Teadust kõigile teraviljades leidub rohkesti kiudaineid,
millel väidetakse olevat omajagu ka kasulikke tervisetoimeid.
Millistes oludes satub aga kiudaineid teraviljades eriti ohtrasti,
millistes oludes tagasihoidlikumalt?
Seda nüüd teadlased põhjalikult uurinud ning Evelin Loit,
Harro ja mailiiskorge räägivad teadasaadust peagi
üksikasjalikult kellaga süda või kevadtalvel juhust loodusse põigata.
Sel tasuks pilk lumele heita ja vaadata ning ka teadlastele
teada anda, milliste loomade jälgi seal näha on. Eesti esimestest jälje vaatlustalgutest ajan saates juttu
Maris Indriksoniga.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teada. Räägime nüüd sellest, milliseid kiudaineid sisaldavad Eesti
põldudel kasvavat teraviljad.
Seda nimelt on uurinud maaülikooli teadlased,
kellest kaks taimekasvatuse teadlast, Evelin Loit,
Harro ja Mailis kõrge on täna siin labori stuudios.
No seda, et teraviljaterad kiudained sisaldavad,
me teame, aga küsimus on, ongi nüüd, nagu aru saan selles,
et millistel tingimustel, milliseid aineid,
millistesse teraviljades rohkem või vähem koguneb. Ja te olete nüüd uurinud just nisu ja otra selle pilguga.
Ja kaks vahvat kiudainet on ka, millele rohkem tähelepanu
olete pööranud, need on siis àra binok, sülaan
ja beeta glükaan.
See võib nüüd kuulaja päris ära hirmutada,
aga kui me räägime lihtsamalt, siis mis on kiudained
ja nagu kuulda, on nad ka tervisele kasulikud.
Evelin. Ja just et kiudained on siis sisuliselt süsivesikud,
mis tähendab seda, nad sisaldavad palju süsinikku
ja kui esialgu öelda, et nad on süsivesikud,
siis tundub, et süsivesikuid enamasti tänapäeval üritame
dieedis vähendada, eks ole, aga kiudained on sellised
positiivsed molekulid seal nende süsivesikute hulgas,
sellepärast et on näidatud, et nendel on ka kasulikke
omadusi tervisele. Ja siis needsamad kaks vahvat natuke keelt murdvat molekule,
et üks on siis ära pin okselaen ja teine beeta glükaan,
mõlemaga on siis tegelikult seotud ka kaks tervise väidet,
mis tähendab siis seda, et teised teadlased enne meid on
teinud tohutult tööd, et näidata, milline tervisele
konkreetne kasulik mõju neil siis olemas on. Ahah, et kaks kiudained, mis põhiliselt meil teraviljades on,
ongi spethklükaanid, rabinoksulaanid ja mitu,
jah, nendest räägitakse mitmuses?
Jaa, jaa. On teada, et neid on väga palju tervislikke omadusi.
Nii juba sellele, et meie soolestik organism töötaks,
kui siis kolesterooli sisaldus veresuhkur oleks tasemel.
Ja neid aineid on tõesti väga palju uuritud
ja neile on omistatud Euroopa komisjoni poolt terviseväiteid. Beta glükaani puhul öeldakse, et tema tarbimine võiks
inimese organismis vähendada kolesterooli sisaldust.
Kui seda teha, siis selliselt, et kolm grammi beeta glükaani
päevas tuleks ära süüa.
Ja rabinoksulani puhul räägitakse tema põhjust just rohkem veresuhkrule,
mida on suudetud pikemaajaliselt tõestada
ja on uuritud just odra Arrabinoksulane ja kuidas siis need
suudavad meie veresuhkrut stabiilsena hoida? Ja sellepärast ongi siis tähtis, et neid kiudaineid nii Arabin,
oksülaani kui ka beeta glükaani võiks olla teraviljades
võimalikult rohkesti.
Pigem, sest see ülemine ülemine piir ei ole veel kätte jõudnud. Seda kindlasti mitte jah, ja täpselt nii ta on,
et mida rohkem need kiudained on, seda siis tervislikum see
teravilja toodega üksiti on. On kindlasti piirid, et kust, kuhu nende sisaldus
teraviljades on, aga on palju faktoreid,
mis mängivad rolli.
