Tere hommikust, pühad on möödas ja esimene töönädal gi selja taga. Milliseks kujuneb uus aasta, sõltub ikka inimese tublidusest  ja natuke õnnest ka. Mõlemat piisas eelmisel aastal Kletenbergide perre,  sest Gunnar Gletenberg kerkis maailma ratsutajate edetabelis  maailma parima 100 hulka. Tippsportlasel sõltub kindlasti sellest,  kui head hobused on, et kas sul on mingi eesmärk. Kuhugi pürgida nendega ja kas nad selleks sobivad  ja võimelised on? Olustvere maamajanduskoolis asub tipptasemel õppetööstus. Nii et see on praegu toorjuustuna meil tehtudki  ja nii me siis nii me sellega jätame, siis natuke liiga soolane. Ja peta tüüpi juust peab olema soolane. Petatüüpi juustu originaal soolases on tegelikult kuni  üheksa protsenti. Kuidas saab koera villast lõng ja millised omadused sellel on? Ja eitatase, et see koera villal on see raviomadused,  et et ma kipun arvama, et see, see võib nii olla,  sellepärast et et koeravillast, ütleme kätised,  kui on käed väsinud. Panna nad ööseks kätte ja hommikuks. Uuesti sündinud tunne talvel saab lisaenergiat idanditest. Idandid on ülitervislikud, aga nad on ka ülimaitsev. Konteinerites saab edukalt kasvatada köögivilju  ja selles vallas on väärt kogemusi Räpina aianduskoolil. Minu käes on siin baklasan ja oleme siis baklasaati  kasvatanud terve suve ja, ja päris hea tulemuse saanud. Aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg ja kui jõulude-eelses  saginas Katri ja Gunnar Kletenbergi juures Viljandimaal  Ruudi-jaani talus möödunud aastat meenutasime,  leidsime, et see oli üks väärt aasta. Gunnar tegi olulise tõusu ratsaspordi eliiti,  jõudes 100 maailma parima sekka. Kodutalus aga täitus pererahva ammune unistus. Prii abiga sai valmis kõikidele nõuetele vastav ratsamaneež. Tegelikult peab igal igas normaalses tallis  või ratsaspordikeskuses olema oma nees, et mina olen eluaeg. Või noh, siiamaani käisime me Amtali maneesis,  aga, aga see oli väga tüütu, kui, kui iga päev sa pead  hobused auto peale laadima ja sinna sõitma järjest tagasi. Aga kindlasti on siin üks funktsioon. On tulevikus hipoteraapiaga peaks, peaks nagu tegelema  ja kokku leppima. Kuna see on meil ka nagu projektis sees siin  ja ja, ja, ja inimesed tulevad siia oma hobustega  ja võtavad mu käest trenne, et ma annan neile nõu. Kletenbergi tallis tegeletakse sporthobuste kasvatamise  ja ratsastamisega, pakutakse boksiteenust,  ehk peetakse hobuste hotelli ning tehakse tipptasemel ratsasporti. Valitud ala eeldab, et Gunnar on poolajast välismaal  võistlemas koos hobustega, kes reisivad sellises suures  spetsiaalselt välja töötatud veokis. Võistlushobused on pikkade reisidega harjunud. No mul on mu põhihobused, on Pingo ja Ulrike,  kes on nagu vanemad ja suuremaid brakuuri hüppavad  ja noortest on tulemas vintston ja ja jupo nagu peale,  et et juhul kui saab, nüüd saab. Ühe uue toetaja veel juurde, et siis on,  on võimalus ja lootus, et saab mõne hea hobuse veel juurde. Aga kuidas käib nende valimine noh, iga konkreetse võistluse  jaoks Et sina tuled ja sinu, võtame nüüd. No see sõltub võistlusjuhendist, et kui suured on seal sõidud,  kui suured on auhinnafondid, et kas sa võtad seda võistlust  kui treeningut või või sa lähed sinna võitma ja,  ja konkreetset tulemust tegema, et siis siis tuleb kindlasti  võtta oma hetkel tippvormis olevad hobused  ja paremad hobused, aga on kindlasti ka selliseid võistlusi,  kus hobuste hakatakse tippvormi viima ja  siis ei lähe sa sõitma seal kindlasti tulemuse peale,  vaid vaid trennid ja, ja tunnetad, kuidas ta on,  mis, mis kust on, kuidas ta ennast tunneb ja. No kui kaugemal võistlemas käia, siis hobused tuleb  teadupärast kaasa võtta, et ise seal hüpata ei saa. Aga see, kas hobuste stressi ei tekita piisavalt palju? No kindlasti tekitab see stressi, aga paraku on  võistlushobustega nii, et kes stressi ei talu,  see lihtsalt võistlus hobuseks ei. Kui kõige kaugemal Eesti hobusega käidud No minu hobused isiklikult on käinud, kõige kaugem on kola  lumpur ja las Vegase, et. Noh, need on nagu kõige kaugemal ja lennukiga käidud Gletenbergide tallis on elanud Eesti seni kõige aegade  edukam ja ka kuulsam hobune, ballaadium. Et tallis kasvaks samaväärsete sportlike