Intensiivse põllumajanduse tõttu läheb meie põllulindude elu  iga aastaga aina halvemal. Kuidas saavad maaharijad lindude talvist elu soodustada? Põllumajandustootmine ei õigusta nagu keskkonnarikkumist. Siin liiguvad üle mõõdetud kilud. Külmutusse siis nad pakitakse ja ladustatakse. Suur osa Eestis püütud räimest ja kilust rändab välismaa. Jaapan, Austraalia, Lõuna-Aafrika vabariik,  kõik kontinendid igal pool, et hämmastavalt kaugel. Intensiivse põllumajanduse tõttu läheb meie põllulindude elu  iga aastaga aina halvemaks ja talv on lindude jaoks eriti  raske aeg. Aga kas meie maahariad saaksid põllulindude elu  kuidagi soodustada? Airi sa tõid siia talvel ühe rulli mille pärast? Selle plaanis on neile see lahti veeretada söögiks,  et see söötmine käibki sul siin põllu peal ja. Jah. Põhimõtteliselt nüüd teist aastat. Ma söödan kõiki oma lehmasid. Kuigi mul on söötmisplatsid olemas, siis ma teen seda  niisugust meetodit, mis on nagu maa parandamiseks  või mullastiku elustamiseks mõeldud, ehk  siis selline rullide söötmine lahti veeretamise teel. Lehmad on väga huvilised, et kas nad on huvilised. Meie peale, et inimesed tulevad nende maale vaatama  või nad tahavad ikkagi seda puuteina ka sinna. No ma arvan, et nad on praegu huvilised teie peale,  aga ega nad teavad, mida siin tehakse, et noh,  nad on ju Seda saanud kogu aeg. Ei ole aga põhiline, see peab laiali olema  sest saavad ligi sellele paremini ja siis need,  kuna neid on palju. Siin on mingisugune üle 40 looma. Siis oota, ma keeran selle võrgu siit pere. Siis siis, et nad kõik mahuksid korraga sööma. Ja. Sikutama kuskilt siit nagu niiviisi Et ta peab kuskilt nagu hargnema hakkama,  siis see kõik, mis on kõlbmatu, jääb maha. Mingi jutt võib alles jätta siis meile. No mis siin hakkab toimuma, nad hakkavad sööma siin seda  ja miks ta ikkagi maale hea on siis. No nad järjest hakkavadki sööma. Ja noh, palju, miks lihaveised kasvatajad nagu ei julge seda teha,  on seesama jutt, et et see on nagu mingi toidu raiskamine  põhimõtteliselt nagu loomatoidu raiskamine. Aga tegelikkuses minu nii-öelda niisugune väike farmi  analüüs on näidanud, et et kadu ei ole suurem,  kui on, siis kuskil platsi peal sõimes söötmine,  et see, mis vaja on, ühesõnaga mingi kõlbmatu osa jääb,  jääb maha ja siis ta on täpselt õiges kohas. Sina Airi pälvisid 2023 aasta põllumehe tiitli. Et mis sa arvad, mis sulle selle tiitli tõi üldse? Vot ilmselt tõi selle tiitli see täpselt see,  mida ma teen, et ma siis hindamiskomisjonile täiesti sirgelt  rääkisin väga palju sõnnikust taimedest,  lindudest, lilledest ja kõik see, mis käib põllumajandusega kaasas,  millest tavaliselt ei räägita. Põllumajandustootmine see ei õigusta nagu keskkonnarikkumist,  et neid mõlemaid asju saab teha nagu koostöös nii-öelda  loodusega rütmis ja, ja see selline maailma äratoitmine ei  pea kaasnema, sellega ei pea kaasnema, nagu  siis keskkonna hävitamist. Põllumaadel rullub lahti aga üks suur probleem. Põllulindude arvukus on nii Eestis kui ka mujal Euroopas  drastilises languses. Võrreldes 1980.-tega on põllumajandusmaastikega seotud linde  meil 50 protsenti vähem ehk pooled põllulinnud on kadunud. Eriti talvel sõltub eluks hädavajalikku toidu leidmine sellest,  kuidas inimesed maad harivad. Enamik inimesi tunneb aialinde, et kas need on  ka põllulinnud või mis seal vahe on. Mitmel pool loetakse põllumaastikuks ka taluõued,  et seega on need linnud tõepoolest klassifitseeritavad  ka põllulindudena. Seal on üks selline asi veel, et paljud linnud tahavad  pesitseda kuskil näiteks põõsas või puu otsas,  aga toituma tulevad nad põllule. Nii