Tere algab saade, laste lood MINA, OLEN Kadriviisel. Olen Tartu laulupeomuuseumi, näitlemise stuudiumi lastega, Tartu linnas, Toomemäe mäel asuvas Tartu tähetorni planetaarium, mis eelmine kord jutustas Planeta rist Alar buss. Et Maalt vaadates tundub, nagu tähed liiguks meie kohal. Tegelikult on tähed muidugi paigal, liigume hoopis meie koos maakeraga. Mida huvitavat planetaariumi veel näha saab? Planeedid võtavad samuti osa on tähistaeva ööpäevasest liikumisest aga miks neid nimetatakse Plameetodeks, neil on ka teine nimetus rändavad tähed. Sellepärast et nädalate, kuude aastate jooksul nad muudavad oma asukohta tähistaeva taustal. Marss, Merkuur ja Veenus panid juba jooksu. Tegelikult liiguvad Jupiter ja Saturn, aga need ei liigu nii kiiresti. Merkuur tega, ilusate tiiru ümber nende praegu. Jah, need päikesele lähedased meerid, Merkuur, Veenus, jaga Marss maa pealt vaadates, siis liiguvad küllaltki kiiresti teistest, nad tegelikult liiguvad nende liikumise kiiruse ümber. Päikese on suur. Kaugemad planeedid Jupiter ja Saturn. Nende liikumise kiirus on aeglasem. On jah, selline seadus, et mida lähemal on planeet päikesele, seda kiiremini ta tema ümber tiirutab. Aga miks need hinne niimoodi edasi-tagasi? Jahadel tavaliselt nad liiguvad läänest ida poole, aga tõepoolest vahel võtavad korraks nagu hoogu vastassuunas, et edasi liikuda. See toimub sellepärast, et maa pealt vaadates nad liiguvad üksteisest mööda, aeg-ajalt nagu maa liigub marsist jupiterist Saturnist mööda. Kui maa parajasti ühest meist mööda läheb, siis lühi tavaliselt on selline mulje jah, et planeet liigub mõni nädal või isegi paar kuud ta sellele pidevale liikumisele vastassuunas ehk idast läände. Nii teema tegelikult Merkuur veendusega sel ajal liiguvad omakorda ka maast mööda. See näivad keeruline liikumine on sellepärast, et nad ei liigu ümber ja vaid nad liiguvad ümber päikese. Ja maa liigub ümber päikese ja seetõttu tundub see liikumine sellise keerulise iseloomuga. Kui me seda päikesepealt vaataks, oleks asi palju lihtsam. Noh ja muidugi ka Kuu teeb tiiru tähistaeva taustal, ta teeb näivalt seda väga kiiresti. Tegelikult väga kiiresti, ühes tiirus kulub 27 päeva samade tähtede juurde jõudmiseks natukene rohkem kui 27 päeva. Jää võiks kuu aega üks kuu, jah, Seksale kuuga seonduvalt, eks selline asi nagu kalendrikuu pärit olegi. Kui see meil Gregoriuse kalendrist kasutatav puu nagu otseselt ei ole kuuga seotud nädalas lähedane ja kuu liikumisel tähistaeva suhtes ja ka paar päeva pikemale perioodile, kus siis täiskuust saab uuesti täiskuu? Jah, selle aparaadiga on praegu nii, Ta pidevalt noorkuuasendisse pidevalt noor Vabedas, tegelikult tal on ka selline funktsioon, et ta on olnud laeva sellises seisukorras, et kuufaasid on vahel praegu on lihtsalt niiviisi noorkuu ei, aspekt on praegu dist uhkes, ütleme ja. Seda kuum ta välja näeb. Kui ta ümmargune oleks, siis oleks lihtne päikesega või mõne planeediga segi jääda. Jah, täiskuu faasis võib-olla tõesti päikesest ta väga ei eristaks. Planeetidega muidugi ei tohiks Ehinud minna, nad muidugi asuvad küllaltki ühe kujuteldava joone lähedale siis vaatame päikest, praegu ei ole seal siis klipid ka ehk siis päikeseaastase teekonna kujud seal tegelikult jällegi peegelpilt tegelikult maa liigub ümber päikese ja keegi päikesesüsteeme eemalt vaataks siis, põhimõtteliselt saab hinnaline, tähendab siis, et need päikese suuremad kaaslased ehk planeerid tiirutaksid enam-vähem ühestatud maapinnas ümber päikese maa siis nende hulgas ja kuunber maa samuti. Seetõttu siis ongi tähistaeva taustal selline kujuteldav riba, mille piires siis ainult selle riba piirides võib siis VTA kuud öötaevas leida ja sedasama öötaevast vaadates saab siis ka tuletada. Ka päike peab kuskil nüüd juba konkreetsemalt lume peal olema. Joon muidugi kujuteldav joon, ega seda taevas ei maksa otsida, selle joone nimi on klipike ja natuke laiendatud 50 ümber, seda nimetatakse sodiaagiks. Üsna tuttav sõna võimete, lasteaeda siis natuke vanematele ikka. Sain muidugi igaks juhuks öelda, et igasugune ennustamine nägemist suunas mingi planeet võrreldes päikesega võrreldes kuuga või võrreldes mõne teise planeediga paistab seal ennustust, seal ei ole tegelikult mingisugust alust. Noh, kes tahab neid väga uskuda. Ega kedagi keelata ei saa, aga omapoolset soovitust ma siiski ka juurde ei anna. Nüüd tõuseb mängu päike, aga tema ei suuda meil ilmasin valgeks teha. No võtan planeedilt ja kui korras liigutus valepidi, et aega kokku hoida. Kaks võiks lõunataevast kui näiteks vaadata tähendaks nimekene seda osa taevas. Teda meestest ei