Pere algab saade, laste lood, mina olen kadridiisel. Olen Tartu laulupeomuuseumi, näitlemise stuudiumi lastega, Tartu linnas Toomemäel asuvast Tartu tähetornis. Eelmisel nädalal uurisime kuu gloobust teleskoope ja päikesesüsteemi. Täna on meil plaan hakata taevakaarti meisterdama. Lapsi juhendab Janet Laidle. Nüüd me teeme sellise asja nagu plaanis sfäär, mis on siis pööratav taevakaart ja see on selline põnev abivahend, mida kasutatakse selle jaoks, et teada saada, et mis tahad parajasti taevas paistavad ja selle jaoks, et see valmis teha, siis võtke see ja nüüd selle paberi küljest ära ja lõigake sellest kilest välja selle välimise joone järgi koos numbritega jah, kõik mööda seda välimist joont. Siin on lastel käes paberilehed, kuhu on kirjutatud pööratav taevakaart ja siin on hulk tähtkujusid tähtkujudel nimed juures, et saaks ära tunda ja lisaks on kiled, kilede peal on siin ringid ning hulk numbreid veel. Need ringid lõikavad siit Viljandi seest välja. Nüüd me võtame need väikesed klambrid, mis siin on siis torkame kõigepealt sellest ümmargusest kilest läbi ja siis sellest alumisest paberist ka läbi, nii et sa saaks täpselt sinna suure ringi keskele. Kas nüüd kõigil on valmis vägada? Rääkige mulle, mis te näete siin selle taevakaardi peal, mis see kõige välimine ring on? Seal on kood peal. Jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni kuni detsembrini välja. Arvata, mis see 10 ja 20 siis võiksid olla. Ai, see 10 ja 20 on siis kuupäevad. Aga mis te veel näete siin selle läbipaistva ringi peal numbreid, mida need võiksid tähistada? Need on kellaajad just. Ja siin keskel selle valge ringi ümber on ka mingisugused kirjad, mis need on, kas keegi loeb järsku ette, mis seal, noh, ta on ilmakaared, siin kirre, ida-kagu-lõunaoode maas, loa tuhhi. Ja seal ongi kõik asjad, mis teil on vaja selle jaoks tähekaarti kasutada. Vaat ta kaarti kasutataksegi niimoodi, et näete, et siin on niisugune tume ala, eks ole. Ja siis on see heleala ja hele ala siis see, need tähed, mida te parajasti siis näete, ja tume ala, need tähed, mida ta siis parajasti ei näe. Sellepärast tähed väljuda Narvas liiguvad, nagu me rääkisime juba aga rongi selle jaoks vajalik, eks pööratav taevakaarti siis teada saada, millised tähed parasjagu paistavad. Aga nüüd siis teeme sellise väikese ülesande, et oletame, et täna ei ole üldse pilvine, vaid on ilus, selge ilm. Ja me tahame minna välja tähti vaatama. Võtke oma playsfäärid endale ette. Kas te leiate kõik külasse? 23, november oma selle pööratava taevakaardiväelt. Nüüd hoidke üks sõrm seal, kus on 23 november. Ja siis võtke nüüd see Kiiler, see ilus ketas ja pöörakese, niiet noh, mis see kell meil praegu umbes kaheksa oletama, et siis tahame välja minna kell kaheksa õhtul, et vaadata tähti ehk 20 ja paneme selle 20 nimede sinna kaagustel sõrm on kohakuti sinna 23. novembri koha peale. Ja kui me läheksime need täna välja kell kaheksa ja pööraksime oma näo lõuna poole, siis rääkige mulle, milliseid tähtkujusid seal näeksite surma vanker lõvi ja peal kallad. Kaalud maal ma olen jah, siis üks tore tähtkuju, mis oleks veel näha, teeme natuke teistsuguse ülesande. Keegi ütleb mulle ühe ilusa tähtkuju, Merinid, meri täitsa või lihtsalt näite neitsi, selge, kui nüüd sina tahaksid minna ühel õhtul välja vaadata Neitsi tähtkuju, kas sa teaksid, mis päeva sa pead siis välja minema? Oktoobril oktoobrikuus võiks minna välja nii, et 25 vini, 20 25 piires. Aga 20 piisamate siin sa mõtled siin Viieteistkümnenda piires. Et näiteks kui minna 15. oktoobril kella