Kui suureks me saame seal sisalduse muuta? Ma saan aru, et käesoleva uuringutsükli eesmärk oligi siis
paremini aru saada, et millised ilmastikutingimused,
millised väetus.
Tingimused neid kahte kiudainet teraviljades,
kuidas mõjutavad? Just et tegelemegi küsimustega, mis tulenevad taimede
kasvatamisest põllu tingimustes agronoomilised faktorid
ja seetõttu ka tahtsime vaadata väetamise mõju kiudainete sisaldusele,
ilmastiku mõju kiudaine sisaldusele ja samamoodi ka erinevad
teraviljad ja nende erinevad sordid, et kuidas ka need mõju avaldavad. Nii et päris pikk ja põhjalik uurimistöö,
see oli. See meie siis võtsime enda katsealuseks meie enda töörühmas
oleva pikaajalise katse, mis siis on tegelikult rajatud juba
15 aastat tagasi, aga siis rikkus või siis suur varasalv,
mis meil on, on Nende terade proovid, mis me oleme kogunud
põhimõtteliselt 15 aasta jooksul, aga sellesse töösse
valisime siis kaheksa aasta terad, mida me siis analüüsisime
ja see ongi selles mõttes väga väärtuslik andmekogumisest enamasti,
kuna täna me elame projektipõhises, teaduses,
eks ole, ja väga sageli me räägime kolmeaastastest
tsüklitest ja see, et meie siis tegime selle analüüsi
kaheksa aasta põhjal meie teadmist põhjal,
see on tegelikult, aga noh, teaduse sellises rahvusvahelises
kontekstis ainulaadne ja seetõttu need tulemused on ka
suurema mõjuga ja siis lisaks aastatele siis
väetisevariandid olid meil nii-öelda nii tavaviljelus,
mis tähendab siis mineraalse mineraalse väetise kasutamist,
mineraalse lämmastiku erinevate normide kasutamist,
aga sinna juurde ka maheviljelus, mis on tõusuteel,
mida on ka Eestis palju, mis on samuti selline üks ka
müügiargument ütleme ja seda kõike me siis kaheksa aasta
jooksul jälgisime. Erinevaid väetamisrežiime, saite siis valida,
kas loodus pakkus ka erinevaid ilmastikuolusid nende kaheksa
aasta jooksul, mida võrrelda.
Piisavalt. Ja no ilmastik põllumajanduses ongi selline nii põllumehe
sõber kui vaenlane, et kunagi ei tea, mis seal tuleb
ja isegi kui sa saadki piisavalt sademeid,
sa saad piisavalt temperatuure, mida sul vaja on,
aga see jaotus, kuna need sademed on alalt alla tulevad
või kuna on soe või jahe, et see on täiesti ettearvamatu
ja iga aasta on täiesti erinev.
Nii et sellest ka tulemused on väga erinevad. Soov on siis saada neid kiudaineid võimalikult palju nii
nisu kui ka odrateradesse.
Mida siis teie uurimistöö näitas, kuidas väetada,
millist ilma oodata või soovida? Võib-olla kui lihtsamast alustada, et mis meie leidsime,
on see, et väetamise variant ei mõjuta põhimõtteliselt,
ehk siis et ei ole tähtis, kas väetiseid lisatakse,
aga seda väetist lisatakse mineraalselt või siis noh,
ütleme veise sõnnikuna, see juma kiudainetele mingit tähtsust,
mis on, ma arvan, et positiivne, et seda enam,
et kui väetise hinnad on väga kallid ehk siis,
et me inimestena ei pea muretsema, et see võiks meie
kiudainete sisaldust nüüd vähendada. Aga seda enam siis ilm mõjutab. Ahah, seda enam ilm, aga väetamise koha pealt veel,
et kuna väetamisel ei olnud lämmastikuga väetamise mõju
kiudainete suurenemisega vähenemisele, siis tegelikult annab
sega sellistele tootjatele eelise, kes toodavad mahedalt,
kes ei tahagi väetisi kasutada, et et ka nemad võivad olla kindlad,
et neil on samasugused šansid saada kiudaineterikast
teravilja nagu teistel tootjatel.
