Tere algab saade, laste lood, mina olen Kadri kiisel. Olen Tartu laulupeomuuseumi, näitlemise stuudiumi lastega Tartu linnas Toomemäel asuvas Tartu tähetornis. Eelmine kord meisterdasime endale pööratavate vaeva kaardid ja siis läksime planektaariumisse, kus ühe vahva aparaadi abil saab kaar lakke tekitada. Päris tähistaeva. Planetaariumietendust juhib Alar buss. Kuidas nüüd see planetaariumimasin siin töötab? Proovime vaatame, äkki tasakesi tuleb see valgus, mis siin on ära kustutada just aegamööda, et firma tarbijaks muidugi jah. Uued muidugi taevas olla. Kuu paistab vahel ainsa taevakehale ka päevasel ajal päikest ei paista. Vaid ühe nupuvajutusega ilmus meile siia valgele kaarlaele kuu kujutis. Kas noor või vanakuud? Meil on jah, noorruumis paistab õhtusel ajal ja igal õhtul paistab siis kuu üha suuremana näiv samas kasvab nagu selle kohta öeldakse, noor koondis j tahab kujundamine. Nojah, seda võib siis vahel ka enne päikesetõusu pärastlõunasel ajal näha. Nüüd kui ma siin tasakesi seda pimedust juurde tekitama, siis loodame, et varsti hakkavad ka teised tähed paistma, paneme tähele, kuu muutub üha heledamaks, tegelikult on sama ele kui n, aga lihtsalt see tehispäikesevalgus konkurent kaob ära. Kui ümberringi vaatame, hakkame igavest tähte nägema. Mina olen teist natuke paremas olukorras, sest ma olin siin ruumis juba enne täid. Teie last ei näe veel nii palju. Mina näen juba ühte teist siin. Nii palju vast märkate, et osad tähed on heledamad ja osad tähed jälle vähe meredes. Kui veel kuust rääkida, siis läks küll meil pimedaks ka Soome mängu päikese veel välja. Kuu saab koguma valguse päikeselt, mis teda valgustab. Ja kuusekumer, mood on alati päikesepoolne. Sellisena muidugi paistab ka täiskuu kuju, nagu ta siin on see mängupäikene nii hele ei ole tähed ära kustuksid. Kui me teda vaatame, aga päriselt taevasse, kui see sinine taevas meil päeval on seal lihtsalt nii hele kaugel olevat, teised tähed ei paista muidu alles, jäävad need kaid, tähed, ega need tähte keegi hommikul niimoodi klõps-klõps-klõps järjest ära ei kustuta ja ega neidki õhtute järjest põlema ei panda. Oleks kogu aeg lihtsalt selle pimedaks minek, hämariku käigus nad tulevad nähtavale ja valges minek ehk koidu käigus siis kaovad ära vaatepildist. Okei, võtame taikese aroom. Aga teeme võib-olla veel ühe triki, toome veel ühe tähe moodi objektid siia ja neid nimetatakse planejettideks. Selliseid planeete, mille vaatamise jaoks tingimata teleskoope vaja ei ole, on viis. Marss pisut punakad, punakad aa, siin on üks väike täpsustus. Mõtlesin jah, et nende planeetide nägemiseks ei ole vaja teleskoopi, aga siin on nad küll niimoodi esitatud, nagu me vaataksime neid läbi teleskoobi, planeedid, need viis planeeti, loeb nad siis üle Marss Saturn, Jupiter, Veenus ja Merkuur. Kui nad lähevad, On, nad paistavad täiesti tavaliste noh, iseenesest küll väga heledate tähtedega tähtedest ei ole neid võimalik silmaga vaadates lihtsalt eristada sellisena, nagu siin on rõngaga Saturn ja pöördiline Jupiter ja kõik nad on punktipunktidest suuremad. Sellistena paistavad nad ikkagi siis, kui teleskoop abiks võtta. Ja nad ei ole pruumila suhugi tingimata siin. Nii väga lähestikku ühtlased olla uisutatud kombile Meil on siin üksteisele lähedale. Laevas, muide jah, liigub. Tähed tõusevad. Jah, kavala koha peal jah, selle ruumi iseärasuste tõttu, noh nüüd on ta loojunud. Praegu on meil siis parajasti planeet ei paista. Kui me nüüd öösel vaatame korraks taevasse, siis ega meil niimoodi ei ole muidugi. Et pilt kogu aeg liigub. Seal siiski peale vaadates tundub ta aeglane olevat. Aga kui iga paari tunni tagant välja minna ja taevakaarti vaadates märkab Näiteks kui minna välja ja otsida mingisuguse näiteks korstna jumal, mingisugune hele täht näiteks selline täht ja siis minna tuppa tagasi, jäta täpselt see koht meelde, kus seisid ja siis kui lähed uuesti jah, nii paari-kolme tunni pärast välja täpselt samade jalajäljega ta sisse ja vaatad sedasama korstnakohane, no ei ole seda tähtede seas on liikunud ja ta ei ole mitte näiteks oma naabrist või naabritest eemale liikunud Dancoigi oma naabritega. Või et see idast läände liikumine taevas tähendab jah, et kõik see tähtede süsteem tervikuna liigub ümber maa liimile, näib. Et kui me praegu aega võiks lugeda, siis me peaks üsna kiiresti praegu tund lugema, et see tempo siin on päris tugev. Just nimelt ja see on pigem nagu selline reaalsem pilt liikumatu pilt, kui ta lihtsalt väljumas ringi kõndida. Aga kui see kiirus uuesti peale panna, siis kuidas me tunde peaks lugema? Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa umbes sellised. Natukene aeglasemalt, aga lõks, tiir, ta ei ütle, needsamad tähed jookseb jälle kõrgele taevasse. Noh, kuskil seal võtab, eks ole, 24 tundi aega. Nii et ma pole niimoodi vist viitsinud lugeda, kuna seal on võib-olla natukene aeglasemalt kui te praegu proovisite ja ja see lähedane, erinevalt heledad, nagu te kõik tähele panete, eks see olegi, muutun taeva huvitavaks. Kui täheldatakse täpselt ühtemoodi heledad, siis noh vaevalt neid keegi nii väga, eks keegi neid ikkagi oleks ka vaadanud ja uurinud, aga võib-olla tähtkujudeks jaotama poleks neid viitsinud keegi hakata. Aga taevas on jah tähtkujud ja erinevat maailma vahvad on need täpselt samu tähte vaadates välja mõelnud erinevaid eestles eelmistel sajanditel elanud inimeste fantaasias on ajaloost teada umbes 20 30 tähtkuju vahel. Aga ametlikus taevas. Me tahame astronoomid kokku leppinud. Kui 88 tähtkuju, see loetelu siis haarab enda alla ka need tähed, need lõunataevatähe, südame ja Eesti laiuskraadil, siis ei näe. Aga kui palju me siit Eestist näha? No Eestist me näeme ikka tublit kahte kolmandikku ehk natukene rohkemgi paljud on sellised, et noh, et mingi osa põhjapoolne osa lõuna poolt paistab ja siis mingi osa ei paista. Siin on selline määramatus ka muidugi olemas, aga noh 50 vale olemas. Siin praegu vaadates tundub küll, et neid tähti nii kohutavalt palju, et üldse ei kujuta ette, mismoodi neid eristada saab. Nojah, eks see tunnedatud vilumusega Kas teie lapsed tunnete mõne tähtkuju siit ära kui te vaatate? Mulle tundub küll ühtlase pudrunema, isegi vankreid ei, ei erista. Ühe vankri võib-olla püüame kinni siiski. Nojah, jääb see parajasti teisele, pooldasid suur vanker ja üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, suur vanker, olles kergemini leitavaid tähtkujusid. Kui ma ütlesin, et eestlase mingi osa tähtkujus me ei näegi siis seevastu jälle teatud osa tähtkujusid, mis paati öösel igal kellaajal näeme. Üks neist on see suur vanker on võib-olla üldsust kergemini üles näitavaid tähtkujusid, kuna seal on enam-vähem võrdse heledusega suhteliselt heledad tähed, sa ise kokku need seitse tükki. Ja väike vanker ei tohiks kaugel olla. Seal ei ole ka kaugele, vaat kui võtame sellesama suure vankri käsitlusele ja tema kaht aisatähtedest kõige kaugemale jäävat ratast siis nende vahel August, pikendame edasi neli-viis korda. Ja siis leiamegi väikese vankri otsimisaisa tähe, millele kuulus nimi nimelt põhjanael. Naelal on selline omadus, et see tegelikult ei ole, moodustavad lihtsalt asub sobiva koha peal taevas teema ümber tiirutavad kõik teised tähed. Ja tõesti, väike vanker on ka siin neli ratast, üks, kaks, kolm, neli ja üks, kaks, kolm või isegi neli aisatähte kujust aken, täht kui arvesse võtta väike vanker, jah, on natuke väiksem kui suur vanker ja samas ka ei ole nii heledate tähtedega või suur vanker. Just see aisa tipu tähtsam kuulus, näete, kui panna taevas pöörlema, jääb põhjanaelpaigale seda varrast teha. Nimelt põhjapooluse kohal võiks esitada küsimuse, miks koguma maailm siis nii hirmsasti just selle meie maakera ümber liigub egode tegelikult ei liigugi selline näiv efekt nagu autoga sõites, tundub, et puud ja majad või mis iganes kihutavad auto viiest mööduva auto paigal. Niimoodi on maakera aga samamoodi tegelikult maakera pöörleb lähedasteta, aga noh, see on selline suhteliselt ühtlane liikumine. Ja inimene ei tunneta ta kogu aeg pöörleb koos maakeraga. Ja seetõttu siis tundub, et et hoopis kõik muu maailm, päike, kuu, tähed ja planeedid liiguvad idast läände. Liikumine on Sispireema, aga nüüd see heledam ribasid siis Linnutee. Mis siis natuke. Ega ta midagi muud ei tähenda, kui väga palju tähti jäätiski, seda riba, kui me vaatame ja kokku siis moodustavad sellise natukene heledama riba puu natuke tumedama taeva taustal. Homme samal ajal kuuled, kuidas liiguvad tähistaevas planeedid. Tartu tähetornis vaatlesid tähti, Tartu laulupeomuuseumi, näitlemise, stuudiumi lapsed, tähistaevast, jutustas Alar buss. Saate toimetas Kadri kiisel kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma.