võimetega hobune,  on vaja kõvasti tööd teha ja aretusega tegeleda. No aretustöö tegelikult tänapäeval on nii,  et neid tipptäkke saab, enamuse saab nendest kätte,  osa on küll piiratud, mis mida väljamaale väga ei taheta  müüa või siis on nende Nende dooside arv nii piiratud, et seda ei jagu lihtsalt kõigile,  aga reeglina saab kätte tipptäkud küll, et iseasi on see,  et, et oleks sellele tiptak ule ka kvaliteetne mära sinna  teispoole panna, nagu et meie probleem Eestis vast pigem on  just see see märapoolne, et kuna see ei ole  nii kvaliteetne et siis Ütleme see tõenäosus, et, et tippobus saada,  on ka natuke väiksem, et ei piisa ainult heast äkkust,  et peab, peab olema ka väga hea mära. Aga töö siis ikkagi selle nimel käib, et ikkagi te tahate  siin varsti ise kasvatada endale. Tippsportlase hobuse mitte ei too kuskilt varssa varasta sisse. Ja see noh, see ütleme nii, et meil sai asi alguse ühest  märast ja, ja ja nüüd nüüd on neid juba vist neli  ja viis, kuna Novesta on spordis maas ja  kes on märana ja Pauliine on spordist maas,  kes hüppas ka suuri sõite ja kellel on väga hea geneetiline baas. Ja, ja meil on endal veel paar mära siin,  kes, kes on jäänud ja me üritame teha alati  ka nooremära, kellel on, kellel on juba hea geneetiline baas,  aga võtad alt, enne kui ta sporti läheb ka ühe varsa Et selles mõttes meie siin isiklik hobusekasvandus,  kui nii saab seda nimetada, siis on geneetiliselt baasilt  küll kindlasti edasi läinud võrreldes viis aastat tagasi  ja nii edasi. Tipptasemel hobustele tuleb ka tipptasemel hoolitsust pakkuda. Hobuste söötmise, hooldamise ja sõitmise eest hoolitsevad  kaks töötajat. Abikaasa Katri ja tütar Kertu, kes on ise  ka juba heal tasemel ratsasportlane. Kui Gunnar on võistlusreisil, tuleb Katril koduste asjadega  toime tulla. Kui palju Gunnar üldse kodust ära on, palju see tippsport  tema elust ära võtab, et ta on kuskil kas võistlustel või,  või veelgi kaugemal mingit asju ajamas. Ütleme, maist septembri lõpuni, siis praktiliselt iga  nädalavahetus siis ütleme, see oktoobrist kuni maini,  see on selline aeg, kui võistlusi on vähem. Nüüd tuleb meil periood, kui vist ei ole poolteist kuud võistlusi. Ja, ja siis Ta tahab millegipärast seal paar kuud olla  Hollandis ja Saksamaal, et ikka paremaks saada ja,  ja seal on võistlusi siin ei ole, et see on see meie kliima Et, et ütleme, pool aastat on julgelt kojust seal Ma arvan, et paljud ei, kujutage ette, et  mida tähendab Tippsportlase abikaasa olla näiteks ütleme ratsaspordis  mida see siis tähendab, või? Milliste asjadega peab arvestama, mida? Ütleme tavaperes ei ole Peaks kõige rohkem metsa, arvestama sellega,  kui palju on sul kohustusi, kui teda ei ole,  et sul ei ole kohustusi mitte ainult laste ja,  ja koduse elu ees, vaid sul on kohustused  ka nende hobuste ees, mis kodus on. Võistlustel käiakse kahe-kolme hobusega,  aga 30 hobust on kodus ja neist siis üks,  10 12 tahavad ikka trenni ja, ja, ja tööd  ja vaeva ja ja et oleks olemas alati ein kaer,  saepuru ja tööd tehtud ja. Ja need on need, sinna juurde tuleb veel raamatupidamine. Ja, ja kõik sellised asjad. Aga mis hetkel tekkis teil vajadus oma tallide järgi noh,  ratsaspordis küll. Aga seda saab kuskil mujal hoida, äkki odavam  või mugavam. Aga et noh, hakkasid ise niimoodi kasvatama  ja arendama. No meil sai asi alguse tegelikult sellest,  et, et kui ma veterinaar ja lõpetasin, siis ma töötasin  sellel erialal kaks kuud, ainult et mul sai selgeks,  et see ei ole nagu ikkagi mulle ja see juhtus olema sellisel ajal,  kus kus tuli Eesti iseseisvus, kõik hakkasid Kõik hakkasid vaatama, kuidas kiiremini rikkaks saada  ja ja vahetasid oma erialasid, aga aga. Ma jõudsin ikkagi sinnamaani, et tuleb tuleb tegeleda sellega,  mida sa kõige paremini oskad, et see tolleks hetkeks  ja oskasime ikkagi kõige paremini, tundsin hobuseid  ja ja siis. Hakkasin hobustega uuesti tegelema ja sai esimesed  sporthobused meile endile nagu ostetud ja läbi  selle tuli see. See vajadus. Muretseda ka see Talle, et kui me siia esimest korda tulime,  et siis seal tallee vahel sisse sõites ja esimest korda siia  hoovi sattudes, siis nägime, et siin on parasjagu ruumi  nii endile kui