ühe ajal õue, et siis võiks idee poolest neitsit näha, aga ma kahtlen, kas kella ühe ajal taevast väga mõnda tähte näeb kell üks päeval väga ei näe tähte. Aga mõtlen, et kui sa tahaksid minna õhtul kell kaheksa välja pöörake oma taevakaardid nüüd niimoodi, et kas te leiate neitsi sealt üles, kõigepealt. Vaataks, et oleks täpselt keskel niimoodi. Ja nüüd me vaatame neid kellaaegasid, mis siit läheb nendel õhtupoolsed kellaajad, järelikult me võiks vaadata kas juunis või mai. Või aprillis ette näiteks juunikuus on kella kaheksast nähtav, maikuust on hiljem nähtav veebruar, märts, aprill, mai, juuni kuskil selles vahesel näha. Vot, aga nüüd mul on üks väike viimane ülesanne teile, et kõik mõtlevad välja oma sünnipäeva. Ja siis otsivad oma sünnipäeva kuupäeva ülesse. Ja siis panevad sellega kohakuti õhtul kell kaheksa ja siis valivad sealt välja ühe tähtkuju, mida nad tahaksid oma sünnipäeva õhtul vaatama minna. Aga kuidas taevakaardiga nüüd on selge, et Austraalias ei ole see samal hetkel täpselt selline, nagu meil on. Millise piirkonna kohta see kehtib? See meie taevakaart on tehtud täpselt tartu järgi, Meie tähistaeva järgi, et isegi Lõuna-Prantsusmaal ei läheks päris hästi klappima, rääkimata siis Austraalias, kus nähakse hoopis teistsugust tähistaevast. Aga kui lai see piir siis on, kas näiteks Tallinnasse tähekaart kehtiks veel Tallinnasse, oleks ta täitsa veel enam-vähem tega ta kohe valeks ei, muutajate lihtsalt läheb järjest ebatäpsemaks. Mida kaugemale minna siis sellest kohast, mille järgi see on tehtud, aga siin elavad inimesed ei tähenda meile põnevaid tähtkujusid. Millal su sünnipäev on? 11 säukust, nii kui me vaatame, 11 august on meil kuskil siin ja sa pidid vaatama kell kaheksa õhtul. Mis tähtkuju sa siit tahaksid? Vaata minna. Neitsi Neitsi on täitsa siin servas olemas, jah, et sinu sünnipäev päeval kell kaheksa õhtul, augustikuus võiks näha küll. Nii, mis sina leidsid? Sünnipäev on kolmandal juunil. Hüdrad. Miks hüdra valisid? Selle vastuse tundub nii lahe. Aga kui sa oled kolmandal juunil sündinud, siis sa oled sündinud, mis tähtkujus Kaksikute tähtkuju on siis jah, kas kaksikuid siis ka näha on? Ussil siis oleks põnev kaksikud ka äkki üle vaadata, aga hakkasid, kas nad on siis kui juba sünnipäeva tähetorni tulla? Tere taktikat, mis leidsid Lõvi Lõvi tähtkuju, kas sa praegu leidsid siit lõviga üles? Nii et sina võiksid oma sünnipäeval kenasti lõviga vaadata? Ta on küll siin päris servas, aga ehk leiaks üleski? Lõvi kõrval otsin Väigis. Ja millal see sünnipäev on, siis juunikuus ju juuli ja sul on lõvi on näha ja vähk on ka. Äkki paneb plaksutama? Nüüd, kus taevakaart on valmis, lähme planetaariumisse, kus näeb tähti ka kõige pilvisema ilmaga. Lipame treppidest üles, tuleb meil minna kolme korruse jagu. Avatud uks meid seal hästi pime ruum, seal planetaarium. Sinine, väiksed teleskoobi moodi asjandus nagu mingi juppidest kokku pandud robot, millele mitu silma ja siin on kollased ja sinised, tuleb hästi palju nuppe. Planetaariumiaparaat kõik see, mis siin laua peal on ja ka see, mis seal peal tõhus näib olevat nimetatakse seda noote ikka firma järge kesta, valmistas CFC planetaarium üks ja juhuslikult see teleskoobialune ruum siin, kus te näete, lavia sein sulavad sujuvalt kokku siis võimalik, kui ruum pimedaks teha, tehislikku taevast tähis taevastes tekitada siis on vast see, et ei ole oluline, kas ilm on väljas pilves ilm on selge. Sest need mängutähed sellest ei hooli. Sellepärast et Aarne või tehakse see tehtud, huvad ilm väljas, pilves, kes