Maailmas ringlevates kaubaalustes võivad peituda ohtlikud kahjurid. Me piiril sageli näeme, et märgistused on peal,  aga tegelikult kubisevad taimekahjustad. Ei näinud neid kaugemal. Ma ei näe neid. Hobilinnuvaatleja avastas Eestile Uue linnuliigi kakumäe rand andis Eestile 401. linnuliigi. Mustihasel on alatasa kiire. Ma tulin täna ühte puidutöötus ettevõttesse,  kus tehakse kontrolli taimekahjustajate üle,  kes võivad loodusesse sattudes suurt kahju põhjustada. Nii siin on nüüd näha, et okaspuud on meil siin küll,  mida võiks võtta männi laguussiproovi? Siin on täitsa asjalik, asjalik proovivõtumaterjal. Ülle, kas see on nüüd üks kaubaalus, mis võiks olla teie  huvi objekt? Ja et tegemist on siis USA alusega märgistus näitab seda. Vastavus märgistus, põhimõtteliselt jah,  see on meil. Riskiriik männilagu ussi suhtes, sest seal on levinud  selline karantiine kahjur nagu männi, nemad tood. Ja siit me siis võime võtta proovi laastuproovi,  et määrata siis laboris, kas siin võib olla tegemist  männilaugu ussiga siin sees? Näha ei paista midagi. Pealtnäha ei paista midagi, sest tegemist on ematoodiga,  mis on mikroskoopiline alla ühe millimeetrine nematood  ja teda me palja silmaga mitte kuidagi ei näe. Oluline on võtta ka seda proovi aeglasel käigul,  et need nematoodid ei hävineks, et see, kui see puur läheb Kuumaks. Miks neid kontrolle üleüldiselt tehakse? Kontrolle on vaja teha selle jaoks, et takistada  siis taimekahjustajate levikut juba üle 20 aasta tagasi  hakatigi jõudma järeldusele, et, et kogu suur kaubavahetus ja,  ja sellega kaasnev siis puidust pakkematerjali kasutamine ja,  ja saatmine üle maailma. Põhjustabki selle, et järjest uusi kahjustajaid me leiame  uutes elupaikades ja need ongi inimtegevuse tulemusena  siis sinna sattunud. Kuused, mida arvatakse maailmas ringlevad kuskil viis  miljardit tükki, on üks kõige universaalsem  ja ringlevam kaubaveopakend. Kuna nad on ühesuguste mõõtmetega ja nad on korduskasutatavad. Teil on siin tohutud tornid, seda, Neid kaubaaluseid, kui palju teil neid on  ja kui palju üldse ringleb kaubaaluseid? Meie tänane laoseis on äkki siuke 70000 erinevat kaubaalust,  võib-olla, aga üks hinnang on selline, et iga elaniku kohta  on ringluses üks kauba alus. Et meil Eestis siis 1,4 miljonit elanikku,  1,4 miljonit alust Leedus võib-olla siis neli miljonit ja,  ja nii edasi, et Saksamaal siis kordades rohkem on ju. Mida teie siin teete, teil on siin selline huvitav liin  peale selle, et teil siin ladu on. No meie põhitegevus on siis puidust kaubaaluste parandamine  ehk siis korduskasutuseks ettevalmistamine,  korduskasutusse suunamine. Et meie võtame nad vastu kontrollima, puhastame,  parandame, kuivatame, mida temaga siis teha vaja on? Ja suuname korduskasutusse. See logistikaahel, mis kaupadel on ju tohutu,  kui kaugele näiteks needsamad kaubaalused üldse võivad  rännata teoreetiliselt. No teoreetiliselt võivad ju teha korduvaid tiire ümber maakera,  et siin mingisuguseid piiranguid ei ole. Eeltingimus siis see, et ta on kuum, töödeldud  või kannab seda vastavus märk, et teda võiks saata  siis kolmandatesse riikidesse. Kas see, et tehakse kontrolli sellist süsteemset,  kas see on pigem positiivne? Jaa, kindlasti, et meie, meie poolt vaadates võiks olla  ka niisugune tihedam, et me päris tihti näeme oma klientide  juures ka niisugust võltsimiskahtlusega