hobustele ja, ja nägime seda. Nägemuses kus, kus kohas peaks olema plats,  kus kus jooksuaiad, kus koplid ja ja kõige parem muidugi see,  et et see on samas siinsamas Viljandis, kus me oleme eluaeg  mõlemad elanud ja ja meie lapsed käivad kõik siin koolis,  et me ei pea tegema mingit väga suurt elumuutust. Ja kuna see siin on ainult viis minutit kesklinnas,  siis on see väga mugav. Millist tippsportlane ära elab, et kas need  siis auhinnarahad? Hobuste müük või noh, milles see ka elama  ka ju natukene. Põhimõtteliselt igat asja teeme me nagu. Ma ei saa öelda vähesel määral, vaid igat asja  tippsportlasel auhinnarahadest saan mina teatud protsendi,  et see ei ole nii, et mina saan kõik auhinnarahad,  et hobuseomanikega on kokkulepe, mis protsendi saab  sportlane ja, ja mis protsendi saab hobuse omanikuna? Noh, reeglina kõik kulud katab hobuse omanik on siiamaani  olnud siis sponsor, eks. Aga me, me müüme oma kasvatatud hobuseid. Me põhimõtteliselt on nii, et meil hobune sünnib  ja me müüme välja nagu lõpp-produkti mitte ei müü noort hobust,  kes, kes ei oska veel sadulas käia. Ei, ega midagi. Mida toob aasta. 2012. Ei tiigi, me peame ka ära puuma. Me peame sinna kalad panema, et Georg saaks kala püüda. Ta on meil kõige suurem kalamees, aga sportlikud eesmärke ma  ei tea. Kui nüüd. Kevadel kindlasti tuleb see maailmakarika finaal et kui  õnnestub sealt esimese kolme hulka jääda meie liigas,  siis kindlasti sinna minna. Ja suvel. Noh, hästi hästi võistelda kse, see on selline üldises plaanis. Kuidas siis vorm või tunne on, on seda power it veel jõudu? Ja ma arvan, kindlasti on, et siin on paar huvitavat hobust  on tulemas nagu peale, mis sportlasele annab sellist  stiimulit ja? Ja ja seda indu edasi teha. Ja võistlus on kindlasti tulemas huvitavaid,  et, et sõltub sellest hobuste baasist nüüd,  et. Kui suurtele võistlustele minna, et kui see läheb paremaks,  siis saame järjest kõrgemale. Kuus aastat tagasi lõpetati oisus toiduainete tehnoloogia  õpetamine ja sellest ajast peale on olnud ülemineku periood,  kus õppe viidi Olustvere teenindus ja maamajanduskooli. Kuid esialgu said õpilased koolis vaid teoreetiliselt  teadmisi ning päris tööd said nad proovida üksnes praktikakohtades. Eelmise aasta lõpuks sai aga valmis Olustvere uus  toiduainete tehnoloogia õppetööstus, mis pöörab täiesti uue  lehekülje toidutehnoloogide õpetamises. Meie viibime hetkel toiduainete tehnoloogia eriala õppetööstuses,  kus on valmis saanud nelja neli osakonda  ja need neli osakonda on piimatehnoloogia osakond,  lihatehnoloogia osakond, jookide tehnoloogia osakond  ja pagarkondiiter. No mille poolest see uus õppehoone Nii eriline on või milliseid uusi võimalusi ta koolile pakub? Et sellega on nüüd selline asi, et me ikkagi Olustvere  teenindus ja maamajanduskool annab ikka kutseõpet  ja õpetab ametit. Ja üks amet eeldab seda, et, et õpilasel on teadmiste kõrval  ka oskused. Aga oskusi meie erialal saab õppida ikkagi ainult läbi  käelise tegevuse ja, ja just läbi sellise tegevuse,  mis on ka tulevases töökohas. Ja, ja meie õppetööstuse need osakonnad ongi niimoodi sisustatud,  et nad on nagu minitööstuse sellest suurest ettevõttest. Õppemeiereis tegid parasjagu esimese kursuse tüdrukud juustu  ja meie silme all see peaaegu et valmis saigi. Nii et kõigepealt ühesõnaga. Seadistame programmi siis selliselt, et,  et, et kuna meil juustukatlas on siis tarvis hoida  temperatuuri 32 kraadi, antud juhul see 32 kraadi on siia  peale juba pandud ja, ja me läheme nüüd tagasi pildi peale  ja me lülitame tööle, nüüd siis pumbati ja auru  ja avameelsel ajal kraanid. Aga enne veel, kui me hakkame nüüd päriselt neid aineid  sinna lisama, et teeme, teeme analüüsi ka sellest piima,  st et me peame kindlad olema, et see piim on meil üldse kõlbulik. Kõik masinad töötavad kõik korras. Nii ma kontrollisin praegu hetkel jah, et kas meil see  temperatuur nüüd see 32 kraadi on siis jõudnud meil juustukatlasse,  et kui me siit nüüd vaatame siit. Siit siit selle selle puldi pealt, siis me näeme,  et siin näitab praegu 33 kraadi, noh, et ühesõnaga  stabiliseerub hetkel ja, ja ta hakkab hoidma meil  siis seda kolmekümmet kahte kraadi kogu protsessi jooksul,  