Täna toimub Tartu ülikooli muuseumi valges saalis muuseumi aastakonverents,
mis kannab pealkirja teaduskollektsioon muuseumile,
teadlasele, ühiskonnale, sel puhul räägime lähemalt nii
konverentsist kui ka Tartu Ülikooli muuseumi tegemistest
ning mul on hea meel, et stuudios on külas konverentsi
korraldaja ja Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor Jaanika
Anderson ning näitusevaldkonna spetsialist Karoliina Kalda.
Tere tulemast, tere, tere. Esmalt alustaksime natukene kaugemalt.
Miks ja millal on see konverentsi traditsioon ellu kutsutud?
No konverents Tartu Ülikooli muuseumis aastakonverents
toimub juba väga pikki aastaid ja koos konverentsiga me
anname välja ka Tartu Ülikooli ajaloo küsimuste ajakirja
iga-aastaselt ja nüüd selle konverentsi põhjal me paneme
siis kokku juba 52. ajakirjanumbri ja selle eesmärk on siis
talletada ülikooli erinevaid teemasid ülikooli ajalugu. Sest nagu me oleme näinud, et täna toimub,
aga homme on ajalugu ja kirja ei pane, siis teadmine
lihtsalt kaob ära.
Kuid mille põhjal te üldse neid konverentsi teemasid valite
ning mis näiteks varematel aastatel on kõneaineks olnud?
Me püüame teemasid valida siis selle järgi,
mis hetkel on aktuaalne meie enda muuseumi tööplaanides,
näitusekavades või ka ülikooli enda elus
ja ajaloosündmustes, mida me ka tähistame,
nagu näiteks rahvusülikool ja me vaikselt valmistuma juba
ülikool 400 tähistamiseks 2032. aastal. Nii et meil on sellised daatumid silme ees,
aga jah, eelmise aastakonverents näiteks oli teemal kunst
või teadus ja see lähtus siis ka sellest näitusest,
mida me korraldasime koos Eesti kunstimuuseumi kumu
kunstimuuseumi ja Eesti kunstiakadeemiaga.
Eelmine sügis oli küll eksponeeritud kumus,
kuid nüüd praegu on jõudnud Tartusse Toomemäele see näitus
ja kollektsioonidest ja kogudest lähtuvalt siis ka selle
aasta teema on fokusseeritud teadus kollektsioonidele. Tõesti, tänane pealkiri on teaduskollektsioon muuseumile
teada selle ühiskonnale, aga seda väikese küsi märgikesega.
Mida see küsimus nüüd siis täpsemalt raamib
ja mis selle all kõneks tuleb.
Me oleme mõelnud hästi, et teaduskollektsioone,
mis on Eesti teadustaristu üks osa on ju väga-väga mitmeid
ja väga erinevaid.
Ja Ma arvan, et on nii, et võib-olla muuseumi kollektsioone
teatakse ja tuntakse paremini, sest need on kergesti
kättesaadavad kas näitusesaalis või muuseumi infosüsteemi
veebivärava kaudu, digitaalselt aga väga mitmed
teaduskollektsioonid on erinevate instituutide hallata nii
Tartu Ülikoolis kui teistes teadus-arendusasutustes,
millest igapäevaselt ei räägita. Aga millega tehakse pidevalt tööd, mida suurendatakse,
kogutakse, juurde analüüsitakse ja tõesti käib nagu päris
tõsine teadustöö, milles siis ühel või teisel moel on
kindlasti kasuga ühiskonnale.
Tänavusel konverentsil on tõesti tohutult palju ettekandeid
väga huvitavatel teemadel, kes seal peamiselt räägivad
ning millest nad räägivad.
Räägivadki erinevate kollektsioonide esindajad,
erinevate teaduskollektsioonide esindajad,
kuid täpsustada ja teemad on tõesti seinast seina
ja see oli ka meie taotlused. Me katame ärani humanitaarteaduslikud kogud kui ka looduse
reaalteaduste kogud.