märgistust,  et ilmuvad välja ühed ja samasugused, mitte kasutusel olevad  numbrid kuskil Kagu-Eestis ja siinsamas üris tootmistes on  näha seda ühte numbrit, mida tegelikult ammu kasutusel enam  ei ole. Meie nagu tahaks, mitte kord aastas, aga võib-olla kolm  korda aastas võiks ikkagi käia ja vaadata,  mis tehakse. Kõige tähtsam on see vastavusmärgistus, mis saaks. Rahvusvaheliselt kokku lepitud, et see on selline neljakandiline,  vasakul pool on siis rahvusvaheline taimekaitsekonventsiooni  lühend IPPC ja siis on riigi tähis, antud juhul on siin  Eesti sellele järgneb siis ettevõtte registreerimisnumber,  siis kohalikus registris, kes siis on selle kaubaalusele  selle märgi peale pannud, kes omab vastavat õigust  ja all, siis on töötluse tähis, antud juhul on tegemist kuumtöötlusega. Ma võin ise ka siia templi peale panna ja Paraku jah, et ka seda esineb, et mõned ettevõtted võtavad  selle riski ja, ja kasutavad tõesti kas teiste riikide  märgistusi või siis ka Eesti omasid järgi tehtud,  nii et see võimalus on tõesti, et võime kohata  ka võltsitud märke. Mis see siis tähendab, et tegelikult see võib olla ohtlik? See võib olla ohtlik ja seda me kohtame ka tegelikult,  rääkides Hiinast. Et kui me sealt saame kauba alused kaubaga  või mingid kastid, mis meil tulevad ja me piiril sageli näeme,  et märgistused on peal, aga tegelikult kubisevad taimekahjustajatest. Siin on nüüd ilma märgistuseta alus, siin on nagu hea näha. Et puukoort ei tohi olla ja, aga õnneks ei ole jah märgistus. See võib Eesti kohalik olla. Ja siin ongi näha, et kui näiteks see koor oleks seal peal,  et mis seal koore all kõik toimub, et tegelikult seal on  need Kahtlen käigud on ka juba näha koorele kui need alused  lähevad nüüd kolmandatesse riikidesse, et,  et sellist koorekoort ei tohi seal olla ja siin on veel näha  raski tegevuse jälgi. Siin on väga tugevalt mida, mida kindlasti ei tohiks olla. Et see on kohe esmane asi. Punane tulukene hakkab piiri peal inspektoril kohe põlema,  kui ta näeb sellist alust, millel on koor. Sinetunud ka veel lisaks kõigele. Euroopa Liidu siseselt ei vaja pakend. SBM 15 märgistusest, et siin võib ringelda  või Eesti siseselt ka et võivad olla ilma märgistuseta  ja töötlemiseta. Puidukahjustajad on ja millist kahju nad võivad  siis meie loodusele teha? Kõige ohtlikumad kindlasti on Aasia sik ja männi laguuss. Aasia siku puhul me teame, et juba väga palju aastaid tagasi  2001 esimene kolle Austrias ja mida seostatakse samuti  saastunud pakendit sisseveoga või siis võtame männilaguussi  ja võtame siin Euroopa kolde, mis 99 juba avastati. Et need on need kõige halvemad stsenaariumid,  mis, mis on siis rakendunud, et just selle saastunud  kaubaaluste tõttu. See on üks kole putukas, siis keda ei taha,  et siia tuleks. Ja seda me peame seirama ja, ja jälgima nii piiril kui  ka looduses, et ta meil ise kohale pole jõudnud. Kas kuskil on juba nagu ilminguid, et et mingid käigud või,  või mingisugused märgid on sellest putukast olnud? Piiril oleme tuvastanud päris mitmel korral. Kahjuks ka tõesti peab ütlema, et märgistus on olnud peal,  sellel pakendil aga oleme tuvastanud korralikult märgistuse. Peal kuum töötlus, aga kahjuks siin sees oli meil  siis elus vastne, kes väga ilusasti ennast peidab. Need on siis ühe graniitkivide pakendi alus,  puud ehk siis kauba all olevad puitprussid,  mis siis olid