niikaua kui me seda vajame, siis nii ja nüüd on meil aeg,  kui kuna piimaproovid olid meil korras, siis  siis nüüd on meil aeg panna nüüd igasuguseid aineid sinna juustupiima,  et, et meil siis piimast juust saaks. Aga paneme nüüd need keemilised ühendid ära sisse,  nii et kallake üle vanni sisse, niimoodi mõlemad korraga. Nii, ja kui keemilised ühendid on nüüd sisse pandud,  siis, siis ma lisan ka juuretise. Kallan kallan üle vanni selle juuretise sisse  ja sega ja segab meil korralikult, siis ära selle,  nüüd hakkab see juuretis aktiviseeruma ja see võtab mõnikord  aega ja see võtab aega teinekord teinekord tunni  või isegi rohkem, nii et olenevalt veel sellest,  millist juustu me teeme, aga sellega tuleb  siis arvestada, et selline aeg on. Senikaua, kui juuretis juustus oma tööd teeb,  käime ära teistes tsehhides. Jookide osakonnas olid head muusilõhnad ja töötasid imelikud masinad. Hetkel me teeme juba valmis pressitud õunamahlast,  teeme kontsentraati ja osa sellest mahlast pastoriseerime  ja villime pudelitesse. Milliseid võimalusi see joogiosakond pakub,  ütleme õpilastele ja siis võib-olla ka, kes ütleme,  väljast tuleb näiteks ütleme talumehele. Et joogiõpilastele on ta eelkõige praktika baas,  kuna me teooriatundides võtame kõikide erinevate jookide  tehnoloogia teoreetiliselt läbi ja nendeks on  siis mahlad, igasugused karastusjoogid aga  ka õlu, ka vein, siidrid. Sellised erinevad joogid ja talumehele pakub ta võib-olla  võimalusi katsetada ka näiteks oma mahla õuna,  mahla, pressimise võimalus sellist teenust on võimalik pakkuda. Siis oli siin keegi kunagi huvitatud ka sellesama  kontsentreerituse võimalusest. Me oleme siiamaani kontsentreeritud ainult õunamahla aga et  ei ole proovinud küll veel, kuidas. Noh, näeb see asi välja teiste mahladega. Aga kui hea park siin on, et kas need seadmed on noh,  viimase aja seadmed, mis on ka näiteks suurtööstustes Need päris viimase aja seadmed ei ole, suurtööstuses on,  käib seadmete juhtimine juba arvutitega,  seda meil kohe kindlasti ei ole, nii et me oleme nagu  eelmine etapp enne seda, kui arvutite juhtimise peale läks. Aga me saame rääkida nüüd juba ikkagi sellest,  et meil on olemas liinid, et me ei tee enam käsitsi pliidi  peal kottide ega siin ei soojenda ega kuumuta seda mahla  ega villi käsitsi. Meil on selleks olemas masin. Lihatoodete tsehhis käis ühes ruumis konditustamine,  teises aga vorsti valmistamine. Nagu ikka, peavad õpilased kogu tehnoloogilise rea läbi käima. Siin on võimalik teha kogu etapp algusest lõpuni,  alates sellest, et siis on lihalõikus konditutamine,  vorstide valmistamine, sinkide valmistamine. Samuti on võimalik teha ka erinevaid hakktooteid kotletet  selle kolme aasta jooksul siis see õppekava läbibki kõik  need etapid, et õpilane saab alates siis lihalõikusest kuni  lihatoodete vorstide sinkide valmistamise,  nii et kõik saab siin läbi teha. Siin on praegu, ütleme põhikooli baasil õpilased,  aga kui me siin päeval väikse ringi tegime,  siis siin täiskasvanuid ka. Jah, et meil on lisaks sellele põhikooli  ja gümnaasiumi baasil õppijatele ka nii-öelda töökohapõhine  õpe ja sessoonõpe, kus siis saavad tulla inimesed,  kes on noh, kas töötavad juba kusagil või on,  siis tahavad uut eriala omandada, et nendel on  siis sesoonõppe, see on siis vana kaugõpe,  et nemad käivad korra kuus siin ja on siis teooria  ja praktika on käsikäes, et et jah, et kõikidel on see  võimalus siin õppida juurde liha lihatöötlemist. Kui lõpuks pagaritööstusesse jõudsime, nägi see välja nagu päkapikutöökoda,  sest lauad olid täis piparkooke ja punapõsksed tüdrukud  tegid neid muudkui juurde. Jõulueel on pagaritel piparkookide valmistamine käsil  ja ka meie teeme piparkooke, osa müüme siin oma koolirahvale ja,  ja osaga läheme Viljandisse, käsitöö laadale. Nii et esimene kursus saab oma suured ristsed piparkookide  valmistamisel ja nad peavad tegema taina küpsetama  ja ka kaunistama. Milline kõige nõudlikum pagaritoode? Tegelikult on leib, meie igapäevane leib on tegelikult see,  mis nõuab kõige rohkem tööd ja teadmisi,  et saab pealtnäha väga kerge ja lihtne teha,  aga head leiba iga meister ei tee. Aga loomulikult, meil on selleks kõik võimalused