Jahieeskirja muutmise põhjus on muutused looduses,
mida püütakse võimalikult kiiresti viia õigusaktidesse
plaanis olevaid muudatusi, selgitab Kliimaministeeriumi
jahindusnõunik Aimar Raco. Kopra puhul on selleks vajaduseks võtta ära selline suvine jahihooaeg,
et sel ajal, kui kobras oma järeltulijate hoolt kannab,
et vältida siis seda, et kütitakse ära emasloom
ja seetõttu need poed jääksid siis pesas Emma ema hooleta
ja suure tõenäosuse kukuksid.
Teine muudatus, mis puudutab nüüd hanelistele heidutusjahi
jahi lisamist, et see puudutab puhtalt, siis põllukahjude
vähendamise vajadust. Paneliste arvukus on viimaste aastate jooksul
märkimisväärselt kasvanud ja sellega ühes ka siis
kahjustused põllukultuuridele ja senised heidutusviisid,
mida põllumehed paned põllud ära ajamiseks kasutanud.
Haned on nendega harjunud ja, ja need ei anna enam sellist
loodetud tulemust. Kolmanda muudatusena tahetakse seitse linnuliiki välja
arvata jahieeskirjast Aimar Raco. Tegemist on siis kolme Bartlaste hulka kuuluva liigiga,
on soopart, Rägapart tuttvart, lisaks veel tikutaja,
lauk ja laanepüüd ning nurmkana.
Et kõik need liigid on viimasel ajal nende arvukus on olnud
selliseid langustrendis. Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Mati Kivistik
sõnul on kaks esimest muudatust jahimeestele mõistetavad,
kuid seitsme linnuliigi väljaarvamist jahieeskirjast õigeks
ei pea sest just jahimehed on hoolitsenud selle eest,
et kiskjate arvukus ei läheks liialt suureks.
Nende ohustatud linnuliikide pesitsuspaikade läheduses. Tegu on eranditult maa peal pesitsevate lindudega
ja kõik me teame, et nende pesitsemise edukus sõltub
ennekõike kiskjate survest rebane, kährik rannikualadel,
šaakal, metsas, Maltale aladel veel nugis
ja omakorda nende väikekiskjate arvukus sõltub ennekõike jahimeest.
Et kui palju jahimees panustab sellesse,
et väikekiskjate arvukust piirides hoida. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
