Tere algab saade, laste lood, mina olen kadridiisel. Täna oleme Tartu linnas Toomemäel ja tulime siia koos Tartu laulupeomuuseumi näitlemise stuudiumi lastega, et külastada Tartu tähetorni. Neid võtavad vastu Janet Laidle. Kadri Tinn. Tere tulemast Tartu Tähetorni muuseumisse. Kas te teate, mis tähetorn on? Milleks on tähetorni tarvis tähti vaadata, et teada saada, kui mõni meteoriit küllalt maa peale näiteks? Väga tore, te teate väga hästi, mille jaoks tähetorn on, aga praegu töötab, Tartu tähed on siin Tartus Sis muuseumina ja siin meil on välja pannud erinevaid aparaate, millega siis tähti vaadatakse. Ja täna tahaksime minna väikesele retkele kosmosesse, millega tavaliselt sõidetakse kosmosesse rakettidega võt tavaliselt sõidetakse kosmosesse raketi või kosmose laevaga, aga täna me teeme natuke teistmoodi, et me lähme retkele kosmosesse teleskoopide abil, nii nagu lähevad teadlased, kes tähti uurivad ja planeete, ehk siis astronoomid. Ja minu nimi on Jänetlejaidla ja mul on siin Kadri Tinn, kes siis kõigepealt räägibki meile natuke teleskoopidest. Pere siis minu poolt ma kõigepealt küsiksin neilt hoopis, et mida teleskoobid teevad, nendega saab tähti lähemalt näha, suurendatakse tähti, et neid paremini saaks vaadata, planeete uurida. Aga mida täpselt see teleskoop teeb, et kuidas ta suurendab suurendusklaasiga ja just nimelt, et teatritele skoopides, nagu siin selles suures Frownhoffery teleskoobis olid sees, läätsed, esin vitriinis saategi ta näha ühte pealäätse, mis ongi põhimõtteliselt suurendusklaas. See on selline klaasist lääts, mis suunab valguse ühtekokku. Ja kuna selle klaasipindala ehk siis see, mis valgustada on hästi suur, võrreldes meie oma silmaga Lähme tähti palju suuremad täna ja tänu sellele on siis võimalik teleskoobiga ka midagi rohkemat teada saada tähtede ja planeetide kohta näiteks siidile skoop, siin on külm, päris päris suur, see peaks olema umbes kolm-neli meetrit toru kõrgus siis siin puidust jalg on tal siis puidust pikk toru, kus on vasest rõngad küljes ja, ja siis need vahendid kuulidega on, need on selle jaoks, et teleskoobi tasakaalustada. Kuna see teleskoop oli üks esimestest maailmas, mis olid sellise eriti kõrge tehnoloogilise seadistusega selle kohta, mis osteti, oli aasta, oli siis 1824 siis see oli üks esimestest teleskoopidest, millel oli kellamehhanism. See tähendas seda, et astronoomid ei pidanud teleskoop ise suunama kogu aeg vaid seesama mehhanism tegi seda ise. Et mis te arvate, miks on vaja üldse seda, et teleskoop suudaks ennast ise pöörata? Näiteks mõned inimesed äkki ei jõuagi suurtele skaute keerata teisele poole. Seda küll ja see on üks võimalus. Aga mis te arvate, kui te vaatate öösel taevasse, siis kas tähed seisavad paigal, kogu aeg? Ja et mõned tähed langevad, on mõned lihtsalt liiguvad niimoodi erinevatesse kohtadesse, kogu aeg ühes kohas. Ja aga kas te olete näiteks vaadanud kuud, kui juba õhtupoolikul paistab kuu kassis, keskööl on ta sama koha peal? Ei ole, et seda näiteks selle tõttu, et maakera pöörleb ja sellepärast ei seisa ka meil tähistaevas paigal ja selle jaoks, et öö jooksul siis tähed teleskoobi eest ära ei jookseks. Selle jaoks oligi pääseda kellamehhanismi, mis hoidis teleskoobi vaateväljas just nimelt kindla tähe, millele siis astronoom seal oli suunanud. Ja see oli siis sel ajal seda kohta väga hea saavutus, kui kaugele sellega nägi, kas Päikesesüsteemi kaugemaid planeete? No sellega kindlasti oleks näinud kaugemaid planeete, aga enamasti vaadeldi sellega ikkagi tähti ja siis lähemaid planeete, kuna see oli selt põhiline uurimisvaldkond. Sel ajal, kui te nüüd vaatate meie teisi teleskoope, need olid siis natukene vanemad, väiksemate lastega hobid, millega sai teha samu asju, ainult et suurendus oli väiksem ja nendega pidi siis astronoom ise kogu aeg kindlaks tegema, kas ta vaatas ikka sama tähte, mida ta vaadata tahtis? Ja siin on üks ütleme, paarimeetrine teleskoopide on selline väiksem, kitsam raam, sest ta ise on kindlasti tunduvalt kergem ka, aga samamoodi puidust ja seal taga on veel kõrgema jala otsas küll, aga vast pisut üle meetri pikkune toru, kust kaasab ühest otsast sisse vaadata, aga, aga tõepoolest igasuguseid mehhanisme selle küljes ei ole, nagu selle kõige vanema küljes surra taas isegi see ongi pööramiseks, ma kujutan ette Jah, aga mis te arvate, kas need teleskoobid siin on kõik samasuguse mudeli põhjal tehtud? Ei? Kunel igal teleskoobile on oma voodikuju. Iga teleskoop on ise tehtud ja siis mõnineb kaugemale, mõni eriti kaugele. Ja ka seen täitsa õige. Aga nüüd need teised teleskoobid, näiteks seesama veidra kujuga teleskoop seal see oli hoopis erinev neist kahest teleskoobist siin. Kas te teate, mida on veel võimalik peale läätse kasutada