olemas,  meil on tainasegaja, me saame küpsetada siin  ja kui siin väheks jääb, me lähme veel leivakotta,  kus meil on siis puudega köeta, vahi ka,  et nad saavad ka selle kogemuse kätte. Millised võimalused pagari töökojas siin on,  et mis see nagu miinimum on, mis see maksimum,  mida, mida mida teha saab? No pagar saab käsitsi praktiliselt kõike teha,  see käsitsi tegemise oskus peab ka olemas olema,  aga meil on palju masinaid ka, mis meid aitavad kaasaegseid masinaid. Aga esmane oskus tuleb, ikkagi, tuleb taime rull kätte võtta  ja käsitsi tööd teha, et et masin on meil olemas,  masin aitab. Aga kui seda oma kätega tegemise ja tunnetamise oskust ei ole,  seda hiljem juurde ei saa. Pagaritel meieritel ja teistel toiduainete meistrite ei tule  küll vist tulevase töökoha pärast muretseda aga kas see  eriala on ka populaarne? Kogub järjest rohkem populaarsust 2006, kui õisu kool suleti  siis kaks aastat jätkus õppetöö nii õisus kui,  ütleme Olustveres, kuigi õpilased reaalselt olid noh,  õisus 2008 toodi need õpilased õisust ära. Ja jätkus õppetaja ainult Olustveres ja alates sellest ajast  on siis iga aasta nagu õpilaste arv suurenenud tasapisi. Et ma arvan, et Oluspere kooli veel ei tunta kui toiduainete  töötlemise valdkonna kooli. Et see õisikuvand on nagu ees. Et 2008 esitasime Euroopa Liidu regionaalarengu fondile taotluse,  et kutsehariduse infrastruktuuri meetme alt rahastada,  siis seda õppekompleksi esitust või ehitust tegelikkuses. Hoone valmis 2010 sügis. Ja seadmetega sai päriselt sisustatud siis 2011 sügis. Aga mis, mis see tulevikupool on, on, on mõtted edasi  või nüüd see kompleks ongi valmis ja selline ta nüüd  siis ongi töös ka. Ei, et me ikka tahaks seda nagu edasi arendada,  me tahaks, et ettevõtjad kasutaks seda kompleksi,  et neil on ju siin laboratooriumis võimalik erinevaid  analüüse teha. Meil on meie nii-öelda minitööstuse seadmete peal,  kus õpilased õpivad, võimalik toote arendust,  teenust osta nii-öelda ja kindlasti tahaks,  et selles valdkonnas õppijaid tuleks juurde  ja täiskasvanute koolitust tahaks rohkem teha. Et ettevõtjad tahavad kvaliteetset tööjõudu. Kui majale tiiru peale saime, oli esimese kursuse tüdrukutel  juustutegu peaaegu valmis. Nii siin on meil tegemist siis toorjuustuga  ehk salati juustuga, noh niinimetatud siis vetatüüpi  juustuga ja see fetatüüpi juust ei võta üldse kaua aega,  nii et ühe päevaga me me valmistamine selle juustu ja,  ja paneme sool vette ja järgmisel päeval võtame soolveest  välja ja, ja siis siis seda söödab. Ja teine, mis siin näiteks on valminud, on. Nii teine on meil siis kauda tüüpi juust  ja kauda tüüpi juust. See on meil valminud nüüd see peaks valmima 45 ööpäeva,  meil on ta rohkem valminud natukene ja, ja meil on. Valminud kuskil noh, 50 50 ööpäeva, nii et nüüd on ta  täiesti valmis, juust, poolkõva laabi, juust ja,  ja näete, tal on ilus auk ka, ta on tehtud pitsilise augud,  augud meil, et ta ei peagi olema ümmarguselt,  vaid on just selline pitsiline ja siin on see päris hästi  arenenud ja ja selline ta välja näeb siis,  kui ta on ka valminud. Miks sa valisid toiduainete, tööstuse ja tehnoloogia eriala? Mulle tundus see väga huvitav ja ma olen pikka aega mõelnud,  et kuidas miski toimib ja kuidas midagi valmistatakse  ja siis mõtlesin, et noh, et siin saab kõik algfaasid kätte,  et esimese kursuse ajal nagu tehakse lihapraktikat,  piimapraktikat ja joogi algpraktikat ja noh,  siis saab kõikidest teada, et kuidas miski töötab  ja spetsialiseerun, sellel, mis mul kõige rohkem meeldib. Aga sa kooli tulid ka siis sellepärast, et sa näed oma  tuleviku toiduainete tööstuses kuskil. Mingit kas siis ma ütleme mahla tegemisel  või kuskil selles valdkonnas? Ei, ma päriselt sellele ei mõelnud, et kuhu ma tööle saan,  aga ma mõtlesin lihtsalt, et et oleks tore,  nagu teada, kuidas miski toimub, et noh,  kuhugi ikka saan. Õpilased on väga vahvad ja positiivsed siin. Et kõik on väga õpiimulised ja väga sõbralikud. Õpihimulised ja kusjuures väga õpihimulised on,  mis ajast koolis õpitakse, sest noh, ma ei tea,  see kõik tundub kõigile uus ja huvitav ja  siis noh, kui huvi on, siis õpitakse. Eelmise aasta lõpul käisime külas Airi Angora