Aga ilmastikust rääkides siis ilmastikufaktorid on
temperatuur ja sademed ja mõlemal oli mõju mõlema kiudaine
sisaldusele terades. Ja seda ei saa võtta ka selliselt, et terve kasvuperioodi
ilmastik mõjutab ühtviisi seda sisaldust,
vaid on perioodid, mis on olulisem olulisemad taimekasvu
puhul just taime kõrsumise võrsumise periood mis on siis
tavaliselt maikuu ja terade täitumise periood,
mis jääb juulikuus, et paar nädalat niiskes,
siis tali ja suviviljadele, et meil oli tegemist talinisuga
ja suvi odraga, meie katses. Millised need ilmad siis mais ja juulis olema peavad? Et tõesti, me saaksime kiudaineterikka, teravilja,
millest teha kiudainerikkaid toite, siis peaks olema meie
juulikuud võrdlemisi soojad ja mitte liiga sademeterohked.
Et just seda mäe, nende kiudude puhul nägime,
et siis nii otsas kui ka nisus oli kiu sisaldus suurem.
See, milline maikuu mõjutab jällegi seda,
kuidas tekib teraviljataimede biomass ja kui on jahedam,
on see periood pikem, siis tekki, terade algeid rohkem,
aga need terad võivad tulla väiksemad, aga kui see periood
on soojemal lühem, siis tekib võib-olla vähemaga suuremaid terasid. Et see ka mängib rolli selles, et kas me saame sellise tera,
mis on tärkliserikas ja suur, aga tema kiusisaldus on väike
või siis on tegemist paljudega väiksete teradega,
kus tärklist on vähem, aga jällegi q osakaal sealjuures on suurem,
et see võib natukene erineda. Nii et kui tahta just kiudainete osakaalu vaadata,
siis need väiksed terad on, on tõhusamad. Proportsionaalselt on neis rohkem kiudu,
sest valdavalt on kiudterakestas mitte endo spermis kus on
suurem osa tärklist, et nad on justkui üksteisega natuke vastamisi. Kui nüüd teraviljatoodete tarbija võib meie jutu järgi
muretult tunda, et, et ka mahe mahetoodang
või tavaliselt viljeletud teraviljad on nendele ei pea suurt
vahet tegema siis kas tasub nüüd hakata jälgima aasta jooksul,
milline ilm on.
Et siis järgmise hooaja toidu valikul teadlikum olla. No just et see ongi tegelikult see suund,
kuhu ma natuke edasi tahame minna, et noh,
kui tuua natuke konkreetsemaid näiteid, et siis sama peedeeglikaan,
et kõige rohkem oli teda siis just Udras aastatel 2019
ja 2021, et kes mäletab, mis ta sellel suvel tegi et need
olid siis need suved, kus millimeetrite arvu järgi sademeid
tuli meil ühel aastal 40 millimeetrit, teisel aastal 17
ehk siis et see on siis kooskõlas sellega,
mida me suvitajana või puhkajana tahame,
et vähem sademeid, see tähendab ka rohkem kiudainete,
et selline hea korrelatsioon, aga eks ta on,
et ainult selle näitaja järgi ei saa seda võtted nagu ka
Mailis ütles, et üks näitaja seda ära ei ütle. Aga no üks suund edasi minna olekski meil siin see
ennustamise mudel, et kui seesama maikuu
ja kõik on meil juba seljataha jäänud, koristamine enamasti
on juuli lõpus, et siis tegelikult me juba võiksime teada,
kui palju kiudaineid sellel aastal tuleb,
mis siis omakorda vähemasti meie hinnangul võiks
küpsetajatele korda minna, sest see vahe võib-olla kahekordne,
et ühel aastal on kaks korda rohkem või vastavalt vähem kiudaineid,
mis seda taigna struktuuri ja sealt edasi siis selle toote
omadusi kindlasti mõjutab. Mida küpsetaja siis sellisel juhul tegema peaks,
kui kui aasta on selline, et kiudaineid on vähe? Mida me seni oleme näinud, et see küll on veel töö,
mis on, ei ole siis veel lõplikult valmis,
aga paistab kiudainete suhe valguga ehk siis valk kui ka
teine oluline aine siis inimese kontekstis ka teravilja
kontekstis ka.
