajal tundus see väga lühike
olema ja valimisõigus kõigile. Eks see on siis temal ja väga olulised teemad
ja ta püüdis neid ka siis oma karikatuuridega aidata siis
maailma muuta.
Ja kuna rahvas järjest rohkem ka siis laiemad kihid
valimisõiguse siis ka suunates rahvast valima õigete
inimeste poolt muidugi täitastaga, kelle poolt mitte valida,
näiteks oli siis ükskord suuraktsioona ajalehes Sarivaarikus
oli ta siis põhiline, tema looming ilmus
või millele siis tegelasele oli siis juurde joonistatud
nahkhiire tiivad, aga see poliitik teatas rõõmsalt,
et on hoopis lind. Nii et siis oli kõigil selge, ei maksa teda uskuda,
ta ainult mängib lindu, aga tegelikult on nahkhiir.
Et sellised teemad olid siis väga olulised poliitiliselt.
Ja seetõttu siis on meie näitusel ka üks terve suur Seinzis
poliitiliselt seotud karikatuure.
Niisiis, Sarsse kui siis ka päevapoliitikat,
kui ka siis selliseid teravaid välispoliitilisi kommentaare
siis tema poolt karikatuuri näol eriti siis tugevalt avatud,
siis Nikolai esimest, mida ma valisin just välja selle tõttu,
et Nikolai esimene oli siis nagu oma aja Putin muidugi palju
leebemad meetoditega, aga siiski püüdis ka maailmas oma
võimu laiendada ja selle tõttu siis põrkas ka Prantsusmaa ka
kokku ja teda siis kujutatakse Euroopa err hirmutisena
ja täispuhutud õhupallina ja kõige sellisena inimesena,
kes püüab näidata suuremana, kui ta on ja Euroopat hirmutada,
selle tuli väga kaasaegne moment, siis selles suhtes ka siis
edasi vaatasin, et väga oluline on kunstnikul loonud ka siis
pereteemad ja just sellised aktuaalsed olnud just muutuvad
pere suhteliselt. Kas 40 viiekümnendatel aastatel juba hakkas siis
naisõiguslikeks peast tõusma, siis sellest teema on sealt
välja toodud ja samuti siis sellised.
No tolleaegse inimese hirmud, võimalikud siis naiseks
kursuse mõjud perekonnaelule, mis võib-olla ei ole nii head,
võib-olla asjad lähevad nii ülbeks, et võivad mehe isegi
välja visata ka sellise karikatuurid on seal esindatud siis
ja siis ka sellised kooliprobleemid koolides nagu ikka alati
tuntakse muret, tuupimine ja faktide päheajamine on oluline,
aga mitte iseseisev mõtlemine jälle sama probleem. Mis on tänapäeval, no muidugi, selle püüdsin ka siis välja
tuua siis teemast kool, kus siis lastele õpetatakse kuuenda
sajandi mingisuguste kuningate poegade nimesid,
aga mitte elulisi asju.
Et siis tuli üks teema kool ja muidugi siis on ka,
mis on, väga, tundus mulle tänapäevane ja mis oli ka tol
ajal väga aktuaalne üle rahastusse, kus Pariis kasvas
miljonilinnast kahe miljonilinnaks näinud 40 aastaga,
mille tulemusel korterikriis siis pakutakse inimestele siin
välja üürida koera kuut, näiteks siis on
transpordiprobleemid rongiga sama täis kui meie siis
porgandid siin, kes sõidavad Tallinnas Tartus,
inimesed sõidavad üksteise seljas bussiliiklus on,
mis oli muidugi tulevaid hobubussid, aga siiski olid
samamoodi ülekoormatud, siis on igasugused ebameeldivad tegelased,
ronivad pussi ja segavad teisi öösel linnas ohtlik liikuda,
inimesed kardavad 11, kõik see tänapäeval täiesti arusaadav maailm,
mõned asjad, mis ei muutu, see siis moodustab nagu siis veel
ühe teema, nii tema loomingus kui ka näit. Ja veel on siis välja toonud siis selliseid tema poolt
leitud niukseid põnevaid Pariisi tüüpe, mis esindavad
temaaegsed maailma, aga mis võib, võib-olla leiame ka
tänapäeval niuksed, edevad noormehed, kes siis ennast siin
peegli ees imetlevad, siis vanapoisid vanad tüdrukud,
naised, kes armastavad oma koeri niipalju,
et arvavad endale oskavad laulda, tantsida,
ooperit laulda, sellised väiksed naljad siis loomade
sõprades pihta lapsed, kes ei kuula sõna,
jonnivad kõik see maailm, mis tundub meile väga lähedane
ja tuttav. Ja veel vaatasin omaette teemana siis tõin välja kultuurielu,
et mitte ainult väljanaljakad, vaid ka seda,
mis oli siis selles tolleaegses Pariisi seal. Ja osutus väga põnevalt.