linnades elavad nende jaoks üldse jääb suur osa taevast tegemata. Sellepärast et linnalambid seda taevasse vaatame seda, kas elad. Noh, ja see keeruline aparaat on sellepärast nii keeruline, et võimalikult enam-vähem kohusetähist päevas, mida Eestist võiks näha oleksid siin esindatud. Ja seda valges siin nende lampide taustal siin näha on. Teha lambid siin kujutavad mängu päikest, kollane ja rivine võib-olla sellepärast, et päikeselt otse tulev valgus paistab meile harjunud kollasena, eks ole. Ja selge taevas päeval paistab sinisena, sinine värvus on ka muide aituse valgus, ainult et päikese väga laiali hajunud valgus. Seda põhjustab see, et maakera ümbritseb õhu Kehtnevega atmosfäär kus siis päikesevalgus laiali hajub. Kui me oleksime näiteks kuu peal kuul, teata, kust ei ole õhu kehtu ümber siis kuu peal paistaks päike meile rohelisena. Taevast paistaks täiesti mustana ja tahet paistvaks, et sõltumata sellest, kas päike paistab või mitte. Tabel juhtuks midagi sarnast ja kui nii umbes 100 kilomeetriga praegusele hüpata siis on ka juba enamus atmosfääre jääb allapoole. See muidugi ei ole atmosfääri ülempiir, see kõige tihedam osa jääb alla poolelt. Aga kuidas selle päikeserohelise tooniga, kuidas ta kosmosest mujalt vaadates, kas ta ikka paistab siis roheline? No vot siin ongi jah, et ta paistab igal pool roheline, kus seda valgust ära ei jagata, laiali laiali Jahamate osa. Nagu füüsikud ütlevad, nihkub sektori pikema osapoole ja seetõttu paistab turismile kollasele. Aga meie jaoks inimeste jaoks maa peal, kes me siin elame, on ju kogu aeg atmosfäär olemas olnud ja ja eks inimene olegi kohastunud sellele kollasele päikesele, oma tegemistes. Ilmselt sellepärast valge niimoodi, et inimese silm tajub kõige paremini just kollast värvi valgust. Naised, sidiivsemad, värvused ja teistpidi ka naasevad värvused, neid tajub inimene vähem. Et kui kõrvutada töötada näiteks sinine kollane ja sellist värvi lambid, et need inimesele ühtemoodi heledad tunduks, et siis senisele punasele lambile peab kiirgusvõimsust juurde lisama. Et sell metajuks saama heledast kollast värvilamp, ilmselt sellele maakera kohal inimkonna jaoks kogu viimasena paistva päikese ei ole. Ja noh, näiteks see asi, et kui päike on loojunud ja saabub hämarik selle käigus ei lähe ka just ühe hetkega pimedaks tasakesi hämaremaks hommikute, vastupidi, on niimoodi, et lõppema hakkab, siis läheb aega mööda valgemaks. Ilmselt seinale klaasi, miks seal inimese silm just selline, et nimetasin oma ava suuruse inimesel natukene oleneb sellest, kui valgel inimese ümber. Väga valge on seal silma väiksem, sest valgust on palju, mida koguda. Samas, kui inimene viibib väga hämaras ruumis, siis ava natukene suuremat võimaluse korral midagi ärkama, lust kinni püüda, nagu see üleminek silmale ei toimu, hetkeliselt näiteks kui heleda päikese käest astuda tavakuhu päike sisse ei paista. Muidu iseenesest nii väga pime ei ole, ega ka esimese hooga võib seal tooli otsa komistada, silmad jäävad nii-öelda välja esimese hooga. Või teistpidi või inimene magab ja toas pannakse vahene tuli põlema. Ärgates paneb silmi kissitama, sest silmu ava ei ole sellega harjunud. Tasapisi toimus üleminek mõnede kümnete minutitega kõige rahulikumalt teha. Homme samal ajal kustutame Planeta parim, mis tuleb ja uurime tähti. Tartu tähetornis käisid Tartu laulupeomuuseumi näitamise stuudiumi lapsed. Neid juhendasid Janet Laidla ja Alar buss. Saate toimetas Kadri diisel. Kuule laste lugude saategi internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma.