et selles mõttes me võime tegelikult öelda,  et nad on põllulinnud. Kõik sõltub klassifitseerimisest, et sellised on kõik need  ohakalinnud ja kanepilinnud, kes meil õues kuskil põõsas  pesitsevad ja tulevad põllule toituma, põllu serva toituma. Rästad on klassikalised, sellised linnud teevad pesa  metsaserva ja tulevad põllu peale toituma,  vihmausse sööma. Varesed võivad teha meile puu otsa, pesa aga tulevad põllu peale,  putukaid korjama. Nii et jah, see see hulk liit, keda me võime pidada ühes  või teises mõttes põllulindudeks, on päris pikk. Milline on talvine toidulaud meil levinud põllulindudel? Talv on muidugi kõige karmim aastaaeg üleüldse,  sellepärast et toiduressurssi on üldiselt vähe,  seda ei teki juurde, seda saab ainult kahaneda vastavalt sellele,  kui palju seda sügisel oli. Ja teine oluline tegur on loomulikult siis see,  et kui palju on lund. Et kui me praegu seda saadet filmime siin,  siis me näeme, et on ikkagi selliseid, peaaegu paljaid laigukesi,  see tähendab seda, et siit on võimalik ka maapinnalt midagi nokkida. Kui me vaatame seda teeserva, siis siin nagu pole midagi võtta,  see teeserva teema on tegelikult selles mõttes väga iseloomulik,  et kui me mõtleme, millised need teeservad olid aastakümneid tagasi,  siis suure tõenäosusega oleks me näinud siin erinevate  taimede suuri puhmaid. Tänapäeval me armastame kõik ilusaks teha,  see tähendab, et me ka teeservad, niidame paljaks,  näiteks. Väga oluline on loomulikult kõikvõimalikud  toitmiskohad või kuhu on mingil muul põhjusel jäänud  seemneid või, või mingeid muid taimi, mida kõlbab süüa. Ma ütlen niimoodi, sellepärast et kui ikka suur nälg on käes,  eks ole, siis tuleb ka heina nokkida, isegi kui sellest on  vähe kasu lihtsalt selleks, et elus püsida,  sest talv on see aeg, kui linnud kulutavad palju energiat  ja väikeste lindude puhul me võime öelda,  et kui tal ikka üks ööpäev jääks täiesti toitumata,  siis ta järgmisel hommikul enam üles ei ärkaks,  et see energiakulu on nii palju suur. Airi, sina oled põllumees ja toodad inimestele toitu,  aga siin ma väidan, et sa toidad ümbruskonna linde. Muuhulgas ja linde noh võib-olla ka mingeid loomi üleval  ja allpool, et jah, siin olid sellised alad minu  viljapõldude servas, keskel, kus, kus kevadel,  kui me külvasime siis oma minu selle segukultuuri vilja,  oli see liiga märg ja siis tulime tagasi siia noh,  kuskil niimoodi suve alguses, juuni juuni keskpaigas  või noh, ütleme 10. juuni ja külvasime siia  siis niisuguse hästi mitmeliigilise seemnesegu  kus olid maisid päevalilled, päevalille tundub kõige rohkem  just kapsalised. Just nimelt selliseks nii-öelda, et jätame  siis loodusele noh, põhieesmärk on see, et muld ei oleks  paljas ja, ja midagi alati kasvaks ja mida mitmekesisem see on,  mis seal kasvab, seda parem. Ja noh, päevalille puhul oligi mõte, et,  et mul oli algselt mõte, ma võib-olla karjatan siin pärast  loomi veel sügisel, aga sügis tuli kähku,  oli väga märg, siis ma mõtlesin, et noh,  et siis jääb tihastele pealegi kui ma juba siin käisin varem,  siis ma nägin, et tihased rõõmsasti siin ümberringi olid ja,  ja, ja varem külvatud päevalilled olid tegelikult juba  seemned valmis ka. Tõesti, siin on ka talvisel ajal lindudele toitu,  et kui me läheme siia sisse sihkad igal pool,  eksju, et see on see, mida siis linnud tahavad. Jah, tundub, et enamus neist on on lindude söödud,  mõned, mis on kummuli kukkunud siin või kits  või keegi, kes on lükanud siis maas, ma,  ma kahtlustan, et võivad olla ka igasugused hiired  ja närilised See ei ole ju tavapärane asi, mida üks Maarja teeb,  et ta