Ja võib-olla ma tõstan siin esile ühe ploki,
mis puudutab ma ise olen selle enda peas nimetanud nii-öelda
inimeste blokiks ja tõotab tulla äärmiselt huvitav,
pärast lõunat on see plokk.
Ja seal me kuuleme näiteks antropomeetriast Johan auli
antropoloogilisest kollektsioonist, mis on aluse saanud
umbes sadakond aastat tagasi ja kus on tehtud ligi 50000
inimeste mõõtmist, aga selle kollektsiooni tegelik
või noh, praeguste tingimuste juures on selle kogu
kasutamine hoopis teistsugune kui toona,
sest nüüd on meil hoopis teised analüüsi võimalused arvutusvõimalused,
mida nende andmetega peale hakata. Nii et neid saab kasutada tõesti nii meditsiinis kui
pediaatria sku erinevates valdkondades, aga sellest me
kuuleme juba täpsemalt Peeter Hõrakult.
Ja selles samas nii-öelda inimeste plokis on väga põnev
ettekanne ka haiguslugudest.
Et Tartu Ülikooli kliinikumi test on säilinud väga palju
erinevaid haiguslugusid.
Ja see on ka üks selline, seni võib-olla vähem tun antud materjal,
mis võimaldab ühelt poolt küll uurida meditsiiniajalugu,
kuid teiselt poolt, et ka perekonnalugu ja sotsiaalajalugu
ja Tartu Ülikooli ajaloodoktorant Anu Rae siis räägib sellel teemal,
ta on juba töötanud pikemalt nende haiguslugudega
ja samas selle teema puhul kindlasti ka kerkivad esile
näiteks isikuandmetega seotud küsimused uurimistulemusi
võib-olla ei saa päris niimoodi avaldada,
et paiskad kõik igale poole, et sellised väga kaasaegsed
teemad tõstatuvad ka eetikaküsimused, mis siin on viimasel
ajal ka väga palju jutuks olnud, nii et me saame ka rääkida
siis ilmselt neil teemadel. Ja muidugi DNA kollektsioon, mis Tartu Ülikooli genoomika
instituudis on tõesti väga hästi tuntud ja millega
tegeletakse kõrgel teaduslikul tasemel.
Et igatahes ei pea olema tingimata Tartu ülikooliga seotud
teaduskogudega seotud, et sealt konverentsilt midagi endale
põnevat leida.
Ei, ma usun küll mitte, sest et näiteks üks väga põnev
ettekanne on tulemas toomas Kukelt herbaariumi tõsta,
et võib-olla paljud teavad teda ka taimeraamatute
kirjutajana ja ma ootan põnevusega, mida,
mida ta räägib, sestap herbaariumeid on väga põnevad ses mõttes,
et need põhimõtteliselt võivad säilida igavesti. Kui neid säilitatakse õigel moel, kahjuritest eemal
ja sobivates keskkonnatingimustes.
Et asi, mida siis ka tänapäeval kasutatakse nii õppe- kui
teadustöös väga aktiivselt.
Siin varasemast jutust vilksas juba korra läbi rahvusülikooliaastapäev,
mida möödunud nädalal tähistati ja selle raames toimus ka
näiteks Erki Tammiksaare raamatu eestikeelse Tartu ülikooli
esimene aastaseda esitlus. Kuidas nüüd üldse, et selle Tartu Ülikooli ajaloo
talletamise ka lood on ning millist rolli mängib selles
ülikooli ajaloomuuseum Ülikooli muuseumil?
Kindlasti on oma roll ülikooli ajaloo talletamisel juba seeläbi.
Me kogume sellist materiaalset pärandit,
mida me siis hoiustame hoidlates ja igasugune teadus-
ja õppetööga tegevusega seotud materjal kindlasti vajab.
Säilita ehitamist, et meil oleks olemas aastate pärast mingi läbilõige,
materiaalne läbilõige ka sellest, et kuidas
ja midagi. Meil siin sooritatud on. Ja see ajalooraamat kindlasti on märgiline,
sest ajalooraamatute kirjutamine on väga aeganõudev ja,
ja ega neid ülearu sageli ei ilmu.
