Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra märgib,
et võrreldes 10 aasta taguse kevadega maandub meie põldudel
30 protsenti rohkem hanelisi.
Põllumeeste hinnangul maksab valgepõsk Logleja suur-laukhane
kevadine toitmine umbes 10 miljonit eurot. Ja need kaks konkreetset põhjust toovadki meid selle juurde,
et vaadata üle need heidutusmeetmed kui me oleme olnud
looduskaitses edukad, kas meil on põhjust ka paar sammu
tagasi ja üle vaadata, et kus on see punane joon,
kus ma tõesti mõistlik see heidutus viia karmimale tasemele? Karmim tase tähendab selles kontekstis haavleid.
Viimati lubati kevadist hanejahti 2021. aastal.
Toona viis ornitoloogiaühing asja kohtusse.
Muregaid heidutusjahi käigus võivad viga saada ka
haruldasemad linnud ning kohus võttis Hannelised esialgse
õiguskaitse alla.
Sellele järgnes paar kevadet, kui Hanneliste maiustamis
segasid vaid niinimetatud intellektuaalsed meetmed. Kuid põllumehed, kes proovisin nii paugutite kui hernehirmutis,
kurtsid pidevalt, et nendest ei ole piisavalt abi.
Teravamalt tõusis heidutus jäi teema läinud sügisel,
kui selgus, et riigil pole hanekahjude hüvitamiseks enam raha.
Rainer Vakra ütleb.
Põllumeestele 3200 eurose hüvitise maksmine polnud efektiivne. Keskkonnaametis töötas kümmekond ametnikku üle riigi käest
pidevalt neid kahjusid käisid hindamas ja maakeeli öeldes
loetlesime kokku hanede väljaheited ja selle pealt tegime arvutused.
Selleks, et Eesti riik maksis välja 200000 hanede kahjudele
läks umbes täpselt keskkonnaametile maksma teenusena 80000 eurot. Eesti suuriti hanede heidutus jäi mõjusid 2019.
ja 20. aastal.
Keskkonnaameti tellitud uuringu kokkuvõttes märgitakse,
et heidutusjahil ei tuvastatud hanede arvule kui sulle
olulist mõju vähemalt polnud mõju oluliselt suurem kui
mittesurmava leidutusel.
Kliimaministeeriumi jahindusnõuniku Aimar Raco sõnul et
2021. aastal õnnestub heidutusjahimõjude kohta põhjalikumaid
andmeid koguda paariaastane uuring ei anna Raco hinnangul
piisavalt täpseid tulemusi. Vaatame seda paari-kolme aasta pärast, et kui suurt huvi
siis veel alles on ja eks see peaks ka peegeldama,
siis tegelikult seda mõju ennast ka, et kui suvi on samal
tasemel kui praegu, siis järelikult aitab
ja kui see on langenud, siis tõenäoliselt ei pruukinud
ikkagi meede liiati aidatud. Heidutusjahi täpsemad tingimused pannakse Vakra sõnul paika lähiajal.
2021. aasta reeglite järgi võinuks kokku tappa 1000 hanelist.
Küttide tohtis ainult keskkonnaametiga kooskõlastatud
põllumaadel viies Eesti maakonnas.
Ööpäeva jooksul tohtis ühelt põllumassiivi lasta kuni neli lindu.
Aimar Raco ütleb, et tõenäoliselt tulevad tänavused reeglid sarnased.
Vakra sõnul arutab seda spetsiaalne töörühm koos põllu
ja jahimeestega.