Et see kiudainete ja valgusuhe on nagu see,
mis on oluline, ehk siis, et mis me näeme,
ühe lahendusena võiks olla, et kui kiudained näiteks on,
siis ütleme vastavalt vähem või rohkem, et siis selle
valgusisaldusega võiks saada seda võib-olla natuke timmida. Et oleks jällegi võimalikult tervislik absoluutselt. Ja muidugi tuleb silmas pidada seda, et me räägime ka täisterajahust,
et valdavalt on ikkagi sai, mida inimesed tarbivad,
rafineeritud jahust tehtud, aga et oleksid kiudained sees,
siis ta peaks olema täisteratoode.
Või siis peaks vähemalt olema sellesse rafineeritud jahusse,
saia küpsetamisel lisatud ka terakesta osasid. Oleme nüüd rääkinud siis lähemalt just nisust
ja odrast kahest tähtsast kiudainest.
No muidugi mõlemat teemat võib laiendada näite,
kuigi need kaks kiudainet Arabin oksülanya beeta,
glükaan on nagu kuulsime, kõige tähtsamad meil teraviljadest saad,
on aga peale nisu ja odra on on veel teravilju,
et kas te olete neid ka juba natuke vaadanud ja,
ja uudistanud. Ja et meie enda katsusime vaatasimegi, talinisu
ja suviotra, aga tahtsime tõesti seda vaadet vead avardada
ja võtsime uurimise alla ka teised Eestis kasvatatavad
teraviljad ja veel erinevat sorti täna.
Nii et vaatasime ka kaera, Kistrutikaaled
ja olid erinevused täiesti olemas, näiteks Arrabinoksoleni
puhul paistis väga tugevalt silma rukis,
meil ei olnud tema proove küll palju, et sellepärast oleks
ka huvitav seda uurimist jätkata, aga võrreldes nisu
ja odraga, kus see sisaldus rääkima juba numbritest oli seal
nelja-viie protsendi juures, siis rukilse küündis pea üheksani. See on ikkagi tohutu erinevus.
Ja tegelikult rukis on selline kultuur, mis vajaks rohkem viljelemist.
Ta on meie tingimustes väga vastupidav, annab head saaki,
aga tal oleks vaja väljundit.
Nii et võib-olla olekski kiudainet selline impulss,
mis nagu paneks teda rohkem väärtustama ja teda rohkem kasvatama. Rukki puhul on vist ka oluline, et oleks täisteratoodang et
kiudaineid sealt vähegi vähegi saaksime. Jah, muidugi oleks seada täielikult ära kasutada,
et temast saadav kasu oleks maksimaalne. Nii et soovitus, üks soovitus sellest, odra
ja nisu jutust on, et sööge rohkem rukkileiba. Jah, näiteks rukist ja hästi paistis silmaga kaer mis tasuks
ka rohkem kasvatamist on ka sellise vähenõudliku kultuuriga tegelemist.
Beta glükaani puhul jällegi ei ole nisu tema allikas,
kui põranda tra ja nisu siis nisu sundada alla ühe protsendi,
aga Modras siis seal kolme-nelja-viie ligi,
et see on päris suur erinevus.
Ja mainisin ka, et vaatasime erinevaid sorte erinevatel
teraviljaliikidel siis ka seal oli varieeruvust. Nii et kui tahta tegeleda sordiaretusega,
äratada kiurikkamaid sorte, siis Meil on juba mingisugune aimdus,
et kust võiks kinni haarata nimesid nimetamata,
praegu. Aha, aga vähemalt meetod on olemas, kuigi jah,
praegu me rääkisime niisugustest mõjuritest ilmast,
mille üle meil väga suurt kontrolli ei ole.
Sordiaretuse üle on kontroll kindlasti suurem. Jah, meil ilma üle küll ei ole kontrolli,
kuid ilmaennustusi pikemaajaliselt või prognoose vaadates
siis ikkagi ennustatakse soojemaid suvesid,
mis kiudainete sisalduse puhul on positiivne.