See, et kultuurielu oli tõesti nagu riigi poolt doteeritud
Viljandi kunstinäitustel olid väga odavad
ja mõnikord oli isegi tasuta päevi just pühapäeval,
kui ka lihtrahvas oli vaba, nii et kunstinäituse
või siis ja ka maailmanäitused, mis oli kaks korda,
toimusid tema eluajal võisid siis minna,
aga kõik inimesed tänu nendele odavamatele piletitele,
jaga tasuta võimalustele. Ja siis ka sellest on tema jäädvustanud,
kuidas inimesed siis vaimustavad, selles näitus,
kuidas nad käivad, kuivastad vabadel päevadel tohututes
sabades seisad, seal järjekorras seisavad,
et siis saada see tohutu kultuurihuvi.
Mis siis tol ajal Pariisis oli ja ka need võimalused,
mis inimestel olid siis seda külastada, see on kõik väga
positiivne ja muidugi miks meil rõõmustas,
et juba tol ajal oli võimalus inimestel liigelda maale sõita
rongidega maale ja samuti maalt linna Pariisi vaatama,
kusjuures siis meie kaanepildil ongi just maalt linna tulnud inimesi,
mis tunduvad linlastele väga naljakad, tunduvad olema,
isegi nagu gooti aegses riides muidugi vanamoodsas riides. Kuidas siis pariislased nägid siis provintslasi,
aga samal ajal siis võib-olla, kuidas Froyslased näevad siis
ka maale tulnud poriislasi ka sellest on siis väike omaette
osakond linlased maal, nii et kõik need Tubjee põhiteemad,
mida siis ta tema siis seda registrit vaadates nagu selgusid,
on siis ka Firnoberi kogus olemas ja need on siis nendest
sai siis ka väikene valik ja väljapanek tehtud üks teema,
mis siis Firnoberil puudus ja mis on muidu oluline on siis
advokaadid siis domee väga noore poisina oli siis
jooksupoisiks advokaadibüroos ja siis õppis tundma
advokaatide elu ja muidugi siis naeruvääristas neid nende rahaahnust,
aga siis see osa siis ainukesena meil siis puudu
ja kaks lehte on meil siis ka toodud välja tema
tiigiteemalistest naljadest. See oli siis ajastu, kus antiik oli veel väga moes.
Ladina keel oli kohustuslik keskkoolis, kus ladina autorid
õpiti originaalis ja kus ikkagi veel loodi maale
antiikteemadele ja kaunite jumalate jumala munadega.
Aga see oli ka aeg, kus romantismi kõige tähtsam kunstnik
tila Kloa ütles täiesti julgelt, kes meid ometi vabastab
nendest roomlastest ja kreeklastest ja üks nendest
vabastades tuli tõesti Tomiee kes kujutas neid antiikset,
seene sellises naljakas võtmes, andis neile hoopis teise
tähenduse kiskus nendelt maha siis selle aupaiste
ja tegi jäljed Rooma ja Kreeka kangelased täiesti
tavalisteks inimesteks. No meie näitusel on üks selline näide, kuidas ilus Jelena,
kes on 10 aastat joonud Trooja skoobis Parisega elanud
ja nüüd siis läheb mehe juurde koju tagasi,
loppis paksuks läinud, aga no 10 aastat.
No ega ikka muudab inimest seejärel siis Tomiee niukene
mõnusalt välja toonud, et terava huumori kõrval on siis tal
ka sellist mõnusat huumorit, mis tabab isegi siis seda antiikmüüdid. Nii et võib siis tegelikult öelda, et tegelikult sellel
samal on reedomie karikatuurinäitusel on väga hea võimalus
saada tuttavaks just konkreetselt sellise 19. sajandi
Pariisi just selle ajaeluga ja kõigi nende sotsiaalsete
tendentside probleemidega ja võib-olla siis tõesti
üllatusega avastada, kui palju see sarnaneb meie tänapäevaelule,
olgugi et mitu sajandit juba mööda läinud. Ja see oli ka üks minu eesmärke, et mitte ainult tuua
selliseid naljakaid pilte, mis on muidugi iseenesest tore
väärtus ja inimestel on tore seda muheleda neid vaadates
vaid tuua välja ka siis seda tõesti, seda maailma muutumist muutumatust,
et midagi nii inimese olemuses on sarnast,
Nende probleemides on sarnast juba see kaasaegne suurlinna
elu kõige selle makiseva kultuurielu ja transpordi probleemidega,
kõik see tuleb, tuleb sisse, et see osa on ka maailmas jäänud,
jäänud ikkagi samaks juba tema ajast peale. Just aga suur aitäh, Anu Allikvee stuudiosse tulemast
ja on reedomjee.
Karikatuurinäitus avatakse Mikkeli muuseumis sel pühapäeval.
