Näituse idee sai alguse aastaid tagasi, kui peakuraator
Karin Leivategija uuris teise projekti tarbeks ka 90.-te Eesti.
Klubikultuurimaterjale lugedes taipas naine,
et ööd kui sellist on hakatud järjest rohkem uurima jätkab
Karin Leivategija. Kuidas öine aeg inimesi mõjutab, kuidas öist aega on
seadustega aga hästi nagu reguleeritud ja,
ja üldse kontrollitud, et kes võib öösel üldse linnas käia
ja nii edasi, et ma nägin, et see teema on palju laiem kui,
kui selline noh, ainult nagu tantsu ja muusika
ja selline peokultuur. Seega vaatleb avatav näitus ööelu biokultuurist laiemalt
ja 90.-test kaugemale. Me kutsume kujutlema näitusele, et milline see keskaegne
linn võis võis olla, et just läbi seadust erinevate esemete
piltide ja siis liigume keskajast edasi,
teeme sellise ajarännaku mööda tänavat ja jõuame välja 21.
sajandi algusesse. Kuna peakuraator uurib Tartu Ülikoolis etnoloogia erialal
doktorandina palju ka tänapäevast linnaööd siis on olnud
leivategija jaoks huvitav kõrvutada erinevaid ööelu
regulatsioone erinevatest aegadest. Samamoodi keskajal on piirangud ja pärast kella üheksat ei
tohi enam õlleklaasi taga istuda ja noh,
et täna me räägime ikkagi samamoodi sellistest just
lahtioleku kellaajad, alkoholimüügi piirangud,
et kuidagi need vestlused, diskussioonid,
need on käinud läbi sadade aastate, et alati on need,
kes ütlevad, et öösel peab magama selleks,
et järgmine päev olla hästi produktiivne
ja on need, kes tegelikult tahavad ööd kasutada seda,
kas ka lõbutsemiseks, aga loominguks, tööks
ja kõigeks muuks, et kuidagi selline universaalsus tuli
sellest kogu sellest pikast ajaloost kindlasti esile. Lisaks jutustustele Eesti linna ööajaloost on näitusel ka
teine osa. Selleks on erinevate kunstnike
ja uurijate poolt loodud installatsioonid,
mis peegeldavad tänapäeva eluolu öistelt linnatänavatelt. Meil on väga andekaid kunstnikke, uurijaid,
kes on paljud, on antropoloogia taustaga etnoloogia taustaga,
et see läheb kokku siis Eesti Rahva Muuseumi profiiliga,
et noh, näiteks on meil Terje toomistu, kes on kindlasti
tuntud Nõukogude hipide filmi poolest Jaama paljude paljude
projektide poolest, et tema on siis koos oma suure grupi
kaasautoritega teinud suure blingi väljapaneku,
mis räägib siis ühest sellisest ööelu subkultuurist tänapäevasest. Näitus, kellele kuulub öö, avaneb ERMis homme,
seitsmeteistkümnendal veebruaril.