Et justkui meie tulevik oleks kiudaineterikkam. Soojemad ja kuivemad suved on kiudainetele soodsad. Jah, vähemalt juulikuu mõistes. Nii et niisuguseid uusi teadmisi saime siis nisu
ja odrateradest sisalduvate tervisele kasulikke kiudainete kohta,
mida on uurinud meie tänased saatekülalised,
Evelin Loit, Harro ja Mailis Kui palju elab Eesti metsades loomi?
See on enam-vähem teada. Meil on mingit hinnangut, et eks seire, mis enamasti ütleb,
kui palju meil loomi metsades elab, ei ole imetajate puhul
alati nii lihtne kui näiteks võib-olla taimede puhul,
kes üsna paigal on ja, ja sa lähed kohale
ja loed need kokku. Jah, tõesti liiguvad ühest kohast teise ja. Seetõttu peabki olema teatud metoodika, kuidas neid kokku lugeda. Kuidas neid tavaliselt loetakse, kuidas need meie praegu
olemasolevad andmed on saadud? Meil on üsna mitmeid metoodikaid, päris palju,
kuulatakse jahimehi, jahimehed annavad oma hinnangud,
tehakse vaatlusi, on erinevad, siis näiteks pabul andus,
sõnaliste puhul talvine, mis, mis loendabki sõralistele
pabulhunnikut ja sellest saab päris hea sellise indeksi
või siis näiteks läbitakse siis sellist ruudukujulist neli nurka,
Eestis on neid ligikaudu 400 ja igal talvel siis jahimehed
läbivad neid ja, ja sealt siis tuleb selline nagu arvukus
erinevate liikide oma. Kas jahimehed vaatavad loomade jälgi?
Jah, seal ruudus. Põhimõtteliselt jahimehed vaatavad neid jälgi,
mis nende trajektoorid lõikuvad. Ahah, aga nüüd on siis plaanis lausa kodanikuteadvuse korras
kutsuda rahvast metsa loomi loendama, täpsemalt loomade
jälgimistalvel nad lumele jõu jätavad.
Ja aiangi sellest nüüd juttu, Maris Hendrikson iga kes on
selle ettevõtmise eestvedaja. Jah, mõneti sattus nii, kuigi tegelikult on selle taga
suurem osa meie Tartu Ülikooli tereoloogia töörühmast et
tegelikult me, me kõik oleme selle projektiga üht
või teistpidi seotud. Kas see tähendab siis seda, et, et olemasolevad andmed,
need, mida jahimehed loevad oma ruutudelt
ja mida suvel vaadatakse pabulate järgi,
et nendest ei piisa või need on ebatäpsed? Natukene on jah, probleem selles, et, et kuna jahimehed
teevad seda kohustuslikus korras, siis esiteks tuleb sealt
natukene probleeme, et asjad, mis on kohustuslikud,
tihtipeale võidakse teha nii-öelda natuke paberil linnukese
just linnukese pärast ja, ja vahel sõltub ka ilmastikuoludest.
Kui on sellised lumevaesed talved, siis ütleme,
selline jäljeloendusmeetod ei pruugi üldsegi anda
adekvaatset hinnangut. Väga lumised talved näiteks ei annavad veidi vale hinnanguga
sellest pabula loendusest, sest loomad ei liigu väga palju
kogunevad kokku ja meile võib tunduda, et tegelikult neid on.
Need on nagu rohkem, kui, kui päriselt on
ja et on nii-öelda erinevad põhjused.
Miks, jah, mõtlesime, et prooviks ise ka
ja kutsuks inimesi appi. Kuidas see mõte täpsemalt sündis? Me tegelikult oleme suurkiskjate puhul näinud,
et Euroopas kasutatakse juba päris palju vabatahtlikke Nende
Sis hindamisel loendamisel ja, ja tuli selline mõte,
et, et kutsuks inimesi appi meile siis seda jäljeloendust tegema,
sest see on üks selline asi, mida tegelikult igaüks saab teha.