saastunud elusate vastsetega,  kus on tund Hiinast tegemist on siis väga karantiinse  lehtpuukahjuriga ja meil on väga palju kohalik ju puuliike kased,  vahtrad, mis on tema toidupuud ja, ja kui ta meie Eesti  loodusesse satub, siis need puuliigid satuvad ohtu. Siin on need munemisleht ja, ja väljumisava  siis väga hästi näha ja, ja siin sees siis on vastsekäigud,  mis ongi põhiline kahjustus siis selle aasiasiku puhul,  mille tõttu siis puud hakkavad kuivama ja,  ja oksad murduma ja lõpuks see puu sureb ära näiteks veel  Indiast tulnud ka graniitkivide ümber olevat puidust pakendit,  mis oli ka ilusate putukat putukaahjuritega saastunud,  siin purgi sees on näha ka neid kuivanud isendeid,  aga, aga kogu see materjal oli väga-väga tugevalt läbi  näritud ja jällegi konteineri põrandal, siis oli selline  imepeenikene tolmutaoline näripuru, mis siis aitab meil  leida põhjuse üles ja, ja et on siin tõesti tegemist eluga. Need on ühed sellised India kohalikud putukaliigid,  mis meile sattudes me ei tea, mis nad võiksid meile põhjustada,  et. Mis juhtub selle ettevõtjaga või selle pakematerjaliga,  kui leitakse midagi või kui leitakse nõuetele mitte vastavus? Siis tuleb see puidust pakematerjal hävitada,  soovitavalt põletamise teel. Kui meil on tegemist juba korduvate rikkumistega,  siis kindlasti me saame rääkida ka sanktsioonidest,  ehk siis trahvidest ikkagi levitatakse tahtlikult juba taimekahjustajaid. Aga kui me räägime näiteks selle märgistuse võltsijatest,  siis nende puhul on ka ette nähtud, et. Kui Eestis me tuvastame otsitud märgistused  ja nende tegemise, siis selle eest on trahv ette nähtud. Tavainimene selle kõigega seotud on, tema ju ei tegele  puidust pakkematerjalidega. No tavainimene võib ka, tegelikult kui ta tellib endale  kaupa näiteks kuskilt kaugelt riigist ta saab kas Hiinast  näiteks mõne toreda kraanikausi endale, mis on valmistatud  graniidist siis samamoodi võib selle ümber olla puidust  pakkematerjal ja tasub vaadatagi, et kas see märgistus,  mis seal peal on või kas seal üldse on siis märgistus,  et kas see on korras ja, ja vastab nõuetele. Tegelikult seda tasuks meeles pidada, et  ka see on selline materjal. Kui ta tuleb kaugest riigist, siis on seal omad riskid juures. Muidu see väike jupp siin on isegi. Hääl. On kahtlane, siin on isegi jäälindu. Aeg-ajalt ta liigub. Ei ole paljulubav. Ma arvan, et me lähme sealtpoolt, vaatame,  seal on niisugune platoo, et vaatame sinnapoole. Me oleme tulnud Keila Joale hobi linnuvaatleja Merike Hiibus. Ja me alustame tänast sellist linnuvaatluse  ja linnu loendamisretke Keila-Joal. Meie põhisihtmärk siin on vesipapp, aga kuna veeolud on juba  üsna kevadised, siis me ei tea, kas suurest vete  ja jäämöllust me vesipapi üldse ka leiame. Merike, kui nüüd tahaks uhkeldada, et teeme täna korraliku linnupäeva,  saame palju numbreid, palju linde kokku siis siit võiks  alustada ja päris hea trobikond parte ootab meid. Ja siin on sinikael pardid ega palju muud ei paista esialgu olema. Kui mõnda liiki ongi erakordselt palju, siis on  siis see on omaette nähtus, aga sinikael parti Ta on peaaegu  et nagu prügikala, eks ju, et ma teda iga kord ei jaksa  kokku lugeda, aga ma panen alati elurikkusesse kirja. Ja seal on võimalus ka panna lihtsalt, et liik on kohal,  ehk siis ta on nagu miinus üks, et noh, see ei ole võib-olla  nii väga tervitatav