jätab sellise Suure riba ja ta ei mõtlegi, et siit saab endale midagi. No ma tahaks loota, et, et see muutub nagu tavapärasemaks  selles mõttes, et mujal maailmas siiski juba sellist  tegevust vähemalt toetatakse, sellepärast et seesama riba,  see annab nii palju juurde sellele ülejäänud põllule,  et need nii-öelda kasurid siin saavad toitu  ja toime. Põllud on osa meie loodusest. Mida ühetaolisem ja suurem on põllumassiiv,  seda vähem pakub see põllulinnule eluks vajalikku. Põllumaastikke saab rikastada erinevate elementidega,  et tagada lindudele mitmekesine elupaik ka talvel. Hekid ja puuderiba põldudel ja nende vahetus läheduses on  hädavajalikud varjepaigad, kus puhata ja ennast turgutada. Toitumiseks sobivad hästi pikemad rohupuhmad karjatatud  aladel ja spetsiaalselt külvatud liigirikkad ribad põldude vahel. Sarnaselt põllulindudele on sellised mitmekesised maastikud  koduks ja restoranis paljudele teistele liikidele. Mujal maailmas on selliste toidupõldude või söödapõldude  rajamine täiesti igapäevane tegevus, nende puhul on oluline see,  et need ühelt poolt peavad pakkuma siis toitu  ehk siis neid seemneid või siis mingisuguseid selliseid  pehmeid taimeosi, mida linnud söövad. Ja teiselt poolt, mis on meie siin meil viimasel ajal  muutunud tõsiseks probleemiks on see, et neid ei tohi ära  niita sügisel ehk siis need peaksid jääma püsti talveks. Kevadel me võime nad maha võtta talvel, nad pakuvad lisaks  muule ka varjet. Pluss siis see, et need püsti jäänud taimedes tavaliselt on  ka putukaid, mis on sinna talvituma pugenud. Nii et see on selline terve jada erinevaid asju,  mis sellise mõistliku koosluse põllulindude jaoks teeb. Kõige lihtsam ongi mitte midagi teha, see tähendab,  et, et meie põllumajandushäda pigem ongi see,  et, et kõik üritavad midagi hirmsasti teha kogu aeg,  et noh, masinad on suured ja, ja kopad on käes,  et kõige lihtsam oleks säilitada juba neid olemasolevaid,  mis meil on. Üksikuid puid, kivihunnikud, et, et see mõttemaailma nihe  peaks ikkagi toimuma, et kivihunnikute näete näete kui  sellise takistuse na põllul vaid et see on vajalik element  seal ja, ja lasta seal kasvada võib-olla paar riba meetrit  riba anda veel juurde. Ja noh, sest igasuguseid asju juurde teha on märksa keerulisem. Aga noh, mujal maailmas ikkagi toetatakse hekkide ja,  ja siis puude ribade rajamist, mis Eesti põllumehele ikkagi  nagu karvaturri ajab, kuna me oleme nii metsane maa. Aga noh, aru peabki saama, et mets eraldi on hoopis teine  ökosüsteemi kui puud põllul. Et et puude olemasolu on, on noh, nagu elupaigana on väga  tore ja teda sinna tagasi kasvama saada,  sinna põllule on väga keeruline, kui see üks säilik puus on  sealt ära võetud. Ütleme nii, et kui see suvel oli, siis siis  või noh, nii-öelda hilis hilissuvel, kui see kõik korraga õitses,  siis oli siin selle suhteliselt kõva sumin ja,  ja väga palju liblikaid oli ka. Igasuguseid erinevaid tihaseid oli siin,  vahepeal oli ikka, need olid nii, et need,  et tagant põõsad olid niisugused nagu hallid,  et seal mingid viljad oleksid küljes, siis ma sain aru,  et tihased istusid puu otsas ja ootas, et ma ära läheksin,  et nad saaksid edasi tegutseda siin neid nokkima  ja siis me viimane kord, kui me käisime sügisel,  siis oli tihased, olid parvede kaupa ja ja üleval taevas,  siis lendasid mõned kullid, kes siis jälle vaatasid tihaseid. Sa oled veisekasvataja, kas sa oled linde juba tundma  ka rohkem õppinud, kui sa siin nendega rohkem tegeled? Ja noh, ja lindude lindude koha pealt ma väga tugev ei,  ei olnud siiamaani ja nende kotkastega ma siiamaani veel  täpselt