küülikufarmis  ja vaatasime, kuidas kohevad villakerad oma kasuka  loovutasid ja kuidas sellest villast ülipehme vill sai. Lisaks angoraa peenvilla lambavillale töötleb  ja ketrab Airi ka koeravilla. Airi, millised on sinu kogemused erinevate villadega? No need on päris päris kõvad selles suhtes,  et neid erinevaid koeravillasid on, on siin kolme aasta  jooksul on ikka päris palju läbi jooksnud  ja ja, ja, ja pluss veel Angora ja, ja ka erinevaid lambaid  on saanud proovida, et et selles suhtes on,  on see kogemus olnud meeldivalt. Me hakkame siit kohe järjest võtma, siin on nüüd No siin on, siin on nüüd siis angoora angoora vill,  et küüli jah, see on küülik ja, ja, ja ei loeta ilmaasjata  teda maailma pehmemaks villaks, sest ta tõesti tundub  ka seljas luksuslik ja ja sellega on, on niimoodi,  et, et seda on võimalik kedrata täiesti ilma kraasimata. Aga villakiud peaks olema siis ühtepidi,  et et meeldiv on teda ka kedrata ja, ja see lõpptulemus on,  on ikkagi luksuslik. Aga siia tuleks segada ka näiteks lambavilla,  siis. Jah, siia võib segada, et, et aga ka lambavilladest,  kui, kui segada, siis kindlasti kindlasti villalammaste villa,  et, et mitte rikkuda seda, seda pehmust ja seda  siis ka koeravillade puhul, et, et et kas see lambavill  peaks olema selleks ette nähtud vill, et,  et meil on ta Rootsi peenvilla, lammaste vill,  aga ka maa lambavill sobib sinna väga ilusti,  et et tõsi küll, angoorale sobib ainult peenvilla lambavill,  sest oma värvi poolest, kuna kuna meie lammaste villad  kipuvad seal angora lumivalge kõrval jääma jääma kollakaks  ja lõng jääb kerjuks, nii, siis on siin ka veel sellised tutsakad,  siin on tutsakad ja siin on, siin on nüüd Leonbergeri koera  vill ja, ja selle selle peal on hea näidata,  mida üks koeraomanik peaks tegema, enne,  kui ta toob villaketraja juurde, ehk et sellised villakiud Tuleks välja sorteerida villa seest, et,  et kui ta ka lõngaks teha, ta lihtsalt katkeb ja,  ja see lõng jääb, jääbki teil karvu ajama,  et et tuleks sorteerida, et, et ilmselt need villakiud  tulevad koerale pea pealt kõhu alt, käppade pealt,  et, et need tuleks panna eraldi ja, ja mitte neid villakasti  villakasti panna ja lõngaks teha. Ja koeravilla ei peaks pesema enne enne ketramist,  küll, aga vajadusel võib seda pesta, et,  et osadel tõugudel ikkagi on see hästi spetsiifiline lõhn  juures ja, ja see võib ka hiljem jääda kudumile juurde,  et aga aga üldiselt seda, et inimesed kardavad,  et, et koeravillast asjad, et kui saavad vihma käest märjaks,  et et lõhnavad koera järgi, siis see on alusetu,  et, et see koeravillast toode ei haisa. Nii et sobib iga tõu koeratõu Sobib, aga, aga on osad tõud noh, mille,  mille lõng on vaieldamatult pehmem, meeldivam samoed on üks nendest,  mis on ilmselt paljude ketrajate lemmik ja ja,  ja kolli ja ja neid on akitad ja ja noh,  sellised talvekoerad Palju seda koeravilla siis või karva peaks olema,  et sellest mingisugune lõngakera tuleks,  millest saaks, ma ei tea käpikut teha. Seda ei pea üldse palju olema inimesed korjavadki mõtlevad,  et, et ta peab olema hirmus kotitäis. Aga kui me võtame see koeravilla erikaal,  on niivõrd kerge, et, et 40-st grammist villast võimalik  saada kätised 60-st kindad 100 grammi lõnga saab sokid,  väiksemad sokid. Et, et tasub kaaluda vill ära ja, ja tõesti ei ole vaja seda  poekilekotitäit täis tuupida, et. Aga miks seda tänapäeval ikkagi veel käsitsi tehakse,  et on olemas igasugused tehnikad ja masinad ja? Jah, on küll, et, aga, aga see, see käsikedratud lõng,  esiteks see koeravilla protsent, mis mis on võimalik  vokilõngale sisse panna on ikkagi oluliselt suurem,  et siin on võimalik kuni 100 protsenti koeravillast teha. Kahjuks meie vabrikut ei, ei pane ja, ja,  ja ka see lõng jääb hästi, karvane, pehme,  see töötlemine on, on ju pehme, et, et vabriku kraas ikkagi  kipub seda, seda villa ja, ja koera villa  ka kraasides lõhkuma, et, et selle lõnga on,  on teistmoodi. Ja lisaks see, et siin on võimalik teha ka seda väga väikest  kogust vabrikud alla, alla kilo naljalt ei,  ei ole võimelised tegema, et, et sellel on omad eelised. Mis see kokku siis nüüd segatud siin on,  siin on kasutatud Tiibeti mastifit, on