tegevus, aga. Kui me siia oleme tulnud, loeme need sinikael pardid üle  ka nii. Merike, ma proovin siis ka lugeda. Ja siis kontrollime, kas meie numbrid klapivad,  teeme nii. Ni. Üks kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse,  kaheksa, üheksa, 10 11 12 13 14 15 16 17 18 92,  üks. Eksisin aga 25 nad on, osad on üksteise taga. Too tonti, mina sain 27, täiesti. Täiesti võimalik. Nüüd teeme ja, ja targad inimesed ütlevad,  et tulebki pärast kontrollida kolm korda loed üle  ja siis arvutad keskmise. Siis on enam-vähem täpne umbes. Nii vaatame, loeme veel ühe korra. Osad purjetasid allavoolu ka 11 ja. Siis 26 27, mis nüüd 28 koos nende ära purjetajatega. No lepime siis 27 peale kokku, aga aga vaata,  kui sa jälgi, siis üks isane on siinpool kaldas on suurema  väikse värvushälbega sinikaelpartidel on üsna palju värvushälbeid,  et. No nad kipuvad tiiba riipsutama, koduparti,  kodukart on valge ja, ja hästi palju on värvushälbe  ka selliseid helepruune sinikaelparte ja,  ja siis on või on mingisugused suured valged laigud,  et kui sa praegu vaatad, siis näed, üks on seal siit üks,  kaks, kolm, nelja, viies või kuues on. Sest tal peaks olema niisugune peenikene. Ei, ei ole, tal peaks olema niisugune väike valge triip,  aga sellel on laialt, et tema vanemad ei ole pruukinud. Aga eks see Ja just. Ja sõtkastest rääkis, näe, üks sõtkas on seal kohe. No. Tulla siia. Mis sind põhiliselt siis ikkagi loodusesse toob,  kas ainult linnud või käid ka muul põhjusel? Mitte ainult linnud. Ma arvan, et ma käin ennast maha laadimas. Et töö on arvutiga, helistab paber, eks ju,  laua taga. Ja ma lähengi välja, et tegelikult ma ennem  kõndisin väga palju iga päev vähemalt kuus kilomeetrit  ja siis ühel hetkel leidsid, aga mis ma siis niisama kõnnin. Ma vaatan ka ja paratamatult sa näed, eks ju,  linde ja, ja loomi enda ümber, aga linde on lihtsalt kõige  lihtsam vaadelda, neid on kõige rohkem, et linnud võib-olla  annavad kõige rohkem seda aasta ringi. Kuidagi sa tajud seda, et kevadel on ühed ja,  ja suvel on teised ja, ja noh, see kõik on kuidagi teeb  huvitavaks kasvõi sellesama kõndimise, et kui sa tõesti iga  päev liigud, siis see annab mingisuguse teistsuguse se dimensiooni. Ja mida rohkem sa õpid, siis seda rohkem on huvitavam,  et see kuidagi toidab, see hobi toidab iseennast. Praegu meil siis läks niimoodi, et oli trobikond sinikael parte,  üks sõtkas aga vat vesipappi, kelle järele me justkui siia tulime,  praegu ei näinud, kus ta olla võib. Mul pole õrna aimugi, eks ta kuskil jõe peal mõne teise  lõigu peal siis on, et pole. Pole nagu nii tark, et küllap on kõik voolust  ja jääoludest kinni, et kus, kus ta parasjagu toitub,  aga minu kogemus näitab, et võib-olla me oleme natukene  liiga vara. Me teame, et põhimõtteliselt vesipapp on siin olemas,  kuhu me edasi vaatame? Äkki läheme vaatame siit nüüd Tallinna poole,  pisut Tallinna külje alla, uude loodavasse Sõrve kaitsealasse,  et äkki näeb mäntsakuid seal, et enne kui nad hakkavad,  nad juba vaikselt sätivad ilmselt pesitsema,  et nad on üks varasemaid vareslasi, kes hakkavad pesitsema,  et võib-olla meil õnnestub veel neid näha. Aga võib-olla läheb nii, nagu meil läks vesipapiga,  me ei tea seda. Sinul õnnestus siin näha võib-olla ainult loetud nädalad  tagasi päris mitut mäntsakut korraga või. Ja ma kohtasin kuud seitse, päris kindel ei ole,  