ma ikka pean mõtlema, et kas see nüüd oli merikotkas  või oli Kaljukotkas ja, ja nii edasi ja,  ja kana, kulli ma ikkagi tunnen ära, kuna mul on mõned kanad  ka omal, aga lindusid ma, see on põnev, eks,  et et juba linnulaulu järgi sa saad neid eristada  ja ja, ja nad on, noh, ütleme, et see arvukuse vähenemine on  nagu tegelikult õudselt kurb. Et see on see, millest linnainimene linnainimene aru ei saa,  sellepärast et kui ta ei kuule seda linnulaulu,  siis ta ju ei ei saa aru ka, et kui seda ei ole enam juba  selle aja jooksul, kui mina olen maal olnud,  tegelikult ma tajun seda, et see nii-öelda see,  see suur koor, kes laulab kevadel, on muutunud nagu solistideks,  et noh, et neid on jäänud vähemaks, kui igal pool. Aga miks sa tunned, miks sina pead sellesse panustama,  miks põllumees peab panustama ümbritsevasse elurikkusse? Noh, sellepärast et, aga kes siis veel, et sellesse peab  ikka panustama see, kellel on need vahendid,  et põllumehe vahend on maa ja, ja see on otseselt seotud,  see ongi nende elupaik, eks ole, et et see on seotud ju  siis nendega, et keegi teine, nagu seda põllumehed  tegelikult teha ei saa? Me oleme tulnud Pärnumaale kalatööstusesse,  et uurida lähemalt, kuidas jõuab Eesti rahvuskala,  räim ja kilu kõigi kalasõprade lauale. Eesti kalapüügiühistu külmhoonesse jõuab heal  kalapüügihooajal ja soodsate ilmade toel arvestatav osa  Eesti traallaevade püütud kilust ja räimest  ning Pärnu rannakalurite räimesaagist. Aasta on aga alanud heitlike külmade ja tuuliste päevadega  ning kalalaevastik on pääsenud sadamast välja vaid loetud kordadel. Meil on õnne, sest oleme tööstuses just siis,  kui laevadelt on saabunud värske kalalast. Nii-öelda tõstuk, üks kallab sisse, läheb läbi sorteeri n  sealt külmatunnel miinus 35 välja ja noh,  sealt nagu on, et need kolm. Kolm alust on valmis, et niimoodi kilesse pakitult  või siis ka juba kasti pakitud, nad tulevad sealt välja ja,  ja nii-öelda tõstuk viib uuesti külmkambrisse. Räimed ja kilud on kenasti jõudnud siia tööstuse esimese  liini juurde kohale. Konteinerist võis silmata, et enamasti paistab,  siit kilusid mõni suurem kala, selgelt on  ka räim. Ja kõige esimene asi, mida tuleb teha,  ongi kalade pikkuse järgi sorteerimine ja  selle jaoks on siin Petsiaalne liin. Meie. Selline Eesti viimaste aastate kvoot on olnud noh,  kilu räimel kokku seal kuskil 55000 tonni ja,  ja, ja kui hästi läheb, siis siin majas me teeme kuskil  10000 tonni sellest. Me oleme selline mingil määral logistikakeskus,  et siia tuleb kokku meie sorteerime ja võtame ta juppideks ja,  ja siis iga iga liik ja, ja suurus leiab. Oma kliendi siit edasi juba. Eks seda püütud kilu ja räime jõuab Eestisse väga vähe,  sellepärast et see Eesti nõudlus moodustab meie kogupüügist  ikkagi ütleme maksimaalselt viis protsenti  ehk et selle eestlaste toidulaua me komplekteerime siin  kamba peale ära. Väga siin kindlasti probleeme ei ole, ka siit,  Pärnust viiakse seda kauplustesse, turgudele,  poodidesse, teistesse tööstustesse, kes mingit muud toodet  sellest teevad ja nii edasi. Siin liiguvad üle mõõdetud kilud külmutusse  siis nad pakitakse ja ladustatakse. Meie sektoris siin kõige parem kilu, räim tuleb ikkagi  talvekuudel ehk et sügise poole ta on rasvasem. Aga seal võib vesi olla veel liiga soe, ehk  siis see kvaliteetne ja see tarneahel ikkagi on piisavalt pikk,  et see kvaliteet natuke kannatab seal aga  ka talvekuudel alates detsembrist, need on meie põhikuud  üldjuhul meie piirkonnas siin Läänemeres püütakse kilu  ja räime segamini. Et väga harva, sul on täiesti puhas üks liik. Ja Liivi lahes räim on