Kui sa lähed metsa, kui sul on juhend kaasas,
paljusime ka tõesti sellised liigid, mida on väga raske
teistega sassi ajada. Ja, ja kutsume inimesi siis nii-öelda loodusesse liikuma ja,
ja vaatame, mis sellest kõigest tuleb. No tegelikult see loendus juba käib. Põhimõtteliselt jah, avapauk nii-öelda oli Postimehes
ilmunud artikliga ja need lumeolud on ka jah,
meil sellised, et et põhimõtteliselt on,
on see loendus käimas ja nii kaua, kuni neid lumeolusid on
mida kauem, seda parem, aga 31. märtsini siis siis
põhimõtteliselt saab, saab igaüks meile appi tulla. Mida selleks tegema peab, et lihtsalt metsas käima
ja jälgi vaatama? Jah, põhimõtteliselt tuleb mõnda mõnda asja enne nii-öelda
pallida natukene seda teepikkust natukene kohta.
Tee pikkus minimaalne on meil antud, mida looduses läbida
kaks kilomeetrit, aga mida rohkem, seda uhkem,
et see on tõesti kaks kilomeetrit, on selline,
et seda saab minna õpetaja oma algklassilastega tegema koos.
Teiseks tuleb natuke vaadates seda maastikku,
et oleks mitte ainult metsas võib-olla vaid vaid läbiks ka
põlluvahelisi alasid, sest et erinevad liigid liiguvad
erinevates siis nii-öelda loodus aladel,
põldude vahel metsas. Ja kolmandaks võiks natukene vaadata seda,
et ei oleks väga asula lähedal, et selles mõttes päris ei
hakka nagu Tartu kesklinnast, vaid läheb üks pool
kilomeetrit võib-olla linna piirist ja just just just just
ja siis ongi niimoodi, et kui sa oled selle enda nii öelda
teekonna alguspunkti ära valinud, siis hakkad nutku minema
ja vaatad määrata ära kõik loomade jäljeread,
mis on värsked, see tähendab seda, et lumi peab siis
tegelikult olema maha sadanud kõige parem kui üle-eelmisel
päeval mitte mitte ka eelmisel, et loomad on siis jõudnud
juba natukene liikuda, seal jälgi teha ja,
ja panete siis endale kirja, näiteks läbisin kolm kilomeetrit,
nägin selle jooksul ma tea, viite rebase jäljerida
jänesejäljerida ja võib-olla ka kuute metskitse oma. Ja kes täpselt ei tea, kuidas või on meelest ära läinud
natukene kuidas eri loomaliikide jäljed välja näevad,
siis selle jaoks on ka juhendid ju teil ta netist saadaval. Ja me tegelikult tegime eraldi ka juhendi,
aga, aga, aga ka näiteks jahimeestel on tehtud väga jäljeaabits.
Et jah, on on nagu selliseid erinevaid abimaterjale,
mida, mida saab kasutada. Ja seda kõndimise kohta, kus neid jälgi siis vaadata
ja määrata võib igaüks valida väljaspool linna,
siis üle Eesti, kus aga kus aga meeldib absoluutsed teil on
siin juhendis öeldud, ma vaatan, et see teekond võiks olla
võimalikult sirgjooneline, mis pärast mispärast nii? See on just sellepärast, et kui me ise väga palju nagu
SikaSaka käime, siis siis me võime.
Ühesõnaga, me võime sattuda nendesamade looma jäljeridade peale,
keda me enne oleme juba loendanud, et tegelikult
tõenäoliselt nii ehk nii mõni mõni juhtub,
aga kui me väga sirgelt lähme võimalikult sirgelt,
siis seda lihtsalt juhtub vähem. Ja kõik koordinaadid, siis saab mobiiliäpiga üles märkida. Toeff koon, väga hea, selline äpp, mis on Tartu Ülikooli
teadlastel palju kasutuses erinevatel vaatlustel
ja kes võib-olla ei ole mu mobiiliäpiga nii sinasõber,
siis on selline küsitlus, formaat ka, kuhu,
kuhu saabnetti ilusti kanda, kus on looma pilt olemas,
kelle jäljerida parasjagu saab määrata ja siis juhend
samamoodi kätte saada. Ja see on nüüd Eestis esmakordne selline lumejälje
vaatlemise kodanikuteaduse ettevõtmine jah,
põhimõtetest hetkel, kui kvaliteetseid andmeid sellest
loodate saada. Vot see on hea küsimus, me oleme seda kaalunud nii
ja naa ja tegelikult meil on üsna sellist eeldust,
et ega me täpselt ei tea, me ei tea, kui palju inimesed
plaanivad metsa minna.