sest suur parv liikus ühelt poolt tukast teise,  et ma panin kirja küll kuus, aga minu meelest oli neid lausa seitse. Sa teed ju väga toredaid pilte ka lindudest. Kas see on kuidagi tulnud koos sellega see pildistamine,  et linde määrata, on need siis sinu jaoks ikkagi täitsa  omavahel tihedalt seotud? Absoluutselt, et ma ei taha astuda ühelegi linnufotograafi  või loodusfotograafide kuidagi ennast noh,  nendega samale pulgale panna, et minu jaoks on ikkagi ta salvestatud. L see fotoaparaat, et ma ei pea. Vanasti, mis tehti, oli paberpliiats joonistati üles. Väga äge, mul on ka, eks ju, kunstniku nii-öelda haridus  ja võiks ka seda teha, aga tegelikkuses on ikka see,  et kui sa õpid, siis on lihtne, et sa teed  selle pildi. Lähed istud rahulikult kodus laua taha, lööd lahti,  siis, eks ju, kõikvõimalikud linnumäärajad  ja vaatad sealt. Kui palju linnuliike, siis sina oled suutnud niimoodi enda  jaoks ära lugeda, ära määrata? No elurikkuse andmebaas väidab, et, Et 242, mida ma olen siis Eestis näinud? Need aulid on. Tagakauge. Teel. Sa näinud neid kaugemal? Ma ei näe, aga neid, sa võid mul oma suuna kätte näidata. Otsime üles. Merike piisas ainult sellest, et tulla nüüd metsa vahelt  täitsa kohe Tallinnasse mere äärde ja nüüd pole lindudel  kuskile meie silmade eest pääsu. Kui nad just laine taha ei peida ennast valju Keda me siin näeme, eks olid möödunud aasta aasta linnud,  kolm auli õnnestus näha üks isane kaks emast. Ja siis on sõtkad, paistavad siin olema. Samamoodi. Hõbekajakad siis on siin jääkosklad. Luiged mõned siin vist praegu laululuike,  ma ei ole näinud, et nad otsivad rohkem varjulist kohta,  et praegu on üsna tuuline, on. Mis on siis sinu jaoks võib-olla selline erilisem hetk,  mis on õnnestunud ka jäädvustada ja praegugi mõtled,  et oh kui lahe, et see võimalus looduse poolt mulle anti. Ma arvan, et see on eelmise kevade mustjalgtüll täiesti enda kodurannast. Et kuues vaatluse esimene üldse Harjumaal,  kuues vaat Eestis läbi Eesti niiöelda siinnovaatluse  ajaloost absoluutselt minu esimene rari. Tegelikult ma avastasin üldse niimoodi, et et ma läksin randa,  midagi polnud veel tulnud, kui ainult tüllid olid,  mõtlesin, et hea küll, et ma. Lappan läbi neid jalgu, et noh, et äkki on rõngastatud linde. No ja siis vaatasin jalgu, kõik on niisugused,  no allikas peesid on ju järsku mustad. See ei ole õige. Ta on tegelikult vist eks ju Vahemere ääres rohkem. Et seal ta on täitsa tavaline, aga meil on teda jah,  vähe nähtud. Mina näen ka nüüd jääkosklad ära olema ja emane  ja isa. Teen ka igaks juhuks siis dokumenteeriva foto nendest jääkosklatest,  et nad on mul ka liigina siis kirjas. Sinul on õnnestunud näha Eestis ka ühte lindu,  mida vist teatavasti väga polegi varem siin kohatud. Üldse ei ole kohatud ja. Sa ootad seda kinnitust veel, aga põhimõtteline õigus on  sinu poolel, et sa kohtasidki Eesti jaoks ühte uut linnuliiki. Absoluutselt Eestile siis eelmise aasta septembri lõpus  andis kakumäe rand Eestile 401. linnuliigi,  kui see kinnitus saab noh, positiivset tagasisidet on antud juba,  aga aga see peaks olema siis Ameerikast pärit pikkjalg rüdi  ja aeg-ajalt Eksivad linnud rände teelt, et kas siis on need õhumassid või,  või ongi tuule ja mingi sooja? Sinul on õnnestunud võita ka lindude määramisvõistlus,  et kuidas selles siis nii edukas olla, äkki sul on mõni nipp  anda ka