Aga siingi puhul oli väga hästi näha, kuidas muuseumi
kollektsioonidest on kasu, sest Erki Tammiksaar ka töötas
läbi väga suure hulga ülikooliga seotud pilte,
fotosid, kust ühelt poolt kajastuvad need sündmused,
mis toona toimusid, aga jällegi need annavad ka aimdust,
kuidas ruumid välja nägid. Kes olid need inimesed, nii et ülikooli muuseumikogud on
kindlasti olulised ajaloo talletajad.
Kuid nüüd need kogud ja see konverents, kuidas veel on
inimestel võimalik nende kõigiga tutvuda,
ehk siis mida üldisemalt üldse Tartu Ülikooli muuseum praegu teeb?
No kindlasti saab meie kogudega väga esinduslikult tutvuda
meie näitustel.
Et meie siin oleme, töötame täismahus kolmes majas Toomemäel,
Tartu Ülikooli muuseumis, Tartu Ülikooli kunstimuuseumis,
mis asub ülikooli peahoones ja siis Tartu tähetornis. Ja need kõik kolm maja on väga eriilmelised,
eripalgelised sobivad väga paljude erinevate huvidega inimestele.
Et juba käis korraga läbi näiteks meie kõige uuem näitus
praegusel hetkel kunst või teadus, mis asub korraga nii Toomemäel,
Tartu Ülikooli muuseumis ja siis selle niisugune väike haru
on Tartu Ülikooli kunstimuuseumis ja see keskendub siis
geoloogiale hoopiski.
Nimi on maastikumaali geoloogia. Et sellised kõige uuemal kujul just kunstiteadvus,
illustratsiooni ja nende siis seoseid otsiv näituses on,
on see, mis meil praegu võib-olla kõige värskemalt ootab avastamist.
Ja 16. detsembril koos oma kaaskoraatorigen Irdiga,
siis teeme seal ka jõuluhommiku raames kuraatorituuri.
Ning mis näituseid või tegemisi veel muidu Tartu Ülikooli
muuseumite raames korda saata, võib korda saata kõike,
aga ütleme, meie järgmine aasta loomulikult keskendub kahele
suurele nii-öelda numbrimaagiale, mis nüüd tulemas on. Üks on siis loomulikult Tartu 2024, et Euroopa
kultuuripealinnast ei pääse meiegi ja võtame selle rõõmuga
vastu enda ruumides.
Toetame seda oma programmiga.
Aga selle kõrval on meil veel üks tegelikult suur tähtpäev tähistada,
mida me võib-olla ei ole veel nii suurelt
ja avalikult kuulutanud ja see on see, et järgmisel aastal
möödub 800 aastat sellest, kui pandi nii-öelda nagu
mõtteline nurgakivi Tartu toomkirikule ja seega ka Tartu
linna algusele. Tavaliselt me räägime Tartul siin aastast 1030,
kui Tartut esmamainiti ja 1224 on vähem tuntud.
Aga siis just see Tartu 2024 ja 1224 on need,
mis raamistavad meie programmi ja selle tõttu on meil
näiteks põhiprogrammis kaks sellist sündmust täiesti erinevad,
aga tulevad kokku meie katuse all.
Üks on see, et me loome Tartu toomkirikule püsiva valgustus kunstiteose.
See on rahvusvahelise konkursi raames siis valmiv valgustusdisain,
selleks et meil oleks ka öisel ajal elavam pilt sellele,
milline on Tartu toomkirik, saite meil näha seda
arhitektuuri natuke teise nurga alt, aga annab ka täiesti
uue looja kontseptsiooni sellele hoonele. Ja meie valgustusdisainerid on lähtunud koidu
ja hämarikuloost.
Midagi, mis Felmanni abil on, ongi niimoodi seotud otseselt toomemäega.