tumedana ja,  ja serva on kasutatud angoorat, et ta ümber näo,  et on, on pehmem ja on kora villast tupsud on tehtud  ja tema läheb müts läheb kandes aina karvasemaks,  et, et hea kingitus inimesele ja pärast hea vaadata,  kas inimene ikka käib ka sellega, et kas on läinud karvaseks. Talv on käes ja vitamiine toiduainetes hakkab nappima. Et talv terve ja õnnelikuna üle elada, soovitavad ühed  inimesed idanaabrineisse skeptiliselt. Miks seda idandamist siis kõike vaja oleks,  et kas ainult vitamiinide eesmärgil? No üks asi on jah tõesti see, et idandid on ülitervisliku,  aga nad on ka ülimaitsvad, et tihtipeale kuuleme sellist Väljendit, et ah, ma ei ole rohusööja ja  kes need idusööjad on ja ja tegelikult kui kogu  selle maailmaga lähemalt tutvuda, saab aru,  kui lihtne see tegelikult kogu protsess on  ja kuivõrd maitsev see on? No lihtsus ongi jah, see eelkõige, et, et selliseid  vitamiinipomme nii-öelda on meil endal kodus tegelikult  väga-väga lihtne kasvatada ja, ja tõesti selleks ei lähe vaja,  ei palju aega, ei palju tähelepanu. Nad kasvavad ise. Aga siis vaatame järgi ka, kuidas, kuidas neid idandeid  korrektselt tuleks teha. Täna me idandame siin kolme erineva kasvunõuga  ja näitan ära siis, kuidas põhimõte ja kõik töötab. Nii. Siin on siis sellised valmiskasvulavad,  nad koosnevad erinevatest korrustest. Ja me võime igale sellisele korrusele panna erinevat sorti  seemne idanema. Nii, siin me paneme siis näiteks praegu prokaliseemneid. Selliseid väiksemaid seemneid läheb selle korruse ühe  korruse kohta umbes üks supilusikatäis. Oluline on, et nad ei jääks, et neid ei oleks väga palju siin,  sest et see seeme vajab nüüd idanemiseks  nii niiskust kui ka õhku. Spetsiaalsed idandamise torne on kahte sorti,  selles tornis on korruste põhjad, augulised  ja neid katab kuivatuspaber. Et peale valatav vesi seemneid minema ei uhaks. Teisel tornil on põhjas vaakumkorgi süsteem,  mis tõmbab vee ühelt korruselt teisele. Kui vesi on põhja valgunud, võib selle ära kallata. Ja on ka kolmas väga selline väike ja, ja ei võta väga palju  ruumi variant idandada selliseid idandeid kasvupurgis,  aga siin ma panen siis ka kuskil üks-kaks supilusikatäit  seemneid ja siis tuleb oodata kuni kaheksa tundi. Et need seemned siis tõmbaksid selle vee endasse  ja idanemisprotsess hakkaks käivituma ja  siis täpselt samamoodi keeran jälle korgi peale. Sellest sõelast valan vee välja. Nüüd, kui need idandid siin muugad, mis me panime  ka siia kasvama on siin idanenud kaks päeva  siis seda loputamisprotsessi tuleb kõikidel kasvulavadel  teha vähemalt kaks korda päevas. See on nagu selline kuldne kesktee. Aga milliseid seemneid üleüldse saaks nagu kasutada,  siis milline see variant on, et siin. Eestis on praegu tõesti, ütleme noh, nagu enne rääkisime sellest,  et ainult idandamiseks mõeldud seemned aga Eestis praegu on  ikkagi väga, ma ütleksin ikkagi väga normaalses valikus  erinevaid seemneid saada. Et siin täna me võime vaadata mungube läätse,  see seemneid, läätseidandeid, siis erinevaid seemnesegusid. Siin on gurmeesegu, eks ju, mis koosnes siin rõivas Tšiili  hanemaltsast ja läätsedest ja ka selliseid huvitavaid  huvitavaid seemneid nagu punane kapsas ja,  ja brookoli. Et see nii-öelda valik on suhteliselt lai ja,  ja miks mitte mitte proovida ka meie enda Eestis kasutatud  nisuidandada ja otra ja kaera, siin on nähagi nüüd erinevas  staadiumis porruseemned siin porruseemnete sisse on eksinud  mõned punapeedi idandid. Panin siia porrude sekka lihtsalt mõned punapeediseemned  ja nemad hakkasid ka idanema ilusti ja siin on see värvivahe  nagu võrratult näha. Aga kuidas idandeid kasutada? Idandeid tuleb süüa ja idandeid tuleb. Kõige parem on, kui idandeid süüa värskena  sest siis siis me saame sealt kõik need vajalikud vitamiinid  ja mineraalained kõige paremal kujul kätte. Kas võib ka kuidagi üle süüa neid? Soovituslik kui nüüd vitamiinide saamise eesmärgil  ja niimoodi neid süüa, siis on soovituslik süüa kaks  supilusikatäit idandeid päevas. Aga sellised mahedamad idandid nagu lutsern siin on  ja munguba. Et ma usun, et see nüüd kellelegi liiga ei tee,  kui ka veidikene rohkem neid süüa. Nagu mul ongi kodus selline torn tehtud