teistele, kes on linnuhuvilised? Et kui rassib, eksju oma nippe avaldada,  aga ei noh, eks ta, põhiline on see, et ei tohi,  tuleb endast kahelda. Tuleb tervikus detaile näha. Ja ilmselt. Tark ei torma. Et ma võtan seda kui rahuliku hobi, mõni lahendab ristsõnu. Ma ei taha nagu teha endale seda niisuguseks kohustuseks,  pigem on see mingi mõnus õppimise võimalus. Sügisest talve lõpuni mööda metsi ringi tuhisevates  linnusalkades võib tutvuda nende sulelistega,  kes muul ajal võivad jääda märkamatuks. Mõnes taolises salgas võib silmata ka kuuseokste küljes  kiikuvaid musttihaseid. Musttihane on meie kuuest lihase liigist pisim  ja vähearvukaim. Sügistalvisel ajal liigub neid väikseid linde metsades palju  vähem kui teisi tihaseid hinnanguliselt kuni 25000. Võrdluseks veidi suuremaid põhja ja salutihaseid toimetab  samal ajal metsas kuni 10 ja rasvatihaseid suisa kuni 60  korda rohkem. Sestap ei pruugi igas segasalgas musttihaseid leiduda mõnes  aga askeldab suisa mitu. Ka sõltub nende sügis, talvine arvukus, palju  sisserändavatest isenditest ja sellestki,  milline toidulaud siinsetes metsades sügiseks kaetud on. Musttihast on keeruline teiste tihastega segamini ajada. Kui aga soov musttihast kohata on üüratult suur,  võib isegi veidi tumedam rasvatihane musttihasena näida. Sellegipoolest on musttihane suuruse poolest pigem  pöialpuisi või käbliku liigas. Kui õnnestub mõnele musttihasele lähedale liikuda,  hakkab silma, et erutudes on tal pealel püsti  ka pisike must tutt mis on mõnevõrra väiksem kui tutttihasel  ja kerkib harvem. Metsas uitaja suhtes on musttihased üsnagi usaldavad kuid  pikemalt nad paigal ei püsi, neil on pidevalt kiire  ja sageli kaovad nad isegi silma peal, hoides tihedate okste keskele. Enamasti otsivad musttihased toitu muidugi kusagil kõrgemal  omaette kuid hoiavad ka ülejäänud salgaga pidevalt sammu. Kui aga ette peaks jääma mõni okaste vahele varjunud putukas,  võib ta jääda seda välja kangutama. Segasalgas pole ta suurem asi õiendaja nagu rasvatihane  või puukoristaja ja arvete klaarimistest hoiab pigem eemale. Meie pisemat tihast võib aastaringselt kohata tegutsemas  okaspuu ja segametsades. Musttihane on üks nendest lindudest, keda seostan  peaasjalikult kuusikute ja seal leiduvate kuusekäbidega. Musttihase rahvapärane nimetuski kuusetihane annab  tunnistust tema kuuselembusest. Headel kuusekäbiaastatel võib musttihaseid silmata kohe  eriti palju siis jäävad nad pigem suuremate käbisahvrite  juurde pidama ja ei pea nii väga vajalikuks talviste lindude  segasalkadega sammu pidada. Ju ei näe nad neil aastatel mõtet mööda metsakorruseid turnida,  kui on olemas kindel toidulaud. Musttihased on ühed neist sulelistest, kes koguvad sügisest  alates karmimateks päevadeks vähesel määral  ka varusid. Kuna nad on väikesed tiivulised ning peavad seetõttu  pidevalt midagi noka vahele saama, tuleb talvehooajaks  loodud sahvri omamine neile kasuks. Suurema osa varudest moodustavad erinevad seemned,  muuhulgas okaspuu seemned. Neid käivad nad urgitsemas käbisoomuste vahelt  ja mõnikord maast. Kes elavad pikad talvekuud üle, võtavad soodsate olude  korral ette ka pesitsemise mustlihase reipavõitu laulu võib  sulailmade korral kuulda isegi juba detsembris,  kuid enam jaanuaris. Esituse ga kuulutab alinn mõistagi enda huvi alade osas,  kus ka kevadel pisikesed musttihased üles kasvatada.