võib-olla kus võib täitsa 100 protsent. Senine olla aga tihtipeale meres ja igal pool on ikkagi kilu,  räim segamine ikkagi nagu puhas kilu, puhas väim,  mis sellest on kõige parem teha, sorteerida kõige parema  kvaliteediga suurus välja ja sealt siis edasi,  et seda hinnatakse kõige rohkem. Siit tulevad siis need briketid välja, mis on ära jäetud. Ja kiiresti või külm see on seal siis miinus 35 miinus 35  kraadi käib sutsu ära korra ja saab tagasi,  on juba jääs. Ja ta on niisugune, nelja-viie tunniga on külmunud  ja teeb seal jooksevad niisugused. Vagunid nii-öelda laes ja siis ta liht paneb nad sinna sisse  ja nüüd võtab ka välja ja siis tulevad siit ära  ja siis lähevad alustel, siletatakse ära. Külm kambrisse ja sealt juba ootavad, millal transport tuleb  ja need ära viitud. Aga mis puhkudel teil siis tootmine seisma jääb? Lihtne vastus, et siis, kui kala ei ole. Kala ära, lõpeb jah nagu praegu, et liin hakkas käima nüüd  viimane kala läheb veel sisse. Noh, see tähendab, et see partii on lõppemas,  nüüd kaalutakse see ära või noh, kõik see on nii-öelda läbi  ja siis tõenäoliselt on juba uus kala, ma eeldan kuskil auto  peal või kuskil ja, ja läheb töö edasi. Aga kui kala on piisavalt, siis see tähendab,  et te olete valmis praktiliselt töötama seitse päeva nädalas. Ja aga, aga meil ikkagi need tsüklid üldiselt tuleb torm  või asi ja, ja, ja tükeldatud ära, et et  siis siis saab hingata ka. Jah, aga talve mingid perioodid võivad olla intensiivsemad,  aga, aga siis mingi aeg on rahulikumad jälle  ja eks me nii siin toimetame ja, ja teeme jah. Räime ja kilu püük käib lubatud püügikoguste  ehk kvootide järgi, mis jaotatakse Läänemere piirkondadele  igaks aastaks, võttes aluseks teadlaste analüüsid  ja soovitused kalapopulatsioonide seisundist. Viimased teadusaruanded kinnitavad, et räimevarud on  Läänemere avaosas ja Botnia lahes kriitilise piirini  kahanenud ning nüüd tuleb püüki piirata,  et säilitada kalapüügivõimalusi ka järgnevateks aastakümneteks. Püüdjatele. Ei tundu see olukord nii morn või mustades värvides,  kui siin mõned nii-öelda aruanded näitavad,  ta ei ole alati nii olnud, aga viimased aruanded,  ütleme see pilt merelt ja, ja, ja numbrite vahe on kärisenud  nagu suuremaks. Ja siin võib tõesti olla see, et Eesti ja meie laevastik  ongi nagu väga heas kohas ka Läänemere kontekstis. Ehk täna me näeme, et ka enamus teisi riike käivad siin  lähedal püüdmas meil. On väga head püügid olnud eelmine aasta ja ma usun,  et need ka jätkuvad, aga jah, kuna kvoote on  nii palju kokku tõmmatud, siis me oleme siin,  tõenäoliselt jäävad mõned laevad siin pikapeale üle. Need on juba nii-öelda tööst välja võetud,  mõned tehased kinni pandud ja see on nagu paratamatus. Kiirkülmutatud ja pakitud kala jõuab siia külma laoruumi,  kus on tervelt miinus 18 kraadi, nii et väga kaua siin  jutustada ei saagi. Kõige tähtsam on see, et see kilu ja räim jääb siin ootama  oma järgmist sõitu ja jõuab siis ta meie lähi-Euroopa  maadesse või ka näiteks Hiinasse, kus kohalikud tööstused  ootavad eestimaist kala väga, et valmistada sellest  erinevaid tooteid. No näiteks konserve. Ja tehakse erinevaid konserve erinevates õlides kastmetes  ja need rändavad sisuliselt üle maailma,  et nii Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariik  või Ameerika, et kõik kõik kontinendid igal pool,  et, et, et hämmastavalt kaugele. Aga jah, meie siis tegeleme selle tooraine poolega,  et nendel suurtel tööstustel oleks oleks see tooraine olemas,  kes meie partnerid on. Enamjaolt ja ta ootab transporti, et juba klientide juurde  siit liikuda. Aga nüüd, teist