Me ei tea ka seda, kas tegelikult lumeolud on,
on üldsegi nüüd selle aasta veebruaris-märtsis piisavad,
et võib vabalt olla näiteks selline jää,
nagu praegu on, on, on keeruline, looma jäljed lähevad väga suureks,
pole värskelt sadanud lund noh siis ei ole siis seda
projekti teha, hetkel inimesed vaatlusi teha ei saa. Aga Me tegelikult lähemegi täitsa nii, et vaatame,
mis saab, et see on selline pilootprojekt.
Vaatame, kas inimesed tunnevad jälgi kasvanud üldse lähevad metsa,
palju me neid kilomeetreid kokku saame ja nii edasi
ja nii edasi ja siis ilmselt juba seal aprilli alguses,
ma ei oska, me oskame nagu öelda, et mis sellest edasi tuleb,
kindlasti ei ole nagu ühekordne.
Et mida, mida rohkem kordi seda teha, seda,
seda suurem tõenäoliselt see jõuab paljude inimesteni. Ja siis ilmselt juba on võimalik ka nagu tulemustest rääkida. No kui vaadata, kui palju inimesed on käinud nurmenukke
loendamas kevadeti on üks teine selline kodanikuteaduse ettevõtmine,
millest meil siin laborisaates on juttu olnud,
siis nagu selle järgi võtta, siis võib, võib loota,
et osavõtuta see ikka päris ei jää. Jah, loodame ise sama ja tegelikult nurmenukuprojekti
inimestega rääkisime ka.
Kuulasime nende parimad nipid ära ja seal tõesti üle ootuste
palju tuli neil need vaatusi, see on küll selles mõttes
võib-olla kodanikuteaduse mõttes natukene hõlpsam,
sest seal on vaja teha punkt vaatusi.
Et meie puhul on, on vaja nagu traktor läbida.
Noh mõnes mõttes võib-olla mõnele inimesele tundub see,
et on keerulisem. Aga võib-olla on sellel lisastiimul minna lihtsalt
loodusesse jalutama ja talvist mõnusat või ütleme nüüd
varakevadist ilma nautima, kui loomi on,
on, on ka võib-olla rohkem, päevad on pikemad
ja kisub nagu loodusesse. Reetke mõni nipp ka, mida nurmenukuvaatlejad teile rääkisid? Näiteks me vaatasime natuke seda, millised peavad olema
privaatsustingimused projektis, tänapäeval on see teema väga
väga selline aktuaalne natukene õpetasid,
et meid, kuidas meediaga suhelda ja, ja tegelikult neil olid
super hästi tehtud erinevad videod ja, ja see vaatlus ise
oli ka hästi lihtne selline sisestada, et just sellist kasutajasõbralikkust.
Me natukene püüdsime seal, et üle võtta oma oma küsitlused,
et inimesed, kes meie vaatust teevad, neil on,
on ka lihtne ja intuitiivne seda kasutada. Selge saan aru, et privaatsuse riive üle inimesed muretsema
ei pea. Kas see on anonüümne?
Jah. On jah, tõesti, selles mõttes, et tänapäeval peab neid asju
kõiki jälgima see on õige ja, ja tõesti,
meie meie projekti puhul on ka, on, andmekaitsespetsialistid
on üle vaadanud ja, ja nii edasi, et, et peaks kõik väga hästi. Kuidas see andmetöötlus käib, kas tehisintellekt ka ütleb
sõna sekka või? Kuna andmeandmed tulevad nii-öelda loodetavasti kahte
erinevasse keskkondeksis Plutas koos ja siis laimzovi küsitluskeskkonda,
mida siis Tartu ülikool kasutab, siis vaatame,
palju neid andmeid on, kui me ise neist üle käime,
siis loodetavasti teevad teadurite ära, aga mine tea,
võib-olla võib-olla vaatame sinna ai poolega. Ja loomaliigid, kelle jälgi soovite, et inimesed teada annaks,
kas nende ring on, on nii-öelda kas see nimekiri on
nii-öelda lõplik? Need on sellised, ei, see nimekiri kindlasti ei ole lõplik.