teleskoobis, mis koguks valgust? Olete kuulnud näiteks seda, et kilplased võtsid kotiga valgusest kaasa, läksid sind majja, ei, proovisid niisi valgust saada. Tunnustasid majal aknad, just, aga siin proovinud astronoomid mitte võtta koti tavalist kaasa, vaid nad tegid hoopis spetsiaalsed peeglid, mis siis sellised kumera kujuga, mis sõnas valguse ühte kohta kokku, sinna panin teise peegli veel juurde ja siis lõpuks ühe Läätse veel ning siis saidki nad peegelteleskoobi, mis nagu te siis näete, on hoopis teistsugune. Kui te nüüd vaatate seda suurt Räskopi, siis sisse vaadatakse siit alt otsast, kuhu pandi siis Hokular, selline väike lääts, mis pööras pliidi õige pidi, kuna pealääts oli selle tagurpidi pööranud. Aga nüüd peegelteleskoobi juures vaadatakse sisse sealt ülevalt otsast seri peaaegu samast kohast, kus tuli valgus siis tähelt? Jah, sest altpoolt otsast päris maadligi, sealt olekski raske sisse vaadata. Just. Pikali. Jah. Aga kui nüüd võrrelda neid kahte teleskoopi, seda peegelda Läskopi seal nurgas ja seda suurt teleskoopi siis arvate, millisega on kergem vaadelda sellega suurem, aga aga miks just nimelt suurem, aga et see on pikem, suurem ja on pikem ja suurem. Aga kui ma nüüd küsiks hoopis seda, et kui te vaatate näiteks silmapiiri lähedale nende teleskoopidega siis seda suurt pöörama niiviisi, et oleks horisontaalselt siis maaga nagu paralleelselt. Ja sama teeme selle peegelteleskoobiga siis, kumma sisse vaatamiseks te peate olema kõrgemal kas selle väiksema või suurema ka vaadates tõdema? Jah, et siis te peate kõrgemal, aga see teeb asja hoopis keerulisemaks ja sest see on ise juba paari meetri kõrgusel maapinnast sisse sisse vaatamistoru kuidagi horisontaalseks keerata ja selle suurema jaoks vaid spetsiaalselt siset redelid, kuhu otse siis astronoomi tuli ronida. Ja nagu te teate, astronoomid töötavad öösel ja niiviisi võib juhtuda igasuguseid ohtlikke olukordi, kus astronoom näiteks komistab. Või siis kas luu ära murda või midagi muud juhtuda. Aga sellise väikese teleskoobiga seda ohtu polnud. Astronoom sai niisama paigal seista või istuda ja saia kõike vaadata. Ja just nimelt sellepärast oli sega populaarseim peegelteleskoop sel ajal, kui ta tehti. Aga muide, selle teleskoobi juures on huvitav veel see, et selle valmista oli William heissel, kes avastas uue planeedi, milleks oli siis uraan ja just nimelt samasuguse teleskoobiga. Ja muide hiljem Hesseni muuseumis Suurbritannias neile päris originaal teleskoop ei ole, neil on eile olümpia just, aga meil on? Jah, kas sellise tavalise teleskoobiga võib vaadata päikest? Ei, see rikub silmi. See oli õiget päikest, niisama teleskoobiga vaadata ei saa. Ja just nimelt sellepärast, et see rikub silmi. Aga mis te arvate, kas on olemas teleskoope, millega saab päikest vaadata? On küll. Aga mis peab teleskoobi juures siis teistmoodi olema? Mingi sihuke eriline klaas või mingi klaas tumedam olema? Väga õige alguses olidki just nimelt sellise tumeda klaasiga siis kas tahvatud väsida või muu sellise niinimetatud filtriga teleskoobid, millega sai siis päikest vaadata. Aga meil on siin ka olemas päikese vaatlemiseks spetsiaalne teleskoop mida nimetatakse heliomeetriks, seda te näete seal kasti sees on suur puidust kirst, kuhu klaas jälle pandud vasest toru ja lasskoobiga. Siinsamas Tartu tähetornis uuriti näiteks päikeseplekke. Kas keegi teist teab, mis asjad on päikeseplekid täis? Pressile võib-olla on nagu, mõnes kohas on tumedam valgus ja lähedam valgusse. Ja täitsa nii võiks isegi öelda, et on, sest et need kohad, kus on päikesel tumedam, kus on siis plekid, on Päikese pinnatemperatuur natuke madalam ja valgus paistab siit tumedam. Aga see te ise väga hästi veel ei tea, mis on päikeseplekid, ei tähenda seda, et teie teadmised oleksid kuidagi halvemad, sest et seesama, mille mees, kes avastas uraani, tema vaatles ka päikeseplekke ja tema oma teadmistega arvas hoopiski, et päikesel loovad sellised erilised olevused, kes on, kuna päike on suur ja temperatuur on kõrge, et neil on hästi suured pead selle jaoks, et rõhku taluda. Ja siis päikeseplekid on tingitud sellest, et nad külvavad erinevatel aastatel erinevatesse kohtadesse mingeid taimi siis on põllud sellised erineva kujuga. Väga lahe teooria, väga vahva, et nad mõtlesid ja kirjutasid siis kindlasti üles seda, et, et nad arvavad, et võiks olla nii, et ei jäänud lihtsalt mõtteks. Vahva. Just et kõikidele asjadele saiu leida mingisuguse teooria. Homme samal ajal kuuled, miks on kuu peal augud ja kuidas tähetornis tähti näha. Saadud Tartu tähetornis uurisid teleskoope Tartu laulupeomuuseumi näitlemise stuudiumi lapsed. Seletusi jagasid Janet Layla, Kadri Tinn. Saate toimetas kadridiisel kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma.