aastat me teeme ka ise nii-öelda toodavad me  edasi seda kala. Ja siin kõrval ongi meil nüüd tsehhi, kus me teeme räimefileed,  räimerümpa, kilurümpa. Ja siin on juba niisugused uunikumi staatumis dileemasinad,  et ta on küll loodud selguse suure räime lõikamiseks,  aga, aga me püüame ka siin sellest Liivi lahe väiksemast  räimest fileed teha ja ja tuleb täitsa välja,  et käsitööd natuke palju on, aga, aga praegu saame hakkama. Ja siin on siis kolm rümbamasinat, mis lõikavad kalal  nii-öelda peamaja, võtavad sisikonna välja,  jätavad alles rümba, et. Ka siis tööstustele tooraineks, et teatud konservidesse  ja sobib see nagu rümp, et käib praeliini pealt läbi  või midagi ja siis laotakse konservitoosi,  valmistati ikka selle kala siin ette selleks et keegi teine  saab midagi juba sellest teha ja, ja see nagu annab natuke  lisaväärtust ka, et me omakorda saame selle pead  ja kõik, mis fileetsehhi siit liini pealt üle jääb omakorda  Paldiskisse viia, seal teha kala, jahu, kalaõli,  ehk et iga iga grupp edasi teenime natuke ja,  ja kokkuvõttes suudame seda lisaväärtust siia Eestisse  rohkem jätta. Raisku ei lähe siin majas mitte midagi, sest kõik kala,  sigikonnad ja kalapead lähevad omakorda kalajahu tootmiseks. Ma usun, et Eesti inimene hindab seda Eesti kala toorainena,  aga, aga paljud ei tea, kuskohast seda värsket toorainet  saada ja, ja mida aeg edasi tõenäoliselt ei osata  ega peale sellega peale hakata, et ta peab olema selline  poolfabrikat nagu on ju filee või rümps,  mida on juba kergem teha. Aga, aga noh, jah, paratamatult me ikkagi  ka erinevad uuringud näitavad, et punane kala  siis morell või, või, või lõhe, seda on olulised lihtsam  prepareerida ja, ja viisid, et seal kogused  ja maht on palju suurem. Siis on kuskil heeringas ja, ja siis muut. Aga lihtsalt see, kuidas ta jõuaks nagu seal püügil tarbijani. Ja, ja, ja see ei ole nii lihtne ülesanne,  et nende väikeste koguste liigutamine kuhugi  ja kõik muu, et, et pluss meil ei ole ka selliseid  traditsioone väga, et me teaksime, et millal,  mis liiki kõige parem. Süüa oleks ja, ja kuidas teda tuleb, et õnneks seda nüüd  viimastel aastatel propageeritud. Siin on nii räime festivalid, kui kui tint tuleb  või kuskil, et, et näiteks kindlasti linnad või,  või kalurikülad või rannikualad, nagu siin  ka Pärnu on näiteks siin teatakse kindlasti paremini. Igalühel on oma usalduskalurid asjad. Et siin see varustamine on parem ja tõenäoliselt toimibki  nii kõige paremini, kui sul on oma küla kalur  või oma kandi mees, siis sealt on lootust kõige paremat torenda. Kuidas te noored meelitate enda juurde, et nad siia tööle tuleks,  mis on lahe, mis on atraktiivne ega, ja ütleme,  et noori mehi nii laevade peale saada kui,  kui siia noh, tööstuse üldse ja kalatööstus võib-olla natuke  spetsiifilisem veel ei ole lihtne, aga eks,  eks siin nagu asjad, millel repman on samad,  et töötingimused ja, ja palk ennekõike, et,  et neid imeraha eest inimesi, mis kunagi olid ajalooliselt  ja siis neid enam ei ole. Et ikkagi palgad peavad tõusma, töötingimused peavad olema  vastuvõtlikud ja siis siis veel on inimesi,  kes siin, aga, aga tulevikus saame näha,  et me näeme igal pool nii laevadel kui Euroopa tööstustes  enamuses on Filipiinid, et, et, et me veel seal ei ole,  aga välistada ei julge. Aga aga siin on, et me oleme suutnud ka enamuse nii-öelda  komplekteerida siin selle Piirkonna inimestega, et, et ka rendijõudu  ja ei ole seni pidanud väga kasutama, aga,  aga kui vaja on, siis tuleb kõik need variandid nii-öelda  töösse võtta, et ega siin häda ei anna häbeneda  ja töö peab tehtud sama.