Aga need on sellised liigid, keda Me arvasime,
et on keerulisi asjad, näiteks ei võtnud Me sisse
vaatlusesse rebast just selle tõttu, et teda on üsna kerge
segi aeda, kärikuga kes küll ütleme, talvel magab
ja ei liigu nii palju, aga ka koeraga.
Et põhiliselt on sõralised, on hunt, ilves
ja siis näiteks kärplastest on ainult metsnugis,
tegelikult ju kärplasi on, on, on mitmeid liike Eestis aga
just selle tõttu, et, et neid on omavahel keeruline eristada,
võtsime näiteks metsnugis ja orav seal lisaks,
et jänesed jänestel me isegi palu siis liike eristada,
sest tõesti on keeruline. Aga jah, selline selline valik sai, et see on selline esmane
ja ei, üldse ei välista, et need liike tulevikus tuleb juurde. Ja karu, kes magab, talveund jäi ka välja,
jah. Ahah no loodame siis, et sellest tuleb teadvusele palju kasu,
inimesed võtavad osa, ma nüüd ise ei saa lubada,
et ma ise lähen, aga aga kui ma satun metsa,
no siis ma võib-olla.
Aga tegelikult tuleb, tuleb ju kaasa võtta ka mingeid vahendeid,
päris nii spontaanselt ei saa. No natuke jah, mõte ma võib-olla siis eelmine päev,
et just selle koha peale, kus teha, et telefon peab kaasas olema,
aga tegelikult võib meile vabalt, et saata aga lihtsalt
Worldi dokumendi Excel faili, kuhu on pandud
koordinaatloomaliigi siis loomalik, mitu jäljerida mingis
koordinaadis koordinaadipunktis oli ja see tee pikkus ja,
ja me tegelikult, et saame need andmed ka niimoodi projekti kantud,
et, et võib vabalt olla lihtsalt telefon
või siis pastakas, pliiatsitelefon, pliiats,
paber ja telefone ja sellest ka tegelikult piisab. Aga jälle juhendist, ma vaatasin sinna jälje,
kõrvale on sobilik panna kas mingi joonlaud
või mõõdulint või mingise. Jah, selles mõttes küll saab ka mündiga,
et või pangakaardiga, et midagi inimesel ikka kaasas on,
et see on jah siis, kui, kui jälk päris äratuntav kohe ei ole,
tahate meile saata sellest pilti, et meie aitame määrata
siis jah, mingi ese, mille suurust igaüks suudab määrata,
võiks seal kõrval olla.
Et, et siis on meil ka natuke lihtsam. Kas kas üleüldse tuleks kõigist jälgedest teha pilti? Ei, selles mõttes mitte, see on ikkagi niimoodi,
et jah, jah, püüame selle peale minna, et inimesed tahavad,
tahavadki jälgi õppida, neid määrata ja just mõeldud selleks,
kui on segane see jäljerida, et siis saab nagu meie käest kinnitust,
et see on tegelikult loodusvaatluste puhul üsna tavaline,
et kui üle Eesti ka tehakse neid, siis, siis eksperdid
kinnitavad neid kui kanda kanda näiteks erinevatesse keskkondadesse. Nii et selline värskeõhuüritus on siis praegu käimas juba
ja kõik, kes soovivad, saavad minna metsa
ja kaasa aidata teadusele. Just nimelt nii, et kõik Eesti inimesed on oodatud värskes
õhus kevadel ilusate ilmadega pärast lumesadu jälgi loenda. Ja seda juttu ajasin maris Hendrikson iga Tartu Ülikooliteri. Tänases saates oli juttu kiudainetest viljaterade
sea-loomajälgedest lumel.
Juttu ajasid Evelin Loit, Harro Mailis korge,
Maris Hendrikson ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem,
kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