näe niiviisi. Nii näiteks lõunaristi tähtkuju joonistada. Seda võrreldakse mõnikord põhjanaelaga. Põhjanael asub peaaegu täpselt põhjapooluse kohal. Ja lõuna koonuse lähedal on ka elus tähtkuju. Neljast heledast pääseda koosneb aga paraku lõunanaela. Siit ei saa otsida, sest maakera lõunapooluse kohal olev punkt jääb paraku eemale üsna tumedate tähtedega oktandi nimelisse täht, kui et lõunanaela tegelikult ei ole olemas. Kui seda ristisaba natuke pikendada Noh, ideeliselt jah, aga, aga, aga noh, mingisuguse hinnangu muidugi saab kusagil sealkandis ja nii edasi. Ümber selle lõunapooluse on on veel heledaid tähti. Ja kui me neid natuke veel kaugemale lõunasse läheme, siis tulevad siit nähtavale. Rannad on teisel pool lauda puudust, need on suured meie linnud, kaaslased, öeldakse, läheb naabergalaktikad nimetatakse sellise keerulise nimega nagu magaldasi pilved. Mere saite magaldajaskasele õunamaid, avastas siis muuhulgas ka taevas paar tähelepanekut tegijat. Et kaks pilvekest ei lähe öösiti kunagi looja, hiljem siis selgus, et need pilved on maavälist päritolu isegi meie linnuteest eemal, meie Linnuteekaaslased võib olla ühe asja võiks veel teha. Olime üsna kaugel lõunas. Ja liigume nüüd nii kaugele põhja, kui annab liikuda Leemet Woodusele nagu korralduda. Jutt oli korraks horisont, kuidas ta siin meil on? Enam-vähem niimoodi põhjanael on pea kohal kupli keskel, reaalsest aeduseleks ta pea kohal kõigil. Ja kui me nüüd paneme selle ööpäevase pöörlemise käima, näete, ükski tähte ei tõuse ega looja. Teatavast enam-vähem idast võiks öelda. Pähe tõusid ja läände looja, seda ka põhjapoolusele kõik suunad, lõunasuunad ei olegi kuskilt tähtedel tõustega loojuda. Ja kui juhtumisi päike silmapiiri ei oleks, siis oleks tema ei loojuks. Paar päev, noh, praegu teda siin ei ole, on siis polaar? See kestab siis 23.-st septembrist, sügisene pööripäev kuni 20. 21. märtsini, kuidas ta meie kalendrist satub olema, siis algab ta siis päike tõuseb põhjapoolusel ja hakkab siis tiirutama silmapiiri kohale ja see tiirutamine kestafis poole aastat kuni tuleb jälle sügisene pööripäev ja siis väga kiiresti tegelikult vast Mudki tiirutama tiirutama kannatama, lasen tal see nüüd selle poole aasta jooksul kihutada. Ja ongi varsti tulemas, siis päike läheb ilusasti seal uksest välja, kahe ei läinud päris uksest välja ja neid oli veel mängud siis sügisene pööripäev siis on pool aastat inimeste pimedust, jah, muidugi, pilved võivad ikka jätte tulla nii päeval kui öösel. Kuna me väga kaugele on meil see valgete ööde periood kusagil mai viimase dekaadi alguses tuli juuli viimasel kaadi keskpaigani on enamus tähistaevast kadunud ja idee on selles, et päike loojub siis hoopis voodesse mete läände ja eha, kumma tasakesi purjetab üle põhjataeva. Peale keskööd võib seda juba hakata siis koidukumaks nimetama, on see jõudnud Birdada taevasse ja tasapisi hakata siis heledamaks muutuma. Lõpuks päike tõuseb, tähetorn suletud? Ei iseenesest ei peale suletud olema, saab ju siin need eksponaate vaadata kas või seda mängu taevasse vaadata ja heledamat. Juunikuus vaadeldavat või isegi ilma teleskoobi abita et midagi on vaadata võimulika lühikestel valgetel suveöödel, aga valikuvõimalust, tõsi küll, on ja tükk maad väiksem. Nüüd olen oma eesti laiuskraadil siin ilusasti tagasi. Asin vaid muuseas näidata ka selles mõttes vahva täht, et tema on esimene, mille kaugus maakeralt on ära määratud ja seda määratasin sammas tähetornis 200 aastat tagasi. Seal ida savisse kõige suurem eksponaat Rauno. Ka seal, kui vaatamiseks väljas, kui te juhtumisi seal käisite. See kuulus astronoom Struve temaga seal seismas ei olnud kõrval. Vähemasti aparaat oli seal olemas. Vaikselt hakkab päike tõusma, kõigepealt lähevad sinised lambikesed põlema ja seejärel kollased väikselt ka. Ja ja panete täheletähte, jääb taevas vähemaks, algul heledamad, tähed jäävad alles, aga mida edasi, seda vähem neid järele. Lõpus seal selline lugu jah, et pikapeale kaovad ka need viimased ära. Ja näete, seesama valguse, mis ennist tundus väga hämar on ilmselt nüüd praegu päris valgusest silmad harjusid vahepeal hämarusega ära. Ja nüüd me näeme jälle seda keerulist aparaati sain selle aparaadi abil me siis ideeliselt nagu kino vaatasime vaiksemalt prorektoriks nimetada sellise omapärase kino vaatamise prorektoriks. Ehk siis antud juhul mängu tähtede vaatamise projektariks. Tartu tähetornis uurisid tähti, laulupeomuuseumi, näitlemise, stuudiumi lapsed. Tähistaevast seletas lahti Planeta rist, Alar buss, saaste toimetas Kadri kiisel. Kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma.