erinevaid idandid. Ja võtan oma kaks lusikatäit siit ära, aga siin on ju  tunduvalt rohkem materjali kui, kui palju  või kui kaua nad tohivad siin kasvada. Idandil on jah see nii-öelda valmimisaeg  ja ja need idandid on siin nüüd olnud kolm kuni neli päeva. Sõltuvalt siis sellest idandist, nüüd kui me neid täna ära  ei söö, siis oleks tark nad võtta siit sellest kasvulavast  välja panna õhukindlasse säilituskarpi ja neid saab veel süüa,  ütleme niimoodi kaks-kolm päeva. Aga noh, kõige lihtsam on loomulikult võileibu. Et milleks süüa võileiba lihtsalt siis kas pasteedi või,  või lihaga, kui sinna saab peale panna sellise tervisliku lisandi,  mis me võtaksime, võtaksime, võtaksime porrud kindlasti,  sest et eestlased ikka armastavad sibulat  ja sellist laugulist võileiva peale panna. Siis me meil tuleb just juba juba tuleb,  juba tuleb gurmee võileib, eks. No paneme natukene veel. Nii. On ilus palju ilusam kui enne ja lase hea maitsta. Nii et kõigile siis Talv on aiapidajale potiaiandusaeg, aga kui käisime suve  lõpus Räpina aianduskoolis köögiviljanduse õpetaja Tiina  Baasiku juures nägime kooli uues uhkes kasvuhoones,  et lisaks toalilledele võib potis kasvatada  ka köögivilju. Minu käes on siin paklasan ja oleme siis baklasaani  kasvatanud terve suve ja, ja päris hea tulemuse saanud,  et kuna see on õppeotstarbel ehitatud kasvuhoone,  siis meil ei ole päris kõiki köögivilju võimalik kasvatada  krundis ja mõtlesin siis välja, et kuidas õpilastele  ka vähe levinud köögivilju tutvustada ja arvasin,  et, et selline pott Köögiviljataimede kasvatamiseks peaks väga hästi sobima,  istutasime siia mai alguses paglasaanid potti  ja nüüd oleme üsna edukalt terve suve korjanud saaki ja,  ja saanud seda siis natukene ka realiseerida  toitlustusettevõtetele et inimesi harjutada  ka huvitavate köögiviljade huvitava köögiviljatoiduga. Nüüd, mis on selle kasvatamise juures võib-olla kõige  tähtsam on see, et see pott peaks olema siis niisugune,  mis laseb vett või niiskust korralikult läbi. Kasutame siin spetsiaalset köögiviljadele sobivat  kasvuturvast ja nüüd Kogu kasvuperioodi on vajalik siin anda siis lisaks  toitaineid ja meie kasutame siis mitmesuguseid erinevaid kompleksväetisi,  aga põhiline väetis on siiski kanakaka. Ja kuna viljumine, nagu te näete, siin on päris hea,  siis selle tagab meil kasvuhoone hea võimalik õhustamine. Et baklasani on kodus mõnikord keeruline kasvatada just sellepärast,  et taimed ei taha viljuda, õied lihtsalt varisevad. Ja, ja ilma toestamata ei saa ka, et me oleme  siis bambuskepiga taimed toestanud, sest see vili on  nii raske, et taim lihtsalt ei jõua ise püsti hoida seda vilja. Nii nagu me edasi läheme Siis kasvatajate siin ka paprikaid on punased  ja rohelised. Ja me kasvatame paprikaid, et siin on kõik punased,  need rohelised lihtsalt ei ole veel värvunud ja,  ja paprikad on väga maitsvad ja head sellepärast,  et et nad kasvavad siin väga heades tingimustes,  et piisavalt on valgust, soojust ja niiskust. Aga kas kodu kasvuhoones saab ka siis seda kõik kõike teha? Jah, kodukasvuhoones saab täpselt samal viisil pottides  kasvatada köögivilja ja mõnikord on see isegi mõistlik,  sellepärast et meil kulub kasvusubstraati vähem ja,  ja me saame. Juba üsna vara istutada pottidega pottides taimed viia välja  kasvuhoonesse sellepärast et mõnikord kasvuhoones kasvupind  soojeneb kauem, aga potis soojeneb väga kiiresti ja,  ja mida muud nendel tarvis on, kui, kui seda sooja kasvupindasid. Aga kas Eestis kasvatatud lõunamaa viljad nagu papriken paklas,  kas nad kasvavad ki natukene väiksemana,  sest ütleme, päev on siin meil lühem ta ei ole võib-olla  nii intensiivne päikesevalgus, et selle võrra on nad  ka nagu väiksemad. Ei ole, et siin on ilusad suured viljad olnud,  aga kuna me oleme juba hästi palju seda saaki siit ära koristanud,  siis paratamatult need viljad, mis siin on,  on iseenesest väiksemad. Järgmises saates juulikuu päikeseloojangumetlesime õitsvat  lilleaeda nõrga talus. Põnevad autod Eesti maanteemuuseumis. Et kolme kuninga päev on möödas, on aeg viimased piparkoogid  põske pista ja jõulukuusk kriitilise pilguga üle vaadata. Kohtume jälle järgmisel laupäeval. Sõida maale.