Ja meie valgustuskunstnikud on pärit Belgiast,
Itaaliast ja Hispaaniast, moodsat tulid siia kokku,
moodustasid meeskonna ja otsustasid, et just see Põhjamaade
valgusmäng ja päikeseloojangupäikesetõusu ilu
ja seeläbi siis koidu ja hämariku kohtumispaik on see,
millele nad tahavad keskenduda. Nii et see tuleb selline päikseloojangust inspireeritud,
et valguslahendus toomkirikule.
See on selline statsionaarse lahendus, mida saab näha igal õhtul,
aga kui juba valgusega nagu mängimiseks läheb,
siis me teeme seda loomulikult nagu erinevatel viisidel veel
ürituste raames.
Ja siis meie teine suur põhiprogrammi projekt on siis
otsesemalt seotud teaduspärandiga. Ja geneetika on meil mõttes nagu mitmel moel.
Ja järgmise aasta siis maikuus.
Me avame Toomemäel sellise kunstiinstallatsiooni,
mille mõte ongi geneetikat veidi rohkem ja just Tartu
ülikoolis tehtavad geni teadust rohkem populariseerida.
Meil on kunstnik Valdek Laur, kes on väga avatud uutele,
läheb inimestele ja mõtleb, et ka sellele,
et kuidas teha seda teemat väga laiale sihtgrupile
mõistetavaks ja ta on otsustanud, et ta tahaks seda teha
muusika abil panna nii-öelda geenid laulma lasta inimestel
ise mängida Toomemäel geenimuusikat, aga siis ka avastada
Toomemäe teiste elanike, loomade, oravate,
lindude, erinevate taimede geneetilist muusikat. Et siis selline sihuke väike nagu geneetiline avastusretk
tuleb ka meil Toomemäel ja on siis järgmine aasta kogu suve
põhimõtteliselt avastamiseks avatud.
Tegemist on tõesti väga rikkaliku ja intrigeeriva
programmiga ning kahtlemata ei saa alahinnata Tartu Ülikooli
muuseumi rolli meie igasuguse ajaloopärandit talletamisel.
Kuid meie vestluse lõpetuseks tahaksin küsida,
et mis teile tundub, kuidas praegu Tartu Ülikooli muuseumide
läheb ning mida te neile tulevikuks kaasus sooviksite? Minu meelest on Tartu Ülikooli muuseumid avatud
ja uuendusmeelsed ja selles mõttes neil läheb tegelikult
väga hästi, et nad on paindlikud, valmis erinevate eilegi
nagu väljakutsetele vastama.
Ja meil on ka nii palju materjali, et sellele vastata,
et Tartu Ülikooli tugi siin on suurepärane nii sisulises kui
ka ütleme institutsionaalses mõttes.
Et minu hinnangul meil läheb hästi. Ja kui midagi nüüd soovida, siis mina soovin ikka inimesi,
et meie ümber oleks palju avatud meeltega ja,
ja kaasamõtlevaid inimesi, kes tahaksid ka avastada meie
juures erinevaid asju, sest nii hea positsioon nagu Tartu
Ülikooli muuseumil on.
Me asume keset toomemäge.
Me oleme põhimõtteliselt linna südames meie ümber
ja meie juures on kogu ülikool oma tuhandete teadlastega,
kes omavad nii suurt kompetentsi erinevates valdkondades. Ja lisaks meie suurepärased suurte kogemustega töötajad,
kes on valmis ellu viima väga erinevaid asju.
Loodan, et kõigil inimestel on jõudu ja,
ja tahtmist ja teed meie juurde leida.
Loodame, et kõik selle tee leiavad ning meenutan ka kuulajatele,
et tegelikult juba praegu on paslik seada samme Tartu
Ülikooli muuseumi poole sest hetkel toimub seal aastakonverents,
mis kannab tänavu pealkirja teaduskollektsioon muuseumile,
teadlasele, ühiskonnale, ning sellest rääkisid äsja lähemalt
Jaanika Anderson ning Karoliina Kalda. Suur aitäh teile stuudiosse tulemast.
Aitäh.
